2-11-485/4 - Pärimisõigus - Pärandi hoiumeetmete rakendamine - Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja - lahend.ee

Avalduse kohaselt on avaldaja Harjumaal XXX asuva korterelamu haldamiseks ning korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamiseks loodud isik. Korteriühistu liikmeks oli M P, isikukood XXX kes suri avaldajale teadaolevalt XXX. a. M. P kuulus asuvas elamus korter nr. 8, registriosa numbriga XXX. Peale M. P surma jäi kõnealusesse korterisse edasi elama tema poeg V P, isikukood XXX. M. P jäänud pärandvara suhtes avaldajale teadaolevalt pärimismenetlust algatatud ei ole. Pärijaks peaks loogiliselt olema M. P poeg V P kuid viimatinimetatu ei ole siiani pärimismenetlust algatanud (nimetatud pärimisele kohaldub kuni 01.01.2009. a kehtinud seadus mille kohaselt on pärimiseks vajalik pärija vastavasisuline avaldus notarile). Samuti ei ole avaldajale teada, et M. P oleks teinud testamendi. Alates 2006. a septembrist ei ole XXX asuvas korteris elav V P tasunud avaldajale kommunaalteenuste tarbimise eest esitatud arveid. 11.03.2010. a seisuga on nimetatud korteri kasutaja poolt ühistule tasumata arveid 18 174, 20 krooni eest. Kuivõrd avaldaja on väike korteriühistu siis iga suurem võlg mõjutab avaldaja maksevõimet ja kohustuste täitmist kolmandate isikute ees. Käesoleval ajal on XXXkorteri võlg nii suur, et see on saanud avaldajale suureks takistuseks oma kohustuste täitmisel. Avaldaja leiab, et tekkinud võla likvideerimiseks on ainuvõimalik nimetatud korteriomand võõrandada ja saadud rahast katta sellega seotud võlg ühistule ning ülejäänud raha deponeerida notari kontole võimaliku pärija(te) jaoks. Taoline toimimisviis on nii avaldaja kui ka võimalike pärijate huvides. Avaldaja palub kõnealuse pärandvara hooldajaks määrata OS(S ), isikukood XXX. Avaldaja leiab, et OS teadmised ja oskused võimaldavad tal olla pärandvara hooldajaks, sellega seotud toiminguid teha ning ta on oma isikuomadustelt sobiv pärandvara hooldajaks. Avaldaja palub määrata 05.09.2002. a surnud M P pärandvara, milleks on Harjumaal XXX korteriomandi, registriosa nr XXX, hooldajaks OS, isikukood XXX ja anda pärandvara hooldajale luba korteriomandi, registriosa nr XXX, võõrandamiseks ning saadud tulu arvelt korteriomandiga seotud võlgade tasumiseks KÜ-le XXX, registrikood XXX. Puudutatud isik OS avaldas kohtule, et on nõus asuma pärandvara hooldajaks. Puudutatud isik V P kohtule oma seisukohta ei esitanud.

pärandvara suhtes nõuet omava isiku taotlusel, kui hoiumeetmete kohaldamata jätmine võiks ohustada nimetatud isikule kuuluva nõude rahuldamist pärandvara arvel. Rahvastikuregistri väljavõtte kohaselt suri M P 05.09.2002, väljaande Ametlikud Teadaanded andmetel M P pärimismenetlust algatatud ei ole. Kohus leiab, et kuivõrd M P eeldatav pärija pärandit vastu võtnud ei ole, siis on põhjendatud rakendada M P pärandvara suhtes hoiumeetmeid, kuna see on vajalik pärandvara hooldamiseks ja kohustuste täitmiseks. Vastavalt PärS § 112 lg 1 pärandvara valitsemiseks nimetab kohus pärandi hooldaja, kellele kohus võib anda korraldusi vara valdamiseks, kasutamiseks ja käsutamiseks. PärS § 112 lg 2 kohaselt hooldajaks võib olla isik, kes saab pärandvara nõuetekohaselt valitseda ja kes on sobiv hooldaja kohustusi täitma. Kohus võib hooldaja, kes pärandvara nõuetekohaselt ei valitse, hooldaja kohustustest vabastada. PärS § 112 lg 3 p 1-5 järgi hooldaja on kohustatud vara heaperemehelikult valitsema ning tagama selle säilimise; andma pärandvara arvel ülalpidamist