Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbimata

ASJAOLUD

I. G. esitas kohtule hagiavalduse Osaühingu Oktarro (endine Osaühing Edise Ehitus) vastu hagiavalduse järgmiste nõuetega: 1) tunnistada seadusele mittevastavaks töölepingu nr.00112 19.aprillist 2010.a. lõpetamine I. G. ́iga; 2) lõpetada tööleping I. G. ́iga TLS §107 lg.1 järgi; 3) mõista välja Osaühingult Oktarro (endine Osaühing Edise Ehitus) I. G. ́i kasuks 3 – kuu (kolme kuu) keskmine palk, summas 1 365.34 eurot (21 363.- krooni) ning 4) mõista välja Osaühingult Oktarro (endine Osaühing Edise Ehitus) I. G. ́i kasuks keskmine palk kuni kohtuistungi päevani sunnitult töölt puudumise tõttu. Hagiavalduse kohaselt, töötas I. G. töölepingu nr.00112 19.aprillist 2001.a. alusel Osaühingus Oktarro (endine Osaühing Edise Ehitus) veoautojuhina. Tööleping oli I. G. ́iga sõlmitud määramata ajaks. 04.juunil 2010.a. I. G. haigestus ning oli haige ja töövõimetuslehel kuni 21.juunini 2010.a.. 18.juunil 2010.a. tuli I. G. tööle ja sai teada, et tööleping I. G. ́iga lõpetati 18.juunil 2010.a. TLS §88 lg.6 alusel põhjendusega, et I. G. põhjustas kolmanda isiku usaldamatuse Osaühingu Oktarro (endine Osaühing Edise Ehitus) vastu. Hagiavalduse kohaselt Osaühing Oktarro (endine Osaühing Edise Ehitus) I. G. ́i enam tööle ei lubanud, aga samuti ei esitanud Osaühing Oktarro (endine Osaühing Edise Ehitus) I. G. ́ile käskkirja ega sisekontrolli kokkuvõtet. I. G. asus hagiavalduses seisukohale, et selline Osaühingu Oktarro (endine Osaühing Edise Ehitus) tegevus töölepingu lõpetamisel oli ebaseaduslik ja seaduse vastane, kuna I. G. ei olnud mitte kunagi tegutsenud Osaühingu Oktarro (endine Osaühing Edise Ehitus) huvide vastaselt. I. G. on peres ainukene töötav pereliige ning tema ülalpidamisel on abikaasa ja alaealine poeg Daniil (sündinud: 29.veebruaril 2004.a.). Hagiavalduses toodud asjaoludel I. G. enam Osaühingus Oktarro (endine Osaühing Edise Ehitus) töötada ei soovinud, I. G. ́i keskmine palk moodustus 7 121.- krooni, mille tõttu palus I. G. hagi rahuldada.

