Eesistuja Iko Nõmm, liikmed Ande Tänav ja Gaida Kivinurm
Tsiviilasi
OÜ Üle hagi Andres Kulmu, OÜ A+ Põhivara ja Teemehe OÜ vastu osaühingu osa omandiõiguse saamiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
31 316,71 eurot (490 000 krooni)
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 10.05.2010 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Andres Kulmu, OÜ A+ Põhivara ja Teemehe OÜ apellatsioonkaebus
Menetluse liik
Kirjalik menetlus Hageja OÜ Üle (registrikood 10405442, asukoht Peterburi tee 46, Tallinn), esindaja vandeadvokaat Taivo Ruus; Kostja I Andres Kulm (isikukood XXXXXXXXX, elukoht XXX XX, XXXXX), kostja II OÜ A+ Põhivara (registrikood 11512192, asukoht Puu 15, Tallinn) ja kostja III Teemehe OÜ (registrikood 11546541, asukoht Puu 15, Tallinn), kostjate esindaja vandeadvokaat Kalev Saare.
Menetlusosalised ja nende esindajad
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 10.05.2010 tehtud otsus. Teha uus otsus ja jätta OÜ Üle hagi Andres Kulmu, OÜ A+ Põhivara ja Teemehe OÜ vastu Lääne Teed OÜ osa omandiõiguse saamiseks rahuldamata.
2.Apellatsioonkaebus rahuldada. Menetluskulud jaotus Jätta menetluskulud OÜ Üle kanda. Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlusega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui taotlust ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue
1.30.08.2008 seisuga oli äriregistri väljavõtte andmetel Lääne Teed OÜ (osaühing) osakapital 2 000 000 krooni ning osanikeks Andres Kulm (kostja I, osa nimiväärtusega 490 000 krooni), OÜ Üle (hageja, osa nimiväärtusega 1 020 000 krooni) ja Tarmo Kruuspan (osa nimiväärtusega 490 000 krooni). 30.08.2008 teatas kostja I e-kirjaga P P, M J, T K ja R T, et pakub müüa osaühingu osa nimiväärtusega 490 000 krooni. Ostusoovist palus teavitada septembrikuu jooksul.
2.15.09.2008 sõlmisid kostja I ja OÜ A+ Põhivara (kostja II), keda esindas juhatuse liikmena kostja I, osaühingu osa mitterahalise sissemaksena üleandmise lepingu ja asjaõiguslepingu (leping). Lepingu kohaselt võõrandas kostja I kostjale II 490 000 kroonise nimiväärtusega osa, mis moodustab 24,5 % osaühingu osakapitalist. Lepingu p. 2.2 kohaselt on mitterahalise sissemakse esemeks oleva osaühingu osa väärtuseks 490 000 krooni. Lepingus ei ole sätestatud mitterahalise sissemakse tegemise eesmärki. Lepingu p. 4.1 on notar selgitanud ostueesõigust osa võõrandamisel kolmandatele isikutele. Osaühingu põhikirja p. 3.2. kohaselt on osa võõrandamisel kolmandale isikule teistel osanikel ostueesõigus võõrandatava osa omandamiseks ühe (1) kuu jooksul võõrandamistehingu esitamisest.
3.15.09.2008 saatis kostja I osaühingule e-kirja, milles teavitas 15.09.2008 sõlmitud lepingust. Hageja palus kostjalt I korduvalt lepingu esitamist, kuid kostja I hagejale lepingut ei esitanud.
4.25.09.2008 tõestas hageja Tallinna notar Lee Jäetma juures ostueesõiguse teostamise avalduse (avaldus). Avalduse esitamisel ei olnud hageja teadlik lepingu olulistest tingimustest. Avalduse tõestanud notar saatis avalduse kostjatele I ja II. Avalduses andis hageja kostjale I tähtaja võõrandamislepingu ärakirja esitamiseks hageja juhatusele hiljemalt 03.10.2008, samuti tegi ettepaneku sõlmida asjaõigusleping 09.10.2008 kell 13:00 Tallinna notar Lee Jäetma büroos ning palus kostjal I tulla nimetatud ajal asjaõiguslepingut sõlmima. 09.10.2008 ei ilmunud kostja notari juurde hagejaga asjaõiguslepingut sõlmima.
5.06.10.2008 teatas kostja hagejale, et VÕS § 246 lg 2 kohaselt ei ole hagejal võimalik nimetatud lepingu alusel ostueesõigust teostada, kuna ostueesõiguse teostaja ei saa võimaldada mitterahalise sissemakse tegijale osalust äriühingus.
6.15.10.2008 asutas kostja II Teemehe OÜ (kostja III) osakapitaliga 40 000 krooni. Kostja III ainuosanikuks on kostja II ja juhatuse liikmeks kostja I. 20.10.2008 s.o 5 päeva pärast kostja III asutamisest sõlmisid kostjad II ja III osaühingu osa müügilepingu ja asjaõiguslepingu (müügileping). Müügilepingu alusel võõrandas kostja II 490 000 kroonise nimiväärtusega osaühingu osa kostjale III. Müügilepingu p. 5.1 kohaselt müüs kostja II lepingu eseme kostjale III hinnaga 12 000 000 krooni. Müügilepingu p. 5.2 järgi
kohustus ostja tasuma ostuhinna 12 000 000 krooni kostja kontole hiljemalt kolme pangapäeva jooksul arvates müügilepingu sõlmimist. 20.10.2008 saatis kostja I e-kirjaga osaühingu juhatusele lepingu.
7.26.11.2008 esitatud hagis palub hageja tuvastada kostja I kohustus anda tahteavaldus sõlmida hagejaga osaühingu 490 000 krooni suuruse nimiväärtusega osa asjaõigusleping ÄS § 149 lg 2, VÕS §-de 244 ja § 246 alusel. Ostueesõigust saab teostada ka osa muu tasulise võõrandamise korral. Mitterahalise sissemakse üleandmise kohustus tuleneb tehingust, kuna mitterahalise sissemakse tegemise eest saadakse vastusooritus väljalastavate osade või aktsiate näol. Seega oli hagejal (kui osanikul) ostueesõigus võõrandatava osa iga võõrandamise puhul kolmandatele isikutele, mitte ainult müügilepingu sõlmimisel. Notar on lepingu p-s 4.1. selgitanud, et mitterahalise sissemakse osa üleandmine võib tuua samuti kaasa ostueesõiguse teostamise, kuna tegu on kolmandatele isikutele võõrandamisega. Kuna hageja soovib ostueesõigust teostada VÕS § 244 lg 3 2. lauses nimetatud lepingu puhul (muu tasuline võõrandamine), siis hageja ei saa täita oma lepingulist põhikohustust ning anda kostjale I kostja II osalus. Kuivõrd üheski seaduses ei leidu erinormi, mis välistaks mitterahalise sissemakse korral ostueesõiguse teostamise, tuleb vastava õigussuhte korral rakendada VÕS §-s 246 sätestatud üldnormi. Hageja nõuab kostjalt I osaühingu osa omandi üleandmiseks vajaliku käsutustehingu s.o osaühingu osa asjaõiguslepingu sõlmimist. Kuna kostja käsutustehingu sõlmimiseks notari juurde ei ilmunud, on hagejal TsÜS § 68 lg 5 tulenevalt õigus nõuda kostja tahteavalduse asendamist kohtuotsusega.