käesoleva seaduse §-s 132 nimetatud isikule; täitma pärandvara arvel pärandvaraga seotud kohustused; aru andma vara valitsemisest kohtule ja pärijatele; võtma käesoleva seaduse § 111 lõikes 3 nimetatud juhul, samuti muul juhul, kui see on vajalik pärandvara säilimise tagamiseks, pärija või kolmanda isiku valduses oleva pärandvara oma valdusesse või tagama muul viisil selle eraldamise pärija varast. PärS § 112 lg 4 sätestab, et hooldaja võib pärandvara käsutada üksnes oma kohustuste täitmiseks ja pärandvara valitsemisega seonduvate kulude katmiseks. Hooldajal ei ole õigust kohtu loata käsutada pärandvara hulka kuuluvat kinnisasja. PärS § 112 lg 5 alusel pärijal ei ole õigust käsutada pärandvara, mis on antud hooldaja valitseda. PärS § 112 lg 7 järgi kui pärija ei ole selgunud kuue kuu jooksul pärandi avanemisest arvates, samuti juhul, kui pärandi vastu võtnud pärija ei ole kuue kuu jooksul pärandi vastuvõtmisest arvates asunud pärandvara valitsema, võib pärandi hooldaja pärast inventuuri tegemist pärandvara müüa ning hoiustada pärandvara müügist saadu. Sellisel juhul ei kohaldata PärS § 112 lg-s 4 sätestatut. PärS § 113 lg 2 sätestab, et kui hooldus on määratud vastavalt PärS § 111 lg-le 3, on hooldaja kohustatud pärast pärandvara nimekirja koostamist rahuldama pärandvara arvel kõik pärandvara nimekirja kantud nõuded PärS §-s 142 nimetatud järjekorras. Pärandvara ei või pärijale välja anda enne nõuete rahuldamist. Kui hooldaja või pärija esitatud nõude vaidlustab, otsustab nõude rahuldamise võlausaldaja hagiavalduse alusel kohus. Pärandvara hooldajaks nimetamiseks on kohtule andnud nõusoleku OS, seega on kohus seisukohal, et M P pärandvara hooldajaks tuleb määrata OS, kellel tuleb täita pärimisseadusega pandud kohustusi. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 589 lg 1 kohaselt pärandvarasse kuuluva kinnisasja võõrandamiseks loa saamise avalduse võib pärandi hooldaja esitada pärandi hoiumeetmeid rakendanud kohtule. Avaldaja on kohtult taotlenud M P pärandvara hooldajale loa andmist pärandvarasse kuuluva korteri reg osa nr XXX müümiseks. Avalduse kohaselt on kõnealuse korteri osas kommunaalkulude võlgnevus, mis avalduse esitamise aja seisuga moodustas 18 174,20 krooni. Avaldaja taotleb loa andmist kõnealuse korteri müümiseks, et müügist saadud vahendite arvel tasuda pärandaja võlgnevusi. Kohus leiab, et avaldaja taotlus on põhjendatud ning pärandvara hooldajale tuleb anda luba müüa M P pärandvarasse kuuluv korter reg osa nr XXX. Korteril lasub suur võlgnevus, mis korteri võõrandamata jätmisel ajas suureneb. Avaldaja arvates korteri väärtus tekkinud võlgnevust ei kata juba praegu. PärS § 112 lg 1 teise lause kohaselt koos pärandi hooldaja nimetamisega määrab kohus pärandi inventuuri tegijaks kohtutäituri, kohaldades vastavalt PärS § 138–141. PärS § 138 kohaselt, notar määrab inventuuri tegijaks kohtutäituri, kelle tööpiirkonnas pärand avanes. Kui pärand avanes välisriigis, määrab notar inventuuri tegijaks kohtutäituri, kelle tööpiirkonnas asub pärandvara hulka kuuluv kinnisasi. Kui pärand avanes välisriigis ja pärandvara hulka ei kuulu Eestis asuvat kinnisasja, määrab notar kohtutäituri omal äranägemisel. PärS § 139 lg 1-7 kohaselt, inventuuri nõude esitaja esitab inventuuri tegijale nimekirja talle teada olevast pärandvarast ja pärandvaraga seotud kohustustest. Inventuuri tegija võib anda inventuuri nõude esitajale tähtaja esitatud nimekirja täiendamiseks. Notar 3 (5)