KOSTJA VASTUVÄITED

Kirjalikus vastuses kohtule kostja, Osaühing Oktarro (endine Osaühing Edise Ehitus), (tl.10-11) hagi ei tunnistanud, vaidles hagile vastu ja palus I. G. ́i poolt esitatud hagi jätta täies ulatuses rahuldamata. Samuti palus Osaühing Oktarro (endine Osaühing Edise Ehitus) jätta kõik kohtukulud käesolevas tsiviilasjas I. G. ́i enda kanda. Kirjalikus vastuses avaldas Osaühing Oktarro (endine Osaühing Edise Ehitus), et äriühing oli nõus ka tsiviilasja lahendamisega kirjalikus menetluses, ilma pooli kohtusse kutsumata. Kirjaliku vastuse kohaselt oli I. G. 2010.a. juunis kõik päevad tööl ning oma töövõimetuslehte tööandjale ei esitanud. Töövõimetuslehe esitas I. G. Osaühingule Oktarro (endine Osaühing Edise Ehitus) tagant järgi, pärast seda, kui I. G. oli teada saanud temaga töölepingu lõpetamisest. Vastav märge tehti Osaühingu Oktarro (endine Osaühing Edise Ehitus) poolt ka I. G. ́i töövõimetuslehele. I. G. ́ile arvestati Osaühingu Oktarro (endine Osaühing Edise Ehitus) poolt töövõimetuslehe aja eest ka palka, mille I. G. oli kätte saanud lõpparvestuse lehega. I. G. lõpparvet ei vaidlustanud, mille tõttu ei saanud Osaühing Oktarro (endine Osaühing Edise Ehitus) mitte kuidagi teada, et I. G. oli tegelikult töövõimetuslehel. Osaühing Oktarro (endine Osaühing Edise Ehitus) oli täiesti kindel, et I. G. oli tööl ja temaga töölepingu lõpetamine oli täiesti õigustatud. Kirjaliku vastuse kohaselt täitis I. G. 28.mail 2010.a. Osaühingu Oktarro (endine Osaühing Edise Ehitus) korraldust vedada ekskavaator Huyndai 320 Porkuni kooli juurest baasi. Tellijalt saabus Osaühingule Oktarro (endine Osaühing Edise Ehitus) pretensioon koos töödejuhataja V. M. raportiga 29.maist 2010.a., mille kohaselt rikkus I. G. ekskavaatori vedamise eeskirju ning sõitis ekskavaatoriga autole pealelaadimisel tee asfaltkattele, millisel teel vigastas I. G. Porkuni kooli juurde paigaldatud kvaliteetset asfaltkatet. Vastavalt ISO protseduurile väljastati tellija, Aktsiaseltsi Merko Ehitus, poolt Osaühingule Oktarro (endine Osaühing Edise Ehitus) veoeeskirjade rikkumise ja asfaldi vigastamise eest kollane leht. Rasketehnikaga maanteel sõiduga tekitatud asfaldikatte rikkumise eest pidas Aktsiaselts Merko Ehitus Osaühingule Oktarro (endine Osaühing Edise Ehitus) makstavast tasust kinni 6 500.- krooni. I. G. ise eitas toimunut ja esitas Osaühingule Oktarro (endine Osaühing Edise Ehitus) juhtunu kohta valeandmeid, millega põhjustas I. G. Osaühingu Oktarro (endine Osaühing Edise Ehitus) usaldamatuse Aktsiaseltsi Merko Ehitus poolt. Valeandmete esitamise eest sai Osaühing Oktarro (endine Osaühing Edise Ehitus) Aktsiaseltsilt Merko Ehitus ISO protseduuri kohaselt teise kollase lehe. I. G. ́i poolt esitatud valeandmete ümberlükkamine nõudis Osaühingult Oktarro (endine Osaühing Edise Ehitus) kahe päeva tööd, kusjuures tegelike asjaolude väljaselgitamisega tegelesid kahe päeva jooksul kolm Osaühingu Oktarro (endine Osaühing Edise Ehitus) töötajat. Kuna Aktsiaselts Merko Ehitus oli Osaühingule Oktarro (endine Osaühing Edise Ehitus) oluline suurtellija, siis

otsustas Osaühing Oktarro (endine Osaühing Edise Ehitus) edasise usaldamatuse õhkkonna vältimiseks I. G. ́iga töölepingu lõpetada. Osaühing Oktarro (endine Osaühing Edise Ehitus) asus kirjalikus vastuses seisukohale, et vastavalt ISO protseduurile oli peale kahe kollase lehe saamist võimalik rikkumistes süüdiolev töötaja (I. G.) suurtellija poolse usaldamatuse tekitamise eest vallandada.

HAGEJA NÕUDED JA KOSTJA VASTUVÄITED ISTUNGIL

Hageja, I. G. ́i, lepinguline esindaja, jurist V. K., taotles kohtuistungil tsiviilasja sisulist arutamist ilma mitteilmunud Osaühingu Oktarro (endine Osaühing Edise Ehitus) seadusliku esindajata, S. B. ́ta. Osaühingul Oktarro (endine Osaühing Edise Ehitus) kirjalik kohtukutse käes allkirja vastu. Kohus rahuldas jurist V. K. ́i taotluse, kuna Osaühing Oktarro (endine Osaühing Edise Ehitus) oli kirjalikus vastuses nõus ka käesoleva tsiviilasja lahendamisel kirjaliku menetlusega ja ei soovinud enda isiklikku ärakuulamist kohtu poolt. Hageja, I. G. ́i, lepinguline esindaja, jurist V. K., palus kohtuistungil hagi rahuldada, kuna töölepingu lõpetamine I. G. ́iga ei vastanud tegelikkusele ja oli vastuolus seadusega. Jurist V. K. selgitas kohtule täiendavalt, et I. G. ́ile oli Osaühingu Oktarro (endine Osaühing Edise Ehitus) poolt tehtud varasem hoiatus, kuid hoiatus ise oli muukeelne, mille tõttu palus jurist V. K. muukeelset hoiatust mitte arvestada. Jurist V. K. tunnistas, et Osaühingu Oktarro (endine Osaühing Edise Ehitus) poolt maksti I. G. ́ile koos lõpparvega välja maikuu ja juunikuu palk, aga samuti ka kompensatsioon töölepingu lõpetamiseset etteteatamise tähtaja mittejärgimise eest. Jurist V. K. palus kohtuistungil töölepingu lõpetamist I. G. ́iga TLS §107 lg.1 alusel 24.jaanuaril 2011.a. ning mõista Osaühingult Oktarro (endine Osaühing Edise Ehitus) I. G. ́i kasuks välja seitsme kuu jooksul saamata jäänud palga, kokku summas 4 551.14 eurot.

