Võlaõigus › Võõrandamislepingud

omavoliline sisseregistreerimine aadressil XXX.

Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta täielikult poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest 18.03.2011.a. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus seoses menetlusabi taotlemisega Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUDED 27.08.2009.a. esitas J A kohtule hagi A Z vastu kinkelepingust taganemiseks ning kingitud eseme tagastamise nõudes (tl 1-4). 06.10.2009.a. kohtumäärusega jättis kohus hagiavalduse käiguta ja andis hagejale tähtaja hagiavalduses puuduste kõrvaldamiseks (tl 25-28). 20.10.2009.a. esitas J A kohtule uue hagiavalduse.(tl 32-35). 09.11.2009.a. kohtumäärusega keeldus kohus J A hagi menetlusse võtmast (tl 48-50). 20.11.2009.a. esitas J A määruskaebuse, mille kohus 10.12.2009.a. rahuldas (tl 61-62). 18.12.2009.a. esitas J A kohtule hagiavalduse tervikteksti (tl 66-69). Hagiavalduse kohaselt hageja kinkis 12.12.2003.aXXX asuva korteri koos kogu varaga ja garaažiga väärtuses 210 000 krooni kostjale. Pooltel on alaealised lapsed. Tehingu sõlmimisel, notari juuresolekul, leppisid hageja ja kostja kokku, et enne uut aastat vormistatakse abielusuhted juriidiliselt. Võõrale isikule ei oleks hageja korterit kinkinud. Kuna poolte pere-ja abielusuhted olid head, hageja nõustus kostjale kinkima korteri ja seejärel registreerima abielu. Hageja meeldetuletusele abielu registreerimiseks vastas kostja, et milleks kiirustada, elatakse niigi normaalselt. Poole aasta pärast teatas kostja, et abielu registreerimist ei soovi. Kahe aasta möödumisel hakkasid lapsed küsima, miks isa ja nende perekonnanimi on A, aga emal teine nimi. Hageja nõudis kostjalt abielu registreerimist ja tuletas kostjale meelde kinketingimusi. Kostja keeldus kategooriliselt abielu registreerimisest põhjuseid selgitamata. Põhjused selgusid alles 2007.a. alguses mil selgus et kostja elab kaksikelu ja on vajunud kõlvatusse. Kostja hakkas jooma, kadudes kodunt mitmeks päevaks, jättes lapsed toitmata, ilmus koju joobnuna. 2009.a. alguses tuli kostja hagejale kallale nugade ja muude esemetega. Kostja korduvalt peksis julmalt mõlemat last ja tungis vanema, 7-aastase poja A elu kallale. Kostja paneb korteris perioodiliselt toime pogromme, lõhkus ja rikkus ära kõik toauksed, halvendades sellega oluliselt hageja ja laste elutingimusi. Pärast seda nõudis hageja kinkelepingu lõpetamist. Alates 15.12.2008.a. kostja ilmutab hageja ja laste suhtes jämedat tänamatust ja hageja oli sunnitud pöörduma politseisse. Hageja mõnitab pidevalt hagejat ja lapse mitte ainult füüsiliselt vaid ka moraalselt, sõimab

hagejat, halvustab lapsi, soovides nende surma, mida kinnitavad hageja poolt tehtud audio-ja videosalvestused. Lapsed on hageja eestkoste ja kindla kaitse all, hageja on lastele nii isa kui ema. Kostja suhtes on hageja ja laste peksmises algatatud mitu kriminaalasja, milles kostja võib olla võetud vastutusele. Hageja avaldused politseile: 15.12.2008.a. hageja ja laste peksmises, kriminaalasi nr 08233000901, KarS § 121 järgi; 27.01.2009.a. noaga hagejale kallaletulemises, kriminaalasi nr 09240100442, KarS § 121 järgi; 07.03.2009.a. 2 avaldust hageja ja mõlema lapse peksmises ja 19.03.2009.a. avaldus poeg A elu kallale kippumises, kriminaalasi nr 09240101014, KarS § 121 järgi; 08.04.2009.a. hageja peksmises jootekolviga, 14.04.2009.a. hagejale kallaletulemises gaasiballooniga. Vastavalt kinkelepingu tingimustele ja võlaõigusseadus (VÕS) § 268 lg 1 ja VÕS § 270 lg 1 hageja palub lõpetada kinkeleping kostjaga korteri nr 6 suhtes koos kogu varaga ja garaažiga väärtuses 210 000 krooni aadressil XXX ning tagastada hagejale kingitud ese täies ulatuses; tühistada hageja nõusolekuta kostja poolt omavoliline sisseregistreerimine aadressil XXX; välja mõista kostjalt hageja kasuks kõik menetluskulud.

KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE

Kostja hagi ei tunnista. Hagiavalduses kajastatud asjaolud ei vasta tegelikkusele. Pooled hakkasid koos elama 2001.a. algusest. Poolte vahel ei olnud häid suhteid algusest peale ja esimese lapse sünniga 24.12.2001.a. hageja avaldas, et poeg ei põlvne temast ning nõudis teha DNA ekspertiisi. Ekspertiisi tegemise pärast poolte vahel head suhted ei ole taastunud, pooled vaid elasid koos. 23.07.2003.a. pooltel sündis teine poeg ning hageja pakkus teha korteri kinkeleping, et säilitada perekonda. Hageja on väga armukade, selle pärast kodus oli palju tülisid ja skandaale, hageja on välja mõelnud kostja suhtes erinevaid lugusid, mida tegelikkuses ei olnud. Kui kostja kavatses pöörduda politseisse, mõjutas hageja kostjat laste huvidega ning tihti sõitis nendega kodust ära. Kostja ei saanud suhelda oma lastega, lastele hageja keelas suhelda kostja emaga- laste vanaemaga. Hageja lülitas juba mitmed aastad korteris välja elektri või vee, et kostja ei saaks ennast pesta, pesu pesta või õhtul koduste asjadega tegeleda. Hageja võttis kostjalt ära voodipesu ning padja. Hageja on teinud elu kostja ning laste suhtes kodus ebamõistlikuks. Lapsed elavad ainult hageja toas, kus ööd-päevad töötab arvuti. Hageja paigaldas korteris videoaparatuuri ning kostja nõusolekuta tegi video, monteerib ning levitab erinevaid filme kostja suhtes. Hageja kasutas tihti kostja suhtes füüsilist jõudu, alles 2006.a. on hakanud kostja end kaitsma. Hageja ei pakkunud kostjale kunagi abielluda. Kostja ei ole nõus sellega, et kohus võttis hagiavalduse menetlusse tuginedes sellele, et 2008.a. detsembrist kostja kasutas hageja vastu vägivalda ning sellest ajast ei saa arvestada aegumist. Kogu kooselu ajal hageja on alustanud skandaale ning provotseerinud kostjat, kostja alati ainult kaitses end. Hageja ja kostja vanusevahe on suur, umbes 34 aastat. Hageja käitumine ei ole adekvaatne nii kostja kui laste suhtes. Poolte vahel olid halvad suhted ka korteri kinkelepingu ajal. Hageja esitas tõenditena avaldused politseile kostja suhtes, millest ei nähtu, kas antud avaldused olid esitatud politseisse ning kas avalduste alusel olid algatatud kriminaalmenetlused. Kostja arvates hageja esitatud avaldused on võltsitud ning neid ei pea arvestama tõenditena. Hageja pole esitatud tõendeid, kas 15.12.2008.a. avaldus on politseis registreeritud ning kas avalduse alusel on alustatud kriminaalmenetlus. Hageja põhjendas hagiavalduses, et 15.12.2008.a. kostja peksis hagejat ning tema avalduse alusel oli alustatud kriminaalmenetlus nr 08233000901 KarS § 212 järgi. Kostja esitab kriminaalmenetluse lõpetamise määruse nr 08233000901, millest on näha, et avalduses hageja pole märkinud, et kostja teda peksis. Kriminaalmenetlus lõpetati. Seega asjaolud, mille alusel oli alustatud kriminaalmenetlust, ei ole tuvastatud. Määrusest on näha, et hageja vastu ei ole kasutatud mingit vägivalda peksuna. Kriminaalmenetluse käigus olid tuvastatud ka asjaolud arsti FIE Galina Kuznetsova kirjast, et hageja on pöördunud tema poole avalduses kirjeldatud sündmustega 2005.aastal. Seega alates 2005.a. hageja fabritseerib kostja vastu erinevaid sündmusi, millest saab teha järeldusi, et poolte vahel olid halvad suhted juba 2005.aastal. Hageja märkis, et 27.01.2009.a. hageja avalduse alusel oli alustatud kriminaalmenetlus nr 09240100442, et kostja ähvardas hagejat noaga kallaletulemises. Hageja

