28.veebruar 2011 kell 14.00, Tallinnas, Kentmanni Kohtumaja
Tsiviilasja number
2-10-40840
Tsiviilasi
AS-i Ahagi kohtutäitur MK ja OÜ M vastu enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks ja OÜ M kohustuse tuvastamiseks anda nõusolek kinnistusraamatusse kinnistu omanikuna AS-i A kandmiseks
Tsiviilasja hind
14 923,37 eurot (233 500 krooni)
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: AS A(reg kood XXX, XXX) Hageja esindaja: vandeadvokaat Andres Vinkel (AB Hansa Law Offices, Gonsiori 7, 10117 Tallinn; [email protected]) Kostja I: kohtutäitur MK(XXX) Kostja I esindaja: advokaat Taimar Ehrlich (Advokaadibüroo Pohla&Hallmägi, Jakobsoni 14, 10128 Tallinn; [email protected]) Kostja II: OÜ M (reg kood XXX, XXX) Kostja II esindaja: vandeadvokaat Ants Laretei (Priit Palmiste AB, Uus tn 1-6, 80010 Pärnu, [email protected])
Asja läbivaatamine
27.01.2011, avalikul kohtuistungil
Istungil osalenud isikud
Hageja esindaja vandeadvokaat Andres Vinkel, kostja I esindaja vandeadvokaat Taimar Ehrlich ja kostja II esindaja vandeadvokaat Ants Laretei
Juures viibis
Sekretär Teele Roosimägi
Resolutsioon
1.Jätta rahuldamata AS-i A hagi kohtutäitur MK ja OÜ M vastu enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks.
2-10-40840
2.Lõpetada menetlus OÜ M kohustuse tuvastamise nõudes kinnistusraamatusse kinnistu omanikuna AS A kandmiseks.
4.Tühistada hagi tagamine, milleks peatati täitemenetlus täiteasjas nr 008/2008/6349 ja keelati kohtutäitur MK 19.08.2010 enampakkumise akti edastamine kinnistusosakonnale Harju Maakohtu 27.08.2010 määruse alusel.
5.Kohtuotsusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue
1.Hagiavalduse kohaselt pani kohtutäitur 19.08.2010 hageja kinnistu enampakkumisele seda eelnevalt arestimata ja takistas teha pakkumisi isikutel, kellel oli selleks õigus. Parima pakkumise tegi kostja II.
2.Hageja sai kavandatavast enampakkumisest teda 10.08.2010 hüpoteegipidajalt KPÜ. Kohtutäiturilt hageja ühtki menetlusdokumenti ei saanud. Kohtutäitur avaldas 2010 juulikuus soovi hagejaga kohtuda, kuid ei öelnud, mis küsimuses. Kohtumisega oli hageja nõus, kuid see jäi ära hagejast sõltumatutel asjaoludel. Et enampakkumist ära hoida, esitas hageja kohtule saneerimisavalduse.
3.19.08.2010 ilmus enampakkumisele neli isikut. Kohtutäitur lubas teha pakkumisi ainult FGOÜ esiandajal ja OÜ M esindajal. Hüpoteegipidajast K PMÜ-l pakkumist teha ei lubatud, kuna kohapeal selgus, et enampakkumisel olevat vara saavad omandada vaid vastavaid õigusi omavad isikud. Enampakkumise kuulutuses piirangu kohta teavet ei olnud. Kuigi K PMÜ vastas piirangutingimusele, ei suutnud ta kohapeal lühikese aja jooksul (ca 30 min) vajalikku tõendit esitada.
4.Umbes kl 09.10, ligi pool tundi enne enampakkumise algust soovis AL, kes esindas K PMÜd, teha pakkumisi isiklikult. Kohtutäitur seda ei lubanud, kuna sel kelleajal ei saavat enam soovi avaldada. K PMÜ tagatisraha oli eelmisel päeval kohtutäituri arvele kandnud AL. Tal oli kaasas pangakaart, et saanuks maksta enampakkumise tingimuste kohaselt tagatisraha kohapeal enne konkreetse pakkumise tegemist.
5.Enampakkumisel kohapeal kohtutäitur protokolli ei vormistanud, see saadeti K PMÜ-le, kes seda hagejale tutvustas. Enampakkumise akti vormistatud veel ei ole.
6.K PMÜ või AL oleks pakkunud hinnaks vähemalt hüpoteegisumma 730 000 krooni.
7.Enampakkumisel rikuti allmärgitud TMS sätteid: 1) kohtutäitur ei andnud hagejale võimalust tasuda raha vabatahtlikult või leida kinnistule ise ostja (TMS § 25); 2) hinnata vara hageja (täitemenetluses võlgnik) ja sissenõudja (MES) kokkuleppel (§ 74 lg 3, § 137), kinnistu hinda mõjutab sellel asuva astelpaju istandiku marjade müügimaht, mis ainuüksi 2010 sügisel on ca 900 000 krooni; 3) kinnisasja arestimise akti ei esitatud kinnistusosakonnale keelumärke kandmiseks kinnistusraamatusse (§ 145 lg 1, § 148 lg 1)); 4) arestimise akti hagejale kätte ei toimetatud (§ 148 lg 1);
2-10-40840 5) enampakkumise kuulutuses puudus teave selle kohta, et pakkujatel peavad olema vajalikud tõendid (§ 153 lg 1 – mitteammendav loetelu); 6) kohtutäitur ei avaldanud fotosid kinnisasjast ega teavitanud, et kinnistul on viljakandev PRIAs registreeritud astelpaju istandik, mis toodab igal aastal üle 500 000 krooni tulu marjade müügist (§ 84 lg 21); 7) hageja ei saanud teadet enampakkumise sisust (§ 84 lg 3, § 137); 8) AL ei lubatud enampakkumisele (§ 83 lg 2, § 88 lg 1); 9) puudus alus K PMÜ lubamiseks enampakkumisele (§ 87 lg 1, 2 , § 91 lg 3), parimal pakkujal on õigus loovutada oma õigused isikule, kellel on õigus vastu võtta omandit.
8.Hageja taotleb kohtutäitur MK poolt 19.08.2010 L kinnistu suhtes läbiviidud enampakkumise kehtetuks tunnistamist ja kostja II kohustuse tuvastamist anda nõusolek kinnistusraamatusse kinnistu omanikuna hageja kandmiseks.
