2-07-33669
Kohus
Pärnu Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Ivika Sillaots
Määruse tegemise aeg ja koht
11. märts 2011.a Pärnu
Tsiviilasja number
2-07-33669
Tsiviilasi
Täisealisele piiratud teovõimega isikule, V T’ie määratud eestkostja ametiaja pikendamine
Menetlustoiming
Eestkostja ametiaja pikendamine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja (eestkosteasutus): Paikuse vald vallavalitsuse kaudu, Pärnade pst 11, Paikuse alevik, 86602 Pärnumaa, e-post: [email protected] ; Asjast puudutatud isik (eestkostetav): V T, Asjast puudutatud isik (eestkostja): T A,
Menetluse viis
Kirjalik menetlus Juhindudes TsÜS § 8 lg.2, Perekonnaseaduse § 203, 204, TsMS § 524, § 526, § 530 - 531 lg. 6,7, § 532,
2-07-33669 pikendamise hiljemalt 11.03.2016.a.
2-07-33669 Ekspertide seisukohalt on V. T võimeline andma arvamust Paikuse valla poolt kohtule esitatud avalduse kohta. Kohtu seisukoht Vaadanud üle V T eestkosteasjas kogutud tõendid ja tutvunud eestkosteasutuse Paikuse valla avaldusega ning isiklikult ära kuulanud asjast puudutatud isikud, asub kohus seisukohale, et vajalik on V T üle seatud eestkoste jätkamine ja senise eestkostja ametiaja pikendamine. Pärnu Maakohtu 12.03.2008.a määrusega seati V T üle tema isiklike ja varaliste õiguste kaitseks eestkoste kolmeks aastaks arvates määruse tegemisest ja V T eestkostjaks määrati tema ema T A. Eestkoste seati V T kõikide asjade ajamiseks ning V T lubati teha ilma eestkostja nõusolekuta ainult elukondlikke pisitehinguid. Tulenevalt Pärnu Maakohtu 12.03.2008.a otsusest on V T piiratud teovõimega täisealine isik, kes on tunnistatud valimisõiguse tähenduses kooskõlas TsMS § 526 lg 5 teovõimetuks. Kohus on alustanud TsMS RakS § 9 lg 2 ja TsMS § 528 sätestatud eestkostja ametaja pikendamise menetlust. TsMS § 528 lg 1 kohaselt eestkostja ametiaja pikendamisele kohaldatakse eestkostja määramise kohta sätestatut. PkS § 203 lg 1 kohaselt, kui täisealine ei suuda vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, määrab kohus tema enda, tema vanema, abikaasa või täisealise lapse või valla- või linnavalitsuse avalduse alusel või omal algatusel talle eestkostja. PkS § 204 sätestab, et eestkostjaks määratakse füüsiline isik, kes oma isikuomadustelt ja võimetelt sobib määratud ülesannetes eestkostetava huve kaitsma. Eestkostjat määrates arvestatakse ka tema ja eestkostetava vahelisi suhteid. Isikut võib eestkostjaks määrata üksnes tema kirjalikul nõusolekul. Eestkosteasutus Paikuse vald on jäänud kohtule esitatud avalduses seisukohale, et V T eestkostjaks peab jääma tema ema T A, mille kohta on mõlemad nii V.T, kui ka T. A kirjaliku nõusoleku andnud. Kohtu hinnangul on T A sobilik isik jätkama V. T eestkostjana, kaitsmaks viimase varalisi ning isiklikke õigusi ja huve. Ta on täitnud eestkostja ülesandeid senini nõuetekohaselt. Kohus ei ole tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid T A eestkostjana jätkamise. Arvestades menetluses kogutud tõenditega, V T isiklikul ärakuulamisel kujunenud arusaamaga, sealhulgas eelkõige SA Pärnu Haigla Psühhiaatriakliiniku ekspertide poolt ekspertiisiga tuvastatut, et V T ei ole jätkuvalt kestvalt suuteline oma tegudest aru saama ega neid juhtima, on tema teovõime piiratud ja kohus peab vajalikuks pikendada eestkostjaks määratud T A ametiaega järgmiseks viieks aastaks määruse tegemisest arvates. Võttes aluseks TsMS § 259 lg 1, mille kohaselt võib kohus kitsendada eestkostja ülesannete ringi, kui eestkostja määramise alused on täielikult või osaliselt ära langenud ning arvestades SA Pärnu Haigla Psühhiaatriakliiniku ekspertide arvamust, et V T on suuteline iseseisvalt kasutama oma valimisõigust, leiab kohus, et V. T tuleb lugeda valimisõiguse tähenduses teovõimeliseks ja tal on seega hääleõigus. Samuti on V.T ekspertide arvates suuteline aru saama abielu sõlmimise ja isaduse omaksvõtu õiguslikest tagajärgedest, kuid ei ole suuteline aru saama muude perekonnaõiguslike tehingute õiguslikest tagajärgedest. TsMS § 526 lg 2 p 5 ja lg 3 kehtiva redaktsiooni kohaselt aeg, millal kohus hiljemalt otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise, ei või olla pikem kui viis aastat määruse tegemisest alates. Kohtu selgitused eestkostjale: 1) eestkostja on oma ülesannete ulatuses eestkostetava seaduslik esindaja (PKS § 207, TsMS § 526); 2) eestkostjal on õigus ja kohustus hoolitseda eestkostetava isiku ja vara eest oma ülesannete piirides (PKS § 179 lg 1); 3) eestkostja ei või oma kohustuste täitmist panna kolmandale isikule (PKS § 179 lg 3); 4) eestkostja teatab oma elukoha muutusest kohtule (PKS § 193 lg 1 teine lause) ning kohus võib igal ajal nõuda eestkostjalt informatsiooni tema ülesannete täitmisest (PKS § 194 lg 1); 3 (4)
2-07-33669 5) kui eestkostja saab teada asjaoludest, mis võimaldavad eestkoste lõpetada, peab ta sellest teatama kohtule ja valla- või linnavalitsusele; sama kehtib asjaolude kohta, mis võimaldavad eestkostja ülesandeid piirata või laiendada; kohus otsustab eestkoste lõpetamise, piiramise või laiendamise omal algatusel, eestkostja, valla- või linnavalitsuse või eestkostetava avalduse alusel (PKS § 206 lg 2) Menetluskulude jaotus TsMS § 172 lg. 1 ja 3 kohaselt kannab menetluskulud hagita asjas isik, kelle huvides lahend tehakse, kuid täisealisele piiratud teovõimega isikule eestkostja määramise menetluskulud võib kohus jätta ka täielikult või osaliselt riigi kanda. Kuivõrd menetlust asjas on alustanud kohus TsMS § 526 lg. 2 p.5 ja lg. 3 alusel, ei ole põhjendatud jätta menetluskulusid eestkostetava, eestkostja ega ka eestkosteasutuse kanda.
Ivika Sillaots Kohtunik
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.