Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Malle Seppik ja Iko Nõmm
Tsiviilasi
A. R. hagi OÜ E. vastu töötasu saamiseks
Otsuse tegemise aeg ja koht
17.03.2011, Tallinn
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
1801,73 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 26.10.2010 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ E. apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
01.03.2011
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja A. R., isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXXXXX XX-XX XXXXXXX, esindaja adv Tiia Kruusmaa Kostja OÜ E., registrikood XXXXXXXX, asukoht XXXXXXX X-XX XXXXXXX, esindaja adv Tarmo End
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 26.10.2010 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
2.Apellatsiooniastme menetluskulud jätta OÜ E. kanda. Edasikaebe kord Otsuse peale võib edasi kaevata üksnes vandeadvokaadi vahendusel Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. TsMS § 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva
sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja hageja nõue
1.A. R. esitas Tööinspektsiooni Põhja inspektsiooni töövaidluskomisjonile avalduse OÜ E. vastu, milles palus välja mõista 2008 augusti ja septembri töölähetuse päevarahad kokku summas 24 500 krooni. Töövaidluskomisjoni 30.03.2009 otsusega mõisteti kostjalt hageja kasuks välja 2008 septembri töölähetuse päevarahad 11 000 krooni. 2008 augusti töölähetuse päevarahade nõudes jäeti avaldus aegumise tõttu rahuldamata.
2.27.04.2009 esitas kostja avalduse hageja poolt töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbivaatamiseks hagimenetluse korras osas, milles hageja nõue rahuldati.
3.Kohtu nõudmisel esitas hageja 04.09.2009 kohtule vormistatud hagiavalduse. Hagiavalduse ja selle täpsustuste kohaselt töötas hageja 24.07.2008 sõlmitud töölepingu alusel ehitajana. Tööaja kestvus oli 40 tundi nädalas ja töötasu suurus 165 krooni/tund (bruto). Lisaks pidi hagejale makstama päevaraha 500 krooni iga välislähetuses oldud päeva eest. Kostja tegelik töökoht oli Soomes. Hageja asus tööle 28.07.2008 ja töösuhe lõppes faktiliselt 22.09.2008.
4.Kostja maksis hagejale töötasuna ja lähetusrahadena kokku 46 239 krooni. Kostja kinnitas 04.03.2009 tõendis, et ta on hagejale maksnud lähetusrahadena 53 päeva eest 26 500 krooni. Sellisel juhul on kostja maksnud hagejale töötasuna vaid 19 739 krooni (neto) ehk 24 609 krooni (bruto). Ajavahemikul 28.07.2008 – 22.09.2008 töötas hageja 320 töötunni ulatuses. Seega oli hageja töötasu suuruseks normtunde arvestades 52 800 krooni. Eeltoodust tulenevalt on hagejal saamata töötasu 28 191 krooni (52 800 – 24 609).
5.Kui käsitleda kogu tööandjalt saamata raha töötasu nõudena, tuleb hageja töötasu nõudest võtta maha 13 500 krooni, see on osa, milles töövaidluskomisjon jättis hageja nõude rahuldamata, kuna hageja ei vaidlustanud töövaidluskomisjoni otsust. Sellisel juhul jääb hageja nõudeks 14 691 krooni.
6.Juhul, kui kohus lahendab lähetuskulude ja töötasu nõude eraldi, jääb hageja nõude suuruseks 28 191 krooni. Hageja loobus lähetusrahade nõudest summas 11 000 krooni.
7.Eeltoodust tulenevalt palus hageja kostjalt välja mõista töötasu 14 691 krooni või 28 191 krooni. Kostja vastuväited
8.Kostja vaidles hagile vastu. Hageja ei saa lähetustasu nõuet ümber kvalifitseerida töötasu nõudeks. Samuti on töövaidluskomisjon jätnud lähetustasu nõude 13 500 krooni osas rahuldamata ning hageja ei ole seda vaidlustanud. Kuna hageja on lähetuskulude nõudest loobunud, siis tuleb menetlus lõpetada.
9.Hageja ei saa töötasu väljamõistmise nõuet käesolevas asjas esitada, kuna individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (ITLS) § 24 lg-test 1 ja 5 tulenevalt ei saa esitada kohtusse nõudeid, mida töövaidluskomisjonis ei ole menetletud. Seega tuleb töötasu nõue jätta läbi vaatamata.
10.Samuti on hageja töötasu nõue põhjendamata ja tõendamata. Kuna hageja on omaks võtnud 46 239 krooni saamise, siis on hageja omaks võtnud ka kostja tööaja arvestuse.