9.Kohtuistungil selgitas hageja, et hageja ei ole saanud täitmisteadet: Roosikrantsi 8B, mille postkasti täitmisteade pandi, ei kuulu hagejale, XXX oli hageja kinnistu, kuid müüdi septembris 2008. Kuna täitmisteadet ei ole hagejale kättetoimetatud, ei ole täitemenetlus alanud ja enampakkumine ei ole kehtiv. Selles asjas kinnistut ei arestitud. TMS § 83 võimaldab enampakkumisel osaleda igaühel, kes enne konkreetse pakkumise tegemist tasub tagatisraha. Isiku vara võõrandamine peab toimuma maksimaalse hüvitise eest. A. L soovis kohapeal pangakaartiga tagatisraha maksta. K PMÜ poolt tasutud tagatisraha oleks olnud õige lugeda A. L poolt makstuks, kuna K PMÜ-l oli õigus tagatisraha tagasi saada. Kui K PMÜ-l ei olnud õigus enampakkumisel asja omandada, olnuks tal õigus nõudeõigus üle anda. A. L selliseid piiranguid nagu K PMÜ-l ei olnud, tal olnuks õigus asi omandada. Kostja I vastuväited
10.Kostja I hagi ei tunnista. TMS § 223 lg 1 järgi saaks vaidluse aluseks ja esemeks olla see, kas vara on müüdud isikule, kellel ei olnud õigust seda osta; kas enampakkumine toimus tühise arestimise alusel või rikuti teisi enampakkumise olulisi tingimusi. Mingisugused muud väited ja asjaolud käesoleva vaidluse lahendamisel asjassepuutuvad ei ole.
11.Kostja I peab eeltoodu tõttu hageja poolt hagiavalduses avaldatut käesoleva tsiviilasja raames asjakohatuks. Tegemist on hageja etteheidetega, mis puudutavad täitemenetluse läbiviimist täiteasjas nr 008/2008/6349 üldiselt, mitte aga TMS § 223 lg 1 kohaselt täitemenetluse lubamatuks tunnistamise aluseks olla saavaid asjaolusid. Hageja hagiavalduse väited tuleks seetõttu valdavalt tähelepanuta jätta.
12.Samuti tuleb hageja poolt hagiavalduses esitatu suures osas tähelepanuta jätta seetõttu, et enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagi seisukohalt asjakohatud etteheited täitemenetluse läbiviimise suhtes (näiteks väited, mis käsitlevad hageja teadmatust täitemenetluse läbiviimisest ja selle raames tehtud täitetoimingutest) kuuluvad lahendamisele TMS § 217 sätestatud korras kaebuse esitamisega kohtutäiturile ning kohtusse on võimalik pöörduda üksnes pärast kohtutäituri poolt kaebuse lahendamist kohtutäituri otsuse vaidlustamisel. Riigikohus on enne 2006 kehtinud täitemenetluse seadustiku samasisulise regulatsiooni osas korduvalt kinnitanud, et tegemist on kohustusliku kohtueelse menetlusega.
13.Kuivõrd antud juhul ei ole kaebuse lahendamist kohtutäituri poolt eelnevalt toimunud, siis ei saa hageja kohustuslikust kohtueelsest menetlusest mööda minna ning asuda enampakkumise kehtetuks tunnistamise nõude seisukohalt asjakohatuid pretensioone käesoleva tsiviilasja menetluses käsitlema.
14.Enampakkumise olulisi tingimuse ei ole rikutud. 19.08.2010 enampakkumine on viidud läbi nõuetekohaselt. Hageja on olnud täitemenetlusest ja täitetoimingutest nõuetekohaselt
2-10-40840 informeeritud. Põhjendamatu on hageja avaldus selle kohta, et ta sai 19.08.2010 enampakkumisest teada K PMÜ-lt ning kostjalt I ei ole hageja ühtegi menetlusdokumenti saanud.
15.Hagejale on täiteasjas nr 008/2008/6349 läbiviidavat täitemenetlust käsitlevad dokumendid, sealhulgas ka enampakkumise teade ja muud enampakkumise läbiviimist käsitlevad dokumendid, kooskõlas TMS-i nõuetega kättetoimetatud. 16.05.2008 täitmisteade ja kohtutäituri tasu otsus täiteasjas nr 008/2008/6349 on toimetatud nii sissenõudja poolt täitemenetluse algatamise avalduses nimetatud hageja aadressile kui ka hageja äriregistris registreeritud asukoha aadressile. Täitmisteate kättetoimetamise aktidelt nähtuvalt on mõlemal aadressil dokumente 2008 augustis (kulleri ja kohtutäituri poolt isiklikult) üritatud üle anda kahel korral ning erineval kellaajal ning selle mitteõnnestumisel jäetud dokumendid postkasti. Täitmisteade ning kohtutäituri tasu otsus on seega TsMS § 326 kohaselt hagejale kättetoimetatud.
16.Kostja I poolt tehtud täitetoimingutest täiteasjas nr 008/2008/6349 on hagejat informeeritud posti teel kooskõlas TMS § 10; enampakkumisteated TMS § 153 nõuete kohaselt avaldatud ning hagiavaldusele lisatud saneerimisavalduses on märgitud, et hageja sai 19.08.2010 enampakkumisest teada Ametlike Teadaannete vahendusel. Hagiavaldusele on lisatud hageja 18.08.2010 avaldused täitemenetluse peatamiseks, milles täitemenetluse peatamise vajadust on põhjendatud eesmärgiga vältida 19.08.2010 enampakkumise läbiviimist. Hageja tuleb osundatu põhjal lugeda enampakkumisest informeerituks ning hagiavalduse punktis 19 väidetu, et ta ei ole enampakkumise sisu kohta teadet saanud, ebaõigeks.
17.Täiendavalt on 19.08.2010 enampakkumise kohta 26.07.2010 e-kirjadega teade edastatud hageja poolt kasutatud e-posti aadressile ja vandeadvokaat Andres Vinkelile, kes hageja poolt kostjale I antud kinnituse kohaselt oli hageja esindajaks. Samuti on hageja olnud täitemenetluse läbiviimisest ja selle käigus tehtavatest täitetoimingutest (kaasa arvatud kinnistute arestimine ja nende enampakkumine) informeeritud kohtutäituri ja võlgniku vaheliste korduvate telefonivestluste tulemusena. Kõiki eespool esitatud asjaolusid arvesse võttes on ebaõige ja alusetu väide, et enampakkumise läbiviimisest sai võlgnik teada K PMÜ-lt.