esitab kriminaalmenetluse lõpetamise määruse nr 09240100442 koopia, millest on näha, et kostja mitte hageja avalduse alusel on alustatud nimetatud kriminaalasi. Avaldused noaga kallaletulemistest on hageja fantaasia. Kostja esitab kohtule väärandmeid. Kostja arvates on vaja kohaldada aegumist, kuna hageja ei ole esitanud piisavaid tõendeid, et kostja oma käitumisega on näidanud jämedat tänamatust. Hagiavaldus on esitatud kohtule 08.12.2009.a. Kriminaalmenetluse lõpetamise määrusest nr 08233000901 on näha, et 200.a. olid poolte vahel halvad suhted. VÕS § 270 lg 1 sätestab, et kinkija võib kinkelepingust taganeda ühe aasta jooksul alates ajast, mil ta sai teada või pidi teada saama oma taganemise õiguse tekkimisest. Hageja on rikkunud kinkelepingust taganemise sätteid. Hageja ei ole teinud kostjale taganemisavaldust, seega ta kaotab kinkelepingust taganemise õiguse. Kinkeleping on koostatud notariaalselt tõestatud vormis, seega taganemine peab ka olema samas vormis. Korter on registreeritud kinnisvarana. Kuna hageja kinkis kostjale vallasvara, siis ta kaotab lepingust taganemise õiguse kinnisvarale.

MENETLUSE KÄIK

Kohtuistungil jäi hageja oma nõuete juurde, paludes hagi rahuldada ja välja mõista kostjalt menetluskulud. Kostja peksis hagejat ja lapsi. See on jäme tänamatus. Samuti oli kinkelepingu rikkumine, et kostja ei maksa korteri eest. Kostja palus jätta hagi rahuldamata. Kostja kasutas füüsilist jõudu enesekaitseks, kuna ta ei saanud ennast teisiti kaitsta. Kui hageja sundis kostjat vahekorda astuma, kaitses kostja oma au mistahes vahenditega. Kinkelepingust tuleneb, et hageja pidi kustutama kõik võlgnevused kommunaalmaksete osas. Kinkelepingu p-st 5.1 ei nähtu, et kostja peab teostama makse. Hageja ei luba koristada korterit, kasutades seda kostja vastu. Hageja palub lõpetada kinkelepingu, mida ei saa teha kohtus, kuna õiguslik alus selliseks nõudeks puudub. Kinkelepingust võib taganeda, mitte lõpetada. Oluliseks aluseks hagi rahuldamata jätmiseks on see, et hageja kinkis vallasvara, kuid nõuab kinkelepingu lõpetamist kinnisasja suhtes. Hageja ei saa nõuda vara, mida ta ei ole kinkinud. Hageja esitas 29.12.2008.a. tõendi, et kostja peab tasuma kommunaalmakseid 2008.a. novembrikuu eest. Seega poolte vahel tekkisid halvad suhted 2008.aastal. Kostja palub kohaldada aegumist. Hageja kaotas kinkelepingust taganemise õiguse, kuna ta nõuetekohaselt ei taganenud kinkelepingust. Kohtuistungil kuulas kohus ära tunnistajad A V, L D ja L Z. Hageja ja kostja andsid seletusi vande all.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Hageja nõueteks on kinkelepingu lõpetamine ja kingitud eseme tagastamine, kostja omavolilise sisseregistreerimine tühistamine. Nähtuvalt asja materjalidest, on pooled sõlminud 12.12.2003.a. korteri koos selle sisustusega kinkelepingu. Lepingu esemeks oli kolmetoaline korter nr 6, milles eluruumide pinda 64,8 ruutmeetrit, koos selle oluliste osadega ja päraldistega, ning mitteeluruum (garaaž) M4, mitteeluruumide pinda 14,8 ruutmeetrit koos selle oluliste osade ja päraldistega, samuti vastav mõtteline osa XXX asuvast elamust. Lepingupooled leppisid kokku, et lepingu eseme koosseisu kuuluvad ka korterisse paigaldatud sanitaartehnika, telerid 3 tükki, gobelääni kattematerjaliga halli värvi pehme mööbli garnituur (kokkupandav diivan ja kaks kokkupandavat tugitooli), lakitud tumepruuni värvi mööblisektsioon, kokkupandav laud, valget värvi magamistoa garnituur (kaks kummutit, kaheinimesevoodi, riidekapp ja kolm öökappi), pesumasin Sanjo, lastemööbel (voodi, riidekapid, kirjutuslaud, mööblisektsioon), köögigarnituur, nõudepesumasin (tl 7-12). Kinkelepingu sõlmimise ajal 12.12.2003.a. on kinkija kinnitanud, et lepingu ese on tema omand ja selle suhtes ei ole vaidlusi. Lepingupooled on kokku leppinud, et kingisaaja saab lepingu Eseme omanikuks lepingu notariaalse tõestamise hetkest. Kinkija ja kingisaaja on avaldanud, et