2(6)
Kohtule esitatud tööajagraafikud tõendavad seda, kui palju on hageja reaalselt kostja kasuks tööd teinud. Hageja ei soovinud 40 tundi nädalas töötada.
Esimese astme kohtu otsus
11.Maakohus rahuldas hagi ja mõistis OÜ-lt E. välja töötasu summas 28 191 krooni A. R. kasuks.
12.ITLS § 24 lg 1 sätestab, et töövaidluskomisjoni otsusega mittenõustumisel võivad vaidlevad pooled pöörduda sama töövaidluse läbivaatamiseks maakohtusse ühe kuu jooksul, arvates töövaidluskomisjoni otsuse ärakirja saamise päevale järgnevast päevast. Samas ei saa kohus töötasu nõude menetlusse võtmisest keelduda, kuna seda nõuet on hagejal õigus tsiviilkohtumenetluses esitada. Kohus liitis lähetustasu nõude ja töötasu nõude ühte menetlusse ning kostja taotlus töötasu nõude läbivaatamata jätmiseks on põhjendamatu.
13.Kuna hageja esitas töövaidluskomisjonile lähetustasude väljamõistmise nõude, siis ei saa hageja väita, et tegelikult on selle nõude puhul algusest peale olnud tegemist töötasu väljamõistmise nõudega. Lähetusrahade nõude ja töötasu nõude puhul on tegemist iseseisvate nõuetega, kuna nende alused ja esemed on erinevad.
14.Maakohtu menetluses esitas hageja lähetustasude nõudest summas 11 000 krooni loobumise avalduse. Kohus võttis loobumise vastu ning lõpetas selles nõudes menetluse.
15.Hageja esitas kohtule töötasu väljamõistmise nõude. Pooled vaidlesid selle üle, kui palju hageja tegelikult tööd tegi. Töölepingu järgi oli hageja tööaeg 40 tundi nädalas. Kostja poolt esitatud tööajatabelid ei tõenda kostja seisukohta, et tegelikult töötas hageja töölepingus kokkulepitud töötundidest vähem. Need on kostja poolt ühepoolselt koostatud tabelid, millel puudub hageja allkiri. Muid tõendeid, mis kinnitaks kostja väidet, et hageja töötas töölepingus kokkulepitud töötundidest vähem, ei ole kohtule esitatud. Seega tuleb lähtuda töölepingus kokkulepitud töötundidest. Lähtudes asjaolust, et töölepingu järgi pidi hageja ajavahemikul 28.07.2008 – 22.09.2008 töötama 320 tundi ning arvestades, et hageja brutotöötasu oli 165 krooni tunnis, siis tuli kostjal tasuda hagejale 52 800 krooni. Kostja on tasunud hagejale 17 739 krooni (neto) ehk 24 609 krooni (bruto). Seega on kostja jätnud hagejale tasumata 28 191 krooni, milline summa tuleb kostjalt välja mõista.
Apellatsioonkaebus
16.OÜ E. palub tühistada maakohtu otsuse osas, millega kohus mõistis hageja kasuks välja töötasu summas 28 191 krooni ja saata tsiviilasi vaidlustatud ulatuses tagasi esimese astme kohtule hagi menetlusse võtmise otsustamiseks või uueks arutamiseks. Kõik menetluskulud jätta hageja kanda.
17.Maakohus on oluliselt rikkunud menetlusnorme A. R. töötasu nõude menetlusse võtmisel. Hageja töötasu nõue on uus hagiavaldus, mille nõuetekohasuse kohta pidi maakohus võtma seisukoha. 05.10.2010 kohtuistungi protokollist ei nähtu, et kohus oleks analüüsinud hageja poolt esitatud uue hagiavalduse vastavust tsiviilkohtumenetluse seadustikus kehtestatud nõuetele. Juhul, kui ringkonnakohus leiab, et maakohus on hageja töötasu nõuded võtnud õigesti menetlusse, tuleb nimetatud nõuded saata tagasi esimese astme kohtule uueks arutamiseks, kuna kohus
3(6)
on oluliselt rikkunud õigusliku ärakuulamise põhimõtet. Kostjal ei olnud võimalik töötasu nõudega hagile esitada vastust.
