Kohtla-Järve Linnavalitsuse avaldus M. K.’i üle eestkoste seadmise nõudes
Kohtuistungi toimumise aeg
08. märts 2011.a
Istungil osalenud isikud
Avaldaja: Kohtla-Järve Linn (Kohtla-Järve Linnavalitsuse kaudu, registrikood 75001046), esindaja Maarika Tarum; Puudutatud isikud. 1) G. F.; 2) M. K. (isikukood xxx), esindaja vandeadvokaat A. A..
Resolutsioon
1.Avaldus rahuldada.
2.Seada M. K.’i (isikukood xxx, elukoht xxx, tegelikult viibib SA Jõhvi Hooldushaiglas asukoht xxx) üle eestkoste kuni 21.03.2016.a ning määrata tema eestkostjaks G. F. (isikukood xxx, elukoht xxx).
3.Keelata M. K.’il iseseisvalt teha tehinguid ja anda G. F.’ile esindusõigus M. K.’i nimel kõikide tehingute tegemiseks ja asjade ajamiseks.
4.Lugeda M. K. teovõimetuks ka valimisõiguse osas, mille tagajärjel kaotab ta hääleõiguse.
Otsustada eestkoste pikendamine kohaliku omavalitsuse või eestkostja avalduse alusel, kui 21.03.2016.a ei lange edaspidine eestkoste vajadus.
6.Jätta kõik avaldaja kulud tema enda kanda. 1 (4)
2-10-52125
7.Jätta M. K.’i esindaja kohtupsühhiaatriaekspertiisi kulud Vabariigi kanda.
kulud ning asjas määratud 255.65 eurot (4 000 krooni) Eesti
8.Saata kohtumäärus avaldajale ja M. K.’i esindajale teadmiseks ning G. F.’ile täitmiseks. Edasikaebamise kord Kohtumäärus jõustub selle eestkostjale kättetoimetamisega. Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates.
ASJAOLUD
1.Kohtla-Järve Linnavalitsus esitas 21. oktoobril 2010.a. Viru Maakohtule avalduse täisealisele isikule M. K.`i üle eestkoste seadmiseks. Avalduse kohaselt on M. K.`il tuvastatud sügav puue. Juba 5 aastat viibib ta xxx. Ta ei ole võimeline tegema iseseisvalt mingeid tehinguid ning ei tule toime iseseisva eluga, ta on ebaadekvaatse käitumisega. Isik ei orienteeru ajas ja kohas, tal on mäluhäired. Isik on täiesti pime, ta vajab ööpäevaringset hooldust ja järelvalvet.
2.Avaldaja palus seada M. K.`i üle eestkoste ja määrata eestkostjaks tema tütar G. F..
MENETLUSE KÄIK
3.Viru Maakohtu 09.11.2010.a kohtumäärusega määrati M. K.`ile advokaadist esindaja. Kohtumääruse võttis RIS-i kaudu võttis vastu täimiseks vandeadvokaat Anti Aasmaa.
4.Viru Maakohtu 23.11.2010.a kohtumäärusega määrati asjas kohtupsühhiaatriline ekspertiis. Ekspertiisi teostajaks määrati Eesti Kohtuekspertiisi Instituut (EKEI, Ida- Eesti kohtuarstliku ekspertiisiosakond, Ravi 10C, Kohtla-Järve).
PUUDUTATUD ISIKU VASTUS
5.10.novembril 2010.a esitatud avalduses teatas G. F., et ta on nõus eestkostjaks määramisega.
6.26. novembril 2010.a esitatud seisukohas M. K.’i esindaja toetas avaldust, leides, et isik vajab eestkoste seadmist ja palus määrata eestkostjaks G. F. 5 aastaks.
KOHTUISTUNG
7.Kohtuistungil avaldaja esindaja toetas avaldust. Esindaja selgituse kohaselt kuna ekspertiisiaktist tulenevalt M. K. ei ole võimeline tegema mingeid tehinguid, siis tuleb isikul keelata kõikide tehingute tegemine.
8.Puudutatud isik G. F. samuti toetas avaldust. Tema seletuste kohaselt eestkostetaval varasid ei ole. Puudutatud isik kasutab eestkostetava pensioniraha hooldushaigla teenuste eest maksmiseks. Puudutatud isik on teadlik eestkostja ülesannetest ja vastusest. 2 (4)
2-10-52125
9.Puudutatud isiku M. K.’i esindaja jäi kirjalikult esitatud seisukoha juurde ja leidis, et isik vajab eestkostet.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
10.Kohus tutvunud avalduse ja puudutatud isikute vastustega, kuulanud ära menetlusosaliste seletused ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid, leidis, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
11.TsMS § 520 lg 1 p1 kohus määrab isikule esindaja eelkõige, kui teda ei esinda tsiviilkohtumenetlusteovõimeline isik ja kui kohus ei pea isikut ennast menetluses ära kuulama. Ajas vastavalt TsMS § 293 lg 1, § 522 lg 1 on määratud kohtupsühhiaatriaekspertiis ja M. K.’ile vastavalt TsMS § 219 lg 1, lg 2 p 2, lg 5 on määratud advokaadist esindaja ja sellega on täidetud TsMS § 520 lg 2 p 1 ja p 2 nõudeid, Kohtuekspertiisi akti kohaselt esineb isikul tõsine psüühikahäire, mille tagajärjel ei ole isik võimeline aru saama oma tegudest. Kohus on vahetu mulje põhjal veendunud, et isik ei ole ilmselt võimeline oma tahet avaldama, mistõttu TsMS § 524 lg 1 p 2 alusel ei pea kohus teda ära kuulama.