lepingu eseme otsene valdus on kinkija poolt kingisaajale üle antud enne lepingu sõlmimist. Notari poolt on lepingu punktis 6 selgitatud lepingust taganemise aluseid ja tähtaegu (tl 11). 08.01.2008.a. on korter kantud kinnisasjana (korteriomand) kinnistusraamatusse (registriosa nr XXX), omanik A Z (tl 138). Kostja arvates ei saa hageja nõuda vara, mida ta ei ole kinkinud: hageja kinkis kostjale vallasvara, kuid nõuab kinkelepingu lõpetamist kinnisasja suhtes. Kohus leiab, et kinkelepingu esemeks olnud korteri kandmine korterimandina kinnistusraamatusse ei välista kinkelepingust taganemist. Vaidluse all on muuhulgas asjaolu, kas lepingust taganemise formaalsed eeldused on täidetud. Kostja leiab, et kuna hageja ei ole teinud kostjale taganemisavaldust, seega on hageja kaotanud lepingust taganemise õiguse. Kostja arvates kohtu korras ei saa hageja taganeda kinkelepingust, kuna seadus ei luba teha lepingust taganemist kohtu korras. Veel leiab kostja, et kuna kinkeleping on tehtud notariaalselt tõestatud vormis ja tegemist on kinnisasjaga, peab taganemine olema ka notariaalselt tõestatud. Kohus leiab, et kostja seisukohad on ekslikud. Üldisi nõudeid tahteavalduse vormile ei ole võlaõigusseaduses sätestatud, seega kehtivad tahteavaldusele tsiviilseadustiku üldosa seaduse üldised nõuded tahteavaldusele (TsÜS § 67 jj). Tahteavalduse võib teha seega üldjuhul ükskõik millises vormis. Taganemisavaldus võib põhimõtteliselt sisalduda ka hagis, vastuhagis või vastuväites, kui see vastaspoolele kätte toimetatakse. Taganemisavaldus sisaldus 27.08.2009.a. kohtule esitatud hagis. Kostja väitel tuleb kohaldada aegumist, kuna poolte vahel olid halvad suhted kooselu algusest. VÕS § 270 lg 1 kohaselt võib kinkija kinkelepingust taganeda ühe aasta jooksul ajast, mil ta teada sai või pidi teada saama oma taganemise õiguse tekkimisest. Seega taganemise õigus lõpeb, kui möödub aasta ajast, mil kinkija sai teada või pidi teada saama taganemise õiguse tekkimisest. Üheaastane tähtaeg ei ole aegumistähtaeg, vaid õiguste lõppemise aeg. Tähtaega arvutatakse vastavalt TsÜS-i §-des 134-137 sätestatule. Iga aluse puhul kehtib iseseisev taganemise tähtaeg. Hageja väitel esitas ta hagiavalduse aasta jooksul ajast, mil ta sai teada kostja jämedast tänamatusest tema ja poolte ühiste laste suhtes. Käitumine, millega hageja on sisustanud kostjapoolset jämedat tänamatust, on toimunud 2007.a. suvel, 10.10.2008.a., 14.12.2008.a., 15.01.2009.a., 07.03.2009.a., 19.03.2009.a.,08.04.2009.a., 14.04.2009.a. 2007.a. suvel toimunud A A löömise osas oli 27. augustiks 2009.a. (hagiavalduse esitamine) üheaastane kinkelepingust taganemise õigus lõppenud. Ülejäänud hagiavalduse aluste osas ei olnud 27.augustiks 2009.a. üheaastane tähtaeg lõppenud ja seega on hageja taganenud lepingust järgides VÕS § 270 lg-s 1 sätestatud tähtaega. VÕS § 268 lg 1 kohaselt kui kinkeleping on täidetud, võib kinkija lepingust taganeda ja kingitud eseme alusetu rikastumise sätete järgi kingisaajalt välja nõuda VÕS § 267 punktides 1-3 ettenähtud juhul. Nähtuvalt hageja poolt esitatud asjaoludest, on ta kinkelepingust taganemise alustena tuginenud sellele et: 1) kingisaaja on oma käitumisega näidanud kinkija ja tema lähedaste inimeste vastu üles jämedat tänamatust (VÕS § 267 p 1); 2) kingisaaja jätab õigustamatult täitmata kinkega seotud koormise või tingimuse (VÕS § 267 p 3). Kui kingisaaja oma (seaduslikku) õigust kasutades läheb vastuollu kinkija poolt kinkimisel soovitud eesmärkidega, võib kinkijal tekkida õigus kinkelepingust taganemiseks. Kingisaaja iseenesest õiguspärane käitumine võib kinkija seisukohalt asjaolusid hinnates olla mõistetav jämeda tänamatusega. „Jäme tänamatus“ kui hinnanguline kategooria peab VÕS § 267 p 1 järgi avalduma kingisaaja käitumises kinkija või tema lähedase suhtes. „Lähedane“ on sättesse