KOHTU POOLT KOHTUISTUNGIL UURITUD TÕENDID

Kohus luges hagi põhjendamatuks ja rahuldamisele mittekuuluvaks järgmiste kirjalike tõendite alusel. I. G. ́i hagiavaldusega (tl.1). I. G. ́i ja Osaühingu Oktarro (endine Osaühing Edise Ehitus) vahel sõlmitud töölepinguga nr.00112 19.aprillist 2010.a. (tl.2-3), millega luges kohus tõendatuks, et töölepinguga võttis I. G. endale kohustuse hoiduda tegevusest või tegevusetusest, mis kahjustab (või võib kahjustada) Osaühingu Oktarro (endine Osaühing Edise Ehitus), teiste töötajate ning kolmandate isikute vara ja õigusi ning seadusega kaitstud huve. Samuti luges kohus tõendatuks, et töölepingusse oli kantud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis sisse töölepingu lõpetamine I. G. ́iga 18.juunist 2010.a. TLS §88 lg.6 alusel põhjendusega, et I. G. oli põhjustanud kolmanda isiku usaldamatuse Osaühingu Oktarro (endine Osaühing Edise Ehitus) vastu. Lõpparvestuse lehega (tl.4), millega luges kohus

tõendatuks, et töölepingu lõpetamisel maksti I. G. ́ile 18.juunil 2010.a. välja 16 265.- krooni. Fotoärakirjaga I. G. ́i töövõimetuslehest nr.10014589 (tl.5), millega luges kohus tõendatuks, et I. G. viibis töövõimetuslehel alates 04.juunist 2010.a. kuni 21.juunini 2010.a.. Viru Maakohtu 21.juuli 2010.a. määrusega (tl.6). Osaühingu Oktarro (endine Osaühing Edise Ehitus) kirjaliku vastusega hagile 19.augustist 2010.a. (tl.10-11). I. G. ́i seletuskirjaga 01.juunist 2010.a. koos tõlkega (tl.12-13), mille kohaselt kinnitas I. G. tööandjale, et 28.mail 2010.a. laaditi Porkunis ekskavaator HY-320 auto peale tara taga pinnasel. M. V. raportiga 29.maist 2010.a. (tl.14-15), mille kohaselt olid autojuht I. G. ja ekskavaatorijuht V. K. eelnevalt instrueeritud, et rasketehnika pealelaadimine toimub ehitusplatsi territooriumil. Aktsiaseltsi Merko Ehitus e – kirjadega Osaühingule Oktarro (endine Osaühing Edise Ehitus) (tl.16-19), millega luges kohus tõendatuks, et Aktsiaseltsile Merko Ehitus renditud ekskavaatori Huyndai 320 äraviimisel Porkuni kooli objektilt 27.mail 2010.a. lõhuti tee asfaltkatet, kuna ekskavaator laaditi treileri peale asfaldilt. Tee kahjustamise juhtumiga tegeles Ida Viru maantee amet. Osaühingu Oktarro (endine Osaühing Edise Ehitus) hoiatusega I. G. ́ile 31.maist 2010.a. seoses asfaldi rikkumisega 27.mail 2010.a. Porkuni kooli objektil (tl.22), milles tehti I. G. ́ile ettepanek läbida ühe nädala jooksul täiendav instruktaaž ning kahjujuhtumis alustati juurdlust. Meeldetuletusega (töölepingu ülesütlemise teatisega) I. G. ́ile 10.juunist 2010.a. (tl.21), milles öeldi I. G. ́iga tööleping erakorraliselt üles seoses tahtlikult valeandmete esitamisega, mis tõi endaga kaasa tellija usaldamatuse Osaühingu Oktarro (endine Osaühing Edise Ehitus) kui I. G. ́i tööandja vastu. Osaühingu Oktarro (endine Osaühing Edise Ehitus) tööaja arvestuse tabeliga 2010.a. juunis (tl.23-24), millega luges kohus tõendatuks, et I. G. viibis tööl 2010.a. juunis kokku 14 tööpäeva alates 01.juunist 2010.a. kuni 17.juunini 2010.a. (kaasa arvatud). Osaühingu Oktarro (endine Osaühing Edise Ehitus) poolt täidetud I. G. ́i töövõimetuslehega nr.10014589 (tl.25), mille kohaselt puudus I. G. ́il õigus hüvitisele perioodil 04.juunist 2010.a. kuni 18.juunini 2010.a.. I. G. ́i poolt kohtule esitatud kirjaliku arvamusega 27.augustist 2010.a.. 24.jaanuaril 2011.a. toimunud kohtuistungi protokolliga.