8.Hageja palub alternatiivselt kohaldada sissemaksete üleandmise lepingule müügilepingu sätteid. Hageja nõuab kostjalt osaühingu osa omandi üleandmiseks vajaliku käsutustehingu s.o osaühingu osa asjaõiguslepingu sõlmimist, osaühingu osa mitterahalise sissemaksena üleandmise lepingu ja asjaõiguslepingu tühisuse tuvastamist ja sellele müügilepingu sätete kohaldamist ning müügilepingu alusel ostueesõiguse teostamisel osaühingu osa omandiõiguse üleandmiseks vajaliku käsutustehingu (asjaõiguslepingu) sõlmimist. Kostjate I ja II vahel 15.09.2008 sõlmitud leping on osaühingu osa mitterahalise sissemaksena üleandmise leping ja asjaõigusleping ning kostjate II ja III vahel 20.10.2008 sõlmitud müügileping ja asjaõigusleping näilikud ning seega tühised. 15.09.2008 sõlmitud lepingule tuleb kohaldada müügilepingu sätteid ja hagejal on õigus teostada ostueesõigust. Kostja tegelikku tahet müügilepingu sõlmimiseks kinnitab asjaolu, et ta pakkus 30.08.2008 P. P, M. J, T. K ja R. T e-maili teel müüa osaühingu osa, samuti asjaolu, et kostja ja tema juhtimise ning kontrolli all olevad ettevõtted on teinud 2 järjestikku omavahel seotud tehingut: 15.09.2008 sõlmisid kostjad I ja II osaühingu osa mitterahalise sissemaksena üleandmise lepingu; 20.10.2008 müüs kostja II kostjale III osaühingu osa hinnaga 12 000 000 krooni. Äriregistri väljavõttest nähtub, et kostja II ei ole suurendanud osakapitali, samuti ei ole lepingus sätestatud mitterahalise sissemakse tegemise eesmärki. 20.10.2008 sõlmitud müügilepingust nähtuvalt oli kostja eesmärgiks välistada hageja ostueesõigus ning saada hagejalt osaühingu osa eest ebamõistlikult suur summa, s.o 12 000 000 krooni. Võttes arvesse, et kostja III osakapital oli vaid 40 000 krooni, siis on põhjust arvata, et pooltel ei olnud reaalselt võimalik ega ka otstarbekas tehingut sellistel tingimustel teha. Samuti kahtleb hageja sellise müügihinna tasumises. Eeltoodud osa käsutused on tühised ning vaidlusaluse osa omanik on endiselt kostja I. Kostjate I ja II vahel sõlmitud lepingu tegelikuks sisuks oli osaühingu osa müük. Mitterahalise sissemakse lepinguga püüti varjata müügilepingut, et välistada hageja ostueesõigus. Lepingu pooltel puudus tahe õiguslike tagajärgede saabumise osas ning nad tahtsid jätta mulje tehingu toimumiseks selleks, et ostueesõiguse teostamisel saada hagejalt 490 000 krooni väärtusega osa eest 12 000 000 krooni. Viimase tehingu tühisus ei ole aga hageja ostueesõiguse teostamise seisukohalt oluline.
9.Kostjate seisukohad on õiguslikult põhjendamatud. Hageja esitas tähtaegselt ja nõuetekohaselt notariaalselt tõestatud avalduse ostueesõiguse teostamiseks, kuid kostja I
ei ilmunud notari büroosse lepingut sõlmima. Ostueesõiguse teostamine on ühepoolne kujundusõigus ja võõrandaja mittenõustumine ostueesõigusega ei saa seda ära hoida. Ostueesõiguse teostamine on võimalik igas tasulises võõrandamistehingus, millega ühtlasi tagatakse, et osanike kaasamine väljastpoolt saab toimuda ainult osanike eelneval kokkuleppel. Ostueesõiguse avalduse tegemise ajal ja ka hagi esitamise ajal ei olnud hageja teadlik, et kostja II müüb kostjale III osaühingu osa edasi 12 000 000 krooni eest, kostja II on oma osakapitali suurendanud alles 17.12.2008, seega pärast hagi esitamist. Kostjal I on võimalus omandada hagejalt mitterahalise sissemakse asemel rahaline hüvitis ning panustada see rahalise sissemaksena kostja II kapitali. ÄS § 143 lg 2 sätestatu kohaselt tuleb mitterahalise sissemakse väärtuse hindamisel aluseks võtta asja või õiguse harilik väärtus. VÕS § 244 lg 6 kohaselt on eseme käsutamine, mille suhtes kehtib seaduse alusel tekkinud ostueesõigus tühine, kui käsutustehing tehakse pärast ostueesõiguse teostamise õiguse tekkimist ning see kahjustab või piirab ostueesõiguse teostamist. Seega on osaühingu osa edasised käsutused tühised. Kostjate vastuväited
10.Kostjad vaidlesid hagile vastu, paluvad jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
11.Kostja I teavitas hagejat sõlmitud lepingust. 18.09.2008 edastas e-postiga lepingu koopia osaühingu juhatusele ning teistkordselt 30.09.2008. ÄS § 149 lg 2 tulenevalt oli kostja I kohustatud nimetatud lepingu esitama osaühingu juhatusele. Kostja I edastas lepingu hageja palvel faksi teel Tallinna notar Lee Jäetmale 17.09.2008, kes tõestas hiljem ka hageja poolt koostatud avalduse ostueesõiguse teostamiseks. Seega ei ole õige hageja väide, et ta ei olnud ostueesõiguse teostamise avaldust tehes teadlik lepingu olulistest tingimustest.
12.Kostja I on kinnitanud valmisolekut jätkata hagejaga läbirääkimisi osaühingu osa hagejale võõrandamiseks. Hageja ei ole sellekohast soovi kostjale I, ega teadaolevalt ka kostjatele II ja III väljendanud. Hageja poolt nii ostueesõiguse avalduse tegemine kui ka hagi esitamine on kantud soovist saada 12 000 000 kroonise eeldatava turuväärtusega osa omanikuks 490 000 krooni eest, mis on vastuolus PS §-st 32 tuleneva omandi puutumatuse põhimõttega.
13.Kostja pakkus hagejale müügilepingut kindlatel tingimustel. 30.08.2008 edastas kostja I hagejale kaks elektronkirja, milledes pakkus müüa osaühingu osa hinnaga 10 500 000 krooni, teatades, et nimetatud pakkumine on jõus kuni septembri 2008.a lõpuni. Hageja ei teatanud kostjale vastava müügi pakkumise vastuvõtmisest.
14.Hagejal ei tekkinud lepingu sõlmimisel ostueesõigust. Tegemist ei ole tasulise võõrandamislepinguga. Hageja poolt osaühingu põhikirjale viitamine ei ole põhjendatud, kuna osa tasulise võõrandamise seaduses ettenähtud juhtudel (ÄS § 149 lg 2) on tegemist üksnes seadusjärgse ostueesõigusega. ÄS § 149 lg-st 2 tulenev ostueesõigus seondub seaduse mõtte kohaselt üksnes osa müügi juhtumitega, mitte aga muude tasulise võõrandamise juhtudega. ÄS § 149 lg 2 on erinormiks VÕS §-de 244-253 suhtes, mis sisaldavad ostueesõiguse üldregulatsiooni. Eelkirjeldatud tõlgendus tuleneb muuhulgas ÄS § 149 lg 2 2. lausest, mille kohaselt on üksnes osa müüja kohustatud esitama osaühingu juhatusele tehingu dokumendi ning nimetatud tehingu dokumendiks on ÄS § 149 lg 2 2. lause kohaselt üksnes osa müügileping. Seadusjärgne osa ostueesõigus ei laiene muudele osa tasulise võõrandamise juhtudele. VÕS sätete kohaselt (mis on ÄS suhtes üldnormiks) on ostueesõigust võimalik teostada eelkõige müügilepingu suhtes, samuti muude tasuliste võõrandamislepingute suhtes (VÕS § 244 lg 3) eeldusel, et ostueesõigust teostada soovival isikul on võimalik täita omapoolseid tema suhtes ostueesõiguse tagajärjel kehtima hakkavast lepingust tulenevaid kohustusi (VÕS § 246 lg 2). Mitterahalise sissemakse üleandmise lepingu puhul, mille esemeks on osaühingu osa,
ei saa ostueesõiguse teostaja võimaldada mitterahalise sissemakse tegijale osalust vastavas äriühingus (emiteerida ega välja lasta ega garanteerida neid osaühingu osasid, mille omandamise õigus on mitterahalise sissemakse tegijal tulenevalt tehtud sissemaksest).
15.Osa mitterahalise sissemaksena üleandmise lepingu olemusest tuleneb, et osaluse tagamine osa üleandjale on osalust vastuvõtva osaühingu põhikohustus. Seega ei ole võimalik kohaldada lepingust kostjale II tulenevale kohustusele (tagada osalussuhe osa vastuvõtvas äriühingus) kõrvalkohustuse suhtes käivat regulatsiooni.
16.Kostja I ei oleks temale kuulunud osaühingu osa üle andnud, kui ta ei oleks kostjalt II saanud vastu lepingu järgset osalust (st osa nimiväärtusega 890 000 krooni). Kostja I poolt kostjale II üleantud osaühingu osa turuväärtusest oli temale kuuluma hakanud kostja II osa (nimiväärtusega 890 000 krooni) turuväärtuseks osaühingu osa turuväärtus ja lisaks kostjale I kostja II osakapitalis senikuulunud osa (nimiväärtusega 400 000 krooni) turuväärtus. Kostja II bilansi kohaselt oli 15.09.2008 seisuga kostja II omakapitali (netovara) suuruseks 10 967 778 krooni.