hõlmatud esmajoones seetõttu, et kinkija huve paremini kaitsta. Vastasel juhul võiks sätet kitsalt tõlgendades väita, et kingisaaja ei tohi rünnata kinkijat, küll aga tema perekonnaliikmeid, ilma et see õigustaks kinkijat kinkelepingust taganema. Hindamaks, kas kingisaaja on oma käitumisega näidanud kinkija või tema lähedase inimese vastu üles jämedat tänamatust, tuleb lähtuda kinkelepingu eesmärgist ning arvestada kõiki konkreetse juhtumi asjaolusid, nii teo objektiivset hukkamõistetavust kui ka kinkija subjektiivset hinnangut. Antud juhul oli kinkelepingu eesmärgiks perekonna säilitamine. Hagiavalduses sisalduvas taganemisavalduses on hageja märkinud üheks taganemise põhjuseks asjaolu, et kostja alates 15.12.2008.a. kuni hagiavalduse esitamiseni loob oma käitumisega väljakannatamatud moraalsed ja psühholoogilised tingimused kooseluks poolte korteris, millega kaasnevad alatised alaealiste laste ja hageja peksmised, mis väljendab jämedat tänamatust hageja ja hageja lähedaste suhtes. Asja materjalidega on tõendatud, et hageja on pöördunud avaldustega Ida Politseiprefektuuri Narva politseijaoskonda A Z kriminaalvastutusele võtmiseks: 15.12.2008.a. avaldus A Z poolt poeg A A löömises 2007.a. suvel, 10.10.2008.a. poeg A peksmises, 14.12.2008.a. poja A löömises (tl 58-59, tõlge tl 85-87) 27.01.2009.a. avaldus J A noaga kallaletungis 15.01.2009.a.(tl 36-37, tõlge tl 88-89), 07.03.2009.a.avaldused J A löömises 07.03.2009.a ja alaealise poja A löömises (tl 38-40, tõlge tl 90, 91-92), 19.03.2009.a. A vigastamises (tl 41, tõlge tl 93), 08.04.2009.a. J A löömises jootekolbiga (tl 42, tõlge tl 94-95), 14.04.2009.a. J A ründamises gaasiballooniga ja juures viibinud laste tervise ohustamisega (tl 43, tõlge tl 96). Kostja väited, et esitatud avaldused on võltsitud ning hageja pole esitanud tõendeid, kas 15.12.2008.a. avaldus on politseis registreeritud ja kas avalduse alusel on alustatud kriminaalmenetlus, on ümber lükatud teatisega kriminaalmenetluse alustamise kohta, mille kohaselt Ida Politseiprefektuuri Narva politseiosakond on 16.12.2008.a. registreerinud J A avalduse, et tema