2-10-41719
Kohus
Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja
Kohtunik
Meeli Kaur
Otsuse tegemise aeg ja koht
18. märts 2011.a, Tallinn
Tsiviilasja number
2-10-41719
Tsiviilasi
XxxMTÜ hagi SV’i vastu 1 332.88 euro ja lepingu sõlmimise kohustamise nõudes
Tsiviilasja hind
1 332.88 eurot
Menetlusosalised ja nende
Hageja XxxMTÜ (registrikood XXX, asukoht XXX)
esindajad
Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Tarmo Pilv ja advokaat Tambet Laasik (Advokaadibüroo Aivar Pilv Tartu osakond, Turu 2, 51014 Tartu, elektronpost [email protected], [email protected]) Kostja SV (isikukood XXX elukoht XXX) Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Mare Lust (Viruvärava Advokaadibüroo, Ravi 14-1, 10138 Tallinn, elektronpost [email protected])
Asja läbivaatamine
kirjalik menetlus
Jätta XxxMTÜ hagi SV’i vastu 1 332.88 euro ja lepingu sõlmimise kohustamise nõudes rahuldamata. Menetluskulude kindlaksmääramine Menetluskulud jätta hageja kanda. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (18.03.2011). Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse
2-10-41719 lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavaldus ja selles sisalduvad asjaolud 1.XxxMTÜ (hageja) esitas 27.08.2010 Harju Maakohtule hagi SV’i (kostja) vastu, milles palub kostjalt välja mõista hageja poolt osutatud teenuste eest tasumata jätmisel alusetult kokku hoitud hageja poolt kantud kulutused summas 20 855 krooni ning kohustada kostjat sõlmima hagejaga viivitamatult haldus- ja hooldusteenuste leping samadel tingimustel teiste T elamurajooni elanikega. 2.Hagiavalduse kohaselt on KAS(edaspidi KMG) kinnisvaraarendajana rajanud etappidena T elamurajooni (edaspidi T ) ning võõrandanud ehituskruntideks sobivad kinnistud või kinnistud koos elamutega tänastele T elanikele. Kuivõrd T territooriumi siseste terviklikult väljaehitatud tänavate koos valgustuse ja muu sinna juurde kuuluvaga ning T üldkasutatavate haljasalade ja mänguväljakute omanikuks on KMG, on viimane kohustatud hoolitsema nimetatud alade korrashoiu eest. Kuni 04.01.2005 osutas KMG ja TK OÜ vahelise koostöölepingu alusel T haldus- ja hooldusteenuseid TK OÜ. 29.12.2004 sõlmisid hageja ja KMG koostöölepingu, mille punkti 2.1. kohaselt kohustus KMG lõpetama TK OÜ-ga sõlmitud koostöölepingu ning andma hagejale üle õiguse teostada alates 04.01.2005 T üldistel haljasaladel ja sotsiaalmaadel haldus- ja hooldusteenust, sealhulgas tänavate ja kraavide korrashoiu tagamist, tänavavalgustuse hooldust ja ekspluatatsiooni, territooriumil parkimise korraldamist (liiklusmärgid, parkimisplatside korrashoid), üldise välipiirde ja väravate korrashoiu tagamist jms (edaspidi teenus). Koostöölepingu punkti 3.1. kohaselt oli hageja õigustatud ja kohustatud sõlmima teenuse osutamiseks T elanikega vastavasisulised haldus-ja hooldusteenuse lepingud. Hageja on alates 04.01.2005 osutanud ja osutab senini koostöölepingu alusel T teenuseid. Hageja kohustus osutada T teenuseid ning sõlmida T elanikega teenuse osutamiseks haldusja hooldusteenuste leping tuleneb KMG ja hageja vahel sõlmitud koostöölepingust. Alates 04.01.2005 on kostja tarbinud hageja poolt pakutaat teenust, kui ei ole teenuse tarbimise eest täies ulatuses tasunud. Kostja on tasunud igakuiseid makseid osaliselt summas 230 krooni, 2010.a märtsikuus tasus 500 krooni. Vaatamata hageja korduvatele suulistele ja kirjalikele ettepanekutele ning hageja pretensioonides esitatud haldus- ja hooldusteenuse lepingu sõlmimise kirjalikule ettepanekule ei ole kostja senini sõlminud hagejaga haldus- ja hooldusteenuste lepingut. KMG ja kostja vahel on 30.08.2000 sõlmitud ostu-müügileping nr 8994, mille punkti 7.2 kohaselt oli kostja kohustatud sõlmima vahetult peale lepingule allakirjutamist elamu teeninduslepingu TK OÜ-ga. Kostja on hageja poolt osutatud teenuste tarbimise eest tasumata jätmisel kulutusi kokku hoidnud ning hageja arvel alusetult rikastunud. Kuivõrd hageja ja kostja vahel puudub ka muu kokkulepe, on hageja osutanud kostjale teenust õigusliku aluseta võlaõigusseaduse (VÕS) § 1028 lg 1 mõttes. Kostja on alates 04.01.2005 tarbinud hageja poolt osutatud teenust, kuid ei ole
