TSÜS › Piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määramine

1(5)

ASJAOLUD

Viru Maakohtu menetluses on Kohtla-Järve linna (Kohtla-Järve Linnavalitsuse kaudu) avaldus täisealisele isikule N. J. ́le eestkostja määramiseks. Avalduse kohaselt on N. J. ́l 100% töövõimatust ja talle on määratud sügav puue. N. J. ́l esineb sünnijärgne trauma laste tserebraalse paralüüsiga, füüsilise ja psüühilise arengu jämedad häired ja krambid. Puudutatud isik viibib alates 09.11.2011 Kohtla-Järve Vanurite Hooldekodus. Avaldaja palub määrata Kohtla-Järve Linnavalitsuse N. J. eestkostjaks. Viru Maakohtu 10. novembri 2010 kohtumäärustega määrati N. J. ́le esindaja riigi kulul. Viru Maakohtu 10. novembri 2010 määrusega määrati N. J. ́le kohtupsühhiaatriline ekspertiis. N. J. suhtes teostati 24. detsembril 2010 Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi ekspertarsti poolt kohtupsühhiaatriline ekspertiis. Ekspertiisiakti kohaselt ei ole N. J. võimeline mõistma

2(5)

ümbritsevat ega juhtima oma tegusid. N. J.`l esineb sügav vaimne alaareng, ta ei ole võimeline aru saama oma tegudest ja neid juhtima ning selline seisund on püsiva iseloomuga, ta vajab kõrvalise isiku pidevat abi elementaarsete igapäevaelu vajaduste teostamiseks. Puudutatud isik on voodihaige, iseseisvalt süüa ei oska, teda toidetakse. Puudutatud isik ei räägi aj ei saa aru kõnest, seega ei ole võimalik temaga suhelda. N. J. ei ole võimeline osa võtma kohtuistungist, kuid tema isiklik ärakuulamine ei ohusta tema tervist. (tl. 32). Puudutatud isiku esindaja, vandeadvokaadi Sergei Politšev`i 13.01.2011 arvamuse kohaselt vajab N. J. eestkoste seadmist. Esindaja külastas esindatavat 19.11.2010 Kohtla-Järve Vanurite Hooldekodus. N. J. on voodihaige, kontakt temaga on võimatu. Esindatav ei räägi, temaga ei ole võimalik suhelda. Ta ei oska ise süüa, teda söödetakse, ta vajab ööpäevaringset abi. Hooldekodu spetsialisti sõnul olid ka tema vanemad invaliidid, tema vanemad on surnud, teisi sugulasi ei ole. Esindaja veendus selles, et puudutatud isik ei ole võimeline oma tervisliku seisundi tõttu täielikult aru saama oma tegudest ega neid juhtima. Esindaja palus seada N. J. üle eestkoste, määrata eestkostjaks Kohtla-järve Linnavalitsus kõikide tema asjade ajamiseks ja tehingute tegemiseks tähtajaga kuni viieks aastaks (tl. 40-41). Viru Maakohtu 22. veebruari 2011 menetlustoimingu protokollist nähtub, et menetlustoimingu käigus külastati N. J.`t tema viibimiskohas Kohtla-Järve Vanurite Hooldekodus. Protokolli kohaselt ei olnud võimalik N. J.`ga mingit verbaalset kontakti saada, isik reageeris hooldustöötaja ilmumisele häälitsusega. Sööb kõrvalise abiga. Hooldustöötaja sõnul puudutatud isik ainult lamab ning ta vajab ööpäevaringset hooldust.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, kuulanud ära avaldaja ja asjast huvitatud isiku seisukohad ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, leiab, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Vastavalt Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 8 lg 3 võib kohus määrata eestkostja isikule, kes vaimuhaiguse või nõrgamõistuslikkuse tõttu kestvalt ei suuda oma tegude tähendusest aru saada või neid juhtida. Sellisel juhul eeldatakse, et isik on piiratud teovõimega. Vastavalt TsMS § 520 lg 1, kohus määrab eestkoste seadmise menetluseks piiratud teovõimega täisealisele isikule esindaja, kui see on isiku huvides vajalik. Viru Maakohtu 10. novembri 2010 kohtumäärusega määrati N. J. ́le riigi õigusabi osutaja, kohtumääruse võttis täitmisele vandeadvokaat Sergei Politšev. TsÜS § 8 lg 2 sätestab, et isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida, on piiratud teovõime. Perekonnaseaduse (PKS) § 203 lg 1 kohaselt, kui täisealine ei suuda vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida määrab kohus talle eestkostja. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt, kohus kontrollib iga kolme aasta järel, kas eestkoste jätkumine eestkostetava üle on eestkostetava huvide kaitseks vajalik ning kas on alust eestkostja ülesandeid laiendada või kitsendada. PKS § 205 sätestab, et kui ei leita sobivat füüsilist isikut, võib eestkostjaks määrata juriidilise isiku viimase nõusolekul. Kui juriidiline isik saab teada, et täisealisele on võimalik määrata füüsilisest isikust eestkostja, peab ta sellest viivitamata teatama kohtule ja valla- või 3(5)