18.Hageja töötasu nõue on tõendamata. OÜ E. teeb tööandjana töösuhetes väljamakseid, sh töötasu, lähtudes ainult töötajate poolt reaalselt tehtud tööst, st töötundidest, mis oli kooskõlas TLS § 49 lg 1 p-s 2 ja PalS § 2 lg-s 1 kehtestatuga. Hageja ei ole vaidlustanud seda, et kostja maksis hagejale perioodil 28.07.2008-22.09.2008 töötasuna 19 739 krooni ning lähetustasuna 26 500 krooni. A. R. on kostja väite töötasu ja lähetustasu nõuetekohase, st ka töötasu arvestuse aluseks oleva, maksmise kohta omaks võtnud (TsMS § 231 lg 2). Lisaks eelnevale on hageja kogu menetluse kestel kinnitanud, et kostja poolt A. R. tasutud 46 239 krooni osas puuduvad pooltel erimeelsused. Viimane viitab sellele, et erimeelsused puuduvad ka töötasu ning lähetustasu aluseks olevate arvestuslike näitajate osas.
19.Hageja peetud tööajagraafikuid ei muuda sisutuks fakt, et need on allkirjastatud vaid kostja poolt. Töösuhtes oli tööaja arvestuse pidamine tööandja kohustus. Ebamõistlik on maakohtu põhjendus selle kohta, miks ei tõenda kostja esitatud tööajatabel seda, kui palju hageja kostja kasuks tööd tegi. Juhul, kui tööandja peaks töötajalt saama allkirjalise kinnituse peetud tööajaarvestuse kohta, ei allkirjastaks reaalselt töötatud tunde kajastavaid tööajatabeleid enam mitte ükski töötaja või vähemasti mitte selliseid tabeleid, kus kajastub reaalselt töötatud aeg, mis on alla töölepingus kokku lepitud normi. Kirjeldatud juhul ei oleks tööandjal enam võimalik töö andmise kohustuse nõuetekohast täitmist tõendada või oleks tegemist ebamõistlikult suurt ressurssi nõudva tegevusega ja seda eriti äriühingutes, kus on sadu töötajaid. Seega on maakohus asjas esitatud tõendeid valesti hinnanud (TsMS § 232).
20.Hageja oli tööga kindlustatud riikliku tööajanormi ulatuses. Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit, mis kummutaks kostja vastuväited. Töö tegemine mahus 40 tundi nädalas oli hageja võimalus, mida ta ei soovinud kasutada. See, et kostjal oli tööd pakkuda 40 tunni ulatuses nädalas, ei tähenda, et hageja nimetatud ulatuses ka tööd tegi. Samuti ei tõenda 40 tunni ulatuses nädalas töö tegemist töölepingu punkt, mis on ainus, mille alusel on maakohus hageja töötasunõude rahuldanud.
21.Siinkohal on maakohtu otsus vastuoluline. TLS § 49 p 2 kohaselt on tööandja kohustatud töötasu maksma tehtud töö eest. Samas on kohus rahuldanud hageja töötasunõude, tuginedes vaid töölepingule, mitte reaalselt töötatud tundide arvule. Seega on maakohus pidanud ka võimalikuks, et töötasu määratlemisel juhindutakse vaid töölepingus kehtestatust, mitte TLS § 49 p-st 2 ja PalS § 2 lg-st 1. Kuna maakohus rikkus õigusliku ärakuulamise põhimõtet, ei olnud kostjal võimalik tõendada asjaolu, et tal oli A. R. tööd anda, kui A. R. oleks tööle tulnud.
22.Maakohus on menetluskulud jaganud valesti. Kuna hageja loobus lähetustasunõudest, siis vastavalt TsMS § 168 lg-le 4 peab hageja kandma nii enda kui ka kostja menetluskulud, mis on tsiviilasjas nr 2-09-18687 kantud seonduvalt lähetustasunõudega. Kuna pooled on pea kaks aastat kestnud menetluses vaielnud vaid lähetustasunõude üle, siis on hageja kohustatud kandma nii enda kui ka OÜ E. menetluskulud. Töötasunõue võeti menetlusse alles 05.10.2010 kohtuistungil ning sellest kuni kohtuotsuse tegemiseni ei ole pooled saanud objektiivselt kanda sedavõrd suures mahus menetluskulusid, et on TsMS § 168 lg-t 4 arvesse võttes põhjendatud jätta menetluskulud poolte endi kanda.
Vastus apellatsioonkaebusele
23.Hageja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda.
4(6)
Ringkonnakohtu põhjendused
24.Tsiviilkolleegium, kuulanud ära menetlusosaliste seletused ja tutvunud asja materjaliga, leidis, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
25.Ringkonnakohus ei nõustu apellandi seisukohaga, et maakohus on oluliselt rikkunud menetlusnorme hageja töötasu nõude menetlusse võtmisel. Hageja esitas oma töötasu nõude 04.09.2009 kuupäevaga dateeritud hagiavalduses (allkirjastatud digitaalselt 07.09.2009), mille maakohus on 08.09.2009 määrusega võtnud menetlusse. Kostja ei ole apellatsioonkaebuses välja toonud ühtki konkreetset puudust, mis välistaks hageja saamata töötasu nõude menetlemise.