2-10-41719 teenuse tarbimise eest hagejale tasunud. Hageja on seisukohal, et tarbitud teenuse eest tasumata jätmisel kulutuste kokkuhoidmine on käsitletav alusetu rikastumisena VÕS § 1028 lg 1 mõttes, mistõttu on hagejal õigus nõuda kostjalt tema poolt tarbitud teenuse eest tasumata jätmisel kokkuhoitud kulutuste hüvitamist. Hageja eesmärgiks on tagada T terviklikkus ja heakorrastatud elukeskkond. Hageja poolt osutatava teenuse eest tasumisele kuuluva teenuse tasu suurus arutatakse läbi ja kinnitatakse üks kord aastas hageja üldkoosolekul. Teenuse tasu summa määramisel võetakse aluseks hageja poolt eelmisel aastal tehtud kulutused teenuse osutamisele. Kuivõrd hageja üldkoosolekust on õigustatud osa võtma ning sellel hääletama kõik hageja liikmed, kes moodustavad vähemalt 80 % kõikidest T elanikest, on kõik hageja üldkoosolekul vastuvõetud otsused, sealhulgas teenuse tasu summa määramise otsused, tehtud Xxx enamuse poolt ning lähtuvalt hageja poolt teenuse osutamisele tehtud reaalsetest kulutustest. Lähtudes VÕS § 1028 lg 1 ning VÕS § 1032 lg 1 ja 2 sätestatust on kostja kohustatud hüvitama hagejale teenuste tarbimise eest tasumata jätmisel alusetult kokku hoitud hageja poolt kantud kulutused alates 2005.a jaanuarist kuni 25.08.2010 summas 20 855 krooni. Kostja kasutab tema omandis oleva kinnistuni (asukohaga XXX, Tallinn) viivat T territooriumi sisest tänavat igapäevaselt kinnistule pääsemiseks. Kostja on kohustatud T territooriumi siseste tänavate korrashoiu ja ohutu liiklemise korraldamise eest tasuma hagejale hüvitist ka tulenevalt teeseaduse (TeeS) § 25 lg 4 ja § 37 lg 3 sätetest. VÕS § 108 lg 2 sätestatu kohaselt on hagejal õigus nõuda kostjalt 30.08.2000 sõlmitud ostumüügilepingu punktis 7.2 sätestatud haldus- ja hooldusteenuse lepingu sõlmimise kohustuse täitmist. KMG ja hageja vahel 29.12.2005 sõlmitud koostöölepingust lähtuvalt on hageja see isik, kellega kostja peab lepingu sõlmima, kuna KMG andis lepingu sõlmimise õiguse ja kohustuse alates 04.01.2005 üle hagejale. Kostja vastuväited
2-10-41719
2-10-41719 Hageja nõue ei tulene konkreetselt tehtavatest kulutustest. Hageja on esitanud 2007-2009 elamurajooni majapidamise kulutuste aruanded, millega hageja soovib tõendada, et kulutuste suurus on olnud kooskõlas hageja poolt üldkoosolekute otsustega kehtestatud igakuiste tasudega summas 555 krooni (t lk 132-134). Tabelites on toodud osutatavate teenuste täpne nimekiri ning iga majapidamise kulu osa selles: 2007.a 510.60 krooni, 2008.a 448.90 krooni, 2009.a 443.50 krooni (t lk 132-134). Kuivõrd kostja ei ole XxxMTÜ liige, siis nimetatud mittetulundusühingu üldkoosoleku otsused temale ei laiene (t lk 62-66) ning lähtuda ei saa üksnes XxxMTÜ liikme kuumaksest. Juhul, kui hageja osutas kostjale teenuseid, siis tulnuks hagejal välja tuua konkreetne arvestus, millist teenust ja millises maksumuses on kostjale osutatud. Hageja on esitanud dokumentaalseid tõendeid selle kohta, milliste teenuse osutajatega on lepinguid sõlmitud ning ka majandusaasta aruanded, millest ilmneb, et hageja kannab kulutusi seoses T elurajooni korrashoiu ja turvalisuse