linnavalitsusele. Juriidiline isik kontrollib vähemalt üks kord aastas, kas eestkostetavale on võimalik määrata füüsilisest isikust eestkostja. Kui eestkostjaks ei ole võimalik määrata sobivat juriidilist isikut, määratakse eestkostjaks täisealise elukohajärgne valla- või linnavalitsus. Juriidilisest isikust eestkostjaks ei või määrata seda tervishoiu- või hoolekandeasutust, kus täisealine viibib. PKS § 206 lg 1 kohaselt, eestkostja kaitseb eestkostetava varalisi ja isiklikke õigusi ning huve. Muu hulgas peab eestkostja hoolitsema selle eest, et eestkostetav saaks vajalikul määral ravija sotsiaalteenust. 24.12.2010 koostatud ekspertiisiakti nr KP-92-10/2697 kohaselt ei ole N. J. võimeline mõistma ümbritsevat ega juhtima oma tegusid. N. J.`l esineb sügav vaimne alaareng, ta ei ole võimeline aru saama oma tegudest ja neid juhtima ning selline seisund on püsiva iseloomuga, ta vajab kõrvalise isiku pidevat abi elementaarsete igapäevaelu vajaduste teostamiseks. Puudutatud isik on voodihaige, iseseisvalt süüa ei oska, teda toidetakse. Puudutatud isik ei räägi aj ei saa aru kõnest, seega ei ole võimalik temaga suhelda. Kohtu poolt määratava eestkostja ülesannete ring peaks olema kõikehõlmav ning arvestades haiguse prognoosi, ei ole ette näha, et eestkoste vajadus tulevikus ära langeks. N. J. tervislik seisund ei võimalda tal kohtule avaldada oma tahet eestkostja määramise küsimuses. (tl. 32) Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et N. J. on piiratud teovõimega. Tema huve ei ole võimalik kaitsta volituse andmise kaudu, sugulased puudutatud isikul puuduvad, seega tuleb tema üle seada eestkoste ja määrata eestkostjaks kohalik omavalitsus. TsMS § 526 lg 2 p 5 kohaselt märgitakse eestkostja määramise määruses aeg, millal kohus hiljemalt otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise; lg 3 kohaselt eestkostja määratud aeg ei või olla pikem kui viis aastat määruse tegemisest alates; lg 5 kohaselt kui kohus seab eestkoste eestkostetava kõigi asjade ajamiseks või kui eestkostja ülesannete ringi selliselt laiendatakse, et tal keelatakse kõikide tehingute tegemine, loetakse lisaks, et eestkostetav on tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja ta kaotab hääleõiguse. Eksperdi arvamuse kohaselt vajab N. J. eestkostjat, kelle ülesannete ring peaks olema igakülgne ja arvestades N. J. seisundi kestvust ja püsivat iseloomu peaks eestkoste olema pidev. Kohus leiab, et eestkoste tuleb seada eestkostetava kõigi asjade ajamiseks, mistõttu tuleb lugeda, et N. J. on tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja ta kaotab hääleõiguse. N. J. `l tuleb keelata kõikide tehingute tegemine ilma eestkostja nõusolekuta. Kohus määrab N. J. eestkostjaks Kohtla-Järve Linnavalitsuse kuni 10.03.2016.a, seejärel kuulub otsustamisele eestkoste lõpetamine või pikendamine. Kohus kontrollib iga kolme aasta järel, kas eestkoste jätkumine eestkostetava üle on eestkostetava huvide kaitseks vajalik ning kas on alust eestkostja ülesandeid laiendada või kitsendada.

MENETLUSKULUD

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. /---/. Vastavalt TsMS § 172 lg 3, /---/. Isikule eestkostja määramise või selle tühistamise või

4(5)

eestkostega seotud abinõude rakendamise menetluse kulud, samuti hagita perekonnaasja ja lähenemiskeelu või muu sellesarnase isikuõiguste kaitseabinõu rakendamise menetluse kulud võib kohus jätta täielikult või osaliselt riigi kanda. Kohus jätab avaldaja menetluskulud tema enda kanda ning ülejäänud menetluskulud (ekspertiisitasu, õigusabikulud) riigi kanda.

TEATAVAKSTEGEMINE

Lähtuvalt TsMS § 531 lg 1 ja lg 2, eestkostemenetlust lõpetav kohtumäärus, muu hulgas eestkostja määramise, tema ametiaja pikendamise, eestkoste lõpetamise või eestkostja ülesannete ringi muutmise määrus, kehtib ja kuulub täitmisele alates määruse teatavakstegemisest eestkostjale. Kohus teeb eestkostemenetlust lõpetava määruse teatavaks ka eestkostetavale ja tema esindajale. Kohus ei pea määruse põhjendust isiklikult eestkostetavale teatavaks tegema, kui see võib eestkostetava tervislikku seisundit kajastavate dokumentide või eksperdiarvamuse kohaselt tekitada olulist kahju eestkostetava tervisele. Kohus teeb määruse teatavaks avaldajale, samuti muudele TsMS § 532 lõikes 1 nimetatud isikutele, kelle kohus menetluses ära kuulas. Eelpooltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 520 lg 1, § 524 lg 5 p 1, § 525 lg 3, § 526, § 661 lg 2, rahuldab kohus avalduse.

Marge Tamme Kohtunik

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.