KOHTU POOLT RAKENDATAV SEADUS

Tsiviilasja sisuliseks lahendamiseks pidas kohus vajalikuks rakendada TLS §15 sätteid, mille kohaselt täidab töötaja oma kohustusi tööandja vastu lojaalselt. Kui seadusest, kollektiiv – või töölepingust ei tulene teisiti, täidab töötaja eelkõige järgmisi kohustusi: 1) teeb kokkulepitud tööd ja täidab töö iseloomust tulenevaid kohustusi; 2) teeb tööd kokkulepitud mahus, kohas ja ajal; 3) täidab õigel ajal ja täpselt tööandja seaduslikke korraldusi; 4) osaleb oma tööalaste teadmiste ja oskuste arendamiseks koolitusel; 5) hoidub tegudest, mis takistavad teistel töötajatel kohustusi täita või kahjustavad tema või teiste isikute elu, tervist või vara; 6) teeb tööülesannete täitmiseks koostööd teiste töötajatega; 7) teatab

viivitamata tööandjale töötakistusest või selle tekkimise ohust ning võimaluse korral kõrvaldab erikorralduseta takistuse või selle tekkimise ohu; 8) tööandja soovil teavitab tööandjat kõigist töösuhtega seonduvatest olulistest asjaoludest, mille vastu tööandjal on õigustatud huvi; 9) hoidub tegudest, mis kahjustavad tööandja mainet või põhjustavad klientide või partnerite usaldamatust tööandja vastu; 10) teatab tööandjale esimesel võimalusel oma ajutisest töövõimetusest ja võimaluse korral selle eelduslikust kestusest. Töötaja täidab oma kohustusi isiklikult, kui ei ole kokku lepitud teisiti. TLS §16 kohaselt, peab töötaja täitma töökohustusi lojaalselt, oma teadmiste ja oskuste kohaselt tööandja kasu silmas pidades ning töö iseloomust tuleneva vajaliku hoolsusega. Töölepingu täitmisel järgitav hoolsuse määr, mille järgimata jätmise korral töötaja vastutab lepingu rikkumise eest, määratakse tema töösuhte järgi, arvestades tööandja tegevuse ja töötaja tööga seotud tavalisi riske, töötaja väljaõpet, ametialaseid teadmisi, mida nõutakse töö tegemiseks, samuti töötaja võimeid ja omadusi, mida tööandja teadis või teadma pidi. Vastavalt TLS §17 sätetele peab tööandja korraldus olema seotud töölepingus ettenähtud tööülesandega. Korralduse andmisel peab tööandja mõistlikult arvestama töötaja huve ja õigusi. Töötaja ei pea täitma korraldust, mis ei ole seotud töölepingu, kollektiivlepingu ega seadusega. Korraldus, mis ei ole seotud töölepingu, kollektiivlepingu ega seadusega ja millest ei või kokkuleppel kõrvale kalduda või mis on vastuolus hea usu või mõistlikkuse põhimõttega, on tühine. Korraldus, mis ei ole seotud töölepingu, kollektiivlepingu ega seadusega, on kehtiv, kui see tulenes hädavajadusest. Hädavajadust eeldatakse eelkõige vääramatu jõu tagajärjel tööandja varale või muule hüvele tekkida võiva kahju või kahju tekkimise ohu korral. Kui tööülesandeid täidetakse renditööna, täidab töötaja ka kasutajaettevõtja korraldusi. Kasutajaettevõtja korraldustele kohaldatakse käesolevas paragrahvis sätestatut. Tööandja ja kasutajaettevõtja korralduste vastuolu korral täidab töötaja tööandja korraldusi. TLS §19 kohaselt on töötajal õigus keelduda töö tegemisest eelkõige juhul, kui: 1) ta kasutab puhkust; 2) ta on ajutiselt töövõimetu ravikindlustusseaduse tähenduses; 3) ta esindab seaduses või kollektiivlepingus ettenähtud juhtudel töötajaid; 4) ta osaleb streigis; 5) ta on ajateenistuses või asendusteenistuses või osaleb õppekogunemisel; 6) tal on muu töölepingus, kollektiivlepingus või seaduses ettenähtud põhjus. Vastavalt TLS §72, kui töötaja on rikkunud töölepingust tulenevat kohustust, saab tööandja kasutada võlaõigusseaduses ettenähtud õiguskaitsevahendeid üksnes juhul, kui töötaja on rikkumises süüdi. Töötaja hoolsuse määra hindamisel lähtutakse TLS §16 sätestatust. TLS §87 kohaselt võib töölepingu erakorraliselt üles öelda üksnes TLS-is ettenähtud mõjuval põhjusel, järgides TLS-is ettenähtud etteteatamistähtaegu. TLS §88 kohaselt võib tööandja töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille

tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist, eelkõige kui töötaja: 1) ei ole pikka aega tulnud toime tööülesannete täitmisega terviseseisundi tõttu, mis ei võimalda töösuhet jätkata (töövõime vähenemine terviseseisundi tõttu). Töövõime vähenemist terviseseisundi tõttu eeldatakse, kui töötaja terviseseisund ei võimalda tööülesandeid täita nelja kuu jooksul; 2) ei ole pikka aega tulnud toime tööülesannete täitmisega ebapiisava tööoskuse, töökohale sobimatuse või kohanematuse tõttu, mis ei võimalda töösuhet jätkata (töövõime vähenemine); 3) on hoiatusest hoolimata eiranud tööandja mõistlikke korraldusi või rikkunud töökohustusi; 4) on tööandja hoiatusest hoolimata viibinud tööl joobeseisundis; 5) on pannud toime varguse, pettuse või muu teo, millega põhjustas tööandja usalduse kaotuse enda vastu; 6) on põhjustanud kolmanda isiku usaldamatuse tööandja vastu; 7) on tekitanud süüliselt ja olulisel määral kahju tööandja varale või lõi kahju tekkimise ohu; 8) on rikkunud saladuse hoidmise või konkurentsipiirangu kohustust. Enne töölepingu ülesütlemist, eelkõige TLS §88 lg.1 p.1 ja p.2 nimetatud alusel, peab tööandja pakkuma töötajale võimaluse korral teist tööd. Tööandja pakub töötajale teist tööd, sealhulgas korraldab vajadusel töötaja täiendusõppe, kohandab töökohta või muudab töötaja töötingimusi, kui muudatused ei põhjusta tööandjale ebaproportsionaalselt suuri kulusid ning teise töö pakkumist võib asjaolusid arvestades mõistlikult eeldada. Tööandja võib töölepingu töötaja kohustuse rikkumise või tema töövõime vähenemise tõttu üles öelda, kui ülesütlemisele on eelnenud tööandja hoiatus. Eelnevat hoiatamist ei ole ülesütlemise eeldusena vaja, kui töötaja ei saa kohustuse rikkumise erilise raskuse tõttu või muul põhjusel seda hea usu põhimõtte järgi tööandjalt oodata. Tööandja võib töölepingu üles öelda üksnes mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta ülesütlemise aluseks olnud asjaolust teada sai või pidi teada saama. Vastavalt TLS §95 võib töölepingu üles öelda kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ülesütlemisavaldusega. Vorminõuet rikkudes tehtud või tingimuslik ülesütlemisavaldus on tühine. Tööandja peab ülesütlemist põhjendama. Töötaja peab põhjendama erakorralist ülesütlemist. Ülesütlemist peab põhjendama kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. TLS §95 lg.2 nimetatud kohustuse rikkumine ei mõjuta ülesütlemise kehtivust, kuid kohustust rikkunud pool peab hüvitama teisele poolele sellest tekkinud kahju. TLS §104 kohaselt on seadusest tuleneva aluseta või seaduse nõuetele mittevastav töölepingu ülesütlemine tühine. Raseda või rasedus – ja sünnituspuhkuse õigusega töötaja töölepingu ülesütlemine on tühine ka siis, kui naine temast mitteolenevatel põhjustel ei ole järginud TLS §93 lg.3 nimetatud tähtaega. TLS §105 kohaselt peab kohtule hagi või töövaidluskomisjonile avalduse ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks esitama 30 kalendripäeva jooksul arvates ülesütlemisavalduse saamisest. Kui hagi või avaldust ei esitata tähtaja jooksul või kui hagi või avalduse esitamise tähtaega ei ennistata, on ülesütlemine

