Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbimata

ASJAOLUD

N. V. esitas kohtule hagiavalduse Aktsiaseltsi Eesti Energia Kaevandused vastu järgmiste nõuetega: 1) N. V. ́ga sõlmitud töölepingu nr.1498 01.juulist 1993.a. TLS §88 lg.1 p.3 alusel ja TLS §88 lg.1 p.5 alusel erakorralise ülesütlemise, alates 21.septembrist 2009.a., tühisuse tuvastamise nõudes ning 2) töölepingu tühise erakorralise ülesütlemise tõttu N. V. ́l saamata jäänud töötasu ja N. V.le tekitatud kahju, summas 21 000.- eurot, nõudes. Samuti palus N. V. panna Aktsiaseltsi Eesti Energia Kaevandused kanda panna kõik kohtukulud. N. V. esitas hagiavalduse kohtusse põhjusel, et 21.septembril 2009.a. ütles tööandja, Aktsiaselts Eesti Energia Kaevandused, N. V. ́ga 01.juulil 1993.a. sõlmitud töölepingu nr.1498 erakorraliselt üles TLS §88 lg.1 p.3 ja TLS §88 lg.1 p.5 alusel. Töölepingu erakorralise ülesütlemise teatises viitas Aktsiaselts Eesti Energia Kaevandused asjaolule, et 31.augustil 2009.a. oli N. V. ́le tehtud tööandja poolt hoiatus, kuid N. V. jätkas hoiatusele vaatamata töölepingu tingimuste rikkumist. Aktsiaseltsi Eesti Energia Kaevandused poolt tuvastati N. V. poolne töölepingu tingimuste rikkumise EVR Infra Ehitusjärelevalve projektijuhi eksperthinnanguga, mille kohaselt esinesid N. V. poolt puudusteta vastuvõetud Ahtme – Viivikonna raudteelõigul järgmised puudused: 1) Ahtme – Viivikonna raudteelõigu ehitusel puudus projektdokumentatsioon; 2) ballastkillustiku kihi paksus raudteelõigul ei vastanud SNiP 2.05.07-91 nõuetele, mille kohaselt peab R65 rööbastega teel ballastkillustiku kihi paksus prismas olema vähemalt 20 cm, tegelikkuses tuvastati eksperthinnanguga ballastkillustiku kihi paksuseks keskmiselt kogu Ahtme – Viivikonna remonditud raudteelõigul 10 cm kuni 13 cm. N. V. pidas hagiavalduses EVR Infra Ehitusjärelvalve eksperthinnangut ebaõigeks, kuna tema lisas raudteelõigu kapitaalremondi käigus vanale paekivikillustiku ballastikihile tõepoolest umbes

10 cm kuni 13 cm paksuse graniitkillustiku ballastikihi, saades sellisel viisil kogu raudteelõigu ulatuses killustiku ballastikihi kogupaksuseks umbes 30 cm, milline killustiku ballastikihi paksus vastas täielikult igati projekteerimisnormidele. Hagiavalduse kohaselt, eksperthinnangut tervikuna N. V. ́le tööandja poolt ei tutvustatud, aga samuti olid N. V. ́l olemas kapitaalremonditööde teostamise kalkulatsioonid. N. V. pidas veel ebaõigeks tööandja viidet töölepingu ülesütlemise teates asjaolule, et N. V. rikkus töölepingu tingimusi hoiatusest hoolimata. Hagiavalduse kohaselt, tegelikkuses see nii ei olnud. Kapitaalremonditööd Ahtme – Viivikonna raudteelõigul lõppesid 07.juulil 2009.a.. Tööandja tegi N. V. ́le hoiatuse aga alles 31.augustil 2009.a.. N. V. asus hagiavalduses seisukohale, et tööandja ei olnud töölepingu erakorralise ülesütlemise teates välja toonud konkreetset N. V. poolt toime pandud õigusvastast tegu, mille toimepanemisega kaotas N. V. Aktsiaseltsi Eesti Energia Kaevandused, kui tööandja, usalduse. Aktsiaseltsi Eesti Energia Kaevandused viide usalduse kaotusele olid üldsõnalised ja põhjendamata. N. V. palus saamata jäänud töötasuga tekitatud kahju arvestamisel võtta aluseks N. V. 19 500.- krooni suuruse töötasu kuus. Palus hagi rahuldada.

