Tsiviilasja number
2-08-55558
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Tiit Kollom (eesistuja), Kaupo Paal ja Reet Allikvere
Otsuse tegemise aeg ja koht
21.03.2011 Tallinnas
Tsiviilasi
AS E. hagi S. Š. vastu kahju hüvitamiseks
Tsiviilasja hind
415 953 krooni 65 senti
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 30.10.2009 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
AS E. apellatsioonkaebus
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja AS E. (registrikood XXXXXXXX, asukoht XXXXXX XXX XXXXXXX XXXXX), esindaja vandeadvokaat Kai; Kostja S. Š. (IK XXXXXXXXXXX, elukoht XXX XX-X XXXXX XXXXX); esindaja vandeadvokaat Ljudmila Tamar
Pärnu Maakohtu 30.10.2009 tagaseljaotsus tsiviilasjas nr. 2-08-55558 tühistada ja saata asi menetluse jätkamiseks samale kohtule. Apellatsioonkaebus rahuldada. Edasikaebamise kord Otsusele võivad menetlusosalised vandeadvokaadi vahendusel esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.
Asjaolud Hageja AS E. esitas 27.08.2008 Pärnu Maakohtule hagi, milles palus kostjalt välja mõista 511 777 krooni 38 senti hageja kasuks. 12.10.2009 toimunud kohtuistungil vähendas hageja nõuet 2811 krooni võrra ning palus kostjalt välja mõista 508 966 krooni 38 senti.
Hagi põhjenduste kohaselt töötas kostja hageja juures autojuhina ning, olles keskmises joobes, tegi hagejale kuuluva vedukautoga Volvo FH12 avarii, millega põhjustas hagejale kahju. Kostja vastus Kostja hagi ei tunnistanud ja vaidles sellele vastu. Hagejal puudub õiguslik alus kahjunõude esitamiseks. Poolte vahel sõlmitud täieliku materiaalse vastutuse lepingu p 2.2.10 järgi on töötajal kohustus liiklusõnnetuse korral hüvitada tööandjale kaskokindlustuse omavastutuse osa ning liikluskindlustuse riskikoefitsiendi muudatusest tulenev kindlustuse hinna vahe. Hageja ei ole tõendanud, et liikluskindlustus ei ole kahju hüvitanud. Liisingulepingust tuleneb hageja enda kohustus kanda kõik liisinguesemega tekkinud kahjud. Liisinguandja ei ole aga hagejale kahjunõuet esitanud. Kostja ei tunnista hagejale kahju tekitamist, kuna liiklusõnnetuse toimumise ajal ei kuulunud sõiduk hagejale. Maakohtu otsus Maakohus tegi asjas tagaseljaotsuse ja rahuldas hagi osaliselt. Kohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja „otsese tegeliku kahju“ 86 753 krooni 73 senti. Hageja ei tõendanud kahju suurust auto maksumuse osas. Hagi punktis 13 väidab hageja, et auto ei ole taastamiskõlblik. Samas esitas kostja tõendid, et 23.01.09 toimus auto omaniku vahetus ja riiklikus registris toimus samal ajal auto tehniline ülevaatus. Sellest järeldub, et vigastatud auto on sõidu- ja tarvitamiskõlbulik. Kui auto ei oleks taastamiskõlbulik olnud, oleks auto registrist kustutatud. Lisaks ei ole hageja selgitanud kohtule järgmisi asjas tähtsust omavaid asjaolusid: milliseid vigastusi autole tekitati, mis asjaoludel auto vigastamine toimus; pole teada, mis oli autol koormaks. Samuti on ebatõenäoline, et nii raskete tagajärgedega avariis ei saanud auto poolhaagis vähematki viga. Saab eeldada, et hageja omandas liiga kallilt kasutatud auto ning, soovides seoses majanduslangusega lepingust vabaneda, sai hageja selleks kasutada ära kostja eksimust ja autost vabaneda, kusjuures hageja äririsk jäänuks kostja kanda. Riski vähendamiseks kasutas hageja ka kohtu abi, seades kostja varale hüpoteegi. Tulenevalt pooltevahelisest täieliku materiaalse vastutuse lepingust, jääks kostja kanda otsene tegelik kahju summas 95 429,73 krooni, mida hageja kandis seoses kostja tegevusega. Sellest tuleks maha arvata hageja poolt juba kahju hüvitamiseks kinni peetud kostja töötasu summas 5859 krooni ja hageja poolt nõude vähendamine kohtuistungil 2811 krooni. Seega jääb põhjendatud ja tõendatud nõudeks, mis kuulub rahuldamisele, 86 753 krooni 73 