esitab inventuuri tegijale talle teada olevad andmed, mis on vajalikud inventuuri tegemiseks. Inventuuri tegijal on õigus saada pärandvara kohta teavet pärijalt, krediidiasutuselt, samuti muult isikult, kelle valduses on pärandvara või kellel on pärandvara kohta andmeid. Inventuuri tegemiseks annab notar tähtaja, mis ei või olla lühem kui kaks kuud ega pikem kui kolm kuud. Notar võib inventuuri tähtaega kaalukal põhjusel pikendada. Inventuuri käigus koostatakse pärandvara nimekiri, kuhu kantakse kõik pärandi avanemise ajal olemasolevad päritavad asjad ning õigused ja kohustused, samuti nende tähistamiseks ning väärtuse kindlakstegemiseks vajalik kirjeldus ja hinnang. Pärandvara nimekiri esitatakse notarile. Kui inventuur on tehtud pärandvara hoiumeetme kohaldamise ajal, ei ole olulise põhjuseta vaja pärija nõudel pärandit uuesti inventeerida. Kui inventuur on ühe pärija nõudel tehtud, kehtivad käesoleva seaduse §-s 143 nimetatud tagajärjed kõigi pärijate suhtes, kes on nõudnud pärandi inventuuri. Sellisel juhul ei ole olulise põhjuseta vaja teise pärija nõudel pärandit uuesti inventeerida. Inventuuri tegemise kulud hüvitatakse pärandvara arvel. PärS § 140 lg 1 kohaselt, pärandaja kohustuste kindlakstegemiseks tuleb inventuuri käigus viia läbi üleskutsemenetlus. Sama § lõike 2 punktide 1-3 ning lõike 3 kohaselt, üleskutsemenetluse läbiviimiseks avaldab inventuuri tegija ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ja üleriigilise levikuga päevalehes teate, mis peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid: teade pärandaja surmast ja sellest, et pärija või muu õigustatud isik nõuab pärandi inventuuri; üleskutse pärandvara suhtes nõudeid ja õigusi omavatele isikutele teatada oma nõuetest ja õigustest inventuuri tegijale ühe kuu jooksul üleskutse avaldamisest arvates; nõudest või õigusest tähtaegselt teatamata jätmise tagajärjed. Üleskutsemenetluses ei pea teatama nõuetest, mis on tagatud käsipandiga või avalikku registrisse kantud pandiga, samuti käesoleva seaduse §- des 131–133 nimetatud nõuetest. PärS § 141 lg 1, 2 kohaselt, pärandvara nimekirja kantakse pärandvara hulka kuuluvad esemed, üleskutsemenetluses tähtaegselt esitatud nõuded ja käesoleva seaduse § 140 lõikes 3 nimetatud nõuded. Nimekirja kantakse ka pärandaja võlausaldajate nõuded, mis on inventuuri tegijale teada. Pärandvara nimekiri esitatakse notarile. Pärast pärandvara nimekirja notarile esitamist loetakse inventuur lõppenuks. Vastavalt PärS § 145, kui inventuuri tegija süüliselt ei kanna pärandvara nimekirja pärandi hulka kuuluvat asja või õigust või kannab pärandvara nimekirja olematu kohustuse selleks, et kahjustada võlausaldaja või teiste pärandist kasu saama õigustatud isikute huve, vastutab ta tekitatud kahju eest kohtutäituri seaduse alusel. Kohus on seisukohal, et pärandi inventuuri tegijaks tuleb määrata kohtutäitur Katrin Vellet, kellele annab pärandaja kohustuste kindlakstegemiseks PärS § 140 sätestatud üleskutsemenetluse läbiviimiseks, väljaandes Ametlikud Teadaanded vastava teate avaldamiseks ja kohtule PärS § 141 sätestatud pärandvara nimekirja esitamiseks, kolm kuud alates kohtumääruse kättesaamisest. Kõik pärandvaraga seotud toimingud tuleb teha pärandvara arvelt. Tulenevalt PärS § 114 pärandvara hooldajal on õigus saada pärandvara valitsemise eest pärandi arvel tasu. Hooldamise tasu suuruse määrab kohus. Kohus määrab OSM P pärandi hooldamise tasu pärast aruannete esitamist. PärS § 110 lg 3 kohaselt edastab kohus pärandvara hoiumeetmete kohaldamise ja kohaldamise lõpetamise määruse pärimisregistrile.