18.Täitemenetluse läbiviimine on toimunud sissenõudja nõudel. Hageja väited, et täitemenetlus tuli talle üllatusena ja et talle ei antud võimalust kohustuse vabatahtlikuks täitmiseks, on käesolevas vaidluses asjakohatud ning lisaks sellele ka ebaõiged. Täitemenetlus täiteasjas nr 008/2008/6349 on algatatud hageja võlausaldaja avalduse alusel ning hageja võlausaldajast sissenõudja pole täitemenetluse läbiviimisel kordagi avaldanud, justkui aktsepteeriks ta hageja poolsete kohustuste mittetäitmist ning täitemenetluse läbiviimiseks puuduks vajadus. Kui mõne võlausaldaja poolt hageja suhtes sundtäitmise algatamine isegi tõepoolest tuli hagejale üllatusena, siis ei oma see mitte mingisugust tähtsust enampakkumise läbiviimise õiguspärasuse suhtes.
19.Kui hagejal oleks tõepoolest olnud võimalik probleemideta tasuda sissenõudja poolt sundtäitmise teel nõutav summa 60 000 krooni, siis on mõistetamatu, miks hageja seda enne enampakkumist ei teinud (nähtuvalt hageja poolt hagiavaldusele lisatud dokumentidest on vaieldamatu, et hageja oli 19.08.2010 määratud enampakkumisest teadlik hiljemalt 13.08.2010 ning tal oleks olnud võimalik täitemenetluse kaudu sissenõutav summa tasuda ning enampakkumist vältida). Seetõttu on ebaõige ja põhjendamatu hageja poolt hagiavalduse punktis 12 avaldatu, justkui ei oleks tal olnud võimalik kohustuse vabatahtlikuks täitmiseks. Täiendavalt on hageja väide ebaõige ka seetõttu, et sundtäitmisel oleva nõude vabatahtliku täitmise võimalus anti ka 15.05.2008 täitmisteates, mis toimetati hagejale kätte 2008 augustis.
20.Hageja viide saneerimisavalduse esitamisele on sundtäitmise vältimise võimalikkuse
2-10-40840 valguses asjakohatu ning saneerimisavalduse esitamine kinnitab pigem, et vastupidiselt hageja poolt väidetule on hagejal makseraskused ning sundtäitmisel oleva nõude vabatahtlik täitmine ei olnud võimalik.
21.Sundtäitmine toimub tavapäraselt kohtutäituri poolt vara enampakkumise korraldamise teel. TMS § 102 lg 1 sätestatust tulenevalt on täitemenetluses vara müümine võlgniku enda poolt võimalik üksnes eeldusel, et võlgnik on selleks esitanud avalduse, sissenõudja on andnud selleks nõusoleku ning kohtutäitur seda lubab. Käesoleval juhul puudus hageja avaldus loa saamiseks kinnistu müümiseks hageja enda poolt ning sellest tulenevalt ka nii sissenõudja vastav nõusolek kui ka kohtutäituri luba. Nähtuvalt TMS § 102 lg 1 ei ole kohtutäituril võlgniku poolt vara müümiseks loa andmise kohustust ka siis, kui selleks oleks nii võlgniku avaldus kui ka sissenõudja nõusolek.
22.Hageja väide, justkui ei oleks ta olnud teadlik, millise nõude sundtäitmine toimub, on vastuolus hageja enda poolt avaldatuga, mille kohaselt tal oleks olnud võimalik sissenõudja nõue vabatahtlikult täita ning ta oleks sissenõudja kaudu kohtutäituri tegevusest teada saanud.
23.Kinnistu arestimine toimus nõuetekohaselt. Hagiavalduse punktides 14-16 esitas hageja kinnistu arestimisega seonduvaid vastuväiteid. Kuivõrd kõnealuseid vastuväiteid pole hageja poolt nõutavas menetluses esitatud ja nende osas kohustuslikku kohtueelset menetlust läbitud, siis tuleb need jätta tähelepanuta. Hageja väited on aga ka ekslikud või isegi otseselt valed. Nii sissenõudja kui ka hageja olid informeeritud kinnistu arestimisest, kuid neist kumbki ei ilmunud kinnistu arestimise juurde, seejuures oli hageja kohtutäiturile telefonivestluses kinnitanud, et ilmub arestimise juurde. Seetõttu ei saanud arestitava kinnistu määramine toimuda sissenõudja ja hageja kokkuleppel, kuid see ei saa takistada vara arestimist ning vara hindamist arestimisel ning ka TMS § 74 lg 4 sätestab, et kui vähemalt üks (võlgnik või sissenõudja) ei viibi arestimise juures, siis hindab vara kohtutäitur.
24.Hageja väide, et kinnistu hinda mõjutab kinnistul asuva astelpaju istandiku marjade müügimaht, mis käesoleva aasta sügisel on ligikaudu 900 000 krooni, on põhjendamatu ja asjakohatu. Hageja ei ole kinnistu arestimist ning sellel arestimisel määratud hinda TMS § 74 lg 7 kohaselt vaidlustanud. Väide astelpaju marjade müügimahu kohta käesoleva aasta sügisel on paljasõnaline. Lähtuda ei saa teoreetiliselt kinnistult saadavast saagist, eriti veel olukorras, kus küsitav on ka selle realiseerimise võimalus. Märkimisväärne on ka see, et hagiavaldusele lisatud 18.08.2010 on astelpaju istandusest käesoleva aasta sügisel saadava saagist saadava summana nimetatud 600 000 krooni, seega hagiavalduses nimetatust kolmandiku võrra väiksemat summat. Seega on hageja poolt avaldatu vastuoluline.
25.Asjakohatu on hageja väide, et kinnistusosakonnale pole kinnistusraamatusse keelumärke kandmiseks edastatud kinnisasja arestimise akti – kuivõrd täiteasjas nr 008/2008/6349 arestitud kinnistu suhtes oli kinnistusraamatusse võõrandamise keelumärge juba kantud, siis teist võõrandamise keelumärget kinnistusraamatusse kanda ei ole võimalik. Seetõttu ei saa kinnistu arestimise kehtivust käesoleval juhul siduda kinnistusraamatusse kande tegemisega. Kinnisasja arestimise akti on kostja I hagejale 26.07.2010 edastanud kulleriga ja hageja poolt kasutatud eposti aadressi kasutades e-kirjaga. Samuti on kinnisasja arestimise akt 26.07. 2010 e-kirjaga edastatud vandeadvokaat Andres Vinkelile, kes oli hageja esindajaks.