KOSTJA VASTUVÄITED

Kirjalikus vastuses kohtule kostja, Aktsiaselts Eesti Energia Kaevandused, (tl.Ikd.;tl.13-17) vaidles hagile vastu ja palus N. V. poolt esitatud hagi jätta täies ulatuses rahuldamata. Samuti palus Aktsiaselts Eesti Energia Kaevandused jätta kõik kohtukulud käesolevas tsiviilasjas N. V. enda kanda. Aktsiaselts Eesti Energia Kaevandused nägi kirjalikus vastuses ette alternatiivse vastuväite juhuks kui kohus peaks asuma seisukohale, et N. V. hagi oli põhjendatud ja töölepingu erakorraline ülesütlemine N. V. ́ga oli tühine. Sellisel juhul palus Aktsiaselts Eesti Energia Kaevandused kohut lõpetada tööleping N. V. ́ga TLS §107 lg.2 alusel, mis näeb ette kohtu poolt töölepingu lõpetamise, tööandja taotluse alusel, alates ajast, kui tööleping oleks lõppenud ülesütlemise kehtivuse korral st. alates 21.septembrist 2009.a.. Kohtul oli õigus tööandja sellist taotlust mitte rahuldada ainult juhul, kui töötaja (N. V.) oli töölepingu ülesütlemise ajal rase või kui temal oli õigus saada rasedus – ja sünnituspuhkust või oli N. V. valitud töötajate esindajaks. Kirjaliku vastuse kohaselt täitis N. V. oma tööülesandeid hooletult. N. V. ametijuhendi järgi oli N. V. üheks põhiülesandeks aastatellimuste koostamine ning nende kulu kontrollimine, kuid N. V. täitis oma vahetuid tööülesandeid lohakalt, mille tulemusena tuvastati, ajavahemikul alates 01.juulist 2009.a. kuni 10.juulini 2009.a., läbiviidud inventuuri käigus, et Aktsiaseltsi Eesti Energia Kaevandused laos nr.627 esines puudujääk ühtede materjalide osas, summas 3 681 160.66 krooni ja samal ajal esines ülejääk teiste materjalide osas, summas 4 153 509.95 krooni. Nimetatud laos nr.627 oli kinnitatud materiaalselt

vastutavaks isikuks N. V.. Igas teedeteenistuse alamlaos tuvastati kontrolli käigus, Aktsiaseltsi Eesti Energia Kaevandused administratsiooni poolt, suurtes kogustes materjale, mis olid N. V. allkirjaga kinnitatud mahakandmiseks, kuid tegelikult asusid need materjalid lao territooriumil ning olid veel kasutuskõlblikud. Inventuuriga tuvastati, et materjalide liikumine lao nr.627 koosseisus olevate alamladude vahel toimus ilma saatedokumentideta, mille tulemusena tekitati N. V. poolt olukord, kus materjal oli arvel ühes alamlaos, kuid tegelikult asus seesama materjal hoopis teises alamlaos. Kuigi N. V. vaidles Aktsiaseltsi Eesti Energia Kaevandused administratsioonile vastu, et tema vastutab ainult ladude nr.682 ja nr.684 eest ning lao nr.627 eest ei vastuta, tegi siiski Aktsiaseltsi Eesti Energia Kaevandused administratsioon N. V. ́le avastatud rikkumiste eest hoiatuse lähtudes asjaolust, et kuivõrd N. V. ametijuhendi p.3.5 järgi oli N. V. üheks põhiülesandeks aastatellimuste koostamine ning nende kulu kontrollimine, siis ilmnes inventuuri ja kontrolli käigus, et N. V. ei ole ühte oma põhiülesannetest nõuetekohaselt täitnud. Kirjaliku vastuse kohaselt juhtis hoiatusega Aktsiaseltsi Eesti Energia Kaevandused administratsioon N. V. tähelepanu tema töös esinenud rikkumistele ning andis samas N. V. ́le võimaluse muuta oma käitumist vahetute tööülesannete täitmisel. Inventuuriga tuvastatud rikkumiste tõttu, N. V. töös, asus Aktsiaseltsi Eesti Energia Kaevandused administratsioon kontrollima kõiki N. V. poolt juhitud raudtee remondi – ja ehitustöid kahe viimase aasta jooksul. Kirjaliku vastuse kohaselt, esinesid N. V. poolt juhitud Ahtme – Viivikonna raudteelõigu rekonstrueerimistöödel, perioodil alates 2008.a. kuni 31.augustini 2009.a., järgmised puudused: 1) rikutud oli Raudteeseaduse §31 lg.2 nõudeid, mis nõudis raudtee pealisehituse rekonstrueerimiseks Tehnilise Järelevalve Ameti kirjalikku nõusolekut – N. V. ́l selline nõusolek puudus; 2) Aktsiaseltsi EVR Infra Ehitusjärelvalve projektijuhi I. R. ́i poolt esitatud eksperthinnangu 11.septembrist 2009.a. kohaselt puudus raudteelõigu ehitusel täielikult projektdokumentatsioon, aga samuti olid kapitaalremondi tööd teostatud ebaühtlaselt, lohakalt ja ebakvaliteetselt. Aktsiaselts Eesti Energia Kaevandused asus kirjalikus vastuses seisukohale, et N. V. ametijuhendijärgseks tööülesandeks oli järelevalve teostamine raudtee korrasoleku üle nii, et raudtee seisukord vastaks kehtestatud normidele. N. V. ́l oli vastav erialane kõrgharidus ja pikk erialase töö kogemus. Kuid sellele vaatamata allkirjastas N. V. Ahtme – Viivikonna raudteelõigul ehitustööde vastuvõtmise aktid tööde osas, mis ei vastanud kehtestatud projekteerimisnormidele. Lisaks sellele, olid vastuvõetud tööd tehtud nii ebakvaliteetselt, et Aktsiaseltsil Eesti Energia Kaevandused tuli need tööd uuesti ümber teha. Tööde uuesti ümbertegemise vajaduse tekitamisega põhjustas N. V., omapoolsete töölepingu tingimuste rikkumisega, Aktsiaseltsile Eesti Energia Kaevandused põhjendamatuid lisakulutusi. Samuti puudusid remonttööde kalkulatsioonid. Kõige eelpooltoodud asjaolude tõttu ütles