26.Väär on kostja väide, et kohus on oluliselt rikkunud õigusliku ärakuulamise põhimõtet, kuna tal ei olnud võimalik kohases vormis vastu vaielda hageja töötasu nõuetele. Menetlusse võtmise määrusega on kostjat kohustatud esitama hagile kirjalik vastus 20 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Kostja esindaja on kinnitanud määruse kättesaamist 08.09.2009. Selles hagiavalduses põhjendas hageja, miks ta esitab töötasu nõude päevarahade nõude asemel, tõi välja arvutuskäigu, kui palju pidi hageja palka saama vastavalt töölepingujärgsele töötundide arvule ja tunnitasu suurusele ning esitas saamata palga nõude summas 28 191 krooni. Kostjal on sellest alates olnud võimalus esitada sellele sisulisi vastuväiteid ja tõendeid. Maakohus tegi kostjale ka mitmeid ettepanekuid esitada täiendavad tõendid palga ja lähetusrahade arvestuse kohta.
27.Maakohus on oma seisukohti, miks kostja poolt esitatud tööajatabelid ei tõenda kostja seisukohta, et tegelikult töötas hageja töölepingus kokkulepitud töötundidest vähem, piisavas ulatuses põhjendanud. Kolleegium nõustub esimese astme kohtu põhjendustega ja TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt neid ei korda. Tööaja tabeleid ei pea töötaja allkirjastama, kuid kui tekib vaidlus, peab tööandja suutma tõendada nende õigsust ka muude tõenditega, mitte ainult tabeli endaga. Kostja ei ole taotlenud tabeli koostanud isiku tunnistajana ülekuulamist ega esitanud ka muid tõendeid hageja väidetava töötamise aja kohta. Kui töötaja on kohustatud töölepingu kohaselt töötama 40 tundi nädalas, siis eelduslikult ta seda ka teeb. Vastasel korral rikub töötaja töölepingut, tal on töölt puudumiseks mõjuv põhjus või puudub ta tööandja loal. Kõiki neid asjaolusid saab tööandja tõendada, mida kostja teinud ei ole.
28.Hageja ei ole kostja väiteid palga ja päevarahade nõuetekohase väljamaksmise, sealhulgas ka palga arvestuse aluseks olevate asjaolude kohta, omaks võtnud. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et kostja on hagejale kogu töötatud aja eest maksnud palka ja päevarahasid kokku netosummana 46 239 krooni. Kostja poolt hageja pangakontole tehtud ülekannetest ei selgu, milline osa ülekantud summast on lähetusraha ja milline osa palk. Hageja pidas ülekantud summat palgaks ning arvas, et päevarahad on kostja jätnud välja maksmata. Seetõttu esitas hageja töövaidluskomisjonile avalduse päevarahade väljamõistmiseks. Kostja vastusest selgus aga, et päevarahad on kostja hagejale täies ulatuses välja maksnud ning erimeelsus poolte vahel on hagejal saada oleva palga suuruses. Seetõttu esitas hageja maakohtule palga nõude ja loobus töövaidluskomisjonis menetluses olnud päevarahade nõudest. Maakohus võttis loobumise vastu ja lõpetas selles osas menetluse. Menetluse
5(6)
lõpetamist vaidlustatud ei ole ning seetõttu ei puuduta 53 päeva eest välja makstud päevaraha kokku summas 53 500 krooni enam käesolevat vaidlust.
29.Kohtuotsus on seaduslik ka menetluskulude osas. Kostja väide, et pooled on pea kaks aastat vaielnud vaid lähetustasu nõude üle, ei ole kooskõlas asja materjaliga. Alates 04.09.2009 hagiavaldusest oli hagejal kostja vastu ka saamata töötasu nõue. Hageja loobus üksnes lähetustasunõudest summas 11 000 krooni ja kohus on seda arvestanud. Kohus rahuldas hageja töötasunõude summas 28 191 krooni, mistõttu menetluskulude jätmine poolte endi kanda on kooskõlas TsMS §163 lg-s 1 sätestatuga.
30.Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jäävad apellatsiooniastme menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel OÜ E. kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kukude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
Gaida Kivinurm
Malle Seppik
Iko Nõmm
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.