26.Hageja ei saa vaidlustada enampakkumise läbiviimist teiste 19.08.2010 enampakkumise juures viibinud isikute eest. Seetõttu on hagiavalduses asjakohatud väited ja seisukohavõtud, mis seonduvad hageja meelest aset leidnud K Põllumajandusühistu ja AL õiguste rikkumisega. Rõhutamist vajab, et 19.08.2010 enampakkumise suhtes selliste pretensioonide esitamiseks ei ole õigustatud ka AL, kuivõrd tema poolt ei ole enampakkumise läbiviimise suhtes esitatud TMS § 92 kohaseid
2-10-40840 vastuväiteid, mille esitamata jätmise korral enampakkumise juures viibinud isik neile hiljem tugineda ei saa. K Põllumajandusühistu nimel on esitatud üksnes vastuväide, et enampakkumise kuulutuses polnud märgitud nõuet kinnistu omandamiseks vajaliku tõendi esitamise vajalikkuse kohta. Seega on see ainus vastuväide 19.08.2010 enampakkumise suhtes, millele K Põllumajandusühistul oleks võimalik tugineda. Hageja väited ja seisukohavõtud seoses K Põllumajandusühistu ja ALe õiguste rikkumisega on aga ka ebaõiged.
27.Hageja on enampakkumise asjaolusid kajastanud ebaõigesti. Vastupidiselt hageja poolt hagiavalduse punktis 6 avaldatule ei olnud K PMÜ-l enampakkumisel pakkumiste tegemise mittelubamise põhjuseks mitte see, et K PMÜ ei suutnud lühikese aja jooksul hankida kinnisasja omandamise kitsendamise seaduse kohast tõendit põllumajandusmaa omandamiseks esitatavatele nõuetele vastavuse kohta, vaid see, et Maksu- ja tolliametist lähetatud tõendist nähtuvalt ei vastanud K PMÜ kinnisasja omandamise kitsendamise seaduse § 2 lg 2 p 3 sätestatud tingimusele. Kohtutäitur andis K PMÜ-le võimaluse enampakkumisel oleva kinnisasja omandamiseks nõutava tõendi esitamiseks, millest tulenevalt viibis enampakkumine ligikaudu 45 minutit, kuid Maksu- ja tolliametist faksiga saabunud tõendi kohaselt oli K PMÜ põllumajandusliku tootmisega tegelenud 2007 ja 2008, kuid põllumajandusliku tootmisega tegelemist 2009 polnud tõendis märgitud.
28.AL osales enampakkumisel K PMÜ esindajana ning oli enampakkumise toimumise ajaks tasunud tagatisraha K PMÜ eest, nii nagu ka võlgnik on oma hagiavalduses avaldanud. AL enampakkumisel pakkumiste tegemise takistuseks ei olnud aga mitte pakkumiste tegemiseks soovi avaldamise kellaaeg, vaid see, et enampakkumine oli juba alanud ning enampakkumisel osalejad enampakkumise protokollis fikseeritud, ning see, et AL eest ei olnud tasutud enampakkumisel osalemiseks nõutud tagatisraha.
29.Isegi, kui vastaks tõele hageja poolt hagiavalduse punktis 8 esitatud väide, et AL oli enampakkumisel kaasas pangakaart, mis võimaldas tagatisraha kohapeal tasuda, siis AL tagatisraha maksmiseks soovi ei avaldanud, vaid palus selle asemel lugeda tema poolt enne enampakkumise päeva K PMÜ eest tasutud tagatisraha tema kui füüsilise isiku eest tasutuks.
30.Hageja väide hagiavalduse punktis 10, et K PMÜ oleks ise või AL kaudu enampakkumisel teinud kinnistu omandamiseks vähemalt 730 000 krooni suuruse pakkumise, on paljasõnaline ning lisaks ka asjakohatu. Ei ole võimalik väita, et enampakkumisel K PMÜ või AL osalusel oleks pakkumised kasvanud sellisel määral, et kinnistu eest oleks tasumisele kuulunud vähemalt 730 000 krooni. Enampakkumisel tegi pakkumisi kaks isikut ja kinnistut ei müüdud alghinnaga; pole põhjust arvata, et K PMÜ või AL poolt enampakkumisel osalemisel oleks enampakkumisel kinnistu eest pakutav hind märkimisväärselt tõusnud. Väide selle kohta, kui palju K PMÜ või AL oleksid enampakkumisel oleva kinnistu eest väidetavalt olnud valmis tasuma, ei oma enampakkumise läbiviimise õiguspärasuse seisukohalt lisaks sellele ka tähtsust.
31.Enampakkumise kuulutusele esitatavaid nõudeid pole rikutud. Hageja ei ole kohtutäituri tegevuse peale TMS § 217 sätestatud korras eelnevalt kaebust esitanud ega esitanud enampakkumisele vastuväidet; samuti ei saa hageja esitada hagi teiste isikute eest. Ka sisuliselt ei nõustu kostja I hagejaga, justkui oleks olnud kohustuslik enampakkumise kuulutuses kajastada seda, milliseid tõendeid peavad pakkujad omama. TMS ei sätesta nõuet, et põllumajandusmaa enampakkumise kohta avaldatav teade peaks sisaldama informatsiooni sellise maa omandamise suhtes kehtivate piirangute ja vajalike tõendite kohta. Seetõttu ei saa enampakkumise kuulutuses vajalike tõendite nimetamata jätmist käsitleda täitemenetluse nõuete rikkumisena, rääkimata enampakkumise tingimuste olulise rikkumisena.
2-10-40840 Põllumajandusmaa omandamise piirangute ja nõuetele vastavuse tõendamise vajadus on üldteada asjaolu, millest eraldiseisvalt informeerimine pole ka vajalik, nagu kinnitab enampakkumisel osalenud OÜ FG ja OÜ M poolt nõuetekohaste tõendite esitamine. K PMÜ-le anti enampakkumise läbiviimisel võimalus vajaliku tõendi esitamiseks ning ta ka esitas tõendi, kuid ei vastanud esitatud tõendi kohaselt põllumajandusmaa omandamiseks kehtestatud nõuetele.
32.Hageja väide, et TMS § 84 lg 21 kohaselt on kohtutäitur kohustatud interneti-kuulutuses avaldama enampakkumisel olevast kinnisasjast fotod, on asjakohatu, kuivõrd foto avaldamise nõue oli täidetud. Kohtutäitur on kinnistul viibinud ning hageja vastupidine väide on ebaõige (kohtutäitur viibis kinnistul selle arestimise käigus ning tulenevalt hagejaga arestimise päeval peetud telefonivestlustest on hageja sellest asjaolust teadlik).
33.Astelpaju kasvatamisega seotud isikud on kahtlemata teadlikud, millised füüsilised ja juriidilised isikud on nende konkurendid ja tegelevad sama põllumajanduskultuuri kasvatamisega. Seetõttu ei takistanud enampakkumise kuulutuses astelpaju istanduse olemasolu nimetamata jätmine astelpaju kasvatamisega tegelevatel isikutel enampakkumisel osalemist, kuivõrd piisav oli informatsioon selle kohta, et enampakkumisele läheb võlgniku kinnistu. Äriregistri teabesüsteemist nähtuvalt on hagejal ja K PMÜ-l üks ja sama e-postiaadress (XXX) ning pool hageja aktsiatest kuulub LA, kellele kuulub K PMÜ 98 000 krooni suurusest osamaksude summast 59 000 krooni suurune osamaks.