Aktsiaselts Eesti Energia Kaevandused töölepingu N. V. ́ga erakorraliselt üles TLS §88 lg.1 p.3 ja TLS §88 lg.1 p.5 alusel, kuna TLS §16 lg.1 kohaselt pidi N. V. täitma oma töökohustusi lojaalselt, oma oskuste ja teadmiste kohaselt, tööandja (Aktsiaseltsi Eesti Energia Kaevandused) kasu silmas pidades ning töö iseloomust tuleneva vajaliku hoolsusega. Kirjaliku vastuse kohaselt N. V. neid töölepingust tulenevaid nõudeid ei täitnud, mille tõttu ütleski Aktsiaselts Eesti Energia Kaevandused töölepingu N. V. ́ga erakorraliselt üles.

HAGEJA NÕUDED JA KOSTJA VASTUVÄITED ISTUNGIL

Hageja, N. V. ja tema lepinguline esindaja, advokaat Kaido Kooga, palusid kohtuistungil hagi rahuldada, tunnistada töölepingu nr.1498 01.juulist 1993.a. erakorralise ülesütlemise TLS §88 lg.1 p.3 alusel ja TLS §88 lg.1 p.5 alusel, alates 21.septembrist 2009.a., tühisust ning mõista Aktsiaseltsilt Eesti Energia Kaevandused välja N. V. kasuks saamata jäänud töötasu, summas 21 000.eurot, lähtudes N. V. 21 500.- krooni suurusest keskmisest kuupalgast. Täiendavalt selgitasid N. V. ja tema lepinguline esindaja, advokaat Kaido Kooga, kohtule kohtuistungil, et tõepoolest lisati N. V. juhtimisel toimunud raudteelõigu remondi käigus, kogu remonditud raudteelõigu ulatuses, vanale (umbes 20 cm paksusele) paekivikillustiku kihile värske (umbes 10 cm – 13 cm paksune) graniitkillustiku kiht. Pärast remonti oli kogu raudteelõigu ulatuses killustiku ballastikiht (vana paekivikillustiku kiht + uus graniitkillustiku kiht kokku) vähemalt 30 cm paksune, mis vastas kõikidele projekteerimisnormidele ning oli nähtav ka lihtsa vaatluse käigus. Töölepingu erakorralise ülesütlemise asjaolu (projekteerimisnormide rikkumine) ei ole N. V. tegevuses kunagi aset leidnud. N. V. selgitas kohtuistungil täiendavalt, et olid olemas ka kalkulatsioonid, samuti ei ole N. V. ́le tehtud raudteeremondi tööde ebaõige juhtimise eest varasemalt hoiatust. Hoiatus N. V. ́le küll tehti, kuid see oli hoopis teise asja eest. Samuti ei ole N. V. toime pannud ühegi tegu, mis võis põhjustada tööandja usaldamatust tema vastu. Täiendavalt tunnistas N. V. kohtuistungil, et esimese hoiatuse tegi N. V. ́le R. K., kes kutsus selleks N. V. välja enne tööpäeva algust. N. V. avaldas kirjalikult, et ta ei ole hoiatusega nõus. Umbes 20 – päeva pärast, kella 16.15 paiku, kutsuti N. V. uuesti välja ning temale anti seekord kätte töölepingu erakorralise ülesütlemise kirjalik teade. Kostja, Aktsiaseltsi Eesti Energia Kaevandused, lepinguline esindaja, K. Ti. ja kostja nõustaja, E. L., kohtuistungil hagi ei tunnistanud, vaidlesid hagile vastu ja palusid kohut jätta hagi täies ulatuses rahuldamata, aga samuti palusid panna kõik kohtukulud N. V. kanda. Kostja esindajad vaidlesid vastu N. V. keskmise töötasu suurusele kuus, mis ei ole 21 500.