TSÜS › Piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määramine

2-10-61448 - teatama kohtule oma elukoha muutusest.

2-10-61448 SA psühiiatri Olev Toomla 03.12.2010.a. tõendiga. V P vajab ööpäevaringset hooldust, järelevalvet ja juhendamist. Narva linn on seisukohal, et vaimse haigestumise tõttu ei ole V P suuteline aru saama oma tegude tähendusest ega neid juhtima, ta pole suuteline oma elu iseseisvalt korraldama, langetama otsuseid, tegema tehinguid, sh pisitehinguid. Narva linn on seisukohal, et V P on piiratud teovõimega isik ja eestkoste vajadus ei ole ära langenud. V P viibib ööpäevaringsel erihooldusteenusel AS Hoolekandeteenused Sillamäe Hooldekodus alates 2001.a. V P oli Narva Linnakohtu 23.05.1996.a. otsusega määratud tähtajatult eestkostjaks tema ema J P, pensionär. Kogu eluaastate jooksul on V P vajalikku järelevalvet ja kõrvalabi osutanud tema ema J P, kes on täitnud oma ülesandeid kohusetundlikult. V P pension kantakse J P arveldusarvele, mida ta on kasutanud vastavalt V P vajadustele. V P ei oma kinnis- ja vallasasju. Narva linn on seisukohal, et eestkostjale tuleb anda esindusõigus eestkostetava V P suhtes kõikide tehingute tegemisel ning asjade ajamisel. Narva linn arvab, et J P oma vanuse tõttu ei ole võimeline täitma eestkostja ülesandeid. Narva linn teeb kohtule ettepaneku määrata V P eestkostjaks V T. Narva linn on seisukohal, et V T oma isikuomadustelt ja võimetelt on sobiv isik kohtu poolt määratud ülesannetes V P huve kaitsma. V P esindaja arvamus V P riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Toomas Liiva esitas 17.03.2011.a. kohtule kirjaliku arvamuse, milles leiab, et avaldus on põhjendatud ning tuleb rahuldada. V P esindajana toetab esindaja J P avaldust. Tuginedes omaenda visuaalsele vaatlusele ning kohtupsühhiaatrilisele ekspertiisile, leiab esindaja, et V P kannatab tõepoolest vaimuhaiguse – paranoidse skisofreenia all, s.t. tal on raske psüühikahäire, seega ei anna ta kestvalt endale aru oma tegude tähendusest ega ole võimeline neid tegusid juhtima. Ta ei ole võimeline korraldama oma elu selliselt, et see poleks ohtlik tema enda elule ja tervisele. Ta peab viibima ööpäevaringsel tugevdatud järelevalvega hooldusrežiimil ning vajab seetõttu kõrvalist abi. Seega on täidetud V P kui täisealisele isikule eestkostja määramise eeldus. V P esindaja leiab, et J P on eestkostjaks sobiv isik, ta on üles näidanud huvi ja hoolivust oma poja vastu. Narva Joala Perearstikeskuse poolt väljastatud tõendi kohaselt on J P sobilik hooldajaks. Selle tõendi alusel tuleb eeldada, et J P sobib V P eestkostjaks oma isikuomadustelt ja võimetelt, samuti suhete tõttu eestkostetavaga. Esindaja peab J P sobivaks teostama nii isikuhooldus- kui ka varahooldusõigust. Kohtumääruse põhjendused Kohus, analüüsinud V P esindaja ja puudutatud isiku seisukohti ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, leiab, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus tuvastas, et Narva Linnakohtu 23.05.1996.a. kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-744 seati V P üle eestkoste ning V P eestkostjaks määrati tähtajatult tema ema J P. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 9 lg 2 määrab, et kui täisealisele isikule on enne käesoleva seaduse jõustumist määratud tähtajatult eestkostja, loetakse ajaks, millal kohus peab tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 526 lõike 2 punkti 5 järgi hiljemalt otsustama eestkoste lõpetamise või pikendamise 2011. aasta 1. jaanuar. Kuna 01. jaanuariks 2011.a. ei ole kohus otsustanud V P eestkoste pikendamist, siis kohus asjaoludest tulenevalt peab käesolevas menetluses otsustama V P eestkostja määramise. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 5 ja 6 alusel lahendab kohus täisealisele piiratud teovõimega isikule eestkostja määramise ja isiku paigutamise kinnisesse asutusse hagita menetluses. 3/5

