Võlaõigus › Muud lepinguvälised kohustused

Edasikaebamise kord

seitsekümmend kaks) eurot ja 58 (viiskümmend kaheksa) senti (sisaldab käibemaksu) ning mõista see välja vandeadvokaat Avo Pärmann’ile, Advokaadibüroo Avo Pärmann, asuk. Meelise 1B, Pärnu linn. Nimetatud summa tuleb A P, isikukood, eluk. Pärnu linn, poolt tasuda kuue kuu jooksul käesoleva lahendi jõustumisest võrdsete osamaksetega (esimesed viis makset 28.76 eurot, viimane 28.78 eurot) järgmiselt: saaja: Rahandusministeerium, arveldusarve nr 10220034796011 SEB Pank või 221023778606 Swedbank või 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal või 17001577198 Nordea Pank, viitenumber: 2800049696, selgitus: tsiviilasi nr 2-04-963, A P tasutavad riigi õigusabi kulud. Esimene osamakse tuleb teha hiljemalt

Asja sisu kirjeldus, esitatud nõuded, väited ja tõendid Hageja nõuded, väited ja tõendid Hageja A P esitas kohtule 05.08.2004.a hagi (tl 2-8) kostja Ascar Pärnu AS vastu, mille kohaselt töötas ta alates 01.03.1996.a kostja juures pearaamatupidajana. 19.03.-01.04.2004.a viidi kostja juures läbi raamatupidamise sisekontroll (akt tl 9), mille käigus ilmnes ettevõttes sularaha puudujääk ja raamatupidamisdokumentide mittekorrasolek ning kostja nõudis hagejalt puudujäägiga tekkinud kahju hüvitamist. Hageja tunnistas oma vastutust puudujäägi eest summas 370 777 krooni allkirjaga aktil. 01.04.-15.04.2004.a viidi kostja poolt läbi täiendav raamatupidamise sisekontroll (16.04.2004.a akt tl 10-11), millega tuvastati veel suurem puudujääk ning hageja tunnistas kostja survel ka selles osas oma süüd allkirjaga aktil summas 1 136 845 krooni. Lisaks nimetatud allkirjadele nõudis kostja hagejalt kostja kasuks hüpoteegi seadmist hageja kinnistule Pärnu linnas, mida hageja 08.04.2004.a notariaalse lepinguga (tl 1218) ka tegi ning mida sõnastuse osas muudeti 16.04.2004.a lepinguga (tl 19-23). Kostja lõpetas nimetatud asjaoludel hagejaga 16.04.2004.a töölepingu ning puudujäägi suuruse jm asjaolude osas algatati kriminaalasi. Kuigi puudujäägi suurus ei olnud täpselt teada, esitas kostja 01.06.2004.a avalduse täitemenetluse algatamiseks (tl 24), mille käigus arestiti hageja kinnistu (akt tl 25-27). Hageja leidis, et tema ei võlgne tegelikult kostjale aktides nimetatud rahasummat, mistõttu tühistas ta 06.07.2004.a avaldusega kostjale antud nõustumused aktidel (tl 29), samuti palus kohtutäituril täitemenetlus lõpetada (avaldus tl 30). Kostja teatas 17.07.2004.a, et kavatseb täitemenetlust jätkata (kiri tl 31). Hageja on seisukohal, et mingit võlasuhet tema ja kostja vahel ei ole, ta ei ole põhjustanud kostjale kahju tekkimist. Kostja oli nõustumuste mitteandmisel ähvardanud hagejat töölepingu lõpetamise ja kriminaalasja algatamisega ning kasutas seega ära hageja suhtes töö kaotamise hirmu ja kriminaalvastutusele võtmise ähvardusega raskeid asjaolusid. Lisaks oli hageja ebakindel, kas tema tegevus võib vähemalt mõnes osas olla

2 (6)