- krooni. Kostja esindaja asus kohtuistungil seisukohale, et N. V. keskmine töötasu tegelikuks suuruseks oli 16 379.- krooni kuus. N. V. ametijuhendi järgi oli N. V. kohustuseks jälgida ja juhtida raudteelõigu remonttöid (ehitustöid). N. V. lasi panna raudteelõigule

vähem, kui 20 cm graniitkillustikku. Graniitkillustik on 4 – 5 korda kallim, kui tavaline paekivikillustik. Samas kirjutas N. V. alla tööde vastuvõtu aktidele, kus oli näidatud, et raudteelõigule oli paigaldatud 20 cm graniitkillustikku, mis ei vastanud tegelikkusele. Kuhu sai see kallim graniitkillustik, mis aktide järgi pidi olema raudteele pandud, seda ei ole Aktsiaselts Eesti Energia Kaevandused suutnud välja selgitada. Mittekvaliteetsete tööde vastuvõtu aktide allakirjutamisega tekitas N. V. Aktsiaseltsile Eesti Energia Kaevandused otseselt varalist kahju, mille suuruseks võiks olla ligikaudu 600 000.- krooni. N. V. ́ga oli sõlmitud ka kirjalik leping täieliku materiaalse vastutuse kohta. Kahju täpne summa oli Aktsiaseltsi Eesti Energia Kaevandused poolt väljaselgitamisel. Oma töökohustuste mittekohase täitmisega, mis seisnes ebakvaliteetsete tööde vastuvõtmises, põhjustas N. V. Aktsiaseltsi Eesti Energia Kaevandused poolse usalduse kaotamise N. V. vastu, millega seoses ütles Aktsiaselts Eesti Energia Kaevandused töölepingu erakorraliselt üles. K. T. ja E. L. asusid kohtuistungil seisukohale, et Aktsiaselts Eesti Energia Kaevandused oleks töölepingu üles öelnud ka ilma hoiatuseta, kuna tegemist oli väga jämeda töökohustuste rikkumisega, mis põhjustas tööandjale suure varalise kahju. Aktsiaseltsi Eesti Energia Kaevandused lepinguline esindaja, K. T. ja nõustaja, E. L., asusid kohtuistungil seisukohale, et isegi siis, kui kohus peaks tuvastama töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse, ei soovi Aktsiaselts Eesti Energia Kaevandused töölepingu jätkamist N. V. ́ga, just usalduse kaotuse tõttu ning palusid kohut sellisel juhul rakendada TLS §107 lg.2 ning lõpetada tööleping N. V. ja Aktsiaseltsi Eesti Energia Kaevandused vahel, alates 21.septembrist 2009.a., ilma igasugust hüvitist maksmata, kuna 22.oktoobril 2009.a. asus N. V. uuesti tööle teise tööandja juurde. Seega oli N. V. ilma tööta vähem kui üks kalendrikuu ning mingit kahju N. V. ́l seoses töölepingu erakorralise ülesütlemisega ei tekkinud.

