Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbimata

TsiviilasiJõustunudViru Maakohus Narva kohtumaja · 15.03.2011

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Viru Maakohus Narva kohtumaja
Kohtuasja number: 2-10-31227/32
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbimata
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 15.03.2011
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 6714

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee

OÜ Narva Sõltuvuste Ravikeskus11089279(Kostja)NARKOMAANIDE JA ALKOHOOLIKUTE REHABILITATSIOONI KESKUS MITTETULUNDUSÜHING SIND EI JÄETA ÜKSI80015913

Lahendi tekst

Riigi Teataja

VIRU MAAKOHUS

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Kohtunik

2-10-31227

15.märtsil 2011, Narva

Kohtuasi

I O hagi OÜ Narva Sõltuvuste Ravikeskus vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise ja hüvitise väljamõistmise nõudes 3 221,15 eurot Hageja: I O (isikukood XXX, elukoht XXX) Kostja: OÜ Narva Sõltuvuste Ravikeskus (registrikood 11089279, asukoht Karja 6c, 20306 Narva) Kostja seaduslik esindaja: Tatjana Magerova Kostja lepinguline esindaja volikirja alusel: Aleksandr Jefimov (e-post: XXX) Hagimenetlus

22.veebruaril 2011, avalikul kohtuistungil Istungisekretär Jelena Nikolajeva, tõlgid Diana Arhipova ja Jaan Kaup Hageja, tema nõustaja Nadežda Levtšenko, kostja seaduslik ja lepinguline esindajad

Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad

Menetluse liik Asja läbivaatamise kuupäev ja viis Istungil viibinud isikud Istungil osalenud isikud

Tamara Šabarova

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada I O hagi osaliselt.

2.Tuvastada I O ja OÜ Narva Sõltuvuste Ravikeskus vahel 02.01.2005 sõlmitud töölepingu nr 1/2005 ülesütlemise tühisus.

Sarnased lahendid

Tööõigus

01.01.2010.a Hageja ja Kostja on sõlminud töölepingu lisa nr 10, mille kohaselt oli tööleping pikendatud kuni 31.03.2010.a ning põhipalk on 10 080 krooni kuus. 28.05.2010.a lahkus Hageja töölt kell 15.30. Hageja ja Kostja vahelised töösuhted kehtisid kuni 31. maini 2010.a. 31.05.2010.a on Hageja kätte saanud kostja poolt töölepingu erakorralise ülesütlemise avalduse, mille kohaselt ütleb tööandja üles töölepingu erakorraliselt Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 88 lg 1 p 3 alusel. TLS § 88 lg 3 kohaselt tööandja võib töölepingu töötaja kohustuse rikkumise või tema töövõime vähenemise tõttu üles öelda, kui ülesütlemisele on eelnenud tööandja hoiatus. Hageja pöörab kohtu tähelepanu sellele, et antud juhul ei ole eelnenud tööandja hoiatus. Samuti Hageja ja Kostja vaheliste töösuhete kestel, ei ole Hagejale ühtegi noomitust tehtud ning Hageja ei ole kuidagi töökohustusi rikkunud. Veelgi enam 28.05.2010.a tööandja, nimelt Tatjana Magerova, oli töölähetuses välismaal, seega ei olnud Hagejal võimalust ette teatada tööandjat oma lahkumisest töölt. Lähtudes poolte vaheliste töösuhete eelmisest praktikast leidis Hageja, et saab lahkuda töölt kell 15.30 ning ei loeta seda töökohustuste rikkumiseks. Samuti Hageja ja Kostja vahel on sõbralikud suhted umbes alates 1998. aastast. Samal ajal ei ole töölepingus määratud tööaeg. Eeltoodust lähtudes Hageja arvamusel, töölepingu ülesütlemine on ebaõiglane ja hea usu vastane. TLS § 10 kohaselt kui töötaja ja tööandja on käesoleva seaduse § 9 lõike 1 alusel sõlminud tähtajalise töölepingu samalaadse töö tegemiseks järjestikku rohkem kui kaks korda või tähtajalist lepingut pikendanud rohkem kui üks kord viie aasta jooksul, loetakse töösuhe algusest peale tähtajatuks. Tähtajaliste töölepingute sõlmimine loetakse järjestikuseks, kui ühe töölepingu lõppemise ja järgmise töölepingu sõlmimise vaheline aeg ei ületa kahte kuud. TLS § 80 lg 3 kohaselt kui töötaja jätkab töö tegemist pärast lepingu tähtaja möödumisi, loetakse leping tähtajatuks, välja arvatud, kui tööandja avaldas teistsugust tahet viie tööpäeva jooksul arvates ajast, millal ta sai teada või pidi teada saama, et töötaja jätkab töölepingu täitmist. Kuna Hageja ja Kostja vahel sõlmitud leping oli pikendatud järjestiku kolm korda ning peale 31.03.2010.a on Hageja jätkanud töö tegemist, leiab Hageja, et kõnealuse töölepingu saab lugeda algusest peale tähtajatuks. TLS § 97 lg 2 p 3 kohaselt erakorralisest ülesütlemisest peab tööandja töötajale ette teatama, kui töötaja töösuhe tööandja juures on kestnud viis kuni kümme tööaastat - vähemalt 60 kalendripäeva. TLS § 100 lg 5 kohaselt kui tööandja või töötaja teatab ülesütlemisest ette vähem, kui on seaduses sätestatud või kollektiivlepingus kokku lepitud, on töötajal või tööandjal õigus saada hüvitist ulatuses, mida tal oleks olnud õigus saada etteteatamistähtaja järgimisel. TLS § 107 lg 1 kohaselt kui kohus või töövaidluskomisjon tuvastab, et töölepingu ülesütlemine on seadusest tuleneva aluse puudumise või seaduse nõuetele mittevastavuse tõttu tühine või 3(17)

