TSÜS › Piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määramine

2-10-57484

2-10-57484 desorienteeritus, mõtlemise konkreetne iseloom, üldistus-absratsioonivõime puudumine, mälu ja intellekti äärmiselt madal areng, anamnestilised andmed. I K ei ole suuteline aru saama oma tegude tähendusest ja neid juhtima, oma elu iseseisvalt korraldama, langetama otsuseid, tegema tehinguid, sealhulgas pisitehinguid. Uuritava vaimne seisund ei võimalda tal teostada valimisõigust. Teda ei ole võimalik ära kuulata kohtuistungil ega ka tema tavalises keskkonnas, kuna uuritav kergesti ärritub ning võib muutuda agressiivseks. I K vajab eestkostja määramist. Eestkostet vajab I K elupäevade lõpuni, kuna haigus omab pöördumatut iseloomu ning paranemist ei ole ette näha. I K esindaja arvamus I K riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Toomas Liiva kirjaliku arvamuse kohaselt on ta 30.11.2010.a kohtunud Sillamäe hooldekodus I K. Esindaja küsimusele andis I K ühesilbilisi vastuseid (ei, jah), mõnest küsimusest ei saanud ta aru. Oma nime ta teadis, ümbrusest sai teataval määral aru. I K näost oli näha, et ta oli esindaja suhtes väga umbusklik. Oma eluga Sillamäe hooldekodus oli ilmselt rahul. Ta kinnitas, et on kohtunud ka eestkostja kandidaadi V T. V T vestluses esindajaga kinnitas, et on ta Sillamäe hooldekodus kohtunud I K ning ütles, et tegemist on „raske iseloomuga“ isikuga. Mingeid tervisehädasid ei ole esindaja V T juures märganud, seega terviseseisund võimaldab tal olla eestkostjaks. Vandeadvokaat toetab Narva linna avaldust. Tuginedes omaenda visuaalsele vaatlusele ning riikliku eksperdi Valdur Püks poolt 29.11.2010 teostatud ambulatoorsele kohtupsühhiaatrilise ekspertiisile, leiab, et I K kannatab tõepoolest raske vaimse alaarengu all, s.t tal on raske psüühikahäire, seega ei anna kestvalt endale aru oma tegude tähendusest aru ega ole võimeline neid tegusid juhtima. Ta ei ole võimeline korraldama oma elu selliselt, et see poleks ohtlik tema enda elule ja tervisele. Ta peab viibima ööpäevaringsel tugevdatud järelevalvega hooldusrežiimil ning vajab seetõttu pidevat kõrvalist abi. Seega on täidetud I K kui täisealisele isikule eestkostja määramise eeldus. Esindaja leiab, et V T sobib eestkostjaks, ta on üles näidanud kohusetundlikkust I K asja ajamisel. Esindaja peab V T sobivaks teostama nii isikuhooldus- kui ka varahooldusõigust. Advokaat on arvamusel, et I K omandis oleva korteri majandamiskulude tasumise ja muude korteriga seotud küsimuste lahendamiseks on PKS § 209 mõistes ebaotstarbekas erieestkostja määramine. Kuivõrd riigi poolt määratud advokaat on ka määratud ühekordsete toimingute tegemiseks, s.t kontrollimaks, ega I K põhiõiguse ei ole rikutud, siis saab ka riigi poolt määratud advokaat kontrollida, ega I K kuuluva korteri müügiga ei rikuta I K õigusi. Mis puutub V T 08.02.2011.a avaldusse, milles palutakse kohtu nõusolekut I K kuuluva korteri võõrandamiseks turuhinnaga, siis peab esindaja otstarbekaks kohtu loa andmiseks XXX võõrandamiseks tingimusel, et korteri võõrandamise hind oleks vähemalt 14060 eurot ning korteri võõrandamisel laekuv raha kantakse üle V T pangakontole. Esindaja eeldab, et viidatud korter on siiamani seisnud tühjana ning on korterile kogunenud kommunaalvõlad. Võlgade kumuleerumine on paratamatult kaasa toonud rahalise nõude I K vastu. I K endal mingit sissetulekut ei ole, vastupidi, ta vajab ise raha (riikliku pensioni, mille arvel kaetakse tema hooldamise kulud hooldekodus). Kuivõrd I K endal raha ei ole, siis lõpeb korterivõla kumuleerumine sissenõude pööramisega kinnisasjale, s.t korter müüdaks maha teise kohtulahendi alusel. Kui praegu tehinguks mitte luba anda, siis ainsaks alternatiiviks oleks üürnike võtmine korterisse, kuid arvestades praegust majanduskriisi peab esindaja kõige otstarbekamaks ja I K kasulikumaks korteri võõrandamist. Eestkostja kandidaadi seisukoht V T on andnud kirjaliku nõusoleku ja kinnitanud oma nõusolekut I K eestkostjaks olemiseks. 3/6