34.AL poolt enampakkumisel mitteosalemine oli õiguspärane. AL poolt enampakkumisel pakkumiste tegemise mittevõimaldamine ei ole käesolevas vaidluses asjakohane, kuivõrd hageja ei saa hagiavaldust esitada AL eest ning AL ei esitanud tema poolt enampakkumisel pakkumiste tegemise mittevõimaldamisele vastuväidet. Kuigi TMS § 83 lg 2 sätestatust tulenevalt on tagatisraha nõudmise korral enampakkumisel võimalik pakkumisi teha ka isikul, kes ei ole tagatisraha tasunud enne enampakkumise päeva, siis peab tagatisraha siiski olema tasutud enampakkumise päeval enampakkumise alguseks, kui protokollitakse enampakkumisel osalejad. Vastasel korral tooks pakkumiste tegemine isikute poolt, kelle tagatisraha tasumist ei ole enne enampakkumise algust kontrollitud, kaasa segaduse pakkumiste tegemiseks õigustatud isikuteringi osas. Samuti kaasneksid sellega enampakkumise läbiviimise viivitused, kuivõrd vajalik oleks veenduda tagatisraha laekumises, mis on aeganõudev (sularahas võib tagatisraha TMS § 83 lg 2 kohaselt tasuda üksnes kuni 10 000 krooni).
35.Isegi kui möönda võimalust, et isik saab enampakkumisel pakkumisi teha ka siis, kui ta ei ole tagatisraha tasunud enampakkumise alguseks, siis on sellest hoolimata nõutav tagatisraha tasumine enne pakkumise tegemist. AL tagatisraha ei tasunud ega avaldanud selleks ka soovi, vaid taotles selle asemel, et tema tagatisrahana arvestataks seda summat, mille ta oli enampakkumise algusajaks tasunud K PMÜ eest. Täitemenetluse seadustikus puudub alus, millele tuginedes oleks võimalik lugeda ühe isiku eest tasutud tagatist teise isiku eest tasutuks ning võimaldada enampakkumisel osaleda sellisel isikul, kelle eest tagatisraha makset tehtud ei ole. ALe poolt 19.08.2010 enampakkumisel pakkumiste tegemise mittelubamist ei saa pidada enampakkumise tingimuste rikkumiseks, rääkimata tingimuste olulisest või üliolulisest rikkumisest.
36.Enampakkumisel osalemiseks on õigustatud enampakkumise eseme omandamise õigust omavad isikud. Kostja I ei nõustu hageja poolt hagiavalduse punktis 21 avaldatuga, et K PMÜ ja ALe poolt enampakkumisel osalemise suhtes ei esinenud seadusest tulenevaid takistusi. AL eest tagatisraha tasutud ei olnud ning AL ei avaldanud selleks soovi ka 19.08.2010 enampakkumisel. Seega esines vastupidiselt võlgniku väitele seadusest tulenev takistus AL poolt enampakkumisel
2-10-40840 pakkumiste tegemiseks. 19.08.2010 enampakkumisel esitatud Maksu- ja tolliameti tõendist nähtuvalt ei vastanud K PMÜ enampakkumisel olnud põllumajandusmaa omandamise suhtes kinnisasja omandamise kitsendamise seadusega kehtestatud nõuetele. Enampakkumisel osalemist isiku poolt, kes ei ole õigustatud enampakkumise eseme soetamiseks, ei õigusta teoreetiline võimalus sellise isiku pakkumise parimaks pakkumiseks tunnistamise korral ostja õiguste loovutamiseks isikule, kes enampakkumise eseme omandamiseks kehtestatud nõuetele vastab.
37.Enampakkumise eesmärgiks on enampakkumise eseme võõrandamine, mitte võimaluse andmine enampakkumise eseme omandamise võimaluse loovutamiseks mõnele kolmandale isikule. Olukorras, kus enampakkumisel osaleja ei saa enampakkumise eset omandada, oleks tema poolt enampakkumisel pakkumiste tegemine enampakkumise omandamise võimalusega spekuleerimine, mis tekitaks segadust enampakkumise tulemuste osas (pole teada, kas enampakkumise eseme omandamiseks õigust mitteomava isiku poolt parima pakkumise tegemisel enampakkumise ese ikkagi võõrandatakse ning enampakkumine on edukas või nurjub) ning on teiste enampakkumisel osalevate isikute suhte ebaõiglane (enampakkumise eseme omandamiseks mitteõigustatud isikul ei peaks olema võimalust enampakkumise eset n.ö. „üles pakkuda“ olemata samas õigustatud või ka kohustatud enampakkumise eset ostma).
38.Parima pakkumise teinud isiku poolt õiguste loovutamist reguleeriv TMS § 91 lg 3 räägib „ostja õiguste“ loovutamisest – enampakkumise eseme omandamiseks õigust mitteomaval isikul ei ole õigust enampakkumise eseme ostmiseks ja seega puuduvad tal ostja õigused. Seega tuleneb ka TMS § 91 lg 3 regulatsioonist, et enampakkumisel saavad osaleda üksnes isikud, kellel on õigus enampakkumise eseme omandamiseks. Hageja on hagiavalduses viidanud võimalusele, et K PMÜ oleks võinud oma õigused loovutada AL , kes vaieldamatult on õigustatud enampakkumisel olnud kinnistut omandama, või siis ise kinnistu omandamiseks vajalikud load hankima. Tulenevalt TMS § 91 lg 3 sätestatust ei ole enampakkumise omandamise õigust mitteomaval isikul võimalik loovutada tal puuduvat õigust. Viide K PMÜ võimalusele loovutada õigused AL on asjakohatu. Võimaluse osas hankida enampakkumisel olnud kinnisasja omandamiseks vajalikud load enampakkumise järgselt, kuid enne omandi vastuvõtmist, märgib kostja II, et võttes ühest küljest arvesse TMS § 93 lg 2 ja 931 lg 2 ning teisest küljest kinnisasja omandamise kitsendamise seaduse § 4 lg 1 sätestatud tähtaega kinnisasja omandamiseks nõusoleku andmise taotluse menetlemiseks, ei oleks selline võimalus realiseeritav.