Tsiviilasi nr 2-04-963 põhjustanud väidetava kahju (aga mitte kogu väidetava kahju), mis oli üheks põhjuseks vastavate allkirjade/nõustumuste andmise ajendiks. Seega oli hageja eksimuses tekkiva kohustuse suuruse suhtes, millise eksimuse põhjustas kostja käitumine. Hageja on samuti esitanud seisukoha, et nõustumused aktidel on heade kommete ja avaliku korraga vastuolus ja seega tühised. Tühistatud tehing on aga algusest peale kehtetu ning kostjal puudub hageja vastu nõudeõigus. Eelneva põhjal ja viidetega tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 86, 90 lg 1, 97 ja 98 sätetele palub hageja kohtul tuvastada ülalnimetatud raamatupidamise sisekontrolli aktidele antud nõustumuste tühisus. 24.12.2004.a esitas hageja kohtule teise hagiavalduse, milles palus samadel asjaoludel ja põhjendustega (kostja poolt raskete asjaolude ärakasutamine, eksimus, vastuolu heade kommete ja avaliku korraga) tuvastada ka eelpoolnimetatud notariaalsete lepingute – 08.04.2004.a notariaalse hüpoteegi seadmise ja asjaõiguslepingu ning 16.04.2004.a sõlmitud 08.04.2004.a lepingu muutmise kokkuleppe – tühisust, sest nimetatud lepingud oli hageja 04.08.2004.a notariaalse avaldusega (tl 75) tühistanud. Kohus liitis hagid 28.12.2004.a määrusega ühte menetlusse, olles 27.12.2004.a määrusega peatanud hageja suhtes toimuva täitemenetluse. Kostja vastuväited ja vastuhagi Kostja (kelleks menetlusdokumentide esitamise ajal Ascar Pärnu AS, tänaseks on kostjaks õigusjärgluse tõttu Ascar Auto AS) esitas 01.02.2005.a kohtule ühe dokumendina kirjaliku vastuse hageja nõuetele ja vastuhagiavalduse (tl 91-97). Selle kohaselt kostja hageja nõudeid ei tunnista ning palub kohtul vastuhagi korras tunnustada hageja vaidlustatud nõustumuste ja notariaalsete lepingute kehtivust. Kostja selgitab, et hageja oli kostja ettevõttes raamatupidamise eest vastutavaks isikuks ning tegi aastatel 1999-2004.a kassapuudujäägi varjamiseks ligikaudu (vastuse/vastuhagi esitamise ajaks oli kriminaalmenetlus alles alanud) 1 890 937.91 krooni ulatuses libakandeid. Hageja tunnistas kostja ees oma süüd ja seetõttu allkirjastas nii vastavad aktid kui seadis oma kohustuste täitmise tagamiseks vastava hüpoteegi ja sõlmis sellised lepingud. Kostja on seisukohal, et hagejal puudus alus nii nõustumuste kui lepingute tühistamiseks ja need avaldused ei too kaasa õiguslikke tagajärgi, s.t nii nõustumused kui lepingud on kehtivad. Hageja esitatud väited eksimuse ja raskete asjaolude ärakasutamise osas on paljasõnalised, nende kinnituseks ei ole esitatud ühtki tõendit. Hageja on omakäeliselt allkirjastanud vastavad kinnitused oma vastutusest puudujäägi eest ja nimetanud konkreetsed summad hüvitatava kahju osas. Kuivõrd hageja töötas kostja juures pikka aega pearaamatupidajana, pidi ta aru saama sisekontrolli läbiviimise aktide sisust ja kahju hüvitamise kohustuse võtmise tähendusest. Hageja nõustumustest ei ole võimalik aru saada, et hageja oleks kahelnud kahjusumma suuruses või et ta andis allkirja vaid konkreetselt tema poolt tekitatud kahju hüvitamise kohta. Milles seisneb aga nõustumuste ja lepingute vastuolu heade kommete ja avaliku korraga, ei ole hageja üldse põhjendanud. Viitega võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 punktile 2 ja § 1043 sätetele tekib kostja hinnangul hageja kahju tekitamise puhul seadusest tulenev kohustus kahju hüvitada ning selline kohustus ei saa olla vastuolus ei seadusega, heade kommete ega avaliku korraga. Kostja ei mõista, millisel alusel sai hageja oma 04.08.2004.a avaldusega tühistada notariaalsed lepingud. Lepingud sõlmiti notari juuresolekul (kes selgitas välja poolte tahte) ning kohustuste tagamine hüpoteegiga on tavapärane käitumine, mida kindlasti ei saa pidada heade kommete ega seadusega vastuolus olevaks.