KOHTU POOLT KOHTUISTUNGIL UURITUD TÕENDID

Tunnistaja, V. Ž., kohtuistungil avaldatud ütlustega luges kohus tõendatuks, et tunnistaja töötas siseauditi osakonnas. Tunnistaja selgituste kohaselt oli N. V. kõigi raudteel teostatavate tööde juhataja. 2009.a. mais kontrollis siseauditi osakond raudteetrassi taastamistöid. Siseauditi kontrolli käigus tuvastati, et N. V. oli täitnud mittenõuetekohaselt temale töölepinguga pandud kohustusi. Näiteks olid raudteelõigu remontööde kalkulatsioonis kirjas, et raudteele paigaldati remondi käigus vanad relsid, kuid tegelikkuses olid pandud raudteele uued relsid. Kalkulatsioonid olid nõuetekohaselt N. V. poolt alla kirjutamata. Siseauditi osakonnal tekkisid avastatud puudustega N. V. töös ka kahtlused raudteele paigaldatud graniitkillustiku koguse osas. Telliti tööde ekspertiis Tallinnast. Eksperdi saabumise ajaks oli graniitkillustikku tagant järgi juurde lisatud, mida võis aru saada selle järgi, et graniitkillustik oli puistatud liiprite ja relsside vahele, millega oli rikutud raudtee ehitamise ja remondi nõuetekohase

tehnoloogilise protsessi nõudeid. Siseauditi osakond avastas, et mitte ükski N. V. poolt esitatud raudtee remonditööde kalkulatsioon ei vastanud tegelikkusele. Tunnistaja teada öeldi N. V. ́le tööleping erakorraliselt üles seoses usalduse kaotusega. N. V. oli materiaalselt vastutav isik, kes pidi jälgima killustiku liikumist, aga samuti oli N. V. volitatud töödeks kasutatud killustikku maha kuludesse kandma. Graniitkillustiku osas avastati ülejääk, kuna seda oli remondi käigus reaalselt vähem raudteele pandud, kuid dokumentides näidatud. Tunnistaja, Leo Saare, kohtuistungil avaldatud ütlustega luges kohus tõendatuks, et tunnistaja töötas Aktsiaseltsis Eesti Energia Kaevandused infrastruktuuri juhina. Tunnistaja asus tööle 13.novembril 2009.a..Tunnistaja juhindus oma töös Aktsiaseltsi Eesti Energia Kaevandused sisestest normatiivse iseloomuga dokumentidest, mis reguleerisid ka ametkondliku raudtee rekonstrueerimist, remonti ja ehitust. N. V. poolt koostatud Ahtme – Viivikonna raudteelõigu rekonstrueerimise kalkulatsioonid vastasid kõikidele normdokumentidele, kuid kui kontrollida raudteelõigul tegelikult tehtud töid, siis avastati tehtud tööde mittevastavus nii ametkondlikele normdokumentidele, kui ka N. V. poolt koostatud kalkulatsioonidele. Tööde teostamise eest oli vastutav N. V.. Kvaliteetse ja ohutu raudtee puhul peab olema vahetult liiprite all vähemalt 25 cm paksune graniitkillustiku kiht. Aktsiaselts Eesti Energia Kaevandused tellis selle killustiku paigaldamise remondi käigus. Dokumentide järgi oli killustik paigaldatud, kuid tegelikult tehti 2007.a. – 2008.a. Ahtme – Viivikonna raudteelõigul valmis poolfabrikaat, kuna graniitkillustikku pandi raudteele vähem, millega seati ohtu raudteelõigu ohutu ekspluateerimine. Killustik kanti objektile maha täies ulatuses. Tegelikult pandi killustikku vähem, kuid ka ladudes ei ole killustiku ülejääki, mille tõttu asus tunnistaja seisukohale, et N. V. oli petnud oma tööandjat, Aktsiaseltsi Eesti Energia Kaevandused. Osa graniitkillustikku (mis pidi olema raudteele pandud) oli lihtsalt teadmata suunas ära kadunud. Tunnistaja asus seisukohale, et raudtee peab vastama kõigile Eesti Vabariigis kehtestatud nõuetele. Raudteeinspektsioon kontrollib nende nõuete täitmist ja puuduste avastamisel võidakse sulgeda Ahtme – Viivikonna raudteelõik. Kohus luges hagi põhjendamatuks ja rahuldamisele mittekuuluvaks järgmiste kirjalike tõendite alusel. Tsiviiltoimik nr.2-09-54840 I – köide: N. V. hagiavaldusega 20.oktoobrist 2009.a. (tl.1-2). N. V. ja Aktsiaseltsi Eesti Energia Kaevandused vahel 01.juulil 1993.a. sõlmitud töölepingu nr.1498 muutmise lepinguga 01.novembrist 2004.a. (tl.3-5), mille p.9.2.1 luges kohus tõendatuks, et N. V. kohustus Aktsiaseltsi Eesti Energia Kaevandused juures töötama töölepingus sätestatud tingimustel, N. V. kohustus alluma Aktsiaseltsi Eesti Energia Kaevandused juhtimisele ning kontrollile, N. V. kohustus täima Eesti Vabariigi õigusnormides ja Aktsiaseltsi Eesti Energia Kaevandused poolt kehtestatud normdokumentides sätestatud tingimusi. Töölepingu nr.1498