vastuolu tõttu hea usu põhimõttega tühistatud, loetakse, et leping ei ole ülesütlemisega lõppenud ning lg 2 kohaselt käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhul lõpetab kohus või töövaidluskomisjon tööandja või töötaja taotlusel töölepingu alates ajast, kui see oleks lõppenud ülesütlemise kehtivuse korral. TLS § 109 lg 1 kohaselt kui kohus või töövaidluskomisjon lõpetab töölepingu käesoleva seaduse § 107 lõikes 2 nimetatud juhul, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Kohus või töövaidluskomisjon võib hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huve. Eeltoodust lähtudes hageja palub tunnistada 02.01.2005.a töölepingu nr 1/2005 ülesütlemise tühiseks; välja mõista Kostjalt Hageja kasuks hüvitis ulatuses, mida Hagejal oleks olnud õigus saada etteteatamistähtaja järgimisel, s.o kahe kuu eest põhitasu summas 20 160 (kakskümmend tuhat ükssada kuuskümmend) krooni; välja mõista Kostjalt Hageja kasuks hüvitis kolme kuu keskmise töötasu ulatuses; menetluskulud jätta Kostja kanda. Haginõude täpsustamise kohaselt (tl 38-43) hageja poolt esitatud hagiavalduse kohaselt 28.05.2010.a lahkus Hageja töölt kell 15.30. Kuid tegelikult 26.05.2010.a lahkus Hageja töölt kell 16.30. Eeltoodud trükiviga on tehtud järgneva asjaolu tõttu: hageja ei valda piisavalt eesti keelt, et koostada hagiavaldust, seega on ta pöördunud abi saamiseks. Esitatud Hageja poolt algtekst oli käsitsi kirjutatud ning tõlkijale tundus, et algtekstis on kirjutatud 28 kuupäev ning kell 15.30, mitte aga 26 kuupäev ja kell 15.30. Veelgi enam 27 ja 28 mail Hageja oli koolitusel Haapsalus, seepärast 27 ja 28 mail puudus Hageja töökohal. Asjaolu, et 26.05.2010.a Hageja lahkus töölt kell 16.30 mitte aga 15.30, saavad kinnitada tunnistajad M K ja A T. Hageja palub tunnistada 02.01.2005.a töölepingu nr 1/2005 ülesütlemise tühiseks; tunnistada, et leping ei ole ülesütlemisega lõppenud; välja mõista Kostjalt Hageja kasuks töötasu, mida Hagejal oleks olnud õigus saada töösuhte jätkumisel kohtuotsuse jõustumiseni.

Hagi vastuse kohaselt (tl 18-21) kostja ei tunnista hagi täies ulatuses selle põhjendamatuse tõttu ning on seisukohal, et hagi rahuldamisest tuleb keelduda. Kostja jätab tähelepanuta neid hageja poolt hagis toodud asjaolusid ja põhjendusi, mis puutuvad töölepingu tähtajasse, seoses sellega, et käesolevas asjas ei oma need asjaolud mingit tähendust, sest tööleping ei olnud lõpetatud mitte tähtaja möödumise tõttu. Kostjal on arusaamatu, milleks juhib hageja nendele asjaoludele. Kostja on seisukohal, et hageja poolsete tööülesannete rikkumise osas puudub pooltel vaidlus. Hageja tunnistab, et 26.05.2010. a lahkus ta töölt kl 15.30. Hagis on märgitud, et hageja lahkus töölt enne kehtestatud aega 28.05.2010.a, kuid kostja on seisukohal, et see on trükiviga, ning lähtub sellest, et hageja tunnistas hagis töökohustuste rikkumise ajaks just 26.05.2010. Oma 31.05.2010.a seletuskirjas on hageja märkinud, et tal ei ole õigust, st on tunnistanud, et rikkus töökohustused. Kostja arvates on vaidlus hageja poolse töökohustuste rikkumise raskuse hindamises. Hagist nähtub, et hageja peab oma käitumist vabandavaks ning selle põhjenduseks toob järgmised põhjendused: • juhatuse liige oli sellel päeval välismaal ning puudus võimalus teatada talle oma lahkumisest, • hageja arvas, et võib lahkuda töölt kl 15.30, sest tema arvates võimaldasid seda sõbralikud suhted juhatuse liikmega ning eelnev praktika. Nimetatud põhjendused on absurdsed ega õigusta hagejat. Vaatamata sellele, et juhatuse liige viibis 26.05.2010.a päeva esimesel poolel Leedus, võis temaga kergelt saada telefoniühendust ning üritada kooskõlastada oma tegevust. Veelgi enam, hageja töölt lahkumise ajaks oli juhatuse liige juba Eestis. See, et juhatuse liige suhtub oma töötajatesse lahkelt ja heatahtlikult, ei tähenda seda, et võib karistamata rikkuda oma töökohustusi. Kosta arvates hageja rikkus jämedalt oma töökohustused. OÜ Narva Sõltuvuste Ravikeskus osutab metadoonasendusravi teenuseid. Hageja töökohustuste hulka kuulub metadooni väljastamine klientidele, vajadusel metadooni toimetamine haiglasse või kliendi haigestumise korral tema elukohale, metadoonasendusravil olevate klientide seisundi jälgimine, klientide nõustamine jms. Klintideks on narkosõltlased ning HIV- ja hepatiidihaiged. Töö spetsiifika on selline, et nõuab suuremat tähelepanu ning medõe töötundidest kinnipidamist. Iga kliendil peab olema võimalus saada arstiabi kõigil teadaolevatel medõe töötundidel. Metadooni manustamise vahelejätmine võib põhjustada seda, et saamata metadooni hakkab klient tarvitama uimasteid. Kuna metadoon on ravim, mille suhtes kehtib terve rida seadusi psühhotroopsete ja narkootiliste ainete kohta, nõuab see medpersonali poolset töökorra tingimata järgimist ja vastutust selle käitlemisel. Medõde peab metadooni arvestust, teostab selle hoidmist ning väljastab 5(17)

