TSÜS › Piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määramine

hõimlane või isiku elukohajärgne valla – või linnavalitsus. Eestkostja ülesannete ringi osas võib eestkostetava nimel esitada määruskaebuse ka eestkostja. Mitme ühise eestkostja määramisel võib igaüks neist eraldi kaebuse esitada. TsMS § 532 lg 3 kohaselt, määruskaebust ei saa esitada pärast viie kuu möödumist määruse teatavakstegemist eestkostjale. Kohtukulude kohta tehtud määruse peale võib esitada määruskaebuse, kui kaebuse ese ületab 3000 krooni. Määruskaebus esitatakse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamise päevast.

ASJAOLUD

Kohtla-Järve Linnavalitsus esitas Viru Maakohtule avalduse täisealisele isikule G. L.`ile eestkostja määramiseks. Avalduse kohaselt ei suuda G. L. toime tulla oma igapäevaeluga, ei suuda kaitsta oma õigusi. G. L.`il on tuvastatud raske puue seoses nõrga nägemise ja südamepuudulikkusega G. L. viibib SA Jõhvi Hooldushaiglas. 27.08.2010 teostastud külastusel selgus, et G. L. on võimeline kontakteeruma, kuid esinevad tugevad mäluhäired ja mõttekäik on häiritud, isik ei olnud orienteeritud ajas ja kohas, ei saanud aru, et viibib hooldusasutuses. Puudutatud isik ei ole võimeline iseseisvalt tegema mingeid tehinguid ning ta ei tule toime iseseisva eluga. Avaldaja palus määrata H. P. G. L. `i eestkostjaks. Puudutatud isiku Jõhvi Vallavalitsuse esindaja 01.10.2010 vastuse kohaselt toetab Jõhvi Vallavalitsus G. L.`ile eestkostja määramist, kuna eestkostja määramine on vajalik tema varaliste ja isiklike õiguste ning huvide kaitseks (tl. 25). Viru Maakohtu 01. novembri 2010 kohtumäärustega määrati G. L.`ile esindaja riigi kulul, samuti määrati kohtupsühhiaatriline ekspertiis. G. L. `i suhtes teostati 11. novembril 2010 Ahtme Haiglas ekspertarstide poolt kohtupsühhiaatriline ekspertiis. Ekspertiisiakti kohaselt ei ole G. L. võimeline mõistma ümbritsevat ega juhtima oma tegusid. G. L. ei ole võimeline elama iseseisvat elu ning vajab kõrvalise isiku pidevat abi elementaarsete igapäevaelu vajaduste teostamiseks. G. L. ei põe vaimuhaigust, tal esineb vanadusdementsus, ta ei ole võimeline mõistma ümbritsevat ning tal esinevad jämedad mäluhäired. Psüühilise tegevuse häired kannavad alalist iseloomu, seisundi paranemist ei ole ette näha. G. L. mõistab, et ta ei suuda iseseisvalt elada ning avaldab soovi, et tema eest hoolitseks vennatütar.

KOHTUISTUNG

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, kuulanud ära avaldaja ja asjast huvitatud isiku seisukohad ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, leiab, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Vastavalt Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 8 lg 3 võib kohus määrata eestkostja isikule, kes vaimuhaiguse või nõrgamõistuslikkuse tõttu kestvalt ei suuda oma tegude tähendusest aru saada või neid juhtida. Sellisel juhul eeldatakse, et isik on piiratud teovõimega. Vastavalt TsMS § 520 lg 1 kohus määrab eestkoste seadmise menetluseks piiratud teovõimega täisealisele isikule esindaja, kui see on isiku huvides vajalik. Viru Maakohtu 01. novembri 2010.a. kohtumäärusega määrati G. L.`ile riigi õigusabi osutaja. Eesti Advokatuuri juhatus nimetas kohtumääruse alusel esindajaks vandeadvokaadi L. T.`e. 11.11.2010. koostatud ekspertiisiakti nr 15 kohaselt ei ole G. L. võimeline mõistma ümbritsevat ega juhtima oma tegusid.. G. L. ei ole võimeline elama iseseisvat elu ning vajab kõrvalise isiku pidevat abi elementaarsete igapäevaelu vajaduste teostamiseks. G. L. ei põe vaimuhaigust, tal esineb vanadusdementsus, ta ei ole võimeline mõistma ümbritsevat ning tal esinevad jämedad mäluhäired. Psüühilise tegevuse häired kannavad alalist iseloomu, seisundi paranemist ei ole ette näha. G. L. mõistab, et ta ei suuda iseseisvalt elada ning avaldab soovi, et tema eest hoolitseks vennatütar. (tl. 51-52) PKS § 203 lg 1 kohaselt, kui täisealine ei suuda vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida määrab kohus talle eestkostja. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt, kohus kontrollib iga kolme aasta järel, kas eestkoste jätkumine eestkostetava üle on eestkostetava huvide kaitseks vajalik ning kas on alust eestkostja ülesandeid laiendada või kitsendada.