algusest peale kehtiv ja leping on lõppenud ülesütlemisavalduses märgitud tähtpäeval. TLS §107 sätestab, et kui kohus või töövaidluskomisjon tuvastab, et töölepingu ülesütlemine on seadusest tuleneva aluse puudumise või seaduse nõuetele mittevastavuse tõttu tühine või vastuolu tõttu hea usu põhimõttega tühistatud, loetakse, et leping ei ole ülesütlemisega lõppenud. TLS §107 lg.1 sätestatud juhul lõpetab kohus või töövaidluskomisjon tööandja või töötaja taotlusel töölepingu alates ajast, kui see oleks lõppenud ülesütlemise kehtivuse korral. Kohus või töövaidluskomisjon ei rahulda TLS §107 lg.2 sätestatud tööandja taotlust, kui töötaja on ülesütlemise ajal rase või töötajal on õigus saada rasedus – ja sünnituspuhkust või töötaja on valitud töötajate esindajaks, välja arvatud juhul, kui mõlemapoolseid huve arvestades ei ole see mõistlikult võimalik. TLS §109 kohaselt, kui kohus või töövaidluskomisjon lõpetab töölepingu TLS §107 lg.2 nimetatud juhul, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Kohus või töövaidluskomisjon võib hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huve. Kui kohus või töövaidluskomisjon lõpetab töölepingu TLS §107 lg.2 nimetatud juhul töötajaga, kes on rase, kellel on õigus saada rasedusja sünnituspuhkust või kes on valitud töötajate esindajaks, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kuue kuu keskmise töötasu ulatuses. Kohus või töövaidluskomisjon võib hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huve. Kui töötajale on määratud TLS §107 lg.1 võilg.2 nimetatud hüvitis, ei ole töötajal õigust nõuda töötasu, mida töötajal oleks olnud õigus saada töösuhte jätkumisel töövaidlusorgani otsuse jõustumiseni. Tööandjal on töötajapoolse töölepingu õigusvastase ülesütlemise korral õigus nõuda töötajalt mõistlikku hüvitist. Samuti pidas kohus vajalikuks rakendata VÕS §116lg.1; lg.2 p.2-4 ja lg.6 sätteid, mille kohaselt võib lepingupool lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine). Olulise lepingurikkumisega on eelkõige tegemist, kui: a) rikuti kohustust, mille täpne järgimine oli lepingust tulenevalt teise lepingupoole huvi püsimise eelduseks lepingu täitmise vastu; b) kohustust rikuti tahtlikult või raske hooletuse tõttu ja c) kohustuse rikkumine annab kahjustatud lepingupoolele mõistliku põhjuse eeldada, et teine lepingupool ei täida kohustusi ka edaspidi. Kui oluliselt rikutakse kestvuslepingut, võib kahjustatud lepingupool selle vastavalt VÕS §196 sätestatule üles öelda. VÕS §196 kohaselt võib kestvuslepingu kumbki lepingupool mõjuval põhjusel etteteatamistähtaega järgimata üles öelda, eelkõige kui ülesütlevalt lepingupoolelt ei või kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kuni kokkulepitud tähtpäevani või etteteatamistähtaja lõppemiseni (erakorraline ülesütlemine). Kui mõjuv põhjus seisneb selles, et teine lepingupool rikub lepingulist kohustust, võib lepingu üles

öelda alles pärast kohustuse rikkumise lõpetamiseks määratud mõistliku tähtaja tulemusteta lõppemist. Tähtaja määramine ei ole vajalik VÕS §116 lg.2 p.2-4 sätestatud juhtudel. Ülesütlemiseks õigustatud isik võib lepingu üles öelda üksnes mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta ülesütlemise aluseks olnud asjaoludest teada sai.