39.Kohtuistungil selgitas kostja I, et luges hagejale täitmisteate kättetoimetatuks XXX postkasti panemisega. 29.10.2008 käis kohtutäitur XXX ja tuvastas, et dokumenti enam postkastis ei olnud. Kostja I suhtles hageja seadusliku esindaja LA telefoni teel, L. A kaudu oli hageja täitemenetlusest teadlik. Pangakaardiga maksmise avaldust A. L enampakkumisel ei teinud. Pangakaardiga maksmiseks puudub ka võimalus, kuna kohtutäituri büroos puudub makseterminal. Kostja II vastuväited
40.Kostja II hagi ei tunnista. Iseenesest on õige hageja väide, et täitemenetluses toimub isiku vara võõrandamine tema tahte vastaselt, mistõttu peab täitemenetlus olema läbi viidud viisil, mis järgib kõiki võlgniku õigusi. Põhiseaduslikust omandi puutumatuse õigusest tuleneb võlgniku õigus sellele, et kohtutäitur tagab olukorra, kus võlgnik saab sundvõõrandatud vara eest maksimaalse hüvituse. Ka on õige hageja väide, et TMS § 25 annab võlgnikule võimaluse kõigepealt vältida vara võõrandmist üldse- võlgnikul peab olema viimane võimalus täita kohustus vabatahtlikult, et antud juhul piisanuks sissenõudjale – MES ca 60 000 krooni tasumisest. Samas ei ole õige hageja väide, et võimalust tasuda raha vabatahtlikult või leida kinnistule ise ostja kohtutäitur ei andnud. Hagiavalduse kohaselt sai hageja teada enampakkumisest 10.09.2010 ehk 9 päeva enne
2-10-40840 enampakkumist. See on kostja hinnangul piisav aeg, et kas täita kohutus vabatahtlikult või leida selleks raha asjast huvitatud isiku - K PMÜ-ga sõlmitava võlaõigusliku lepinguga.
41.Hageja väide, et kõnealuse kinnistu hinda mõjutab kinnistul asuva astelpaju istandiku marjade müügimaht, mis ainuüksi sügisel 2010 saab olema ca 900 000 krooni, ei saa olla hagi rahuldamise aluseks olukorras, kus ei hageja ega ükski kolmas isik ei pidanud vajalikuks tasuda hageja võlga enne enampakkumist.
42.Hageja väide, et TMS § 153 lg 1 sätestab mitteammendava loeteluna asjaolud, millistest kohtutäitur peab enampakkumiskuulutuses teatama, on iseenesest õige. Samas ei saa see asjaolu olla hagi rahuldamise aluseks, kuna väidetav asjast huvitatud isik - K PMÜ - pidi vastaval tegevusalal tegutseva ettevõtjana olema teadlik nõuetest, mis kehtivad sellekohase sihtotstarbega maa omandamisel. Kuid isegi juhul, kui asjast huvitatud isik ei olnud neist asjaoludest teadlik kergemeelsuse või hooletuse tõttu, pidanuks hageja teda informeerima võimaliku omandajale kehtivatest nõuetest.
43.AL mittelubamine enampakkumisele ei ole vaadeldav seaduserikkumisena, kuna A. L poolt ei olnud tasutud tagatisraha, mis on nõutav enampakkumisel osalemiseks. Asjaolu, et A. L oli enampakkumise algul valmis tasuma tagatisraha pangakaardimaksega, et saa olla hagi rahuldamise aluseks. Pangakaardi makse vastuvõtmine ei ole kohustuslik.
44.Hageja väide selles, et K PMÜ võis enampakkumise võitmisest tulenevad õigused loovutada AL , kes vaieldamatult on õigustatud kinnistut omama, ei oma käesolevas tsiviilasjas tähtsust, kuna isik, kellel puuduvad enampakkumise toimumise ajal seadusest tulenevad eeldused kinnistu omandamiseks, ei saa osaleda enampakkumisel. Väide, et ükski seadus ei takista K PMÜ-d hankima omandi vastuvõtmiseks vajalikud kooskõlastused enampakkumise järgselt, kuid enne omandi vastuvõtmist, ei ole asjakohased, kuivõrd enampakkumisele ei saa lubada isikut, kellele enampakkumise ajal puudub õigus müüdava asja omandamiseks.
45.Hageja väide sellest, et ta sai sissenõudja isikust teada alles enampakkumise protokollist, ei oma tsiviilasjas tähtsust. Enampakkumise teade oli avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded juba 26.07.2010 ning seeläbi tuleb lugeda, et hagejale oli teada nii tema suhtes toimuv sundtäitmine kui ka enampakkumine hagejale kuuluva kinnisasja osas (teistsuguse tõlgenduse korral kaotaks nii väljaanne Ametlikud Teadaanded kui ka seal avaldatavad teated mõtte ja igasuguse õigusliku sisu). Eeltoodu valguses on hageja väide „üllatuslikust täitemenetlusest“ asjakohatu ning hageja soov saada kinnistu tagasi ning täita sissenõudja nõue vabatahtlikult on hilinenud.
46.TMS § 97 lg.1 kohaselt lõpetatakse suuline enampakkumine juhul, kui võlgnik või kolmas isik, kellel on õigus sissenõudja nõue rahuldada, maksab pärast suulise enampakkumise algust, kuid enne viimase pakkumise parimaks tunnistamist kohtutäiturile raha, mis on vajalik sissenõudja nõude rahuldamiseks ja täitekulude katmiseks. Seega juhul, kui võlgnikul või võlgniku väitel asjast huvitatud isikul oleks olnud tõsiseltvõetav soov vältida võlgniku vara müümist enampakkumisel, saanuks võlgnik kas ajavahemikus enampakkumise teate avaldamisest või ka veel enampakkumise käigus tasuda võla ja vältida kinnistu müüki. Asjaolu, et seda ei tehtud, viitab üheselt sellele, et võlgniku eesmärgiks käesoleva hagi esitamisel ei ole mitte oma õiguste kaitse, vaid täitemenetluse venitamine.
47.Kohtuistungil jäi kostja II kirjalikult esitatud seisukohtade juurde ja ühines kostja I seisukohtadega. Kohtuotsuse põhjendused
48.Kohus, tutvunud poolte avalduste ja vastuväidetega, esitatud tõenditega, ärakuulanud pooled kohtuistungil ja ülekuulanud tunnistajad, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
2-10-40840
49.Enampakkumise kehtetuks tunnistamise nõude esitas hageja TMS § 223 alusel. Nimetatud paragrahvi lg 1 alusel võib täitemenetluse osaline esitada kohtule enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagi, kui vara on müüdud isikule, kellel ei olnud õigust seda osta, või kui enampakkumine toimus tühise arestimise alusel või rikuti teisiti enampakkumise olulisi tingimusi.