senti. Vastuolulised on samuti kaks antud asjas kogutud tõendit. Hageja poolt esitatud Fennia Mutual Insurance Company Eesti filiaal teatab, et jätab kahju hüvitamata (tl. 26). Eesti Liikluskindlustuse Fondile tehtud päringust nähtub, et liikluskahju ei ole kostja juhitud autole tekitatud (tl. 184). Hageja osundatud kindlustusasutuse kirjal puudub ettevõtte registrikood, seega pole teada, kas antud asutusel on Eestis tegutsemisõigus. Samas on ebaloogiline, et SEB Liising tagab oma riski mittetegusa teenusepakkujaga. Asjaolu, et hageja maksis kolmandale isikule auto jääkväärtuse ja muud kulud, oli hageja vaba tahe ja 2(5)
ei tõenda nõuet kostja vastu. Nagu nähtub eelnevast, ei tulnuks hagejal selliseid kulutusi teha. Apellatsioonkaebus Hageja AS E. esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub otsuse tühistada osas, milles hageja nõue jäeti 415 953 krooni 65 sendi ulatuses rahuldamata, saata asi tühistatud osas esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks ning jätta menetluskulud kostja kanda. Maakohus on asja lahendamisel rikkunud oluliselt menetlusõiguse norme, kohtuotsus ei vasta seadusele; asja materjalidest ning tõenditest on tehtud väärad järeldused, mis on kaasa toonud ebaõige kohtuotsuse. Tagaseljaotsuse puhul on võimalik hageja nõude rahuldamine või rahuldamata jätmine. Käesoleval juhul on kohus rahuldanud hageja nõude osaliselt, kasutades selleks omaalgatuslikult ja pärast 12.10.2009 kohtuistungit kogutud ning poolte poolt kohtule mitte esitatud asjaolusid, milliste osas ei ole pooltel olnud võimalust oma seisukohta kohtule avaldada. Kohus hindas järeldusteni viinud tõendeid ühekülgselt ning eelistas teatud tõendeid teistele. Kohus rikkus TsMS § 436 lg-te 1, 2, 3 ja 4 nõudeid ning jõudis otsuse resolutsioonis kostja vastutuse piiritlemisel ebaõigete järeldusteni. TsMS § 407 lg 1 viimase lause alusel loetakse tagaseljaotsuse puhul hageja esitatud faktiväited kostja poolt omaksvõetuks. Seega puudub kohtul, kui ta pidas võimalikuks teha tagaseljaotsust, võimalus anda hageja faktiväidetele täiendavat tõenduslikku hinnangut. Hageja faktiväidetega mittenõustumisel oleks kohtul olnud õiguslik võimalus tagaseljaotsust mitte teha, vaid lükata asja arutamine edasi. Maakohus asus otsuses hageja nõuet õiguslikult hindama ning selle hindamise käigus leidis, et vigastatud vedukauto on tegelikkuses sõidu- ja tarvitamiskõlbulik. Kohus tugines peaasjalikult faktile, et 23.01.2009 toimus vedukauto omaniku vahetus ja riiklikus registris toimus samal ajal auto tehniline ülevaatus. Samuti on kohus esitanud nimistu autoosadest, mille kohta on ta seisukohal, et need võib-olla ei riknenud täielikult. Hageja ei nõustu kohtu hinnangu ning järeldustega, kuna kohus ei nimeta, millisele asjas olevale tõendile kohtus tugines. Kohus ei nimeta, mille alusel kohus koostas autoosade nimistu ning mille alusel hindas nende osade kasutamiskõlbulikkust või väärtust. Kohus ei nimeta, millise õigusakti alusel omaks tähendust kohtuotsuses nimetatud 23.01.2009 omanikuvahetuse autoregistris registreerimine. Üllatav on maakohtu seisukoht, mille kohaselt hageja omandas 2008 aprillis liisinguandjalt kasutatud vedukauto liiga kallilt. Veelgi enam, kohtule sai pärast 12.10.2009 istungit teadmata allikast teatavaks oluline asjaolu, millega kohus põhistab oma otsust: sama aasta ja sama marki autod maksavad kohalikul veokimüügiplatsil 250-350 tuhat krooni. Hageja kinnitab, et ei ole kohtule selliseid asjaolusid teatavaks teinud, hageja ei ole tuginenud oma nõudes vedukauto soetamishinna suurusele. Uurides kostja esitatud seisukohti, ei ilmne, et kostja oleks kohtule taolisi andmeid avaldanud. Hagejale teadmata allikale tuginedes avaldas kohus otsuses seisukoha uue asjaolu osas “...hageja soovis seoses majanduslangusega lepingust vabaneda ja sai selleks ära kasutada kostja eksimust, kusjuures hageja äririsk jääks kostja kanda.” Sellist faktilist asjaolu ei ole pooled menetluse käigus esile toonud ning kohus ei ole põhjendanud, millise esitatud tõendi põhjal ta nimetatud järelduseni jõudis ning millel tema sellekohane hinnang põhineb. 3(5)