17.Osa mitterahalise sissemaksena kostjale II üleandmisel oli oluline täita ÄS-st tulenev peamine nõue, mille kohaselt üleantava eseme väärtus ei tohi olla ühelgi juhul väiksem sissemakse arvel saadud või suurendatava osa nimiväärtusest (ÄS § 142 lg 4). Olukorras, kus kostja I ei soovinud oma osaluse nimiväärtust suurendada suuremas ulatuses kui 490 000 krooni, oli oluline, et kostjale II üleantava osaühingu osa väärtus kataks minimaalselt eelnimetatud nimiväärtuse. See nõue sai kostja I poolt nõuetekohaselt täidetud. Osaühingu osa täpse turuhinna väljaselgitamine oleks olnud keerulisem ning seotud suurte kulutustega, mille tegemist ei pidanud kostja I ega kostja II põhjendatuks. Hageja poolt tehtud ostueesõiguse teostamise avaldus on tühine. Kostja I ei ole käesoleva ajani saanud osaühingu osa üleandmise eest kostjalt II mingit raha, vaid üksnes kostja II suurenenud nimiväärtusega ja ka turuväärtusega osaluse.
18.Lepingu ja müügilepingu sõlmimisega ei rikutud hageja seadusjärgset ostueesõigust ega soovitud seda välistada. Kostjad II ja III sõlmisid 20.10.2008 müügilepingu eeldatavatel turutingimustel ning see leping esitati samal päeval ka osaühingu juhatusele. Hagejale tagati võimalus müügilepingu suhtes ostueesõiguse teostamiseks, kuid hageja seadusega kehtestatud tähtaja jooksul võimalust ei kasutanud ning vastavat avaldust ei esitanud. Hageja väide lepingu ja müügilepingu osas kui näilike tehingute kohta on ebaõige. Kostja II osakapitali suurendamise kohta 490 000 kroonise nimiväärtuse võrra on tehtud kanne 17.12.2008 kostja II kohta peetavale registrikaardile. Kostja III poolt kostjale II müügilepingu järgse ostuhinna tasumine on maksekorraldustega tõendatud. Asjakohatu on hageja väide, mille kohaselt olevat kostjad I ja II soovinud lepingu sõlmimisega varjata osaühingu osa müüki. Kostja I eesmärgiks ei olnud osaühingu osa üleandmise vastu raha saamine, vaid üksnes osaühingu osa nimiväärtuse võrra suurema osaluse ja ka turuväärtuselt suurema kostja II osaluse saamine.
19.Hageja nõuded on alusetud ja põhjendamatud. Hagejal oli võimalus tutvuda 15.09.2008 sõlmitud lepinguga. Osaühingu osakapitali suurendamiseks osa üleandmine mitterahalise sissemakse teel ei laiene ÄS § 149 lg-st 2 tulenev ostueesõigus, kui muule tasulise võõrandamise lepingule. Ostueesõigust saab teostada üksnes müügilepingu sõlmimisel. Kostja I ei oleks temale kuulunud osa kostjale II üle andnud, kui osaluse turuväärtus oleks olnud üksnes 490 000 krooni. Kostjal I oli mitterahalise sissemakse tegemise eesmärgiks, et kostja II osakapitalile läheks üle kogu temale kuuluv osalus osaühingus ja selle võrra suureneks ka kostja II omakapitali väärtus ning ühtlasi kostja I osaluse väärtus kostja II juures. ÄS § 143 lg 2 ei kohusta mitterahalise sissemakse tegijat suurendama osakapitali kogu mitterahalise sissemakse eseme väärtuse võrra, vaid annab juhise, kuidas tuleb mitterahalise sissemakse (eseme) väärtust hinnata ja selleks on harilik hind ehk kohalik keskmine turuväärtus.
Maakohtu otsus ja selle põhjendused
20.Harju Maakohus rahuldas 10.05.2010 otsusega hagi, tuvastas 15.09.2008 kostjate I ja II vahel sõlmitud osaühingu osa (nimiväärtusega 490 000 krooni ehk 31 316,71 eurot) mitterahalise sissemaksena üleandmise lepingu ja asjaõiguslepingu tühisuse; tuvastas 20.10.2008 kostjate II ja III vahel sõlmitud osaühingu osa (nimiväärtusega 490 000 krooni ehk 31 316,71 eurot) müügilepingu ja asjaõiguslepingu tühisuse. Kohus kohustas kostjat I andma hagejale tahteavaldus osaühingu osa (nimiväärtusega 490 000 krooni ehk 31 316,71 eurot) asjaõiguslepingu sõlmimiseks. Hageja menetluskulud jäid võrdsetes osades kostjate kanda.
21.Kohus nõustus kostja väitega, mille kohaselt ei ole mitterahalise sissemakse üleandmise lepingu puhul, mille esemeks on osaühingu osa, ostueesõiguse teostamine võimalik. VÕS § 244 lg 1 kohaselt on ostueesõigus õigus, mille korral loetakse ostueesõigust omava isiku ja müüja vahel sõlmituks müügileping samadel tingimustel, milles müüja ostjaga kokku leppis. Ostueesõigusega isik omandab ostueesõiguse tagajärjel õiguse nõuda kohustatult isikult müüdud asja üleandmist samadel tingimustel, nagu saaks seda teha ostja ostueesõigusega koormatud asja müügilepingu alusel. ÄS § 149 lg 2 sätestab, et osa võõrandamisel kolmandale isikule on teistel osanikel ostueesõigus ühe kuu jooksul võõrandamise lepingu esitamisest. Müüja esitab müügilepingu osaühingu juhatusele, kes teavitab viivitamatult teisi osanikke müügilepingu sõlmimisest. Muus osas kohaldatakse ostueesõigusele VÕS-is ostueesõiguse kohta sätestatut. ÄS § 149 lg 2 esimene lause sätestab ostueesõiguse osa võõrandamisel, teine lause müüja kohustuse esitada müügileping juhatusele. VÕS § 244 on reguleeritud ostueesõigus müügilepingu korral. Kohus nõustus pooltega selles, et ÄS § 149 on sätestatud seadusjärgne ostueesõigus. Osa võõrandamine võib toimuda ka muul viisil kui selle müügi teel, muuhulgas ka mitterahalise sissemakse tegemise kaudu, mis oma olemuselt on samuti osa võõrandamine. ÄS § 149 lg 2 tuleb tõlgendada selliselt, et ostueesõiguse teostamine on võimalik ainult osa müümisel, muul viisil osa võõrandamisel ei ole ostueesõiguse teostamine võimalik. Kui osaühingu osa võõrandatakse mitterahalise sissemakse üleandmise lepingu alusel, siis ei ole ostueesõiguse teostamine võimalik. Kuna kohus tuvastas, et osaühingu osa mitterahalise sissemakse üleandmise lepingu korral ei ole seadusjärgse ostueesõiguse teostamine võimalik, ei võtnud kohus seisukohta ülejäänud poolte väidete osas, mis käsitlevad ostueesõiguse teostamist osa võõrandamisel mittevaralise sissemakse lepingu ja asjaõiguslepingu alusel.
22.Kohus asus seisukohale, et hageja alternatiivne taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Alternatiivse taotlusena on hageja palunud tunnustada 15.09.2008 kostjate I ja II vahel sõlmitud osaühingu osa mitterahalise sissemaksena üleandmise lepingu ja asjaõiguslepingu tühisust näilikkuse tõttu ja kohaldades tehingule müügilepingu sätteid tuvastada kostja I kohustus anda tahteavaldus hagejaga osaühingu 490 000 krooni suuruse väärtusega osa asjaõiguslepingu sõlmimiseks.
23.TsÜS § 89 sätestatu kohaselt on näiliku tehingu puhul pooled kokku leppinud, et tehingu tegemisel tehtud tahteavaldustel ei ole avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi, sest pooled soovivad varjata tehingut, mida nad tegelikult teha tahavad. Sama sätte lõike 3 kohaselt kohaldatakse varjatud tehingule selle tehingu sätteid, mida varjata taheti. Riigikohtu tõlgenduse kohaselt eeldab TsÜS § 89 lg 1 järgi tehingu näilikkuse tuvastamine tahteavalduste, s.o tehingute sisulist hindamist (RKL 3-2-1-137-09 p 11).
24.Hageja on viidanud asjaolule, et nimetatud tehing on näiline ja tühine, sest kostja I on 30.08.2008 pakkunud osa müügiks teistele osaühingu osanikele. Müügilepingu sõlmimise tahtele viitab ka see, et kostja on sõlminud 15.09.2008 ja 20.10.2008 omavahel seotud tehingud tema juhtimise ja kontrolli all olevate ettevõtetega. Lepingust ei nähtu mitterahalise sissemakse tegemise eesmärk. Kostja III on asutatud kostja I poolt 5 päeva
enne müügilepingu sõlmimist. Müügitehingut on püütud varjata. Hageja leiab, et kostjate II ja III vahel sõlmitud müügileping on sõlmitud sooviga saada hagejalt 490 000 krooni väärtusega osa eest 12 000 000 krooni. Kostjad on hageja väidetele vastu vaielnud ja selgitanud, et kostjal I ei olnud eesmärgiks osa üleandmise vastu raha saamine, vaid üksnes osa nimiväärtuse võrra suurema kostja II osaluse ja ka turuväärtuselt suurema osaluse saamine. Kostja II registriosakonna registriandmete väljatrükist seisuga 17.12.2008 nähtuvalt on muutmiskanne tehtud 17.12.2008 ja selle kande kohaselt on osakapital endise 400 000 krooni asemel 890 000 krooni, müügilepingu järgse ostuhinna tasumine on tõendatud maksekorraldustega.