12.Avaldaja nõudeks on täiseilsele isiku üle eestkoste seadmine. Alates 01.07.2002.a kehtima hakanud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 8 lg 2 teise lause alusel isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida, on piiratud teovõime. Sama paragrahvi 3. lõike kohaselt, kui isikule, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu ei suuda kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, on määratud kohtu poolt eestkostja, siis eeldatakse, et isik on piiratud teovõimega.
13.TsMS § 229 lg 1 alusel tõendiks tsiviilasjas on igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud. Avalduse juurde lisatud Virumaa Pensioniameti Arstliku Ekspertiisi Komisjoni 08.11.2006.a otsuse nr 303456 järgi esineb M. K.’il sügav puue (t. lk. 13). Arst N. N.’i 15.10.2010.a tõendi kohaselt eestkostetav vajav kõrvalabi ja juhendamist ning järelevalvet ööpäevaringselt (t. lk. 14).
14.Perekonnaseaduse (PKS) § 203 lg 1 tulenevalt, kui täisealine ei suuda vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, määrab kohus tema enda, tema vanema, abikaasa või täisealise lapse või valla- või linnavalitsuse avalduse alusel või omal algatusel talle eestkostja. TsMS § 229 lg 2 alusel tsiviilprotsessis on tõendiks muu hulgas ka eksperdiarvamus. Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi ekspert Olev Toomla poolt 24.12.2010.a koostatud kohtupsühhiaatriaekspertiisi akti nr. KP-95-10/2821 kohaselt esineb M. K.’il tõsine psüühikahäire, millest tingituna isik ei saa aru oma tegudest ja ei ole võimeline neid juhtima. Selline seisund on kestva iseloomuga. Isik ei ole võimeline ennast hoolitsema ja vajab eestkostja määramist (tl. 56). Seega esineb seadusest tulenev alus M. K.’i üle eestkoste seadmiseks.
3 (4)
2-10-52125
15.Avaldaja on põhjendanud eestkoste seadmist muu hulgas ka eestkostet vajava isiku nimel tehingute tegemise vajadusega. Menetlusosalised on nõustunud eestkostja määramisega. Kohus hinnanud esitatud tõendeid kogumis, nõustub avaldusega. Eestkostjaks määratav isik tegelikult on asunud eestkostja ülesandeid täitma. Avalduse kohaselt eestkostetava abikaasa A. K.a tervislikust seisundist lähtuvalt viibib MTÜ Turvakodu Rudolf ööpäevaringsel hooldusteenusel, mistõttu teda ei ole võimalik eestkostjaks määrata. o. M. K.i poeg Valeri K. ja tütar V. P. on nõus G. F.’i isa eestkostjaks määramisega (t. lk. 15-18). Teisi isikuid, keda saaks eestkostjaks määrata, ei ole avaldaja teatanud.
16.PKS § 174 lg 2 sätestatud asjaolusid, mille kohaselt G. F.’i ei saa määrata oma isa eestkostjaks, kohus ei tuvastanud. TsMS § 526 lg 2, lg 3 alusel kohus määrab G. F.’i eestkostjaks eestkostetava kõigi asjade ajamiseks kuni 21.03.2016.a. Kohus otsustab eestkoste pikendamise avaldaja või eestkostja avalduse alusel, kui selleks ajaks ei ole ära langenud edaspidine eestkoste vajadus.
17.Vastavalt TsMS § 526 lg 5 kohus keelab M. K.’il kõikide tehingute tegemise, eestkostetav tunnistatakse valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja ta kaotab hääleõiguse.
MENETLUSKULUD
18.TsMS § 172 lg 2 teise lause järgi isikule eestkostja määramise või selle tühistamise või eestkostega seotud abinõude rakendamise menetluse kulud, samuti hagita perekonnaasja ja lähenemiskeelu või muu sellesarnase isikuõiguste kaitseabinõu rakendamise menetluse kulud võib kohus jätta täielikult või osaliselt riigi kanda. Selle säte alusel kohus jätab asjas määratud kohtupsühhiaatriaekspertiisi kulud 255.65 eurot (4 000 krooni) Eesti Vabariigi kanda.
19.M. K.’i esindaja ei ole veel esitanud taotlust riigi õigusabi kulude hüvitamiseks. Kuna Viru Maakohtu 09.11.2010.a kohtumäärusega määrati M. K.’ile esindaja kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja õigusabi kulud, jätab kohus esindaja kulud Eesti Vabariigi kanda.
20.Kohtumäärus on tehtud eelpooltoodud põhjendustel ja õiguslikel alusel TsMS, § 525 lg 1, lg2 , § 526, § 531 lg 1, lg 2, § 661 lg 2 sätete kohaselt.
Ifret Mamedguseinov Kohtunik
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.