Perekonnaseaduse ( PKS) § 206 lg 1 kohaselt, eestkostja kaitseb eestkostetava varalisi ja isiklikke õigusi ning huve. Muu hulgas peab eestkostja hoolitsema selle eest, et eestkostetav saaks vajalikul määral ravi- ja sotsiaalteenust. TsMS § 526 lg 2 p 5 kohaselt märgitakse eestkostja määramise määruses aeg, millal kohus hiljemalt otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise; lg 3 kohaselt eestkostja määratud aeg ei või olla pikem kui viis aastat määruse tegemisest alates; lg 5 kohaselt kui kohus seab eestkoste eestkostetava kõigi asjade ajamiseks või kui eestkostja ülesannete ringi selliselt laiendatakse, et tal keelatakse kõikide tehingute tegemine, loetakse lisaks, et eestkostetav on tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja ta kaotab hääleõiguse. Eksperdi arvamuse kohaselt vajab G. L. eestkostjat, kelle ülesannete ring peaks olema igakülgne ja arvestades G. L.`i seisundi kestvust ja püsivat iseloomu, peaks eestkoste olema pidev. Kohus leiab, et eestkoste tuleb seada eestkostetava kõigi asjade ajamiseks, mistõttu tuleb lugeda, et G. L. on tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja ta kaotab hääleõiguse. G. L. `il tuleb keelata kõikide tehingute tegemine ilma eestkostja nõusolekuta. Kohus määrab G. L.`i eestkostjaks H. P. kuni 5 aastaks alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Seejärel otsustab kohus eestkoste lõpetamise või pikendamise. Kohus kontrollib iga kolme aasta järel, kas eestkoste jätkumine eestkostetava üle on eestkostetava huvide kaitseks vajalik ning kas on alust eestkostja ülesandeid laiendada või kitsendada.

MENETLUSKULUD

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. /---/. Vastavalt TsMS § 172 lg 3, /---/. Isikule eestkostja määramise või selle tühistamise või eestkostega seotud abinõude rakendamise menetluse kulud, samuti hagita perekonnaasja ja lähenemiskeelu või muu sellesarnase isikuõiguste kaitseabinõu rakendamise menetluse kulud võib kohus jätta täielikult või osaliselt riigi kanda. Kohus jätab avaldaja menetluskulud tema enda kanda ning ülejäänud menetluskulud (ekspertiisitasu, õigusabikulud) riigi kanda.

TEATAVAKSTEGEMINE

Lähtuvalt TsMS § 531 lg 1 ja lg 2, eestkostemenetlust lõpetav kohtumäärus, muu hulgas eestkostja määramise, tema ametiaja pikendamise, eestkoste lõpetamise või eestkostja ülesannete ringi muutmise määrus, kehtib ja kuulub täitmisele alates määruse teatavakstegemisest eestkostjale. Kohus teeb eestkostemenetlust lõpetava määruse teatavaks ka eestkostetavale ja tema esindajale. Kohus ei pea määruse põhjendust isiklikult eestkostetavale teatavaks tegema, kui see võib eestkostetava tervislikku seisundit kajastavate dokumentide või eksperdiarvamuse kohaselt tekitada olulist kahju eestkostetava tervisele. Kohus teeb määruse teatavaks ka isiku elukoha järgsele valla- või linnavalitsusele, samuti muudele TsMS § 532 lõikes 1 nimetatud isikutele, kelle kohus menetluses ära kuulas.

Eelpooltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 520 lg 1, § 524 lg 5 p 1, § 525 lg 3, § 526, § 661 lg 2, rahuldab kohus avalduse.

Johannes Külaots Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.