50.Hageja väitel vara arestimist ei toimunud ning rikuti enampakkumise olulisi tingimusi. Hageja seisukoha kohaselt rikkus kohtutäitur enampakkumise läbiviimisel järgmisi TMS sätteid: 1) kohtutäitur ei andnud hagejale võimalust tasuda raha vabatahtlikult või leida kinnistule ise ostja (TMS § 25); 2) hinnata vara hageja (täitemenetluses võlgnik) ja sissenõudja (MES) kokkuleppel (§ 74 lg 3, § 137), kinnistu hinda mõjutab sellel asuva astelpaju istandiku marjade müügimaht, mis ainuüksi 2010 sügisel saab olema ca 900 000 krooni; 3) kinnisasja arestimise akti ei esitatud kinnistusosakonnale keelumärke kandmiseks kinnistusraamatusse (§ 145 lg 1, § 148 lg 1)); 4) arestimise akti hagejale kätte ei toimetatud (§ 148 lg 1); 5) enampakkumise kuulutuses puudus teave selle kohta, et pakkujatel peavad olema vajalikud tõendid (§ 153 lg 1 – mitteammendav loetelu); 6) kohtutäitur ei avaldanud fotosid kinnisasjast ega teavitanud, et kinnistul on viljakandev PRIAs registreeritud astelpaju istandik, mis toodab igal aastal üle 500 000 krooni tulu marjade müügist (§ 84 lg 21); 7) hageja ei saanud teadet enampakkumise sisust (§ 84 lg 3, § 137); 8) ALe ei lubatud enampakkumisele (§ 83 lg 2, § 88 lg 1); 9) puudus alus K PMÜ lubamiseks enampakkumisele (§ 87 lg 1, 2 , § 91 lg 3), parimal pakkujal on õigus loovutada oma õigused isikule, kellel on õigus vastu võtta omandit.
51.TMS § 25 sätestab täitemenetluse võlgniku õiguse täitedokumendi vabatahtlikuks täitmiseks. Täitemenetlus algatati kohtutäituri poolt MESe avalduse ja Harju Maakohtu 07.05.2008 otsuse nr 2-07-21027 alusel mais 2008. Kohtutäitur toimetas täitmisteate hagejale aadressile Roosikrantsi 8B-12 Tallinnas kahel korral ja pani seejärel postkasti (tlk 47). Sellega aga ei lugenud kohtutäitur täitmisteadet kättetoimetatuks. Kohtutäitur toimetas täitmisteate ka hageja registrisse kantud aadressile XXX Viimsi alevikus kahel korral ja pani seejärel postkasti. Järgmisel päeval postkasti kontrollimisel dokumenti postkastis enam ei olnud. Hageja täitmisteate mittesaamist täitemenetluses ei vaidlustanud. Arvestades, et täitemenetluse algatamise ja enampakkumise vahe on üle kahe aasta ja asjaolu, et selle aja jooksul sai hageja täitemenetlusest teada, ei pea kohus põhjendatuks lugeda enampakkumise olulise tingimuse rikkumiseks seda, et hageja seaduslikule esindajale isiklikult ei toimetatud kätte allkirja vastu täitmisteadet. Enampakkumise olulisi tingimusi seaduses nimetatud ei ole.
52.Arestitud asja hindamist reguleerib TMS § 74, mille lg 1 kohaselt hinnatakse asi arestimisel ja asja hind märgitakse arestimisakti. Nimetatud on tehtud. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt hinnatakse arestitud asjad võlgniku ja sissenõudja kokkuleppel. Sellist võlgniku ja sissenõudja kokkuleppel asja mittehindamist peab hageja üheks enampakkumise kehtetuks tunnistamise aluse komponendiks. Õige on kostja II väide, et TMS § 102 alusel on võlgnikul õigus enda avalduse alusel ja sissenõudja nõusolekul ning kohtutäituri loal müüa arestitud asi kohtutäituri kontrolli all. Hageja ei ole väitnud ega tõendanud, et ta sellise avalduse esitas, et sissenõudja sellega nõustus ja kohtutäitur selleks loa andis. Kuna ei sissenõudja ega hageja (täitemenetluse võlgnik) ei ilmunud kinnisasja hindamisele, ei saanud tekkida küsimust hinna määramiseks sissenõudja ja võlgniku kokkuleppel. Hageja oli hindamise läbiviimisest teadlik. See asjaolu on tõendatud tunnistajana ülekuulatud S. T ütlustega. Tunnistaja kinnitas, et suhtles hageja seadusliku esindaja L. A telefoni teel päeval, mil läks maaklerina koos kohtutäituriga
2-10-40840 vaidlusalust kinnistut hindama. L. A lubas kohale tulla, kuid ei tulnud. Saatis sõnumi kohtutäiturile kohale mittetulemise kohta vist. Pärast seda üritas tunnistaja A uuesti helistada, kuid telefoni vastu ei võetud.
53.Arestimise tühisust reguleerib TMS § 55, mille kohaselt ei tulene arestimisest õiguslikke tagajärgi, eelkõige juhul, kui puudub kehtiv täitedokument, võlgnikule ei ole toimetatud kätte täitmisteadet, vara arestis ebapädev isik või võlgnikku ei ole olulises osas teavitatud tema õigustest täitemenetluses ja see tõi kaasa tema õiguste rikkumise. Vara müümiseks peab vara olema eelnevalt arestitud, st üles kirjutatud, hinnatud ja keelatud võlgnikul asja käsutamine. Kehtiva täitedokumendi puudumist ei ole hageja väitnud. Keelumärge vara käsutamiseks on kinnistusraamatusse kantud, seda asjaolu tõendab kinnistusraamatu väljatrükk (tlk 25). Keelumärge on sissekantud mitte seoses vaidlusaluse täitemenetlusega, vaid seoses teise täitemenetlusega AS-i D kasuks. Seega on vara üles kirjutatud ja keelatud võlgnikul vara käsutamine. Vaidlusaluses täitemenetluses arestis kohtutäitur vara 23.07.2010 aktiga. Akti on märgitud kõik kinnistusraamatusse kantud andmed vara kohta, sh käsutamise keelumärge AS-i D kasuks. Vara hinnaks on aktis märgitud 178 500 krooni. Seega puuduvad TMS §-55 nimetatud arestimise tühisuse alused. Vara arestimisel määratud hinda saab vaidlustada TMS § 74 lg 7 sätestatud korras. Hageja seda võimalust ei kasutanud.