2-10-61448 Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 8 lg 3 kohaselt võib kohus määrata eestkostja isikule, kes vaimuhaiguse või nõrgamõistuslikkuse tõttu kestvalt ei suuda oma tegude tähendusest aru saada või neid juhtida. Sellisel juhul eeldatakse, et isik on piiratud teovõimega. PKS § 202 kohaselt täisealise eestkostele kohaldatakse lapse eestkostet reguleerivaid sätteid, kui sellest peatükist või täisealiste eestkoste sisust ei tulene teisiti. PKS § 203 lg 1 kohaselt kui täisealine ei suuda vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, määrab kohus tema enda, tema vanema, abikaasa või täisealise lapse või valla- või linnavalitsuse avalduse alusel või omal algatusel talle eestkostja. Avalduse kohaselt ei saa V P kestvalt oma tegudest aru või neid juhtida, ta ei suuda ühtegi tehingut iseseisvalt teha ning eestkostjale tuleb anda esindusõigus kõikide tehingute tegemisel ning asjade ajamisel. Ekspert Valdur Püks tuli järeldusele, et psüühilise seisundi tõttu ei ole V P suuteline aru saama oma tegude tähendusest ega neid juhtima, oma elu iseseisvalt korraldama, langetama otsuseid, tegema tehinguid, sealhulgas pisitehinguid, ning ta vajab eestkostet. V P esindaja on veendunud, et V P vajab eestkostet oma huvide ja õiguste kaitseks. Seega on kohtu arvates tuvastatud nii avaldaja, Narva linna, V P esindaja kui eksperdi arvamusega, et V P vajab eestkostet, sest V P ei suuda oma psüühilise seisundi tõttu kestvalt aru saada oma tegudest või neid juhtida. TsMS § 524 lg 1 kohaselt kuulub kohus isiklikult ära isiku, kellele eestkoste seadmist menetletakse. Eksperdi arvamusest tulenevalt, ei ole V P võimalik ära kuulata, tema tahe on välja selgitatud esindaja kaudu. PKS § 204 lg 1 kohaselt eestkostjaks määratakse füüsiline isik, kes oma isikuomadustelt ja võimetelt sobib määratud ülesannetes eestkostetava huve kaitsma. Eestkostjat määrates arvestatakse ka tema ja eestkostetava vahelisi suhteid. PKS § 204 lg 4 kohaselt võib isiku eestkostjaks määrata tema nõusolekul. Vastavalt TsMS § 525 lg 3 kohus kuulab enne eestkostja määramist ära ka isiku, kelle eestkostjaks määramist taotletakse või keda kohus kavatseb eestkostjaks nimetada, ja võimaliku avaldaja. J P on andnud oma kirjaliku nõusoleku V P eestkostjaks olemiseks. Kohus tegi kindlaks, et V P ema J P on varem Narva Linnakohtu 23.05.1996.a. kohtuotsuse alusel eestkostjana tegutsenud V P huvides ja on saanud oma ülesannetega hakkama. Kohtule esitatud arstitõenditest nähtub, et J P sobib eestkostjaks. V P esindaja leiab, et just J P on sobiv isik teostama V P suhtes isikuhooldus kui ka varahooldusõigust. Kuigi Narva linn on avaldanud arvamust, et J P oma vanuse tõttu ei sobi eestkostjaks ja pakkunud välja oma eestkostja kandidaadi, leiab kohus, et kohtule ei ole esitatud andmeid, et vanuse tõttu ei suudaks J P täita eestkostja ülesandeid, milliseid on ta täitnud seniajani. Kohus tuvastas, et J P on sättinud oma eestkostja ülesanded selliselt, et tema poja eest hoolitsetakse igapäevaselt Sillamäe Hooldekodus, seega ei ole kohtu arvates J P raskusi teostada eestkostja ülesandeid ka edaspidi. Kohus leiab, et J P esitades kohtule avalduse V P seatud eestkoste pikendamiseks on samuti igati toiminud V P huvides. Kohus on veendunud, et J P on eestkostjaks sobiv isik ning leiab, et J P sobib oma 4/5

2-10-61448 isikuomadustelt ja võimetelt eestkostetava huve kaitsma ja eestkostja ülesandeid täitma. Seega on põhjendatud määrata V P eestkostjaks J P. Eestkostjal tuleb lähtudes eksperdiarvamusest ja V P esindaja seisukohast tagada V P rahuldav elukorraldus. Eestkostjal tuleb V P eest langetada otsuseid, teha tehinguid, sealhulgas pisitehinguid ja kaitsta eestkostetava õigusi. Vastavalt TsMS § 526 lg 2 p 5 märgitakse eestkostja määramise määruses aeg, millal kohus hiljemalt otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt eestkostja määratud aeg ei või olla pikem kui viis aastat määruse tegemisest alates ning lg 5 kohaselt kui kohus seab eestkoste eestkostetava kõigi asjade ajamiseks või kui eestkostja ülesannete ringi selliselt laiendatakse, et tal keelatakse kõikide tehingute tegemine, loetakse lisaks, et eestkostetav on tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja ta kaotab hääleõiguse. Kohus leiab, et eestkoste tuleb seada V P kõigi asjade ajamiseks ning TsMS § 526 lg 5 alusel tuleb lugeda, et ta on tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja kaotab hääleõiguse. PKS § 203 lg 4 kohaselt kohus kontrollib iga kolme aasta järel, kas eestkoste jätkumine eestkostetava üle on eestkostetava huvide kaitseks vajalik ning kas on alust eestkostja ülesandeid laiendada või kitsendada. Kohus seab V P üle eestkoste tähtajaga viis aastat, seejärel otsustab kohus eestkoste lõpetamise või pikendamise. TsMS § 526 lg 4 kohaselt eestkoste seadmise määrus annab eestkostjale eestkostetava esindamise õiguse. Eestkostja on eestkostetava seaduslik esindaja (PKS § 179 lg 1). PKS § 172 kohaselt kuulub eestkostjale nii isikuhooldus- kui ka varahooldusõigus. TsMS § 194 lg 2 tulenevalt eestkostetava vara valitsemise ja eestkostja muude ülesannete täitmise kohta esitab eestkostja kohtule iga-aastase kirjaliku aruande. Aruandes tuuakse eraldi välja tehtud kulutused ning lisatakse neid tõendavad dokumendid. TsMS § 172 lg 1 ja 3 alusel tuleb jätta menetlusosaliste kantud menetluskulud nende endi kanda ning muud menetluskulud (riigi õigusabi) riigi kanda. Iris Kangur-Gontšarov Kohtunik

5/5

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.