abikaasa A Z peksis oma lapsi. Esitatud avalduse alusel alustati 23.12.2008.a. kriminaalmenetlus nr 08233000901 KarS § 121 tunnustel (tl 151). Eelpoolnimetatud J A avalduste alusel on A Z esitatud süüdistused ja alustatud kriminaalasjad nr 08233000901 ja 09240101382. Kostja on esitanud kohtule Viru Ringkonnaprokuratuuri 05.03.2009.a. kriminaalmenetluse lõpetamise määruse kriminaalasjas nr 08233000901, milles alustati menetlust 23.12.2008.a. J A avalduse alusel selle kohta, et A Z peksab oma lapsi. Määruse kohaselt kriminaalasja menetlus lõpetati kriminaalmenetluse aluse puudumise tõttu (tl 134-135). Hageja esitas kohtule Riigiprokuratuuri 16.04.2009.a. ja 20.10.2009.a. määrused, millega tühistati kriminaalmenetluse lõpetamise määrused kriminaalasjas nr 08233000901 ja saadeti kriminaalasjad menetluse jätkamiseks Viru Ringkonnaprokuratuuri. Kostja esitas kohtule ka Viru Ringkonnaprokuratuuri kriminaalmenetluse lõpetamise määruse kriminaalasjas, milles alustati menetlust 28.01.2009.a. KarS § 121 tunnustel A Z avalduse ja ütluste alusel, selles et J A 27.01.2009.a. lõi ühe käega vastu nägu oma elukaaslast A Z, tekitades temale füüsilist valu. Kriminaalasi lõpetati seoses süüteokoosseisu tõendamatusega. Vaidlust ei ole, et seda määrust edasi ei kaevatud. Kostja esitas kohtule Riigiprokuratuuri 20.05.2010.a. kriminaalasja nr 09240101382 kriminaalmenetluse lõpetamise tühistamise määruse, millega tühistati kriminaalmenetluse lõpetamise määrus ja saadeti kriminaalasi edasise kohtueelse menetluse läbiviimiseks Ida Prefektuuri. Vaidlust ei ole et kriminaalasjad nr 08233000901 ja nr 09240101382 on saadetud kohtusse. Tunnistajate L D ja A V ütlustel olid pooltevahelised suhted alguses head, 2008.a. suve lõpupoole suhted halvenesid. Tunnistaja A V ütlustel hageja ja kostja ütlesid üksteisele inetusi, sõimasid üksteist. Tunnistaja L Z ütlustel alustas tülisid J A armukadedusest. Tunnistaja L Z ei oska öelda, et A oli agressiivne J A suhtes, ta kaitses ennast. Kostja vande all antud seletuses kirjeldas oma suhteid hagejaga alates kooselu algusest ja seda et kasutas hageja vastu jõudu