3 (6)

Tsiviilasi nr 2-04-963

Hageja vastus vastuhagile Oma vastuses vastuhagile (tl 104-106) asub hageja seisukohale, et kostja väide kahjusumma õige ja täpse kajastamise osas on ekslik. Aktides on märgitud, et kassa puudujääk ei pruugi olla lõplik ja seega ei olnud ka hageja nõustumus õige ja täpne. Hageja on samuti viidanud tõenditena eksimuses olemise ja raskete asjaolude ärakasutamise osas tunnistajate ütlustele (vt ka allpool). Mis puutub kostja väiteisse VÕS § 1043 kohaldamise osas, siis leiab hageja, et selline võlasuhe ei saa tekkida enne, kui on kindlaks tehtud süü ja tuvastatud kahju täpne suurus, mis aga saab toimuda alles kriminaalmenetluse lõpuks. Hageja asub seisukohale, et tema poolt tühistatud kohustuste täitmise tagamine on vastuolus heade kommete ja avaliku korraga eriti juhul, kui see hagejat ebamõistlikult koormab. Menetluse käik, kriminaalasi ja menetlusosaliste lõplikud seisukohad Pärast hagide liitmist, neile vastuse/vastuhagi esitamist ja hageja vastuhagi vastuse saamist peatas kohus kostja taotlusel ja hageja nõusolekul 25.02.2005.a määrusega menetluse kuni hageja suhtes hagis nimetatud väidetavate süütegude uurimiseks algatatud kriminaalasja nr 04267001376 menetluse lõppemiseni. Nimetatud kriminaalasjas jäi lõplikuks lahendiks kohtu otsus, millega mõisteti hageja süüdi kostja vara omastamises ning mitteaegunud kuriteoepisoodide ulatuses mõisteti hagejalt kostja kasuks välja kahju 1 487 977.10 krooni. Kohus uuendas käesoleva asja menetluse 17.05.2010.a määrusega ning määras hagejale esindaja riigi õigusabi korras, püüdes samaaegselt suunata pooli lahendama asi mõistliku kompromissiga. Kompromissile küll ei jõutud (see võimalus anti pooltele ka kohtuistungi ja otsuse kuulutamise vahele jäävaks ajaks), kuid 20.01.2011.a toimunud kohtueelistungil/kohtuistungil tunnistas hageja kriminaalasjas tehtud otsust, loobus tunnistajate ülekuulamise taotlusest ja täiendavate tõendite esitamise soovist, kinnitades samaaegselt, et kogu süüdistus kriminaalasjas oli kahjusummale enam kui 1,8 miljonit krooni. Muus osas jäid pooled varemesitatu juurde ja palusid asja lahendada 2004.-2005.aastal esitatu põhjal. Kohtu seisukohad, kohaldatav õigus TsÜS § 90 lg 1 kohaselt võib seaduses sätestatud korras tühistada tehingu, mis on tehtud olulise eksimuse, pettuse, ähvarduse või vägivalla mõjul või raskete asjaolude ärakasutamise tõttu (siin ja edaspidi TsÜS sätted 2004.aasta redaktsioonis). Kui tehing on seaduses sätestatud alustel ja korral tühistatud, on see kehtetu algusest peale. Seega toob seaduse mõttes tehingu kehtetuse kaasa üheaegselt esinevad kaks asjaolu – tehingu tühistamine seaduses sätestatud korras (vastavalt TsÜS § 98 lg 1 avalduse tegemisega teisele poolele) ehk tühistamise formaalne eeldus ning tehingu sisuline tühisus ehk tühistamise materiaalne eeldus. Oma antud nõustumuste (sisult ühepoolsed tehingud) ja sõlmitud lepingute sisulise tühisuse osas on hageja viidanud eksimusele (TsÜS § 92) ja raskete asjaolude ärakasutamisele (TsÜS § 97, kehtis kuni 01.07.2009). Eksimus on seaduse (TsÜS § 92 lg 1) kohaselt ebaõige ettekujutus tegelikest asjaoludest. Tehing on tehtud olulise eksimuse mõjul, kui eksimus tehingu tegemisel oli sellise tähtsusega, et tehingu teinud isikuga sarnane mõistlik isik ei oleks samasuguses olukorras tehingut teinud või oleks selle teinud oluliselt teistsugustel tingimustel (TsÜS § 92 lg 2). Tehingu teinud isik võib olulise eksimuse mõjul tehtud tehingu TsÜS § 92 lg 3 kohaselt tühistada, kui: 1) eksimuse põhjustasid tehingu teise poole poolt teatavaks tehtud asjaolud või asjaoludest teatamata jätmine, kui asjaolude teatavakstegemine oli vastavalt hea usu põhimõttele nõutav; 4 (6)