25.30.08.2008 kostja I saadetud e-kiri, milles ta pakub müüa 24,5% osaühingust, on käsitletav pakkumusena. VÕS § 16 lg 1 kohaselt on pakkumus (ofert) lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja tahet olla ettepanekuga nõustumise andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. Kostja I poolt teistele osaühingu osanikele saadetud pakkumus vastab nendele nõuetele. Pakkumuses on määratletud, et müüakse osaühingu osa nimiväärtusega 490 000 krooni ja määratud on tähtaeg, mille kohaselt pakkumus kehtib, s.o septembrikuu jooksul. Kostja I ei ole saadetud pakkumust muutnud. Harju Maakohtu registriosakonna väljatrükiga on tõendatud asjaolu, et kostja I on kostja II juhatuse ainus liige. Samuti nähtub äriregistri teabesüsteemi väljavõttest, et kostja III juhatuse ainus liige on samuti kostja I ja esmane kanne kostja III kohta on tehtud 15.10.2008. Kostjad I ja II on 15.09.2008 sõlminud lepingu, millega kostja I võõrandab ja kostja II (juhatuse liige kostja I) omandab osaühingu 490 000 kroonise nimiväärtusega osa. Lepingu p. 2.2 nähtuvalt on lepingu eseme väärtuseks 490 000 krooni. Ülaltoodu alusel kohus järeldas, et kostja I, ootamata ära pakkumuses antud tähtaja möödumist, võõrandas osaühingu osa mitterahalise sissemakse üleandmise lepinguga ja asjaõiguslepinguga. Kostja I tahe oli sõlmida osaühingu osa müügileping, st. osa võõrandamise eest saada raha. Osaühingu osanike lepingu p-st 3 nähtuvalt järgitakse osade loovutamisel seaduses ja põhikirjas toodud regulatsiooni ja osade müümisel kaasosanikele arvestatakse osa hinnaks selle raamatupidamislik väärtus. Kostja väited selle kohta, et ei oleks osa võõrandanud, kui poleks saanud suurendada oma osalust kostja II juures, ei ole kooskõlas tema väljendatud tahteavaldusega teistele osaühingu osanikele. Kostja väide, et ta pakkus hagejale kindlat müügilepingut, osa müüki hinnaga 10 500 000 krooni, ei ole kooskõlas osaühingu osanike kokkuleppega, mille kohaselt on osa müügihinnaks raamatupidamislik väärtus.
26.Kohus nõustus hagejaga selles, et 15.09.2008 lepingus ei ole märgitud mitterahalise sissemakse tegemise eesmärki. Kostja II on väitnud, et viidatud lepingu eesmärgiks oli osakapitali suurendamine. Iseenesest on õige kostja väide, et kostja II osakapitali on 17.12.2008 kandega suurendatud, kuid samas väärib tähelepanu asjaolu, et osakapitali suurendamise kanne on tehtud pärast hagi menetlusse võtmist (hagi võeti menetlusse 02.12.2008) ja pärast 20.10.2008 kostjate II ja III vahel müügilepingu sõlmimist. Märgitud ajal kostja II osakapitali suurendamine ei kinnita kostja I poolt väidetud tahet suurendada oma osakapitali. Asjaolud viitavad sellele, et kostja I tegelikuks tahteks oli osaühingu osa müümine. Kohus nõustus hagejaga selles, et tehingute näilikkusele viitavad ka nende tehingute ajaline seotus. 15.09.2008 on sõlmitud osaühingu osa mitterahalise sissemaksena üleandmise leping ning asjaõigusleping ja 20.10.2008 osaühingu osa müügileping ja asjaõigusleping firmaga, mis on elektrooniliselt registreeritud 5 päeva enne müügilepingu sõlmimist. Hageja väide, et kõik kirjeldatud tehingud on tehtud kostjale I kuuluvate ja tema kontrolli all olevate ettevõtete vahel, on samuti õige. Arvestades kirjeldatud asjaolusid, oli leping sõlmitud eesmärgiga varjata müügitehingut.
27.VÕS § 244 lg 6 sätestab, et eseme käsutamine, mille suhtes kehtib seaduse alusel tekkinud ostueesõigus, on tühine, kui käsutustehing tehakse pärast ostueesõiguse tekkimist ning see
kahjustab või piirab ostueesõiguse teostamist. Kostjad I ja II on sõlminud seega müügilepingu ning hagejal tekkis ostueesõigus. Osaühingu osa käsutustehing on tehtud pärast ostueesõiguse tekkimist. Osaühingu osaga tehtud käsutustehing, s.o selle üleandmine kolmandale isikule, kahjustab ja piirab ostueesõiguse teostamist. Sõlmitud lepingu eseme, osaühingu osa, üleandmine kostjale II on tühine, sest see piirab hagejal ostueesõiguse teostamist. Ülaltoodu alusel luges kohus tuvastatuks, et 15.09.2008 osaühingu osa mitterahalise sissemaksena üleandmise leping ja asjaõigusleping on tühised ning nimetatud lepingule tuleb kohaldada müügilepingu sätteid.
28.Äriregistri teabesüsteemi väljavõttest nähtuvalt on osaühingu osanikuks muuhulgas ka hageja. ÄS § 149 lg 2 ja osaühingu põhikirja p 3.2 kohaselt on osa võõrandamisel kolmandatele isikutele teistel osanikel ostueesõigus võõrandatava osa omandamiseks ühe kuu jooksul võõrandamislepingu esitamisest. Notariaalselt tõestatud ostueesõiguse teostamise avaldusest nähtuvalt, on hageja juhatuse liige esitanud 25.09.2008 avalduse, milles teatab, et kuigi võõrandaja ei ole võõrandamislepingut juhatusele esitanud ja selle sisu ei ole avaldajale teada, soovib avaldaja vaatamata eeltoodule kasutada ostueesõigust ning esitas ostueesõiguse teostamiseks avalduse. Kohus nõustus kostja I vastuses märgituga, et kuna osaühingu osa võõrandamislepingu ärakiri on saadetud osaühingu juhatusele, on kostja I oma kohustuse täitnud, seadusest ega osaühingu põhikirjast ei tulene kohustust saata võõrandamisleping igale osaühingu liikmele. Hageja on ostueesõiguse teostamise avalduse esitanud nõutud vormis ja tähtajaliselt ning hagejal on 15.09.2008 sõlmitud osaühingu osa müügilepingu osas ostueesõiguse teostamise õigus.
29.Hageja on taotlenud kohtult tuvastamist, et kostjal I on kohustus anda hagejale tahteavaldus osaühingu 490 000 krooni suuruse väärtusega osa asjaõiguslepingu sõlmimiseks. TsÜS § 68 lg 5 sätestab, et kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma. Kuna kohus eelnevalt leidis, et hagejal on ostueesõiguse teostamise õigus, siis tuleb kohustada kostjat I andma hagejale tahteavaldus osaühingu 490 000 krooni suuruse väärtusega osa asjaõiguslepingu sõlmimiseks.
30.Hageja on taotlenud 20.10.2008 kostjate II ja III vahel sõlmitud osaühingu osa müügilepingu ja asjaõiguslepingu tühisuse tuvastamist selle näilikkuse tõttu. Hageja on viidanud muuhulgas asjaolule, et kostja III käitub avalikkuse ees osaühingu osa omanikuna ning häirib oluliselt osaühingu ja viimase enamusosaniku hageja tegevust. Kostjad on vastanud, et müügilepingu sõlmimisega ei rikutud hageja seadusjärgset ostueesõigust ega soovitud seda välistada, hagejale tagati võimalus müügilepingu eseme ostueesõiguse teostamiseks, kuid tähtaja jooksul hageja seda võimalust ei kasutanud ja müügilepingus ettenähtud hind on tasutud.
31.Nähtuvalt osaühingu osa müügilepingust ja asjaõiguslepingust on 20.10.2008 kostjad II ja III sõlminud lepingu, mille esemeks on osaühingu 490 000 kroonise nimiväärtusega osa. Müügilepingu p-i 5.1 kohaselt müüb müüja lepingu eseme ostjale hinnaga 12 000 000 krooni, millise summa kohustub ostja tasuma müüjale kolme pangapäeva jooksul. Maksekorraldustest nähtuvalt on kostjalt III kantud kostja II arvele 20.10.2008 40 000 krooni, 21.10.2008 259 998 EUR, 22.10.2008 259 998 EUR, 23.10.2008 244 387,40 EUR. Seega on iseenesest õige, et müügilepingus märgitud osa ostusumma on maksekorralduste järgi müüjale tasutud. Kohus nõustus hagejaga selles, et nimetatud müügilepinguga on püütud jätta müügitehingu toimumise muljet, et selle kaudu saada ostueesõiguse kasutajalt osaühingu 490 000 krooni väärtusega osa eest 12 000 000 krooni.