54.Kooskõlas TMS § 145 lõikega 1 saadab kohtutäitur pärast kinnisasja arestimisakti koostamist viivitamata kinnistusosakonnale täitedokumendi ärakirja ja ühepoolse avalduse kinnisasja käsutamise keelumärke kandmiseks kinnistusraamatusse. Et kohtutäitur seda kavatses teha, nähtub arestimisaktist. Õige on kohtutäituri väide, et kuna käsutamise keelumärge oli juba kinnistusraamatusse kantud seoses teise täiteasjaga, ei oleks teist käsutamise keelumärget saadud kinnistusraamatusse kanda. Seetõttu puudus kohtutäituril kohustus kinnistusregistrile vastava taotluse esitamiseks.
55.TMS § 148 lg 1 alusel loetakse arestimine kehtivaks alates ajast, kui arestimisakt on võlgnikule kätte toimetatud, või ajast, kui kinnistusraamatusse kantakse keelumärge, kui see toimub enne akti võlgnikule kättetoimetamist. Vara arestimise akti ja teate enampakkumise toimumise kohta edastas kohtutäitur hagejale elektrooniliselt (tlk 49) 26.07.2010. Samal päeval edastas kohtutäitur nimetatud dokumendid ka hageja esindajale (tlk 54).
56.TMS § 153 lg 1 järgi märgitakse kinnisasja enampakkumise kuulutuses muu hulgas: 1) kinnisasja registriosa number; 2) kinnisasja asukoht ja suurus; 3) kinnistusraamatusse kantud kinnisasja omaniku nimi; 4) kinnistusraamatusse kantud omaniku võlglasest üldõigusjärglase nimi; 5) kinnisasja koormavad kolmandate isikute väljaselgitatud õigused koos nende järjekohtadega ja muud kinnisomandi kitsendused; 6) ettepanek isikutele teha enne enampakkumist kohtutäiturile teatavaks keelumärke kinnistusraamatusse kandmise ajaks sissekandmata õigused ja sissenõudja nõudmise korral need põhistada.
57.Enampakkumise teates, mis avaldati Ametlikes Teadaannetes 26.07.2010 (tlk 8) on kirjas kinnisasja registriosa number; kinnisasja asukoht ja suurus; kinnistusraamatusse kantud kinnisasja omaniku nimi; kinnisasja koormavad kolmandate isikute väljaselgitatud õigused koos nende järjekohtadega ja muud kinnisomandi kitsendused; vara alghind; enampakkumise toimumise koht ja aeg; ettepanek isikutele teha enne enampakkumist kohtutäiturile teatavaks keelumärke kinnistusraamatusse kandmise ajaks sissekandmata õigused ja sissenõudja nõudmise korral need põhistada; tagatisraha maksmise nõue, selle suurus ja konto number, millele tagatisraha kanda; ostuhinna tasumise tingimused ja võimalus asjaga tutvuda. Seega sisaldab enampakkumise teade kõiki seaduses sätestatud kohustuslikke andmeid.
2-10-40840
58.Hageja väide, et kohtutäitur ei avaldanud fotosid kinnisasjast, ei vasta tegelikkusele. Fotod avaldati, mis nähtub enampakkumisteate viimasest reast (tlk 8). Seega oli TMS § 84 lg 21 kohtutäituri poolt täidetud. Fotodelt on näha, et kinnistul asub astelpaju istandik.
59.TMS § 84 lg 3 järgi tuli võlgnikule ja sissenõudjale enampakkumise kuulutuse sisust teatada vähemalt kümme päeva enne enampakkumist. Hagejale kui võlgnikule teatati enampakkumise kuulutuse sisust õigeaegselt – 26.07.2010 elektrooniliselt. Enampakkumine toimus 19.08.2010. Sellekohane teade avaldati Ametlikes Teadaannetes 26.07.2010 (tlk 8). Mõlemad teated sisaldavad enampakkumise sisu kohta andmeid.
60.A. Le mittelubamine enampakkumisel osaleda ei ole vastuolus TMS sätetega. TMS § 83 lg 2 kohaselt võis tagatisraha maksta kohtutäituri määratud kontole enne enampakkumise päeva või tasuda enampakkumise päeval enne konkreetse pakkumise tegemist sularahas või elektroonilise rahavahendiga või muu raha kohest laekumist kontrollida võimaldava vahendi abil. Suulisel enampakkumisel võib tasuda tagatisraha sularahas, kui tagatisraha suurus ei ületanud 10 000 krooni. A. L ei olnud tagatisraha maksnud.
61.TMS § 91 lg 3, millele tugineb hageja esimene väide, sätestab, et kui parim pakkuja on loovutanud ostja õigused teisele isikule ja see isik võtab üle ka parimast pakkumisest tulenevad kohustused, siis esitatakse sellekohased avaldused kohtutäiturile suulise enampakkumise korraldamisel enampakkumise päeval ja elektroonilise enampakkumise korraldamisel enampakkumise lõppemise päevale järgneval tööpäeval. Sellist ostja õiguste loovutamist parima pakkuja poolt ei toimunud. Viidatud sättele tuginedes esitas hageja enampakkumise kehtetuks tunnistamise aluseks oleva väite seetõttu, et K PMÜ-l ja AL ei lubatud enampakkumisest osa võtta. Tunnistajana ülekuulatud S. M ütluste kohaselt olid enampakkumisel osalejad vastu A. Le enampakkumisel osalemisele füüsilise isikuna ning K PMÜ-l võimaldati enampakkumisel vajalik tõend hankida, kuid saadud tõend ei võimaldanud tal enampakkumisel osaleda. Juhul kui K PMÜ ja AL õigusi enampakkumisel rikuti, olnuks neil õigus enampakkumist vaidlustada. Hagejal puudub õiguslik alus teha seda nende eest. K PMÜ mittelubamine enampakkumisele põhines Maksu- ja Tolliameti 19.08.2010 tõendil. Seega kohtutäituri süü K PMÜ mittelubamisel osaleda enampakkumisel puudub.
62.Kuna hageja loobus kohtuistungil nõudest kostja II kohustuse tuvastamiseks anda nõusolek kinnistusraamatusse kinnistu omanikuna hageja kandmiseks, tuleb selles nõudes menetlus lõpetada TsMS § 429 lg 1 alusel. Nõudest loobumine on kohtuistungil protokollitud ja hageja esindaja poolt allakirjutatud.
63.Juhindudes TsMS § 386 lg 4 alusel tuleb tühistada hagi tagamine seoses hagi rahuldamata jätmisega.
64.Tulenevalt TMS § 126 lg 2 on hagihind 14 923,37 eurot (233 500 krooni).
65.Juhindudes TsMS § 162 lg 1 tuleb seoses hagi rahuldamata jätmisega menetluse kulud jätta hageja kanda. Kooskõlas § 174 lg 1 on kostjatel õigus esitada menetluskulude rahalise kindlaksmääramise nõue 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest.
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.