Tsiviilasi nr 2-04-963 2) tehingu teine pool teadis või pidi eksimusest teadma ja eksinud poole eksimusse jätmine oli vastuolus hea usu põhimõttega; 3) tehingu teine pool lähtus tehingu tegemisel samadest ekslikest asjaoludest, välja arvatud juhul, kui teine pool oleks asjaoludest õiget ettekujutust omades võinud eeldada, et eksinud pool oleks eksimusest teades tehingu siiski teinud. Ühepoolse tehingu puhul (nagu need on hageja antud nõustumused sisekontrolli aktidele) loetakse TsÜS § 92 lg 3 mõttes tehingu teiseks pooleks isik, kellele tehingus sisalduv tahteavaldus oli suunatud, ning isik, kes omandab tehingu alusel õiguse. Raskete asjaolude ärakasutamine tähendab seaduse kohaselt olukorda, et tehingu teinud füüsiline isik võib tühistada tema poolt äärmiselt ebasoodsatel tingimustel tehtud tehingu, mille tegemisel teine pool kasutas ära tema erakorralisi vajadusi, sõltuvussuhet, kogenematust või muid selliseid asjaolusid. Kohus nõustub kostjaga, et antud asjas ei ole hageja suutnud kohtule tõendada (olulise) eksimuse olemasolu nõustumuste andmisel ega lepingute sõlmimisel, samuti puuduvad igasugused tõendid hageja suhtes väidetavate raskete asjaolude ärakasutamise kohta. Pigem saab kohus sedastada vastupidi – kriminaalasjas tehtud jõustunud otsusega on tuvastatud, et hageja omastas raamatupidajana kostja vara suuremaski ulatuses kui nõustumustes väljendatud ja kriminaalasjas väljamõistetud kahju suuruse mõningane allajäämine nõustumuste summale oli tingitud üksnes aegunud kuriteoepisoodidest karistusõiguslikus mõttes. Seega andis hageja teadlikult oma nõustumused kahju hüvitamise kohta õigesti ja kooskõlas tema poolt tegelikult tehtuga ning asjaolu, et sisuliselt ei olnud kellelegi nõustumuste andmise ja notariaalsete lepingute sõlmimise hetkel teada, milline on kahju täpne ulatus, ei tee hageja tahteavaldusi kehtetuiks. Kahju osutus kriminaalasjas süükspandu põhjal suuremaks kui hageja antud nõustumustes märgitu. Igati asjakohane on kostja väide, et pikka aega (8 aastat) pearaamatupidajana kostja juures töötanuna pidi hageja aru saama, millistele avaldustele ta sisekontrolli aktides alla kirjutab. Hageja on oma tühistamisavaldustega täitnud küll tehingute tühistamise formaalse eelduse, kuid materiaalsed eeldused on täitmata ning tema tahteavaldused on kehtivad. Hageja hinnangud ja faktiväited nõustumuste andmise asjaoludele on paljasõnalised ja need ei ole leidnud ühegi tõendiga kinnitust. Kohus ei näe alust ka hageja väidetele seoses nõustumuste ja lepingute tühisusega heade kommete vastasuse või avaliku korraga vastuolus olemise tõttu (TsÜS § 86, sellisel juhul ei oleks tühistamisavaldust vaja). Hageja ei põhjenda neid väiteid millegiga, tema ebamõistlikku koormamist kohus esitatud asjaoludel ei näe. Tuleb nõustuda kostjaga, et oma kohustuste täitmise tagamiseks hüpoteegi seadmine ei ole ebaharilik ega tühisust kaasa toov käitumine. Ei saa arvestamata jätta ka kostja poolt õigesti viidatut, et notari juures tehingute tegemisel kontrollib notar tehingu tegijate tahte vastavust tehingus toodule ning sellist vastavust tuleb eeldada ja seega vastupidist tõendada, mida hageja aga antud juhul teinud ei ole. Seega ei näe kohus alust hagi rahuldamiseks ning peab põhjendatuks rahuldada kostja vastuhagi. Menetluskulud Kuivõrd asja menetlus algas enne 01.01.2006.a, siis tuleb menetluskulude jaotamise ja kindlaksmääramise osas tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 lõikest 1 lähtuda seni kehtinud TsMS-st. Selle seaduse § 60 lg 1 järgi mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle 5 (6)