32.Näilikkusele viitavad asjaolud, et kuigi kostja on väitnud osaühingu osa suuremat turuväärtust kui 490 000 krooni, ei ole esitatud tõendeid osa suurema turuväärtuse kohta. Samuti see, et kostja III on asutatud 5 päeva enne nimetatud müügitehingu sõlmimist.
Kostja III puhul on seega tegemist äriühinguga, mis ei ole reaalset tegutsenud ning on igati küsitav sellise äriühingu poolt 12 000 000 kroonise tehingu tegemine. Kohus nõustus hagejaga, et kostja I, teades hageja soovi ja huvi osaühingu 490 000 krooni väärtusega osa omandamise vastu, soovis saada hageja poolt ostueesõiguse teostamisel suuremat summat või siis ostueesõigust välistada. Osaühingul, mille kapital on 40 000 krooni, ei ole majanduslikult mõistlik niisugust tehingut teha. Kohus luges tuvastatuks, et 20.10.2008 sõlmitud osaühingu osa müügileping on näilik ja seega tühine. Müügitehing on tühine TsÜS § 89 lg 1 sätestatu alusel.
33.Hinnates 20.10.2008 sõlmitud asjaõiguslepingut, on asjaõigusleping VÕS § 244 lg 6 alusel tühine. Hageja poolt notariaalselt väljendatud tahteavaldus ostueesõiguse teostamiseks on jõus ning seega on tühised kõik järgnevad käsutustehingud osaühingu osaga. Peale ostueesõiguse tekkimist osaühingu osaga tehtud käsutustehingud piiravad ostueesõiguse teostamist.
34.Kohus ei hinnanud tõenditena kostja I e-maili, kus soovitakse dividendide väljamaksmist, dokumentidega tutvumist ja üldkoosoleku kokkukutsumist ning sellega seotud kirja osaühingu juhatusele, 07.11.2008 kirja osaühingu juhatusele, 31.10.2008 kirja osaühingu juhatusele, osaühingu osanike koosoleku kokkukutsumise teadet, kuna nimetatul ei ole antud asjas tähtsust. Apellatsioonkaebuse põhjendused
35.Kostjad paluvad tühistada Harju Maakohtu 10.05.2010 otsuse osas, milles kohus rahuldas hageja poolt esitatud nõuded ning tuvastas 15.09.2008 kostjate I ja II vahel sõlmitud osaühingu osa (nimiväärtusega 490 000 krooni ehk 31 316,71 eurot) mitterahalise sissemaksena üleandmise lepingu ja asjaõiguslepingu tühisuse, tuvastas 20.10.2008 kostjate II ja III vahel sõlmitud osaühingu osa (nimiväärtusega 490 000 krooni ehk 31 316,71 eurot) müügilepingu ja asjaõiguslepingu tühisuse, ja kohustas kostjat I andma hagejale tahteavaldus osaühingu osa (nimiväärtusega 490 000 krooni ehk 31 316,71 eurot) asjaõiguslepingu sõlmimiseks. Kostjad paluvad teha uue otsuse, millega jätta hageja hagi kostjate vastu täielikult rahuldamata. Juhul, kui ringkonnakohus asub seisukohale, et kohtu menetlusõiguse normide rikkumisi ei ole võimalik apellatsioonimenetluses kõrvaldada, siis paluvad kostjad tühistada Harju Maakohtu 10.05.2010 otsuse käesolevas apellatsioonkaebuses vaidlustatud ulatuses ning saata asi vastavas ulatuses Harju Maakohtule uueks arutamiseks. Jätta menetluskulud hageja kanda.
36.Ebaõige on maakohtu seisukoht, mille kohaselt olevat kostjate I ja II vahel 15.09.2008 sõlmitud lepingud näilikud tehingud, mis on sõlmitud eesmärgiga varjata müügitehingut.
37.Ebaõige on kohtu hinnang, mille kohaselt olevat kostja I poolt 30.08.2008 saadetud e-mail käsitletav pakkumusena VÕS § 16 tähenduses. Kostja I 30.08.2008 e-mail viitab kostja I soovi alustada läbirääkimisi osa võimalikuks võõrandamiseks, mitte ei tõenda kostja I poolt pakkumuse tegemist osaühingu osanikele.
38.Ebaõige on kohtu poolt tehtud järeldus, mille kohaselt olevat kostja I tegelikuks tahteks 15.09.2008 lepingu sõlmimisel kostjaga II olnud sõlmida osa müügileping, st osa võõrandamise eest saada raha. Kohtu sellekohane järeldus on meelevaldne ning oletuslik ning ei põhine asjas kogutud ja uuritud tõenditel.
39.Mitterahalise sissemakse tegemise eesmärk ei pea ÄS kohaselt olema mitterahalise sissemakse üleandmise lepingus expressis verbis märgitud. Antud juhul tuleneb osaühingu osa mitterahalise sissemaksena üleandmise lepingu eesmärk seadusest ja lepingu tingimustest, samuti sellest, et mitterahalise sissemakse väärtuseks hinnatud summa võrra on suurendatud kostja II osakapitali. VÕS § 29 lg 5 sätestab asjaolud, mida iga lepingu tõlgendamisel tuleb eelkõige arvestada, sh tuleb hinnata lepingupoolte käitumist enne ja pärast lepingu sõlmimist.
40.Olukorras, kus kostja I ei soovinud oma osaluse nimiväärtust kostja II juures suurendada suuremas ulatuses kui 490 000 krooni, oli oluline, et kostjale II üleantava osaühingu osa väärtus kataks minimaalselt suurendatava osakapitali osa nimiväärtuse. Seda nõuet silmas pidades avaldas ka kostja I üleantava osa väärtusena summa, mis vastab kostja II osakapitali suurendamise ulatusele. Maakohus ei ole kohtuotsuse tegemisel kostjate eelnimetatud väidet analüüsinud.
41.Kostjal I puudus lepingu sõlmimisel tahe võõrandada temale kuulunud osaühingu osa kostjale II 490 000 krooni eest, sh loobuda omandiõigusest osaühingu osale 490 000 krooni eest kostja II kasuks. Kohtuotsusest ei nähtu, millistele tõenditele või asjaoludele tuginedes luges kohus tuvastatuks kostja I tahte loobuda omandist osa rahalise hüvitise vastu, ja kui suur oli rahaline hüvitis, mille kostja I pidanuks kohtu poolt tuvastatud kostja I väidetava soovi kohaselt saama. Kohus ei ole kohtuotsuses tuvastanud kostja I poolt mistahes raha saamist osa üleandmise eest kostjale II. Olukorras, kus kohus on õigesti märkinud, et kostja II ainuosanikuks on kostja I ning kostja II on kostja I kontrolli all olev juriidiline isik, siis säilitas kostja I ka lepingu sõlmimise järgselt kaudse kontrolli kostjale II üleantud osaühingu osa üle, kuna osa omandi üleandmise vastu sai kostja I suurendatud kostja II osaluse. Seega ei ole lepinguga ega mistahes muude vaidluse esemeks olevate tahteavaldustega tõendatud asjaolu, et kostja I sõlmis lepingu eesmärgiga saada osa üleandmise eest rahaline hüvitis. Lisaks on tõendamata kokkulepe nimetatud rahalise hüvitise suuruse ja selle tasumise põhimõtete kohta.
42.Põhjendamatu on kohtu seisukoht, mille kohaselt olevat kostja I võõrandanud osaühingu osa, ootamata ära pakkumuses tehtud tähtaja möödumist. Kohus on jätnud tähelepanuta ja hindamata kostja I 06.10.2008 kirja hagejale, milles kostja I on teatanud, et on kostja II seadusjärgse esindajana valmis jätkama läbirääkimisi osa võõrandamiseks hagejale poolte vahel kokkulepitavatel tingimustel. Seega tagas kostja I läbirääkimiste jätkamise võimaluse osa võõrandamiseks.
43.Asjakohatu on kohtu viide osaühingu osanike lepingule, kuivõrd see esitati pärast eelmenetluse lõppemist ning kohtu poolt taotluste esitamiseks antud tähtaja möödumist. Maakohus on hinnanud osaühingu osanike lepingut ebaõigesti. Osaühingu osanike lepingust ei tulenenud kostjale I kohustust võõrandada temale kuuluvat osa teistele osanikele. Seega puudus kostjal I motiiv varjata lepinguga mistahes tehingut, sh müügitehingut, kuna kostjal I puudus kohustus võõrandada osa osaühingu osanikele. Samuti puudus keeld võõrandada osa kostjale II.