Käesoleval juhul on maakohus otsuse tegemisel rikkunud TsMS § 436 lg-d 2; 3 ja 4 ning sellest tulenevalt on kohus põhjendamatult leidnud, et hageja tegelik kahju on kohtule esitatud haginõudest olnud mitmeid kordi väiksem. Kahtlust kindlusseltsi tegutsemispädevuses ei ole kumbki pool senises kohtumenetluses esile toonud ning registrikoodi puudumine hagejale saadetud kirjal ei ole iseenesest mingil juhul aluseks haginõude olulises osas rahuldamata jätmiseks, seda eriti juhul, kui maakohus on oma eeltoodud seisukoha kohtuotsuse järgmises lauses ise koheselt ka kahtluse alla seadnud. Alusetu ning üllatuslik on kohtuotsuses toodud järeldus, et “asjaolu, et hageja maksis kolmandale isikule auto jääkväärtuse ja muud kulud, oli hageja vaba valik [...] ei tulnuks hagejal selliseid kulutusi teha”. Kohtutoimikus on olemas hageja ning AS SEB Liising vaheline liisinguleping nr L08104531 ning selle lepingu punkt 9.14 sisaldab hageja vastutust liisinguandja ees ning sama lepingu punkt 9.15 sätestab hageja vastutuse (leppetrahvi) juhuks, kui hageja eelmärgitud kohustust rikub. Tagaseljaotsusest nähtub selgelt, et kohus asus pärast kohtuistungi toimumist ning pooltele sellest teatamata omaalgatuslikult koguma tõendeid ning täiendama faktilisi asjaolusid ja neid hindama. Kohus tugines oma otsuses neile tõenditele ning jättis oma sellise tegevusega pooled ilma võimalusest esitada nende põhjal väidetavalt tuvastatud asjaoludele vastuväiteid. Kohus rikkus TsMS § 230 lg 1 ning § 436 lg-te 2, 3 ja 4 sätteid. Kohus ei põhjendanud hagi osalisel rahuldamisel väljamõistetud summa suurust ega määratlenud, millised tekitatud kahju kulud olid põhjendatud ning kuulusid kostjalt väljamõistmisele. Otsus ei ole hagejale arusaadav. Otsuse resolutsioonis ei ühti kostjalt väljamõistetava kahjusumma suurus põhjendavas osas tuvastatule. Kohtu enda põhjenduste kohaselt oleks pidanud kostjalt väljamõistetavaks summaks olema 95 429,73 – 5859 = 89 570,73 krooni, s.o kokku 2817 krooni võrra resolutsioonis näidatust suurem summa. Vastus apellatsioonkaebusele Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus leidis, et maakohtu otsus tuleb tühistada ja asi saata TsMS § 655 lg.2 II lause ja lg. 4 alusel uueks läbivaatamiseks samale kohtule seoses protsessiõigusnormide olulise rikkumisega maakohtu poolt, mida ei ole apellatsioonimenetluses võimalik kõrvaldada.. TsMS 413 lg. 1 sätestab, et kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Siit tuleneb, et tagaseljaotsuse tegemisele ei ole kohtul õigust hakata hindama tõendeid ja 4(5)
asjaolusid hagis näidatud kahju olemasolu ja/või suuruse kohta; kui kostja ei ilmu kohtuistungile, hageja taotleb tagaseljaotsust ja muud tagaseljaotsuse tegemise eeldused on täidetud, ei arvestata hagiavalduse õigusliku põhjendatuse hindamisel kostja varasemas kirjalikus menetluses või kohtuistungitel esitatud vastuväiteid. Kohtul ei ole õigust lahendada asi sisuliselt, kui hageja seda ei taotle. Kolleegium leiab, et ülaltoodud põhjendustel tuleb tagaseljaotsus tühistada tervikuna, kuigi apellant taotleb otsuse tühistamist ja asja uueks läbivaatamiseks saatmist hagi rahuldama jäetud osas, ja saata asi menetluse jätkamiseks samale kohtule, sest maakohtul ei olnud õigust teha tagaseljaotsust hagi osaliseks rahuldamiseks. TsMS § 173 lg.3 II lause kohaselt jääb menetluskulude jaotus esimese astme kohtu otsustada.
Kaupo Paal
Tiit Kollom
Reet Allikvere
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.