2-10-48426/23 - TSÜS - Piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määramine - Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja - lahend.ee

eestkoste avaldust A. I.i suhtes. Eestkosteasutuse esindaja selgitas, et neil ei ole olnud perekond S.iga kontakti ja ei osanud neid A. I.i sugulastena seostada. A. I. valis ise endale kontaktisikuks A. K.i. A. K. selgitas, et A. I.i abikaasa oli tema elukaaslase lell ja nad suhtlesid tihedalt. 2005.a, tegi A, I. testamendi T. I.i ja tema venna nimele. A. I. kui testamendi meile andis siis ootas vastu hooldust. A. S. on testamendist teadlik ja teab ka seda, et testamenti on hiljem muudetud notariaalses vormis tema isa L. S.i kasuks. Selgus, et tädi arvelt on suured summas raha võetud ja pärast seda kadus usaldus A. K.i vastu. A. I. käis ise pangas ja tühistas A. K.ile antud volitused. A. I.i määratud esindaja on arvamusel, et eestkostekandidaat peab olema kahtlustest vaba, kuid antud juhul on algatatud A. K.i suhtes kriminaalmenetlus, seoses A. I.i pangaarvelt 120 000 krooni kadumisega. A. I. ei olnud võimeline mulle avaldama oma tahet ja suhtlema. Esindajal on tekkinud kahtlus, et eestkoste seadmine on seotud huvist A. I.i varale ning lähtuvalt sellest on esindaja arvamusel, et eestkostjaks peaks olema määratud vald, mis oleks kõige usaldusväärsem. Esindaja palus kohtul anda tähtaega eestkoste asutusele seisukoha ja arvamuse kujundamiseks, kes sobiks eestkostjaks, et eestkostja tegutseks eestkostetava huvides. Samuti palus esindaja arvestada eestkosteasutusel esindaja arvamusega ja lähtuda A. I.i huvidest. Kohus määras Jõhvi Vallavalitsusele tähtaja kodukülastuse teostamiseks, arvamuse kujundamiseks ja avalduse esitamiseks. Kohtuistungil nõustusid A. K. ja A. S.p, et eestkostja peaks olema vallavalitsus. Jõhvi Vald ( Jõhvivallavalitsuse kaudu ) esitas kohtule avalduse A. I.`ile eestkoste määramiseks. Avalduse kohaselt Jõhvi Vallavalitsus tutvunud A. S.i ja A. K.i avaldustega eestkoste määramiseks on seisukohal, et kumbki isik ei ole sobiv eestkostja kandidaat. Juhindudes A. I.i huvist palub Jõhvi Vallavalitsus määrata A. I.i eestkostjaks Jõhvi Vallavalitsus kui eestkosteasutuse. Eestkoste on vajalik eelkõige A. I.i varaliste ja isiklike õiguste huvide kaitseks. Avaldaja palub seada A. I.i üle eestkoste ja määrata eestkostjaks Jõhvi Vallavalitsus kõikides otsustes ja tehingutes ning eestkostja määrata viieks aastaks. A. I.i määratud esindaja esitas oma arvamuse. Arvamuse kohaselt, eestkostja kandidaatideks olid A. S. ja A. K.. Esindaja on nõus avaldajaga, et mitte keegi nendest ei ole sobivaks eestkostja kandidaadiks. Esindaja toetab Jõhvi Vallavalitsuse avaldust ja palub määrata A. I.i eestkostjaks Jõhvi Vallavalitsus, kelle üleanneteks määrata A. I.i igapäevaelu korraldamine, ravi, hoolduse, järelevalve ja ülalpidamise tagamine, tema eest kõikide tehingute, sh pisitehingute tegemine. Kohtumääruse põhjendused ja järeldus Kohus oma järelduses juhindub Perekonnaseaduse (PkS) §-dest 202-207, TsÜS §-st 8 lg 2 ja 3 ning TsMS §-dest 522-526. TsÜS § 8 lg 2 sätestab, et isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida, on piiratud teovõime.

avalduse alusel või omal algatusel talle eestkostja. Kohtule esitas avalduse A. S.p, kes nimetab, et eestkostet vajav A. I. on tema vanaema õde ja ta on lähim sugulane. Kohus selgitas, et avaldaja ei ole PkS § 203 lg 1 toodud loetelus olevaks isikuks, kellel on õigus esitada avaldus eestkoste seadmiseks teise isiku üle. Samuti ei vasta ka avalduse esitanud A. K., kes on A. I.i sugulane( avaldaja isa tädi) isikute loetelule, kes võiks esitada avalduse eestkoste seadmiseks. Seega lõpetab kohus menetluse A. S.`i ja A. K. avalduses vastavalt TsMS § 428 ja 431 . PkS § 204 lg 1 sätestab, et eestkostjaks määratakse füüsiline isik, kes oma isikuomadustelt ja võimetelt sobib määratud ülesannetes eestkostetava huve kaitsma, seejuures arvestatakse ka tema ja eestkostetava vahelisi suhteid ning lg 4 kohaselt võib isiku eestkostjaks määrata tema nõusolekul. Kohus ei ole nõus määrama A. I.i eestkostjaks A. S.it ja A. K.. A. S. on ka ise kohtuistungil leidnud, et kõige sobivam eestkostja oleks vallavalitsus, kuna ta ei soovi olla eestkostja ja A. K. ei oleks samuti sobiv isik eestkostjaks, kuna tema kohta on alustatud kriminaalmenetlus A. I.`i kontolt raha väljavõtmise kohta. Avalduses on ka Jõhvi linn kinnitanud, et A. S. ja A. K. ei ole sobivad eestkoste kandidaadid. Kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi 07.12.2010. a aktist nr KP-85-10/2532 nähtub, et A. I. põeb „ hilise algusega dementsust Alzheimeri tõvest“ . Isiku vaimne seisund ei võimalda tal adekvaatselt aru saada oma tegude tähendusest ja neid juhtida, oma elu iseseisvalt korraldada, mistõttu ta vajab eestkostet. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et A. I. on piiratud teovõimega. ja tema üle tuleb seada eestkoste. A. I.i esindaja arvamuse kohaselt arvestades puudutatud isiku huvidega siis oleks kõige sobivam kui Jõhvi vallavalitsus määratakse A. I.i eestkostjaks. Esindaja leiab, et A. I. vajab eestkostet ning eestkostjaks tuleks määrata Jõhvi Vallavalitsus. PkS § 205 lg 1 sätestab, et kui eestkostjaks ei leita sobivat füüsilist isikut eestkostjaks, võib eestkostjaks määrata füüsilise isiku viimase nõusolekul. Kuna Jõhvi Vallavalitsus on andnud nõusoleku, määrab kohus eestkostet vajava isiku A. I.`i eestkostjaks A. I.i elukohajärgse linnavalitsuse tulenevalt PkS § 205 lg 1 ja 3 sätetest. Kuna TsMS § 526 lg 2 p 5 ja lg 3 kohaselt aeg, millal kohus hiljemalt otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise, ei või olla pikem kui viis aastat määruse tegemisest alates, tuleb eestkoste seada viieks aastaks. Kohus leiab, et eestkoste tuleb seada eestkostetava kõigi asjade ajamiseks, mistõttu tuleb lugeda, et A. I. on tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja ta kaotab hääleõiguse. Eelpooltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 520 lg 1, § 524 lg 5, § 525 lg 1, § 526, § 661 lg 2, rahuldab kohus Jõhvi Vallavalitsuse avalduse.