44.Äriregistrile peaks olema avaldus esitatud 6 kuu jooksul kapitali suurendamise otsuse vastuvõtmisest. Kostja II osakapitali suurendamise kohta eelnimetatud ulatuses on kanne tehtud 17.12.2008 ning osa on kostjale II üle antud. Kostja I on jätkuvalt kostja II ainuosanik, temale kuuluva osa nimiväärtus kostja II osakapitalis on 890 000 krooni. Hageja ei ole vastupidist tõendanud. Kostja I eesmärk oli kostjaga II osa üleandmise lepingu sõlmimisel suurendada kostja II osakapitali ning see eesmärk on täidetud. Tasudes osaluse suurendamise eest mitterahalise sissemaksega, korrastas kostja I tema osalusega äriühingute varade struktuuri.
45.Kostjad I ja II tagasid hagejale osa suhtes ostueesõiguse teostamise võimaluse kostja II poolt 20.10.2008 kostjaga III turutingimustel sõlmitud müügilepinguga, mille suhtes hageja ei ole teatanud ostueesõiguse teostamise soovist. Kohtu poolt tehtud järeldused lepingu näilikkuse kohta on ebaõiged. Kostja I ei ole sõlminud osa võõrandamiseks müügilepingut kostjaga II ega soovinud osa omandit üle anda 490 000 ostuhinna eest.
46.Ebaõige on ka maakohtu seisukoht, mille kohaselt on varjatud müügileping kehtiv ning selle sisuks on kostja I tahe võõrandada temale kuulunud osa 490 000 krooni eest (ostuhind) kostjale II ning et hageja on teostanud kehtivalt ostueesõigust nimetatud müügitehingu suhtes. 15.09.2008 kostjate I ja II vahel sõlmitud osaühingu osa mitterahalise
sissemaksena üleandmise leping ja asjaõigusleping ei ole näilikud tehingud. Olukorras, kus kostjad I ja II ei sõlminud osa müügilepingut, siis puudus hagejal ka seadusjärgne ostueesõigus ning hageja poolt tehtud ostueesõiguse teostamise avaldusel puudub õiguslik tagajärg. Isegi kui leping oleks tühine, ei võimaldanuks see kohtu poolt pooltele antud selgitusi arvesse võttes ja asjas kogutud tõendeid kogumis hinnates asuda seisukohale, mille kohaselt kostjad I ja II on sõlminud kehtiva osa müügilepingu, millega kostja I on müünud kostjale II osaühingu osa hinnaga 490 000 krooni.
47.Ebaõige on kohtuotsuses märgitu, mille kohaselt ei pidanud kostjad hagimenetluses osa turuväärtuse kindlaksmääramist vajalikuks. Kostjad on hagile esitatud vastustes märkinud, et kõik kostjad on nii O. Lukasoni poolt koostatud ekspertarvamusele, osaühingu 2007.a majandusaasta aruandele ja kostja II bilansile 15.09.2008 seisuga tuginedes asunud seiskohale, et osa turuväärtus oli 2007.a lõpu seisuga 13 371 737,40 krooni. Osaühingu omakapitali suurus 2007.a seisuga oli 10 763 733 krooni ja 15.09.2008 seisuga 10 967 778 krooni. Ka pooled ise on 24.03.2009 toimunud kohtuistungil märkinud, et osa bilansiline väärtus jaanuaris 2009.a hageja poolt kostjale I esitatud osaühingu bilansi kohaselt on suurusjärgus 5-6 miljonit krooni. Kohus ei ole osa turuväärtuse väljaselgitamisel üldse hinnanud ei poolte poolt kohtuistungil avaldatud ega ka kostjate poolt vastuste lisadena esitatud tõendeid osa väärtuse kohta, samuti ei ole kohus märkinud, miks ta nimetatud tõendeid ei arvesta. Olukorras, kus kohus selgelt teavitas kohtuistungil (24.03.2009) pooli asjaolust, et osa väärtuse kindlakstegemine ei ole antud otsuse puhul oluline, ei saanud kohus otsuse tegemisel tugineda asjaolule, et kostjad ei ole tõendanud asjaolu, et osa turuväärtus on kõrgem osa nimiväärtusest, ning kohus ei saanud antud olukorras lugeda kostjate I ja II vahel sõlmituks osa müügileping ostuhinnaga 490 000 krooni.
48.Olukorras, kus osa väärtus ei olnud lepingu sõlmimise ajal mitte 490 000 krooni, vaid oluliselt suurem (bilansilise väärtuse kohaselt minimaalselt 5 000 000 krooni, tegeliku turuväärtuse kohaselt ca 12 000 000 krooni), siis nimetatud juhul pidanuks kohus hindama ka juhul, kui kohus luges lepingu näiliseks tehinguks, väidetavalt sõlmitud tegeliku osa müügilepingu kehtivust, sh tegelikult tehtud tehingu vastavust vorminõudele. Mistahes osa müügileping, mille kohus lugenuks sõlmituks kõrgema ostuhinnaga kui 490 000 krooni, on kehtiva õiguse kohaselt vorminõude puudumise tõttu tühine. ÄS § 149 lg 4 kohaselt peavad osa võõrandamise kohustustehing ja käsutustehing olema notariaalselt tõestatud. Olukorras, kus osa müügileping ostuhinnaga, mis vastab osa turuväärtusele, ei ole notariaalselt tõestatud, on nimetatud tehing TsÜS § 83 lg 1 kohaselt tühine (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-80-05 p. 22). Seega ei toonud ka hageja poolt osa ostueesõiguse teostamiseks 25.09.2008 avalduse esitamine kostjale I kaasa õiguslikke tagajärgi ning nimetatud avaldus on tühine.
49.Ebaõige on maakohtu seisukoht, mille kohaselt on kostjate II ja III vahel 20.08.2008 sõlmitud lepingud näilikud tehingud, mis on tehtud eesmärgiga saada ostueesõiguse kasutajalt osaühingu 490 000 krooni väärtusega osa eest 12 000 000 krooni.
50.Kohtu poolt viidete tegemine osa nimiväärtusest kõrgema turuväärtuse mittetõendamise kohta on alusetud ja vastuolus kohtu poolt antud selgitustega asja menetlemisel. Kohus on menetlusõiguse norme oluliselt rikkudes jätnud tähelepanuta kostjate poolt hagile esitatud vastuse lisadeks oleva ekspertarvamuse osaühingu omakapitali suuruse kohta ja varade väärtuse kohta, mille kohaselt oli osa turuväärtuseks 2007.a lõpu seisuga 13 371 737,40 krooni. Samuti on kohus jätnud tähelepanuta ja hindamata osaühingu 2007.a majandusaasta aruande ja kostja II bilansi 15.09.2008 seisuga, samuti poolte poolt 24.03.2009 kohtuistungil avaldatu osa bilansilise väärtuse kohta. Lisaks on kohus osa turuväärtuse tõendamatusele tuginedes käitunud selges vastuolus kohtu poolt pooltele 24.03.2009 kohtuistungil antud selgitustega tõendamist vajavate ja tõendamist mittevajavate asjaolude kohta. Eelnimetatud vastuolu kohtu poolt selgitatud ja kohtuotsuses märgitu vahel tuleneb asjaolust, et kokku menetles antud tsiviilasja 3 kohtunikku ning otsuse koostas kohtunik, kes ei olnud osaline
varasemas menetluses, sh 24.03.2009 toimunud kohtuistungil. Otsuse teinud kohtunik ei arutanud antud tsiviilasja algusest peale, rikkudes sellega muuhulgas TsMS §-st 20 lg 1 tulenevat põhimõtet.
51.Kui kohus oleks õigesti tuvastanud osa väärtuse ning lugenud seda menetluse kestel otsuse seisukohalt oluliseks asjaoluks, siis pidanuks kohus jõudma järeldusele, et kostjate II ja III vahel sõlmitud müügilepingus märgitud osa ostuhind on oma suurusjärgult vastav osa tegelikule turuväärtusele. Olukorras, kus müügitehing on tehtud kostjate II ja III vahel turutingimustel ning reaalselt poolte poolt täidetud, siis on ebaõiged kohtu järeldused nagu soovinuks kostja II saada hageja poolt ostueesõiguse teostamisel suuremat summat kui on osa tegelik turuväärtus või siis selle tehinguga hageja ostueesõigust välistada. Olukorras, kus osa müügi korral kolmandale isikule on teistel osanikel seadusjärgne ostueesõigus (ÄS § 149 lg 2), siis ei saanud kostjad II ja III notariaalse osa müügilepingu ja asjaõiguslepingu sõlmimisega, millega osa võõrandati turutingimustel, kuidagi välistada ega piirata hageja poolt osa suhtes ostueesõiguse teostamist.