2-10-57484 Kohtumääruse põhjendused Eestkostja määramine Kohus leiab, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 5 ja 6 alusel lahendab kohus täisealisele piiratud teovõimega isikule eestkostja määramise ja isiku paigutamise kinnisesse asutusse hagita menetluses. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 8 lg 3 kohaselt võib kohus määrata eestkostja isikule, kes vaimuhaiguse või nõrgamõistuslikkuse tõttu kestvalt ei suuda oma tegude tähendusest aru saada või neid juhtida. Sellisel juhul eeldatakse, et isik on piiratud teovõimega. PKS § 202 kohaselt täisealise eestkostele kohaldatakse lapse eestkostet reguleerivaid sätteid, kui sellest peatükist või täisealiste eestkoste sisust ei tulene teisiti. PKS § 203 lg 1 kohaselt kui täisealine ei suuda vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, määrab kohus tema enda, tema vanema, abikaasa või täisealise lapse või valla- või linnavalitsuse avalduse alusel või omal algatusel talle eestkostja. Avalduse kohaselt I K psüühikahäire tõttu ei suuda kestvalt oma tegudest aru saada ja neid juhtida. PKS § 203 lg 2 järgi eestkostja võib määrata ainult nende ülesannete täitmiseks, milleks eestkoste on vajalik. Avaldaja arvamusel I K eestkostja ülesanneteks peab olema I K varaliste ja isiklike õiguste ning huvide kaitse, asjaajamine, vara haldamine ja I K ravi-ja sotsiaalteenuste kättesaadavuse tagamine vastavalt tema vajadustele. Ekspert psühhiaater Valdur Püks tuli järeldusele, et vaimse seisundi tõttu ei ole I K kestvalt suuteline aru saama oma tegude tähendusest ja neid juhtima, langetama otsuseid, tegema tehinguid. Eestkostet vajab I K eluaegselt. Seega on kohtu arvates tuvastatud nii avaldaja, I K esindaja kui eksperdi arvamusega, et Irina Kornejeva vajab eestkostet, sest I K ei ole kestvalt suuteline aru saama oma tegude tähendusest ja neid juhtima, langetama otsuseid, tegema tehinguid. TsMS § 524 lg 1 kohaselt kuulab kohus isiklikult ära isiku, kellele eestkoste seadmist menetletakse. Ekspertiisi akti kohaselt tuli ekspert järeldusele, et I K ei ole võimalik ära kuulata kohtuistungil, ega tema tavalises keskkonnas. Kohus ei pea põhjendatuks I K ärakuulamist kohtu poolt. Tema tahe on välja selgitatud riigi õigusabi korras määratud esindaja kaudu. PKS § 204 lg 1 kohaselt eestkostjaks määratakse füüsiline isik, kes oma isikuomadustelt ja võimetelt sobib määratud ülesannetes eestkostetava huve kaitsma. Eestkostjat määrates arvestatakse ka tema ja eestkostetava vahelisi suhteid. PKS § 204 lg 4 kohaselt võib isiku eestkostjaks määrata tema nõusolekul. Vastavalt TsMS § 525 lg 3 kohus kuulab enne eestkostja määramist ära ka isiku, kelle eestkostjaks määramist taotletakse või keda kohus kavatseb eestkostjaks nimetada, ja võimaliku avaldaja. V T on andnud oma kirjaliku nõusoleku I K eestkostjaks olemiseks. I K eestkostja määramise 4/6