Ravikindlustuse seaduse §52 kohaselt on töövõimetusleht kindlustatud isiku ajutist töövõimetust ja töö- või teenistuskohustuse täitmisest vabastatust tõendav dokument, mille väljastab kindlustatud isikule teda raviv arst, hambaarst või teenust osutav ämmaemand. Töövõimetuslehe väljakirjutamise õigus on perearsti nimistu alusel tegutseval perearstil, tegevusluba omaval eriarstil, hambaarstil ja ämmaemandal ning eriarstiabi tegevusluba omava tervishoiuteenuse osutaja juures töötaval arstil (välja arvatud kiirabi osutamisel), hambaarstil ja ämmaemandal. Töövõimetuslehe väljastaja vastutab ajutise töövõimetuse kindlustusjuhtumi õigesti määramise ja ajutise töövõimetuse põhjendatuse eest. Ämmaemandal on töövõimetuslehe väljakirjutamise õigus ainult raseda töötingimuste ajutiseks kergendamiseks või ajutiselt teisele tööle üleviimiseks töölepingu seaduse §18 lg.1 ja lg.2 alusel ja teenistustingimuste ajutiseks kergendamiseks või ajutiselt teisele ametikohale üleviimiseks avaliku teenistuse seaduse §51 alusel ning isiku rasedus- ja sünnituspuhkuse korral. Töövõimetuslehe liigid on haigusleht, sünnitusleht, lapsendamisleht ja hooldusleht. Vastavalt Ravikindlustuse seaduse §61 sätetele, ei tohi tööandja lubada Ravikindlustuse seaduse §5 lg.2 p.1 või p.2 nimetatud kindlustatud isikut töö – või teenistuskohustusi täitma töövõimetuslehel märgitud töö – või teenistuskohustuste täitmisest vabastatuse ajal. Ravikindlustuse seaduse §61 lg.1 nimetatud keelu rikkumise korral kaotab kindlustatud isik õiguse saada ajutise töövõimetuse hüvitist alates rikkumise päevast.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS

Eeltoodut aluseks võttes ja kaalunud kõiki kohtule esitatud tõendeid, asjaolusid, väiteid ning vastuväiteid kogumis, luges kohus tõendatuks, et I. G. ́i hagi Osaühingu Oktarro (endine Osaühing Edise Ehitus) vastu oli põhjendamatu ja ei kuulunud rahuldamisele. Kõik kohtukulud pidas kohus vajalikuks panna I. G. ́i kanda. Kohus luges tõendatuks, et töölepingu lõpetamise ajal oli I. G. ́il olemas Ravikindlustuse seaduse §52 kohaselt välja antud töövõimetusleht, mis oli kindlustatud isiku ajutist töövõimetust ja töö – või teenistuskohustuse täitmisest vabastatust tõendav dokument. I. G. ́i töövabastuse perioodiks oli alates 04.juuni

2010.a. kuni 21.juuni 2010.a.. Kohus luges tõendatuks, et Ravikindlustuse seaduse §61 sätete kohaselt ei tohtinud Osaühing Oktarro (endine Osaühing Edise Ehitus) (tööandja) lubada I. G. ́i töö – või teenistuskohustusi täitma töövõimetuslehel märgitud töö – või teenistuskohustuste täitmisest vabastatuse ajal. Ravikindlustuse seaduse §61 lg.1 nimetatud keelu rikkumise korral kaotas kindlustatud isik, I. G., õiguse saada ajutise töövõimetuse hüvitist alates rikkumise päevast. Kohus luges tõendatuks, et TLS §19 kohaselt oli töötajal (I. G. ́il) õigus keelduda töö tegemisest eelkõige juhul, kui: 1) ta kasutas puhkust; 2) ta oli ajutiselt töövõimetu ravikindlustusseaduse tähenduses; 3) ta esindas seaduses või kollektiivlepingus ettenähtud juhtudel töötajaid; 4) ta osales streigis; 5) ta oli ajateenistuses või asendusteenistuses või osales õppekogunemisel; 6) tal oli muu töölepingus, kollektiivlepingus või seaduses ettenähtud põhjus. Osaühingu Oktarro (endine Osaühing Edise Ehitus) poolt esitatud tööaja arvestuse tabeliga luges kohus tõendatuks, et I. G. oli küll formaalselt (töövõimetuslehe järgi) töövõimetu alates 04.juunist 2010.a. kuni 21.juunini 2010.a. ja tal oli TLS §19 kohaselt õigus seaduslikult keelduda töö tegemisest, kuid I. G. temale seadusega antud õigust ei kasutanud, oli tegelikult täiesti töövõimeline ning töötas edasi 2010.a. juunikuu kõigil tööpäevadel, kuni töölepingu erakorralise ülesütlemiseni, saades töötatud aja eest Osaühingust Oktarro (endine Osaühing Edise Ehitus) palka, mille tõttu kaotas I. G. õiguse hüvitisele töövõimetuse aja eest. Kohus luges tõendatuks, et I. G. ́i väide, et temaga lõpetati tööleping ajutise töövõimetuse ajal ja selle tõttu oli töölepingu lõpetamine ebaseaduslik, oli täiesti aluseta. Kohus luges tõendatuks, et Osaühing Oktarro (endine Osaühing Edise Ehitus) lõpetas töölepingu I. G. ́iga tema töötamise ajal 18.juunil 2010.a., mille tõttu oli töölepingu lõpetamine seaduslik ja kehtiv. Kohus luges tõendatuks, et TLS §95 kohaselt võis Osaühing Oktarro (endine Osaühing Edise Ehitus) töölepingu üles öelda kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ülesütlemisavaldusega. Vorminõuet rikkudes tehtud või tingimuslik ülesütlemisavaldus oli tühine. Tööandja pidi ülesütlemist põhjendama. Töötaja pidi põhjendama erakorralist ülesütlemist. Ülesütlemist pidi põhjendama kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. TLS §95 lg.2 nimetatud kohustuse rikkumine (kui see üldse oleks esinenud) ei mõjutaks ülesütlemise kehtivust, kuid kohustust rikkunud pool peaks hüvitama teisele poolele sellest tekkinud kahju. Kohus luges tõendatuks, et I. G. ́i ja Osaühingu Oktarro (endine Osaühing Edise Ehitus) vahel sõlmitud töölepingu erakorralise ülesütlemise seaduses ettenähtud tühisuse tunnused puudusid üldse, mille tõttu oli Osaühingu Oktarro (endine Osaühing Edise Ehitus) poolne töölepingu erakorraline ülesütlemine kehtiv. Kohus luges tõendatuks, et TLS §104 kohaselt oleks seadusest tuleneva aluseta või seaduse nõuetele mittevastav töölepingu ülesütlemine tühine. Raseda või rasedus – ja sünnituspuhkuse õigusega töötaja töölepingu ülesütlemine oleks olnud tühine ka siis, kui naine temast