52.Kostja I, kelle kontrolli all tegutsevateks ühinguteks on kostjad II ja III, soovis nimetatud tehinguga korrastada oma varade struktuuri ja hajutada edasise majandustegevusega kaasnevaid riske. Hageja ei ole esitanud tõendeid asjaolu kohta ja kohus ei ole ka tuvastanud, et osa oleks tagastatud kostjale I või II või esineks muid asjaolusid, mis annaksid alust arvata, et kostja II ei soovinud kostjale III omandiõigust osale tegelikel turutingimustel üle anda või kostja III ei soovinud omandatud osa eest kokkulepitud ja ülekantud tasu maksta. Kohus on jätnud seega müügilepingu sisu tuvastamisel ebaõigesti kohaldamata VÕS § 208 lg-d 1 ja
3.Seega ei ole tühised kostjate II ja III vahel 20.10.2008 sõlmitud lepingud. Kohus on ebaõigesti kohaldanud TsÜS § 89 lg-s 1 ja VÕS § 244 lg-s 6 sätestatut ning jätnud asjakohased VÕS § 208 lg-d 1 ja 3 kohaldamata, mis on viinud ebaõige kohtulahendini, st müügilepingu tühisuse tuvastamiseni. Vastus apellatsioonkaebusele
53.Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostjate kanda. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused
54.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel materiaalõiguse ebaõige kohaldamise ja protsessinormide rikkumise tõttu tühistada. Ringkonnakohus saab teha tsiviilasja maakohtule tagasi saatmata uue otsuse ning hagi tuleb jätta rahuldamata. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada.
55.Poole vahel ei ole vaidlust selles, et 30.08.2008 seisuga oli äriregistri väljavõtte andmetel Lääne Teed OÜ osakapital 2 000 000 krooni ning osanikeks kostja I (osa nimiväärtusega 490 000 krooni), hageja (osa nimiväärtusega 1 020 000 krooni) ja Tarmo Kruuspan (osa nimiväärtusega 490 000 krooni). 30.08.2008 teatas kostja I e-kirjaga P P, M J, T K ja Ro T, et pakub müüa osaühingu osa nimiväärtusega 490 000 krooni. Ostusoovist palus kostja I teavitada septembrikuu jooksul. Erimeelsust ei ole ka selles, et 15.09.2008 sõlmisid kostja I ja kostja II, keda esindas juhatuse liikmena kostja I, osaühingu osa mitterahalise sissemaksena üleandmise lepingu ja asjaõiguslepingu. Lepingu kohaselt võõrandas kostja I kostjale II 490 000 kroonise nimiväärtusega osa, mis moodustab 24,5 % äriühingu osakapitalist. Samal kuupäeval saatis kostja I Lääne Teed OÜ-le e-kirja, milles teavitas 15.09.2008 sõlmitud lepingust. Vaidlust ei ole ka selles, et 25.09.2008 tõestas hageja Tallinna notar Lee Jäetma juures ostueesõiguse teostamise avalduse, mis saadeti kostjatele I ja II. Avalduses andis hageja kostjale I tähtaja võõrandamislepingu ärakirja esitamiseks hageja juhatusele hiljemalt 03.10.2008, samuti tegi ettepaneku sõlmida asjaõigusleping 09.10.2008 kell 13:00 Tallinna notar Lee Jäetma büroos ning palus kostjal I tulla nimetatud ajal asjaõiguslepingut sõlmima. 06.10.2008 teatas kostja I
hagejale, et VÕS § 246 lg 2 kohaselt ei ole hagejal võimalik ostueesõigust teostada ning ei ilmunud 09.10.2008 notari juurde hagejaga asjaõiguslepingut sõlmima. Pooled ei vaidle ka selle üle, et 15.10.2008 asutas kostja II Teemehe OÜ (kostja III) osakapitaliga 40 000 krooni. Kostja III ainuosanikuks on kostja II ja juhatuse liikmeks kostja I. 20.10.2008 sõlmisid kostjad II ja III Lääne Teede OÜ osa müügilepingu ja asjaõiguslepingu, mille alusel võõrandas kostja II 490 000 kroonise nimiväärtusega osaühingu osa kostjale III hinnaga 12 000 000 krooni. 20.10.2008 saatis kostja I e-kirjaga osaühingu juhatusele lepingu. Ostuhinna on kostja III kostjale II tasunud.
56.Kolleegium jagab maakohtu seisukohta, et osaühingu osade eest mitterahalise sissemaksega tasumisel ei ole üldjuhul ostueesõigust teostada võimalik. VÕS § 244 lg 1 esimese lause järgi loetakse ostueesõiguse teostamise korral ostueesõigust omava isiku ja müüja vahel sõlmituks müügileping samadel tingimustel, milles müüja ostjaga kokku leppis. Osaühingu osa eest mitterahalise sissemaksega tasumisel on mitterahalise sissemakse tegija põhikohustus anda mitterahalise sissemakse ese üle osaühingule, osaühingu põhikohustus on anda vastu osa. Üldjuhul ei ole mitterahalise sissemakse eseme suhtes ostueesõigust omaval isikul võimalik täita seda lepingust tulenevat põhikohustust. Kuna tegemist ei ole lepingust tuleneva kõrvalkohustusega, vaid põhikohustusega, siis ei ole kohaldatav VÕS § 246 lg 1. Kui ostueesõigust omav isik ei ole võimeline täitma lepingust tulenevat põhikohustust, ei ole ostueesõiguse teostamine lubatav, kuna ostueesõiguse teostamise olemusega ei ole kooskõlas see, et eseme võõrandaja jääks olulisel määral ilma sellest, mille ta võõrandamislepingu kohaselt saaks eseme eest, mille suhtes kehtib ostueesõigus (vt RKTK 18.11.2009 otsus tsiviilasjas nr 32-1-121-09, p 11). Eeltoodust tulenevalt ei saanud hageja 15.09.2008 tehingus ostueesõigust teostada ja seetõttu ei too hageja poolt 25.09.2008 tehtud ostueesõiguse teostamise avaldus (I kd, tl 24-27) kaasa õiguslikke tagajärgi.
57.Kolleegium ei jaga hageja ja maakohtu seisukohta, et kõnealusel juhul on kostja mitterahalise sissemakse tegemisega soovinud varjata müügilepingut. TsÜS § 89 kohaselt on tehing näilik, kui pooled on kokku leppinud, et tehingu tegemisel tehtud tahteavaldustel ei ole avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi, sest pooled tahavad jätta mulje tehingu olemasolust või varjata tehingut, mida nad tegelikult teha tahavad. TsÜS § 89 lg 1 kohaselt eeldab tehingu näilikkuse tuvastamine tahteavalduste, s.t tehingu sisulist hindamist ning tahteavalduse näilikkuse tõendamiskoormus lasub hagejal.
58.Kolleegium ei nõustu maakohtuga, et tehingu näilikkust saab järeldada kostja I poolt 30.08.2008 saadetud e-kirjast või asjaolust, et 15.09.2008 sõlmitud osa üleandmise lepingus ei ole kajastatud sissemakse tegemise eesmärki või sellest, et osa väärtusena on lepingusse märgitud 490 000 krooni.
59.Hinnates esmalt kostja I poolt 30.08.2008 saadetud e-kirja (I kd, tl 13) ning jättes kõrvale kolleegiumi arvates käesoleval juhul tarbetu vahetegemise VÕS § 16 lg-s 1 sätestatud oferdil ja ettepanekul müügipakkumiste tegemiseks, ei tõenda kõnealune e-kiri kummalgi juhul, et kostja I poolt selles avaldatud tahe oli ka 15.09.2008 tehingut tehes jäänud muutumatuks. Ka juhul, kui 30.08.2008 e-kirja saatmise ajal oli kostja sooviks osalust müüa, ei saa sellest järeldada, et 15.09.2008 mitterahalise sissemaksega tehtud tehing on näilik ja varjab müügilepingut ning et kostjal oli tehingut tehes säilinud soov saada osa üleandmise eest tegelikkuses rahalist hüvitist. Hageja arusaam, et 30.08.2008 e-kiri annab alust väita, et kostja I soovis osa müüa 490 000 krooni eest, on selgelt ekslik. 30.08.2008 saadetud e-kirjas ei ole osa müügihinda märgitud, nimetatud on üksnes osa nimiväärtust. Maakohtu 24.03.2009 istungil on pooled olnud üksmeelel, et vaidlusaluse osa bilansiline väärtus on 5 – 6 miljonit krooni ning peetud on läbirääkimisi hageja poolt osa omandamiseks hinnaga 10,5 miljonit krooni (I kd, tl 175). Puudub mõistlik põhjendus,
miks pidi kostja I soovima müüa talle kuuluvat vara selle tegelikust väärtusest sedavõrd madalama hinnaga.