ainult enesekaitseks. Laste suhtes füüsilist jõudu ei kasutanud. Kui karistas neid, võis lihtsalt patsutada käega või lapiga. Hageja esitatud kirjalike tõenditega ja hageja vande all antud seletusega on tõendatud faktiline asjaolu, et kostja kasutas hageja ja poolte ühiste poegade suhtes füüsilist vägivalda. Kostja A Z on käitunud sellisel viisil, mis andis hagejale õiguse kinkelepingut taganeda kingisaaja jämeda tänamatuse tõttu kinkija ja tema lähedaste suhtes. Üldjuhul hindab ühiskond isiksust tema tegude alusel. Kinkija ja alaealiste laste suhtes füüsilise puutumatuse riivamine kingisaaja poolt on kingisaaja poolt käsitletav jämeda tänamatusena. Kohus leiab, et on täidetud hageja poolt tehtud kinkelepingust taganemise sisuline eeldus- kostja on kingisaajana oma käitumisega näidanud kinkija ja tema lähedase inimese vastu üles jämedat tänamatust. Kuna taganemine on kehtiv, ei ole vaja kinkelepingut lõpetada, kinkeleping on VÕS § 188 lg 2 järgi lõppenud. VÕS § 268 lg 1 viitab kinkelepingust taganemise korral tagasitäitmisele alusetu rikastumise sätete järgi. Seega tuleb kinkelepingust taganemise puhul tagastada lepingu järgi üleantu VÕS § 1028 lg 1 järgi, arvestades VÕS §-des 1028-1036 sätestatut. Kuna kinge on tasuta leping, on sellest taganemise põhiliseks tagajärjeks kingisaaja kohustus lepingu järgi saadu välja anda. Hageja on hagiavalduses sisalduvas taganemisavalduses lepingust taganemise põhjusteks märkinud veel, et kostja on jätnud tasumata korteri kommunaalkulud. VÕS § 267 p 3 kohaselt võib kinkija kinkelepingust taganeda, kui kinkisaaja jätab õigustamatult täitmata kinkega seotud koormise või tingimuse. Kohus tuvastas, et kinkelepingus on pooled kokku leppinud, et kinkelepingus ei ole kingisaajale koormisi või kohustusi ette nähtud (tl 8). Kostja ekslikult samastab koormise ja kommunaalteenuste võlgnevuse. Kohus selgitab, et koormisel on mitterahaline iseloom- ehk selles sisaldub kohustus midagi teha. Näiteks võiks selliseks kohustuseks olla- võimaldada kinkijal tasuta elada ärakingitud majas kuni surmani. Seega ei saa hageja põhjusel, et kostja jätab tasumata kinkelepinguga saadud korteri kommunaalkulud, kinkelepingust taganeda. Hageja väitel on kostja jätnud täitmata kinkelepingu tingimuse abielluda hagejaga. Kohus tuvastas, et pooled ei ole kinkelepingus abiellumiskohustust kokku leppinud. Kui selline tingimus oleks ka kokku lepitud, on selline kokkulepe tühine, kuna abiellumislubadus ei anna alust abielu sõlmimise nõudeks juhul, kui lubadust ei täideta. Hageja nõue tühistada hageja nõusolekuta kostja poolt omavoliline sisseregistreerimine aadressil XXX, tuleb jätta rahuldamata. Poolte vahel 12.12.2003.a. sõlmitud kinkelepingu punktis 4.1 on pooled kokku leppinud, et kingisaaja A Z saab lepingu Eseme omanikuks lepingu notariaalse tõestamise hetkest. Rahvastikuregistri seadus, mis sätestab elukoha andmete registrisse kandmist, ei näe ette isikult, so J A, kes ei ole eluruumi omanik, elukohateate esitamiseks nõusoleku küsimist. Kohus leiab, et hageja esitatud perefotod (tl 170) ei anna objektiivset pilti poolte suhetest. Kohus jätab tähelepanuta kohtule esitatud videosalvestise (DVD plaadi) (tl 16) ja videosalvestiste tiitrid (tl 124-126, sama tl 157-159 ja tl 163-165), kuna tõend on saadud seadust rikkudes, ilma kostja nõusolekuta tehtud salvestused. Kohus ei loe asjasse puutuvateks hageja konto väljavõtteid (tl 5, 6, 22) ja KÜ juhatuse pretensioone A Z kommunaalteenuste võla kohta (tl 17, tõlge tl 18, tl 19, tõlge tl 20), kuna kohus

ei aruta kostja ja korteriühistu vahelisi võlasuhteid; A Z 30.10.2008.a. avaldust politseile (tl 1415, tõlge tl 83-84) R ja P kriminaalvastutusele võtmiseks, mis ei ole antud tsiviilasja puutuv. Kohus ei arvesta eeluurimisel koostatud A Z ülekuulamise protokolle (tl 109, 113-122), kuna nimetatud dokumentide kasutamine on vastuolus TsMS § 251 lg-ga 2. A Z on kohtuistungil vande all ülekuulatud. Menetluskulud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jätab poolte menetluskulud täielikult poolte endi kanda.

Geete Lahi Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.