Tsiviilasi nr 2-04-963 poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Antud juhul on kostja oma kohtukulude nimekirja kohtu määratud tähtpäevaks (mil pooled pidid teatama võimalikust kompromissist) esitanud, hageja ei ole neile kulutustele vastu vaielnud. Seega on põhjendatud mõista hagejalt kostja kasuks välja tasutud riigilõiv 3.83 EUR ja õigusabi eest tasutud 2078.96 EUR, kokku seega 2082.79 EUR. Lisaks tuleb vastavalt riigi õigusabi seadusele (RÕAS) määrata kindlaks hagejale osutatud riigi õigusabi tasu suurus ning mõista see summa hagejalt välja vastavalt kohtu 26.10.2010.a määrusele käesoleva otsuse jõustumisest kuue kuu jooksul igakuiste osamaksetega. RÕAS § 23 lg 1 kohaselt määrab asja menetlev kohus kohtumenetluse käigus riigi õigusabi andmisel riigi õigusabi tasu kindlaks asjas tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetavas määruses. RÕAS § 22 lg 7 kohaselt kontrollib riigi õigusabi andmise otsustanud kohus, advokaadi esitatava taotluse õigsust ja põhjendatust ning määrab advokaadi taotluse alusel kindlaks riigi õigusabi osutamiseks kulutatud põhjendatud aja, riigi õigusabi osutamiseks tehtud põhjendatud toimingud ning riigi õigusabi osutamise eest advokaadile maksmisele kuuluva põhjendatud tasu ja riigi õigusabi osutamisel kantud vajalikud hüvitamisele kuuluvad kulud. Õigusabi osutanud advokaadi tasu on arvutatud vastavalt Eesti Advokatuuri juhatuse 15.12.2009.a otsusega kinnitatud „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord“ sätestatule. Advokaat on tegelenud asja kohtulikuks menetlemiseks ettevalmistamisega ning osalenud kohtuistungil, mille tasuks kokku on vastavalt nimetatud korra p 36 ja 37 sätetele 172.58 EUR (sisaldab käibemaksu vastavalt nimetatud korra punktile 2). Kohtul ei ole kahtlust taotluses nimetatud ajakulu vastavuse osas tegelikkusele, seda kinnitab ka esindatava poolt taotlusele antud nõusolek.

Toomas Talviste Kohtunik

6 (6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.