60.ÄS § 140 lg 1 ja § 1921 p 4 kohaselt saab mitterahalise sissemakse üleandmine registrisse kantud osaühingule olla seotud üksnes osakapitali suurendamisega. Seetõttu ei ole paikapidav hageja ja maakohtu seisukoht, et 15.09.2008 tehingu eesmärki ei ole võimalik lepingu põhjal tuvastada. Kolleegium nõustub kostjate poolt apellatsioonkaebuses esitatud seisukohaga, et kõnealusel juhul tuleneb tehingu eesmärk seadusest, lepingu tingimustest (I kd, tl 14-18) ja asjaolust, et mitterahalise sissemakse väärtuseks hinnatud summa võrra on 17.12.2008 registrisse tehtud kande järgi kostja II osakapitali suurendatud (I kd, tl 139).
61.15.09.2008 lepingus osa väärtuse märkimine ei anna kolleegiumi arvates samuti põhjust pidada tehingut näilikuks. Kostjate selgitus, et sissemakse väärtuse märkimine tulenes vajadusest täita ÄS § 142 lg 4 sätestatud nõuet, mille kohaselt ei tohi üleantava eseme väärtus olla väiksem sissemakse arvel saadud või suurendatava osa nimiväärtusest, on mõistetav ega anna põhjust järelduseks, et kostja soovis lepingut sõlmides tegelikkuses saada osa eest samas summas raha. Nagu eespool märgitud, ei ole vaidlust selles, et kostja I poolt üle antud osa turuväärtus ületab nimiväärtust vähemalt kümnekordselt ning seetõttu ei ole põhjust arvata, et kostja I soovis tehingut tehes müüa osa nimiväärtusele vastava rahasumma eest. Eeltoodu põhjal ei ole hageja poolt esitatud tõendite pinnal alust väita, et kostja I tahe erines 15.09.2008 lepingus väljendatust. Tehingut ei saa hageja poolt esile toodud asjaoludel pidada näilikuks ega tühiseks. Kuna 15.09.2008 tehing kehtib sõlmitud kujul, ei ole põhjust kohaldada sellele TsÜS § 89 lg 3 järgi müügilepingu sätteid ega tegeleda vaidluse lahendamiseks osa turuväärtuse välja selgitamisega.
62.ÄS § 149 lg 3 kohaselt võib põhikirjas ette näha, et osa võõrandamiseks kolmandale isikule või osa osaliseks võõrandamiseks on nõutav osanike otsus, mille poolt peab olema antud vähemalt 2/3 osanike häältest. Kuna Lääne Teed OÜ põhikirjas (I kd, tl 20-22) sellist piirangut sätestatud ei ole, puudus kostjal I keeld võõrandada osa kostjale II ja kostjal II omakorda kostjale III ilma osanike sellekohase otsuseta. Samuti ei sätesta kolmandale isikule osa võõrandamise või osa eest mitterahalise sissemaksega tasumise keeldu hageja poolt tõendina esitatud Lääne Teed OÜ varasemate osanike vahel sõlmitud leping (I kd, tl 193). Kolleegium möönab, et viimatinimetatud lepingu on maakohus võtnud tõendina vastu sõnamurdlikult pärast tõendite esitamiseks antud tähtaega TsMS § 331 lg 1 järgi nõutavat põhjendust esitamata (I kd, tl 175 ja 202-203). Kuna nimetatud leping ei anna aga nii või teisiti alust hagi rahuldamiseks, ei ole menetlusnormi võimalikul rikkumisel vaidluse lahendamise seisukohast tähtsust.
63.Hageja nõue tuvastada kostja II ja kostja III vahel 20.08.2008 sõlmitud osa müügilepingu ja asjaõiguslepingu tühisus, tuleb jätta samuti rahuldamata. Kolleegium ei jaga maakohtu ja hageja seisukohta, et kõnealune leping on näilik põhjustel, et selles on kokku lepitud müügihinnana 12 000 000 krooni, ostja kostja III on asutatud lühikest aega enne tehingu toimumist või et tehingu tegemine on majanduslikult küsitav, arvestades ostja väikest osakapitali ja tehingu kõrget hinda.
64.Kolleegium jagab poolte üksmeelt, et müüdud osa turuväärtus ei oma ka 20.10.2008 sõlmitud lepingu (I kd, tl 31-37) kehtivuse üle otsustamisel tähtsust. Õige on hageja poolt apellatsioonkaebuse vastuses tehtud tähelepanek, et turuväärtusest saab kõneleda nõudmise ja pakkumise olemasolu korral. Kõnealusel juhul on osa nõustunud 12 000 000 kroonise hinnaga ostma kostja III. Ükski Lääne Teed OÜ osanikest ei ole sellistel tingimustel ostueesõigust kasutada soovinud ja nii ongi osa müüdud ja selle omand üleantud kostjale III. Vaidlust ei ole selles, et kostja III on ostuhinna kostjale II tasunud ja sellega on tehing mõlemapoolselt täidetud (I kd, tl 105-108). VÕS § 208 lg 1 ja 3 koostoime kohaselt kohustub müüja õiguse müügi korral andma müügilepinguga ostjale
õiguse üle ning tegema võimalikuks omandi ülemineku, ostja aga kohustub müüjale tasuma ostuhinna rahas ja võtma õiguse omandi vastu. Osaühingu osade müügihinnale seadus piire ei sea ning seetõttu kehtib tehingu pooltele hinna määramise osas absoluutne lepinguvabadus. Kolleegiumi arvates ei mõjuta tehingu kehtivust samuti asjaolu, et kostja III asutati lühikest aega enne tehingut ega küsimus sellest, kas tehing oli ostjale rentaabel või mitte. Nii kostja II kui kostja III on kostja I kontrolli all olevad äriühingud ning võivad teha seaduses lubatud raamides tehinguid oma varaga piiramatult.
65.Ka juhul, kui kostja III on asutatud üksnes selleks, et talle Lääne Teed OÜ osalus kostjalt II üle kanda ja tehing on kostja II ja kostja III vahel tehtud sihilikult kõrge hinnaga, et vältida teiste osanike ostueesõigust, ei saa seda pidada taunitavaks. Kostjad on tehinguid tehes kaitsnud seaduse poolt võimaldataval viisil oma majanduslikke huve. Õiguse kasutamine on õigusest kinnipidamise ja õiguse rakendamise kõrval üks õiguse vahetu realiseerimise seaduspäraseid viise. Kolleegiumi hinnangul on kostjatepoolne õiguste kasutamine olnud seaduspärane ning nende poolt tehtud tehingud ei riiva lubamatul viisil hagejale ÄS § 149 lg 2 järgi kuuluvat ostueesõigust. Vastuolu heade kommetega kolleegium kostjate käitumises ei näe. Küll aga paistab kolleegiumi jaoks küsitavana hageja käitumine, kes soovib hagi esitades saada 490 000 krooni eest endale vara, mille väärtuse kohta ta teab, et see ületab tema poolt maksta soovitud hinda kõige vähem kümme korda. Nagu eespool märgitud, on maakohtu 24.03.2009 istungil olnud pooled üksmeelel, et vaidlusaluse osa bilansiline väärtus on 5 – 6 miljonit krooni ning peetud on läbirääkimisi hageja poolt osa omandamiseks hinnaga 10,5 miljonit krooni (I kd tl 175).
66.Pooltevaheliste läbirääkimiste osas olgu mainitud, et kolleegiumi arvates peab paika kostjate seisukoht, et kostja I poolt kostjaga II 15.09.2008 osade üleandmise tehingu tegemine ei tähenda, et kostja I oleks pahatahtlikult võtnud tagasi 30.08.2008 e-kirjaga tehtud ettepaneku osade müügiks. Kostjale II üleantud osasid oli hagejal võimalik endiselt osta kostjalt II, mida kinnitab kostja I poolt 06.10.2008 hagejale saadetud sellesisuline ekiri (I kd, tl 28).
67.Maakohtu poolt toimikusse võetud, kuid ringkonnakohtu otsuse põhjendustes nimetamata tõendid ei oma kolleegiumi arvates vaidluse lahendamisel kaalu ja seepärast ringkonnakohus nende analüüsil pikemalt ei peatu (TsMS § 442 lg 8).
68.Hagi rahuldamata jätmise ja apellatsioonkaebuse rahuldamise tõttu tuleb menetluskulud jätta TsMS § 162 lg 1 ja § 171 lg 1 alusel hageja kanda.
Iko Nõmm
Ande Tänav
Gaida Kivinurm
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.