2-10-57484 alused on tuvastatud ning kohtul ei ole andmeid muude isikute kohta, kes oleksid võimelised I K eestkostja ülesandeid täitma. Kohus leiab, et V T on eestkostjaks sobiv isik ning oma isikuomadustelt ja võimetelt sobib eestkostetava huve kaitsma ja eestkostja ülesandeid täitma. Seega on põhjendatud määrata I K eestkostjaks V T. Vastavalt TsMS § 526 lg 2 p 5 märgitakse eestkostja määramise määruses aeg, millal kohus hiljemalt otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt eestkostja määratud aeg ei või olla pikem kui viis aastat määruse tegemisest alates ning lg 5 kohaselt kui kohus seab eestkoste eestkostetava kõigi asjade ajamiseks või kui eestkostja ülesannete ringi selliselt laiendatakse, et tal keelatakse kõikide tehingute tegemine, loetakse lisaks, et eestkostetav on tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja ta kaotab hääleõiguse. Kohus leiab, et eestkoste tuleb seada I K kõigi asjade ajamiseks ning TsMS § 526 lg 5 alusel tuleb lugeda, et ta on tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja kaotab hääleõiguse. PKS § 203 lg 4 kohaselt kohus kontrollib iga kolme aasta järel, kas eestkoste jätkumine eestkostetava üle on eestkostetava huvide kaitseks vajalik ning kas on alust eestkostja ülesandeid laiendada või kitsendada. Kohus seab I K üle eestkoste tähtajaga viis aastat, seejärel otsustab kohus eestkoste lõpetamise või pikendamise. TsMS § 526 lg 4 kohaselt eestkoste seadmise määrus annab eestkostjale eestkostetava esindamise õiguse. Eestkostja on eestkostetava seaduslik esindaja (PKS § 179 lg 1). PKS § 172 kohaselt kuulub eestkostjale nii isikuhooldus- kui ka varahooldusõigus. PKS § 194 lg 2 tulenevalt eestkostetava vara valitsemise ja eestkostja muude ülesannete täitmise kohta esitab eestkostja kohtule iga-aastase kirjaliku aruande. Aruandes tuuakse eraldi välja tehtud kulutused ning lisatakse neid tõendavad dokumendid. Kinnisvara võõrandamine Kinnistusraamatust väljavõttest nähtub, et I K kuulub korteriomand asukohaga XXX linnas. I K eestkostjaks määratud V T taotleb kohtu luba korteri müümiseks. PKS § 187 sätete kohaselt ei või eestkostja eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta käsutada eestkostetavale kuuluvat kinnisasja või kinnisasjaõigust, käsutada eestkostetavale kuuluvat kinnisomandi üleandmisele või kinnisasjaõiguse tekkimisele, üleandmisele või lõppemisele suunatud nõuet. Kohus asub seisukohale, et eestkostetava isiku huvid seoses kõnesoleva korteriomandi müümisega on igakülgselt kaitstud. V T on kohtule veenvalt põhjendanud, miks on vajalik eestkostetavale kuuluva korteriomandi võõrandamine. Eestkostetav I K ei ole võimeline korteris iseseisvalt elama. V T leiab, et korter tuleb müüa ja raha kasutada I K hoolduse tagamiseks. Narva linna Sotsiaalabiamet esialgse õiguskaitse rakendamise otstarbekohaseks oleks müüa I K korteri või anda see kasutusse.

avalduses

leidis,

et

I K esindaja vandeadvokaat Toomas Liiva kirjalikus seisukohas toetab V T avaldust ning peab otstarbekaks kohtu loa andmiseks XXX Narvas korteri võõrandamiseks V T avalduses toodud tingimustel. 5/6

2-10-57484 Kohus leiab, et korteriomandi võõrandamine ei kahjusta kuidagi I K varalist seisukorda ning korteri müügist saadud raha on võimalik kulutada eestkostetavale hoolduse tagamiseks. Kohus annab oma nõusoleku korteriomandi võõrandamiseks. Menetluskulud TsMS § 172 lg 1 ja 3 alusel tuleb jätta menetlusosaliste kantud menetluskulud nende endi kanda ning muud menetluskulud (riigi õigusabi) riigi kanda. TsMS § 172 lg 1 ja 3 alusel tuleb jätta menetlusosaliste kantud menetluskulud nende endi kanda ning muud menetluskulud (riigi õigusabi) riigi kanda.

Geete Lahi Kohtunik

6/6

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.