patsientidele. Lisaks teeb medõde iga tööpäeva lõpus kokkuvõtet ravimi päevakulu kohta, kannab andmed psühhotroopsete ja narkootiliste ainete arvestuse raamatusse ning annab preparaati hoiule. Puududes töökohalt näitas hageja oma lohakat suhtumist nii raviasutusse kui ka Eesti Vabariigi seadustesse, mis reguleerivad psühhotroopsete ja narkootiliste ainete käivet. Seega on hageja rikkunud tõsiselt oma töökohustused. Hagis põhjendab hageja oma seisukohta Töölepingu seaduse § 88 lg 3, kuid tsiteerib vaid selle seadusesätte esimest lauset. Samas lähtus kostja hageja töölepingu ülesütlemisel Töölepingu seaduse § 88 lg 3 kolmandast lausest „Eelnevat hoiatamist ei ole ülesütlemise eeldusena vaja, kui töötaja ei saa kohustuse rikkumise erilise raskuse tõttu või muul põhjusel seda hea usu põhimõtte järgi tööandjalt oodata“. Seda seisukohta on kostja märkinud 31.05.2010.a avalduses töölepingu ülesütlemise kohta. Hageja töölepingu ülesütlemise otsustamisel arvestas kostja järgmisi asjaolusid: • hageja on kasutanud seda, et juhatuse liige puudus töölt ning hageja rikkumist ei märka keegi. Ta toimis küüniliselt ja kaalutledes. Tööandja ei olnud kindel, et hageja ei toimi ka edaspidi samal viisil ega kasuta juhatuse liikme äraolekut • seletuskirja kirjutamisel on hageja selgelt valetanud, et lahkus töölt kl 16.25. Seda kinnitavad teiste tööandja töötajate ütlused ning see on kinnitust leidnud hagis märgitud töölt lahkumise täpne kellaaeg. Tunnistamise ja kahetsemise asemel on hageja valetanud ning see tähendab, et ta ei ole kahetsenud ega oma süü teadvustanud • hageja ametijuhendi punktis 6.2. on märgitud, et tööandja käsitleb töölt vabandava põhjuseta puudumist töödistsipliini jämeda rikkumisena. Hagejal oli see teada, kuid vaatamata sellele lahkus ta töökohalt, teadvustades, et paneb toime töökohustuste rasket rikkumist • töölt tööajal lähtumise põhjuseks oli vajadus sulgeda kasvuhoonet ehk hool juurviljaaia ja istandi eest osutus hageja jaoks üle kõige. Seda enam, et need sündmused toimusid maikuus ning ees oli kogu aiandushooaeg. Hageja käitumise hindamine oleks olnud teine, kui töölt lahkumise põhjus oleks kaalukas, edasilükkamatu ja ootamatu. Seega on Töölepingu seaduse § 88 lg 3 teise lause rakendamine antud juhul seaduspärane ja põhjendatud, lähtudes kohustuste rikkumise põhjendustest, rikkumise võimalikest ebasoodsatest tagajärgedest, hageja edasisest käitumisest, tal puudusid alused oodata tööandjalt etteteatamist. Tööandja võis üles ütelda hageja lepingu ilma etteteatamiseta. Eespool nimetatud alustel rakendas tööandja õigustatult Töölepingu seaduse § 97 lg 3, vastavalt millele võib tööandja käesoleva seaduse § 88 lõikes 1 nimetatud alusel töölepingu üles öelda ette-teatamistähtaega järgimata, kui kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei või mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kokkulepitud tähtaja või etteteatamistähtaja lõppemiseni. Juhul kui kohus otsustab rahuldada mingitel põhjustel hageja nõuded, arvestades Töölepingu seaduse § 107 lg 2, esitab kostja taotluse hageja töölepingu lõpetamise kohta. Seoses sellega, et hageja hagi rahuldamisest tuleb keelduda, peab hageja kandma kõiki menetluskulusid.

Hageja arvamuse kohaselt hagi vastuse kohta (tl 38-43) kostja 27.09.2010.a vastuse kohaselt seletuskirja kirjutamisel on hageja selgelt valetanud, et lahkus töölt kl 16.25. Seda kinnitavad teiste tööandja töötajate ütlused... Kuna ei ole Kostja esitanud kohtule eeltoodud ütlused, leiab Hageja, et antud väide paljasõnaline ning ei ole põhjendatud. Hageja ja Tatjana Magerova, kes on antud tsiviilmenetluses Kostja seaduslik esindaja, töösuhted algasid 1997. aastal. Tol ajal töötas Hageja Narva Haigla anonüümses kabinetis, mis oli ette nähtud süüfilis- ja AIDS-i haigetele. 1997. aastal viidi anonüümne kabinett üle Narkomaanide ja Alkohoolikute rehabilitatsiooni keskusse MTÜ Sind ei jäeta üksi (endine nimetus Narva Alkoholismi ja Narkomaania probleemide lahendamise MTÜ Sind ei jäeta üksi), registrikood 80015913, kus Tatjana Magerova töötas direktorina. 20.11.1998 vormistati Hageja tööle mainitud rehabilitatsiooni keskusse. 2000. aastal puhkes Narvas AIDS-i epideemia. Rehabilitatsiooni keskuse klientide hulgas oli 200 HIV-positiivset inimest. Iga kliendiga pidi Hageja vestlema, teda rahustama, kuna 2000.aastal peeti AIDS-i võrdseks surmaotsusega. Inimesed teadsid sellest haigusest vähe. Veelgi enam tihti tulid klientidega kaasa nende pisaratesse uppuvad ja hüsteeritsevad vanemad. Inimesed olid hirmul. Seega oli Hageja töökoormus, ka emotsionaalne pinge, väga suur. Kuid Hageja sai hakkama. 2002. aastal alustati Narvas metadoonasendusraviga. Hageja töötas nii anonüümses kabinetis kui osales metadoonasendusravi kavas. Narkosõltlased on rasked tasakaalutu psüühikaga kliendid. Hageja on töötanud metadoonasendusravi kavas 8,5 aastat ning osutanud metadoonasendusravi 120 inimestele. Hageja tunneb igat klienti, teab nende elu, peret, teab, missugune on nende sotsiaalne seisund. See räägib sellest, et Hageja on täitnud oma töökohustuseid nõuetekohaselt. Tatjana Magerova alluvuses töötamise 13 aasta jooksul ei ole Hageja võtnud ühtegi töövõimetuslehte. Aastaid tagasi sai Hageja käe ja näo kolmanda astme põletuse. Sellele vaatamata tegi Hageja tööd edasi ning andis patsientidele metadoonasendusravi, kuna töötas üksi ja asendajaid ei olnud. Paljude aastate jooksul oli Hageja sunnitud sõitma apteeki metadooni järele taksoga. Tema käes oli kuni 48 liitrini metadooni. Tatjana Magerova teadis seda. Hagejal oli tihti vaja tulla tööle tööajast varem või jääda tööle kauem. Ka sellest oli Tatjana Magerova teadlik, kuid miskipärast ei võtnud ta seda arvesse töölepingu lõpetamisel. Veelgi enam, nagu selgus, teadis Tatjana Magerova Hageja töölt lahkumisele, samal päeval, s.o 26.05.2010. 28.05.2010 sõitis Tatjana Magerova Hagejale pärast koolitust vastu ning viis ta koju. Tol õhtul ei viidanud Hageja ja Tatjana Magerova suhted töösuhete lõpetamisele. Hageja leiab, et Tatjana Magerova kasutas olukord selleks, et võtta tööle oma tütar. Hageja tööstaaž meditsiinis on 33 aastat. Selliste aastate töö tulemus on tänukirjad ja heakskiitvad hinnangud, sh Tervise Arengu Instituudist, Narva arestimaja töötajalt, Narva haigla nakkusosakonnast, Narva haigla töötajalt, metadoonasendusravi klientidest. Lõpuks tuleb öelda, et Hagejale ei ole avaldatud ühtegi noomitust ega tehtud märkust Kostja poolt. Hageja on lahkunud oma töökohalt 30 minutit enneaegselt, eelnevalt kokku leppides kolleegidega, et nad asendavad teda vajadusel. Mis näitab sellele, et Hageja ei ole niisama lahkunud oma töökohalt. 7(17)