mitteolenevatel põhjustel ei oleks järginud TLS §93 lg.3 nimetatud tähtaega. Kohus luges tõendatuks, et I. G. ei olnud töölepingu erakorralise ülesütlemise ajal ei rase, samuti ei olnud I. G. ́il õigust saada ei rasedus ega sünnituspuhkust. Ka ei olnud I. G. valitud töötajate esindajaks, mille tõttu puudusid Osaühingul Oktarro (endine Osaühing Edise Ehitus) seadusest tulenevad takistused töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks I. G. ́iga. Kohus luges tõendatuks, et TLS –i sätetest ei tulene enam otsest keeldu öelda tööleping erakorraliselt üles töötaja töövõimetuslehe ajal, kui töölepingu erakorralist ülesütlemist tinginud asjaolu oli tekkinud enne I. G. ́i töövõimetuse algust. Kohus luges tõendatuks, et Osaühingul Oktarro (endine Osaühing Edise Ehitus) oli täielik õigus rakendada I. G. ́i suhtes VÕS §116 ja §196 nimetaud õiguskaitsevahendeid ja öelda I. G. ́iga tööleping erakorraliselt üles. Kohus luges tõendatuks, et TLS §16 kohaselt, pidi I. G. täitma töökohustusi lojaalselt, oma teadmiste ja oskuste kohaselt tööandja kasu silmas pidades ning töö iseloomust tuleneva vajaliku hoolsusega. Töölepingu täitmisel järgitav hoolsuse määr, mille järgimata jätmise korral I. G. vastutas lepingu rikkumise eest, määratakse tema töösuhte järgi, arvestades tööandja tegevuse ja töötaja tööga seotud tavalisi riske, töötaja väljaõpet, ametialaseid teadmisi, mida nõutakse töö tegemiseks, samuti töötaja võimeid ja omadusi, mida tööandja teadis või teadma pidi. Kohus luges tõendatuks, et I. G. rikkus süüliselt (vaatamata eelnevale instruktsioonile) töölepingut sellega, et 28.mail 2010.a. laadis Porkuni kooli juurest ekskavaatori Huyndai 320 treileri peale asfaldilt, millise tegevusega rikkus kõvakattega sõiduteed, millise tegevuse eest määras Osaühing Oktarro (endine Osaühing Edise Ehitus) I. G. ́ile hoiatuse, koos täiendava instrueerimisega. Peale selle asus I. G. tema poolt süüliselt toime pandud töölepingu rikkumise fakti varjama ja esitas Osaühingule Oktarro (endine Osaühing Edise Ehitus) tahtlikult valeandmeid, mis tõi endaga kaasa suurtellija, Aktsiaseltsi Merko Ehitus, usalduse kaotamise Osaühingu Oktarro (endine Osaühing Edise Ehitus) suhtes. Kohus luges tõendatuks, et selle rikkumise eest ütles Osaühing Oktarro (endine Osaühing Edise Ehitus) õigesti erakorraliselt töölepingu I. G. ́iga üles.

Johannes Külaots Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.