tagamisega ning sellest on hageja tuletanud tehtud kulutuste summad kostja osas (t lk 67-84, 95-123). Kulutused, mille eest kostja peaks maksma on järgmised: haljastus, värav, hooldus; elekter; KH müük; prügi; valve; side; raamatupidamine; rent (interneti vastuvõtuseade); pangateenused; õigusabi; riigilõiv; halduri palgakulu; sotsmaksud; viivis; liisinguintress; masinad ja seadmed amort. Nimetatud arvestus sisaldab ka hageja tegevusega seonduvaid kulusid (nt. halduri palgakulu). Samuti nähtub nimetatud arvestusest, et keskmine kulu ühe majapidamise kohta on väiksem kui hageja esitatud nõue 555 krooni kuus. Kuna kostja on tasunud tänava hoolduse (territooriumi hooldus) ja tänavavalgustuse eest igakuiselt 230 krooni (hageja nimetab seda halduskorralduse tasuks), siis kohus nimetatud kulutusi ei analüüsi ja selle kohta esitatud tõendeid ei hinda (85-94, 124-131).
2-10-41719 VÕS § 1018 lg 1 kohaselt kui isik (käsundita asjaajaja) teeb midagi teise isiku (soodustatu) kasuks, ilma et viimane oleks talle andnud õiguse tegu teha või kohustanud teda tegu tegema, on käsundita asjaajajal käesoleva seaduse §-des 1019–1023 sätestatud õigused ja kohustused, kui: 1) soodustatu kiidab asjaajamise heaks; 2) asjaajamisele asumine vastab soodustatu huvile ja tegelikule või eeldatavale tahtele; 3) asjaajamisele asumata jätmise korral jääks õigeaegselt täitmata soodustatu seadusest tulenev kohustus kolmandat isikut ülal pidada või on asjaajamisele asumine muul põhjusel avalikes huvides oluline. Hagejal on olemas tahe soodustada kostjat, kes elab hageja poolt hallatavas piirkonnas ning poolte vahel puudub lepinguline suhe. VÕS § 1023 lg 1 kohaselt käsundita asjaajaja võib nõuda, et soodustatu hüvitaks talle asjaajamisel tehtud kulutused ja vabastaks ta asjaajamisel võetud kohustustest. Kulutuste hüvitamist ja asjaajamisel võetud kohustustest vabastamist võib käsundita asjaajaja nõuda ulatuses, milles käsundita asjaajaja võis kulutuste tegemist või kohustuste võtmist pidada mõistlikult vajalikuks. Käesoleval juhul on kostja jätnud osaliselt teenuste eest tasumata alates 2005.a, kuid vaatamata sellele on hageja sooritusi edasi teinud. Kostja ei ole avaldanud soovi saada hagejalt valveteenust ning kostja ei ole sellise teenuse osutamist hiljem heaks kiitnud. Kohtu hinnangul on tõendamata, milliseid teenuseid on kostjale 325 krooni eest igakuiselt osutatud ja mida kostja on nendest teenustest reaalselt tarbinud. Nagu kohus märkis otsuse punktis 8, sisaldab hageja arvestus ka hageja tegevusega seonduvaid kulusid (nt. halduri palgakulu, õigusabi, inkasso, riigilõiv). Hageja nõue saab põhineda tegelikult kantud kuludel, mitte kuutasul. Samas aga tugineb hageja oma nõudes VÕS § 1032 lg 2 sättele, mille kohaselt hageja leiab, et kostja peab hüvitama saadu hariliku väärtuse. Kostja on selgitanud kohtuistungil, et tasub nende teenuste eest, mida ta tarbib ja on talle vajalikud: territooriumi hooldus ja tänavavalgustus (protokoll, t lk 148). Hageja ei ole vastupidist tõendanud. Hageja ei ole oma nõuet kulupõhiseks teinud ega tõendanud, et nõude aluseks olevate kulutustega soodustatakse kostjat. 11.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173 lg 4 sätestatule näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus menetluskulud hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 tulenevalt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule, sama paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul vastavalt ringkonnakohtule või Riigikohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
2-10-41719
Meeli Kaur kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.