Kostja lisaseisukoha kohaselt (tl 66-68) seoses hageja poolt esitatud seisukohaga kostja vastuse kohta kostja soovib täiendada oma seisukohta alljärgnevate põhjendustega. Vastavalt Töölepingu seaduse §-le 106 töötaja võib 30 kalendripäeva jooksul arvates ülesütlemisavalduse saamisest esitada kohtule hagi või töövaidluskomisjonile avalduse kehtiva ülesütlemise vaidlustamiseks vastuolu tõttu hea usu põhimõttega, välja arvatud, kui tööandja ütles lepingu üles töötajapoolse töölepingu rikkumise tõttu. Käesolevas asjas on tööandja ütles hageja töölepingu üles hagejapoolse töölepingu rikkumise tõttu. Hageja on tunnistanud töölepingu rikkumise oma 31.05.2010.a seletuskirjas, nimelt märkis ta: „... Ma teadvustan, et mul ei ole õigust...“. Seega selles osas, et hageja rikkus töölepingu ei ole käesolevas asjas vaidlust ning seega, vastavalt Töölepingu seaduse §-le 106, ei saa hageja vaidlustada töölepingu ülesütlemise tegelikkust. Hagejapoolse töölepingu rikkumise raskuse hindamisel on oluline tähendus asjaolul, et OÜ Narva Sõltuvuste Ravikeskus ja Tervise Arengu Instituudi vahel oli 13.04.2009.a sõlmitud Riigieelarvelise eraldise kasutamise leping nr 3.2.AK-1/159, vastavalt millele rahastab Tervise Arengu Instituut meladoonasendusravi teenuseid, mida osutab OÜ Narva Sõltuvuste Ravikeskus narkosõltlastele. Mingit raha OÜ Narva Sõltuvuste Ravikeskus klientidelt ei saa. Keegi enam Narvas taolise tegevusega ei tegele. OÜ-l Narva Sõltuvuste Ravikeskus on vastav tegevusluba. Eraldades suuri rahavahendeid, esitab Tervise Arengu Instituut OÜ-le Narva Sõltuvuste Ravikeskus ka suuri nõudeid, mis puudutavad metadooni käivet, tervishoiutöötajaid kes teostavad metadooni käivet ning selle kasutamise arvestust, samuti metadoonasendusravi punktide asukohta ja lahtioleku aegu. Nimetatud lepingu ja selle lisadega on täpselt reglementeeritud, et metadoonasendusravi kabinet, mis asub Narva linnas aadressil Karja 6c, peab tööpäevadel lahti olema kl 10.00 - 18.00. Metadooni käivet teostavate isikute poolt oma kohustuste üleandmine teistele isikutele on 8(17)

lubamatu. Nimetatud nõuete rikkumine võib tingida lepingu ülesütlemist Tervise Arengu Instituudi poolt, mis toob kaasa metadoonasendusravi rahastamise lõpetamise või tegevusloa tagasikutsumise. Seega sõltub rahastamine Tervise Arengu Instituudi poolt eeskätt metadoonasendusravi programmi jätkamine ning suure sihtgrupi - narkosõltlaste - saatus, samuti OÜ Narva Sõltuvuste Ravikeskus edasine tegevus ja selle töötajate käekäik. Need asjaolud olid hagejal teada, kuid vaatamata sellele pidas ta tähtsamaks ahjupuude saamist ja oma aiamaa kasvuhoone sulgemist. Kostja ei saa aru, miks ahjupuude saamine ja aiamaa kasvuhoone sulgemine ei saanud oodata 2 tundi aega? Igal juhul on tõenäoline, et hageja tõstab oma isiklikke hetkeprobleeme üle Narvas teostatava metadoonasendusravi programmi Tervise Arengu Instituudi poolse rahastamise lõpetamise tagajärgedest. Taolise töötajaga ei saa kostja jätkata töösuhet. Hageja märgib, et kostja ei esitanud kohtule teiste töötajate ütlusi selle kohta, et hageja lahkus töökohalt enne kl 16.30. Kostja esitab kohtule A T seletuskirja koopia. Oma dokumentides ajab hageja segi töökohalt lahkumise kuupäevi ja kellaaegu, esitab siis parandusi, kuid nähtavasti osutab ta seisukohas kostja vastuse kohta ekslikult, et ta lahkus töökohalt kõigest 30 minutit varem. Isegi kui nõustuda sellega, et hageja lahkus töökohalt kl 16.25, nagu ta märgib oma seletuskirjas, siis tööpäeva lõpuni jäi veel üle 1,5 tunni aega, kuna tema tööpäev lõpeb kl 18.00. Võiks arvata, et 1,5 tundi ei olegi kuigi palju, kuid Tervise Arengu Instituudi poolse kontrolli korral oleks saabunud käesoleva dokumendi punktis 2 nimetatud tagajärjed: metadoonasendusravi rahastamise lõpetamine või tegevusloa tagasikutsumine. Hageja teeb rea väiteid, millel ei ole kostja arvates tähendust asja jaoks, kuid kord juba need väited ei ole õiged, kostja kommenteerib neid lühidalt. • Hageja väitest tulenevalt on ta 2000.aastal üksi jagu saanud AIDSi epideemiast ning osutanud abi 200 kliendile. See ei ole õige - seda tööd on teinud sõltuvusravikeskuse kogu kollektiiv ning hageja oli keskuse töötajaid, kes tegi oma osa tööst. • Hageja peab enda teeneks seda, et ta pikemat aega ei olnud haiguslehel ning töötas isegi tugeva põletisega. Kostja märgib, et hagejal ei olnud kunagi keelatud viibida haigestumise korral haiguslehel ega sunnitud töötama haigestumise korral. Põletuse korral oli hagejale antud viimase palvel mitu päeva ravimiseks ja taastumiseks, seda vormistamata haiguslehte. Need päevad olid tasustatud tööandja poolt. • Hageja märgib, et ta on metadooni kohaletoimetamiseks kasutanud taksot ning vedanud suuri metadoonikogusid. Hageja on teostanud metadooni käivet, kohale toimetada seda on tema tööülesanne. Taksokulusid maksis tööandja. Vedada suuri metadoonikogusid ei sundinud hagejat keegi, tal oli mugavam sõita harvemini ning seetõttu tuli vedada suuremaid metadoonikogusid. 9(17)

TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (edaspidi ITVS) § 4 lg 4 kohaselt individuaalsete töövaidluste lahendamine kohtus on reguleeritud tsiviilkohtumenetluse seadustikuga käesolevast seadusest tulenevate erisustega. Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 131 lg-te 1 ja 2 kohaselt enne 2009. aasta 1. juulit sõlmitud töölepingule kohaldatakse alates 2009. aasta 1. juulist töölepingu seaduses sätestatut. Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatu ei välista ega piira lepingupoolte õigusi ega kohustusi, mis on tekkinud enne 2009. aasta 1. juulit. Töölepinguga seotud asjaoludele või toimingutele, mis on tekkinud või tehtud enne 2009. aasta 1. juulit, kohaldatakse senikehtinud seadust. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et nende vahel oli sõlmitud tähtajatu tööleping ning et hageja asus tööle 02.01.2005 ja tööleping lõppes alates 31.05.2010 seoses tööandja poolt ülesütlemisega. Poolte vahel on vaidlus kostja 31.05.2010 tahteavalduse üle hagejaga töölepingu ülesütlemise põhjendatuse ja seaduslikkuse kohta. Kohus loeb tuvastatuks et poolte vahel oli sõlmitud tähtajatu tööleping täistööajaga hageja töötamiseks metadoonasendusravi medõena, töötasuga 10 080 krooni kuus või 60 krooni tunnis (tl 4-12) ning tööandja esitas 31.05.2010 töötajale avalduse töölepingu ülesütlemisest erandlike asjaolude olemasolul alates 31.05.2010 (tl 29). Vastavalt hageja töölepingu punktile 8.1.4 pidi ta töönormi täitma ja ettenähtud tööajast kinni pidama; töölepingu punkti 8.1.10 kohaselt pidi hageja oma kohustuse täitmisel lähtuma tööandja õiguspärastest huvidest ning tegutsema tööandja jaoks parima kasuga, mitte tekitama tööandjale kahju. Töölepingu seaduse (TLS) § 15 lg 1 kohaselt töötaja täidab oma kohustusi tööandja vastu lojaalselt. Sama paragrahvi lg 2 p 2 kohaselt kui seadusest, kollektiiv- või töölepingust ei tulene teisiti, täidab töötaja eelkõige järgmisi kohustusi: teeb tööd kokkulepitud mahus, kohas ja ajal. Vastavalt TLS § 47 lg 1 töötaja on kohustatud täitma tööülesandeid tööandja ettevõttes või käitises tavalisel ajal (tööaja korraldus), kui ei ole kokku lepitud teisiti. Tööaja korraldus hõlmab eelkõige tööaja algust, lõppu ja tööpäevasiseseid vaheaegu. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et hageja lahkus 26.05.2010 töölt ära varem, st. enne tööaja lõppu. Metadoonasendusravi programmi medõe ametijuhendi (tl 27) p 3.1 kohaselt medõde peab järgima töökorda, mitte lahkuma töölt tööajal; punkti 3.23 kohaselt mitte tegelema tööajal kõrvaliste asjadega, mitte kõrvale kalduma oma kohustuste täitmisest. Täita ettenägemata ülesandeid vastavalt vajadusele. Järgida töödistsipliini ja tööaja režiimi; punkti 4.2 kohaselt on keelatud puudumine töökohalt tööajal. Ajada töökohal mistahes kellega juttu, sh telefonitsi, mis ei ole seotud töökohustuste täitmisega. Teha tööajal kõrvalisi asju; punkti 6.3 kohaselt muuhulgas puudumine töökohalt vabandava põhjuseta - loetakse töödistsipliini jämedaks rikkumiseks. 11(17)

Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et hageja oli tutvunud metadoonasendusravi programmi medõe ametijuhendiga. Vastavalt TLS § 72 esimesele lausele kui töötaja on rikkunud töölepingust tulenevat kohustust, saab tööandja kasutada võlaõigusseaduses ettenähtud õiguskaitsevahendeid üksnes juhul, kui töötaja on rikkumises süüdi. TLS § 83 kohaselt tööandjal ja töötajal on õigus tööleping üles öelda üksnes käesolevas seaduses sätestatud alustel. Tulenevalt TLS § 85 lg-st 5 tööandja ei või töölepingut korraliselt üles öelda. Vastavalt TLS § 87 töölepingu võib erakorraliselt üles öelda üksnes käesolevas seaduses ettenähtud mõjuval põhjusel, järgides käesolevas seaduses ettenähtud etteteatamistähtaegu. TLS § 88 lg 1 p 3 kohaselt tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist, eelkõige kui töötaja on hoiatusest hoolimata eiranud tööandja mõistlikke korraldusi või rikkunud töökohustusi. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt tööandja võib töölepingu töötaja kohustuse rikkumise või tema töövõime vähenemise tõttu üles öelda, kui ülesütlemisele on eelnenud tööandja hoiatus. Eelnevat hoiatamist ei ole ülesütlemise eeldusena vaja, kui töötaja ei saa kohustuse rikkumise erilise raskuse tõttu või muul põhjusel seda hea usu põhimõtte järgi tööandjalt oodata. Vastavalt TLS § 97 lg 1 tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud etteteatamistähtaegu järgides. Sama paragrahvi lg 2 p 3 kohaselt erakorralisest ülesütlemisest peab tööandja töötajale ette teatama, kui töötaja töösuhe tööandja juures on kestnud viis kuni kümme tööaastat – vähemalt 60 kalendripäeva. TLS § 100 lg 5 kohaselt kui tööandja või töötaja teatab ülesütlemisest ette vähem, kui on seaduses sätestatud või kollektiivlepingus kokku lepitud, on töötajal või tööandjal õigus saada hüvitist ulatuses, mida tal oleks olnud õigus saada etteteatamistähtaja järgimisel. Tunnistajad A T, M K ja N L andsid ütluseid selle kohta, et leidsid aset juhtumid kui nad läksid töölt ära varem, enne tööaja lõppu, kuid siis neile helistas T. Magerova ja nad tulid tagasi. 03.06.2009 läks ka ka I. O töölt varem ära. Peale I. O kedagi ei vallandatud selle eest, et ta lahkus töölt varem. Kui I. O pikendati töölepingut viimane kord (kuni 31.03.2010), siis talle oli öeldud, et temaga pikendatakse tööleping alles tingimusel, et suvisel ajal ta ei lähe töölt ära varem, et ei oleks omavolilist töölt lahkumist. Tervise Arengu Instituudi poolt koostatud külastusaktide kohaselt (tl 117-118, 119-120) 04.05.2010 OÜ Narva Sõltuvuste ravikeskuse kontrollimisel oli I. O töökohal. Töölepingu ülesütlemise avalduse põhjenduste kohaselt (tl 29) teatas tööandja töötajale, et ta on oluliselt rikkunud oma töökohustusi. 26.05.2010.a lahkus I. O töökohalt tunduvalt enne tööaja lõppu. Ta kasutas ära seda, et nimetatud kuupäeval T. Magerova kui juhatuse ainus liige viibis komandeeringus ning I. O oletusel ei pidanud naasma sellel päeval tööle. Kuid asjaolude kokkulangemise tõttu naasis T. Magerova 26.05.2010.a tööle kella 16.00 ega leidnud töötajat töökohal, kuigi sellel ajal pidi ta töötama kella 18.00-ni. Teised töötajad selgitasid, et oma lahkumist töölt töötaja selgitas juhtkonna puudumisega ning vajadusega sulgeda kasvuhoone aiamaal. 12(17)

Nimetatud rikkumise pani töötaja toime selgelt tahtlikult. Töötajale oli tutvustatud tema ametijuhendit ning ta mõistis selgelt, et töökohalt puudumine tööajal on lubamatu ja karistatav. Ka tutvumata ametijuhendiga on see üheselt arusaadav igale töötajale. Kuid töötaja eelistas tahtlikult ja kaalutledes töölepingu rikkumist, lootes sellele, et juhatuse liige ei saa oma äraoleku tõttu teada töötaja poolt oma töökohustuste rikkumisest. Sellega näitas töötaja lubamatut suhtumist oma töökohustuste täitmisse. Veelgi enam, seletuskirja kirjutamisel püüdis töötaja kavaldada, märkides oma töölt lahkumiseks hilisema kellaaja, mis tähendab, et ta ei kahetsenud ega teadvustanud oma süüd, vaid jätkas juhatuse liikme eksitamise katseid. Tööandja esindajal kui juhatuse liikmel on sagedad komandeeringud, vahel mitmeks päevaks järjest, ning nüüd puudub tööandja esindajal kindlustunne, et töötaja enam ei lahku töökohalt vajaduse tõttu hooldada oma istandikke suvilas, seda enam et ees on suveaeg. OÜ-l Narva Sõltuvuste Ravikeskusel võib olla lepinguline suhe ainult isikuga, kes täidab kohusetruult töölepingu tingimusi ja seaduse nõudeid, olenemata juhatuse juures- või äraolekust. Sellel põhjusel ei saa tööandja jätkata töötajaga töölepingut. Vastavalt TLS § 88 lg 1 p 3 võib tööandja töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist, eelkõige kui töötaja on hoiatusest hoolimata eiranud tööandja mõistlikke korraldusi või rikkunud töökohustusi. TLS § 88 lg 3 teine lause ütleb, et eelnevat hoiatamist ei ole ülesütlemise eeldusena vaja, kui töötaja ei saa kohustuse rikkumise erilise raskuse tõttu või muul põhjusel seda hea usu põhimõtte järgi tööandjalt oodata. Kuna töötaja rikkus oluliselt töölepingut, eiras talle teadaolevaid töölepingu ja ametijuhendi nõuded, pani ta toime rikkumise tahtlikult, lootes sellele et keegi teada ei saa ning andis valeandmeid rikkumise toimepaneku asjaolude kohta, leiab tööandja, et arvestades kummagi poole huve on töösuhte jätkamine töötajaga võimatu. Toetudes eespool esitatule, ütleb OÜ Narva Sõltuvuste Ravikeskus töötajaga 02.01.2005.a sõlmitud töölepingu nr 1/2005 erandlike asjaolude olemasolul alates 31.05.2010.a, nimetatud seadusesätete alusel. Töölepingu lõpetamise päeval makstakse töötajale lõpparve vastavalt tööseadusandluse nõuetele. Kohus leiab, et tunnistajate ütlustega on tõendamist leidnud, et hagejat hoiatati töölt varem tööaja lõppu lahkumise lubamatusest, hageja ametijuhendi punktis 6.3 on selgelt kirjas, et muuhulgas puudumine töökohalt vabandava põhjuseta - loetakse töödistsipliini jämedaks rikkumiseks. Töölepingu punkti 8.1.4 kohaselt hageja pidi töönormi täitma ja ettenähtud tööajast kinni pidama. 13(17)

Kohus nõustub kostja seisukohaga, et hageja poolt nimetatud töölt 26.05.2010 lahkumise põhjus ei ole käsitletav vabandatavana, kuna hageja võis kasvuhooned sulgeda peale tööaja lõppu ja leppida kokku et küttepuid tuuakse talle ka teisel ajal, mitte tööajal. Kostjat finantseeritakse riigieelarvest Tervise Arengu Instituudi poolt eraldatud vahenditest (tl 69-72). Kohus leiab, et töölepingu ülesütlemise avaldus (tl 29) on piisavalt põhjendatud. Kohus nõustub kostja seisukohaga, et hagejat hoiatati varem samalaadse rikkumise eest (et enne tööaja lõppu ei saa ilma tööandja lubaduseta töölt ära minna), kuid hoolimata sellele töötaja eiras tööandja mõistlikke korraldusi ja rikkus töökohustusi. Seadus ei näe hoiatusele ette kindlat vorminõuet, seega hoiatuse tegemine suuliselt ei ole seadusega vastuolus, kuid kostja peab hoiatuse tegemist tõendama. Hagejale hoiatuse tegemine (et enne tööaja lõppu ei saa ilma tööandja lubaduseta töölt ära minna) kostja poolt on tõendatud tunnistajate A. T, M. K ja N. L ütlustega. Samas kohus ei nõustu kostja seisukohaga, et hageja 26.05.2010 töölt lahkumine enne tööaja lõppu oli kohustuse rikkumine erilise raskusega ja töölepingu ülesütlemiseks hoiatust ei olnud vaja. Tunnistajate ütlustega on tõendamist leidnud, et 26.05.2010 tööl tööaja lõpuni oli töötaja, kes vajadusel võis teha vajalikud protseduurid metadoonasendusravi programmil olevatele klientidele. Sel päeval kõik isikud kes pidid käima I. O juures seda ka tegid ja kohtule ei ole esitatud tõendid selle kohta et I. O poolt oma kohustuse rikkumine 26.05.2010 tõi tööandjale kaasa rasked tagajärjed. Samas leiab kohus, et töölepingu seaduse üldpõhimõttest lähtudes töötaja hoiatus töölt enne tööaja lõppu lahkumiste lõpetamiseks, pidi tekitama töötajas arusaama, et kui rikkumised ei lõpe, siis on tööandjal õigus leping üles öelda ehk lõpetada. Hageja seletuste kohaselt temaga töölepingu lõpetamine oli tema jaoks ootamatu ja arusaamatu. Ka ei ei leidnud tõendamist tunnistajate ütlustega ega ka teiste tõenditega, et hagejat hoiatati lepingu lõpetamise võimalusest kui ta ei lõpeta lahkumist töölt enne tööaja lõppu ilma tööandja nõusolekuta. Kohustus töötajat hoiatada omab eesmärki üheselt selgitada et rikkumise jätkamisel võidakse leping üles öelda. Kostjal ei olnud õigust otsustada kas pikendada I. Odnolkoga töölepingut või mitte, kuna töötajaga 02.05.2005 sõlmitud tööleping muutus tähtajatuks. Kuna töölepingust tuleneva õigussuhte puhul on tegemist ka võlasuhtega, kuuluvad vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 1 lg-le 1 kohaldamisele võlaõigusseaduse üldosa normid (VÕS § 1207) muuhulgas töölepingule. Kostja oleks pidanud töölepingu ülesütlemisel arvestama VÕS § 196 lg 2, mis sätestab, et kui mõjuv põhjus lepingu erakorraliseks ülesütlemiseks seisneb asjaolus, et teine lepingupool rikub lepingulist kohustust, võib lepingu üles öelda alles pärast kohustuse rikkumise lõpetamiseks määratud tähtaja tulemusteta lõppemist. Vastavalt TLS § 104 lg 1 seadusest tuleneva aluseta või seaduse nõuetele mittevastav töölepingu ülesütlemine on tühine. Lähtudes kõigest ülalöeldust leiab kohus, et I. O töölepingu üles ütlemine on tühine seaduse nõuete rikkumiste tõttu.

TLS § 107 lg-st 1 tuleneb, et kui kohus või töövaidluskomisjon tuvastab, et töölepingu ülesütlemine on seadusest tuleneva aluse puudumise või seaduse nõuetele mittevastavuse tõttu tühine või vastuolu tõttu hea usu põhimõttega tühistatud, loetakse, et leping ei ole ülesütlemisega lõppenud. TLS § 108 kohaselt töölepingu õigusvastasel ülesütlemisel, kui töösuhe jätkub, on töötajal õigus nõuda kahju hüvitamist, eelkõige saamata jäänud töötasu. Hüvitisest võib maha arvata osa, mille töötaja on oma tööjõu teistsuguse kasutamisega omandanud. Kostja taotles juhul, kui kohus tuvastab töölepingu ülesütlemise tühisuse, lõpetada hagejaga tööleping. TLSE seletuskirja paragrahv 109 kohaselt kuna praktikas pole töösuhte jätkamine pärast ennistamist enamikel juhtudel poolte vahel lahkarvamuste tõttu võimalik ning vajadusel leitakse töösuhte lõpetamiseks mõni muu viis, siis on TLS koostamisel leitud, et töövaidlusorgan peab saama töötajat tööle ennistada vaid juhul, kui mõlemad pooled sellega nõus on. Poolte nö sundimine töösuhte jätkamiseks ei ole ühtlasi kokkusobiv lepinguvabaduse põhimõttega, millest tulenevalt ei saa pooli nende vaba tahte vastaselt sundida jätkama töösuhet kui kestvussuhet. TLS § 109 lg 1 kohaselt kui kohus või töövaidluskomisjon lõpetab töölepingu käesoleva seaduse § 107 lõikes 2 nimetatud juhul, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Kohus või töövaidluskomisjon võib hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huve. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt kui töötajale on määratud käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 nimetatud hüvitis, ei ole töötajal õigust nõuda töötasu, mida töötajal oleks olnud õigus saada töösuhte jätkumisel töövaidlusorgani otsuse jõustumiseni. Vastavalt TLS § 107 lg 1 kui kohus või töövaidluskomisjon tuvastab, et töölepingu ülesütlemine on seadusest tuleneva aluse puudumise või seaduse nõuetele mittevastavuse tõttu tühine või vastuolu tõttu hea usu põhimõttega tühistatud, loetakse, et leping ei ole ülesütlemisega lõppenud. Sama paragrahvi lg-st 2 tuleneb, et käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhul lõpetab kohus või töövaidluskomisjon tööandja või töötaja taotlusel töölepingu alates ajast, kui see oleks lõppenud ülesütlemise kehtivuse korral. Hageja palus mõista kostjalt välja töötasu, mida hagejal oleks olnud õigus saada töösuhte jätkumisel kohtuotsuse jõustumiseni. Kostja palus lõpetada töölepingu. Lähtudes seaduse nõuetest ja kostja taotlusest rahuldab kohus hagi osaliselt, tuvastab töölepingu ülesütlemise tühisuse, lõpetab poolte vahel sõlmitud töölepingu alates 31.05.2010 ja mõistab kostjalt hageja kasuks hüvitisena hageja kolme kuu keskmise töötasu. Kostja ei taotlenud hüvitise vähendamisest. Kohus ei näe ka põhjust hageja kasuks väljamõistetava hüvitise vähendamiseks. Lähtudes hageja töölepingus märgitud töötasust 10 080 kroonist/kuus (644,23 eurot) või 60 kroonist/tunnis (3,84 eurot) kuulub hageja kasuks väljamõistmisele 1 932,70 eurot (bruto) /644,23 eurot * 3 kuud/, millest tööandja peab tegema vajalikud mahaarvamised.

menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohus leiab, et poolte menetluskulud tuleb jätta nende endi kanda. Vastavalt TsMS § 139 riigilõiv on menetlustoimingu tegemise eest seaduse kohaselt Eesti Vabariigile tasutav rahasumma. Sama paragrahvi lg 2 p 1 kohaselt hagilt tuleb tasuda riigilõivu. TsMS § 139 lg 3 kohaselt riigilõivu suurus sõltub tsiviilasja hinnast, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 1 kohaselt riigilõivu ei võeta töötasu või palga nõudmise eest, töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise eest, teenistusse ennistamise, teenistusest vabastamise aluse formuleeringu muutmise hagi või kaebuse läbivaatamise eest. TsMS § 179 lg 1 kohaselt menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. Kohus nõustub kostja poolt hagi vastuses väljendatud seisukohaga, et lisaks nõudele tunnistada töölepingu ülesütlemist tühiseks, mille eest riigilõivu ei võeta, avaldab hageja veel kaks nõuet: hüvituse sissenõudmise kohta töölepingu ülesütlemise etteteatamise tähtaja rikkumise eest ja hüvituse sissenõudmise kohta kolme kuupalga ulatuses. Hageja poolt nõutud hüvitised ei ole tasu töö eest ega kuulu RLS § 22 lg 1 p 1 sätete hulka, seega pidi hageja tasuma nimetatud nõuetelt riigilõivu. Kuna hageja ei tasunud riigilõivu hagi esitamisel, siis tuleb see mõista välja kostjalt riigituludesse TsMS § 162 lg 1 ja § 179 lg 1 alusel. Hageja nõudis hagi esitamisel mõista kostjalt välja hüvitis kokku tema 5 kuu keskmise töötasu ulatuses, mis teeb 3 221, 15 eurot. Vastavalt RLS lisale 1 tsiviilasja hinna puhul kuni 4 793,37 eurot moodustab riigilõiv 543, 24 eurot. TsMS § 179 lg 5 kohaselt kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik peab lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul, välja arvatud juhul, kui lahend kuulub viivitamatule täitmisele või kui lahend näeb ette teistsuguse tähtaja. Sama paragrahvi lg 7 sätestab, et kohtulahendi alusel riigi kasuks välja mõistetud menetluskulude maksmise nõue, mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, samuti trahvimääruse ja muu sellesarnase raha sissenõudmise lahendi täitmise nõue aegub kolme aasta möödumisel raha väljamõistmise lahendi jõustumisest. Nõude aegumisele kohaldatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses nõuete aegumise kohta sätestatut. Sama paragrahvi lg 9 kohaselt käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus märgib seda ka menetluskulude väljamõistmise lahendis. Kohus teeb otsuse eeltoodust tulenevalt ja juhindudes TsMS §-dest 441 lg 1, 442, 468 lg 3, 630 lg 1, 632 lg 1. 16(17)