tööandja poolt erakorralise ülesütlemise lepinguga 21.septembrist 2009.a. (tl.67), millega luges kohus tõendatuks, et Aktsiaselts Eesti Energia Kaevandused ütles erakorraliselt üles N. V. ́ga 01.juulil 1993.a. sõlmitud töölepingu nr.1498 alates 21.septembrist 2009.a. TLS §88 lg.1 p.3 alusel, mille kohaselt oli N. V. hoiatusest hoolimata rikkunud töökohustusi ning TLS §88 lg.1 p.5 alusel, mille kohaselt oli N. V. toime pannud teo, millega põhjustas Aktsiaseltsi Eesti Energia Kaevandused usalduse kaotuse enda vastu. Töölepingu kehtivuse viimaseks päevaks oli 21.september 2009.a.. Viru Maakohtu 26.oktoobri 2009.a. määrusega (tl.8-9). Aktsiaseltsi Eesti Energia Kaevandused kirjaliku vastusega hagile 23.novembrist 2009.a. (tl.13-17). Aktsiaseltsi Eesti Energia Kaevandused (endine – Aktsiaselts Põlevkivi Raudtee) vastusega töövaidluskomisjonile 21.oktoobrist 2009.a. (tl.18-19), millega luges kohus tõendatuks, et Aktsiaselts Eesti Energia Kaevandused pidas N. V. ́le tehtud hoiatust põhjendatuks, kuna N. V. oli võtnud endale täieliku materiaalse vastutuse Aktsiaseltsi Eesti Energia Kaevandused poolt N. V. ́le usaldatud ja dokumentide alusel üle antud vara ja muude väärtuste säilimise eest. Aktsiaseltsi Eesti Energia Kaevandused ja N. V. vahel sõlmitud lepingu p.2.1.c kohaselt kohustus N. V. pidama arvestust ning koostama ja esitama (tööandja poolt kehtestatud vormide kohaselt) aruandeid N. V. ́le usaldatud materiaalsete väärtsute liikumise kohta, aga samuti kohustus N. V. täitma raamatupidamist reguleerivate õigusnormide nõudeid. Aktsiaselts Eesti Energia Kaevandused asus vastuses seisukohale, et N. V. omale lepinguga võetud nõuetekohaselt ei täitnud, mille kohaselt oli N. V. ́le tehtud hoiatus seaduslik ja põhjendatud. Aktsiaseltsi Eesti Energia Kaevandused (endine – Aktsiaselts Põlevkivi Raudtee) käskkirjaga nr.7-19/PR-A 01.oktoobrist 2001.a. (tl.20-22) materiaalse vastutusega seotud ametikohtade nimekirja kinnitamise kohta, millega luges kohus tõendatuks, et nimekirja kuulus N. V. poolt täidetav ametikoht, aga samuti oli käskkiri N. V. ́le allkirja vastu teatavaks tehtud. Kohtule esitatud aruannete, saatelehtede ja arvete fotoärakirjadega (tl.23-37), millede kohaselt oli N. V. materiaalsete väärtuste vastuvõtmise ja üleandmise kohta alla kirjutanud varaliselt vastutava isikuna. Aktsiaseltsi Põlevkivi Raudtee poolt, ajavahemikul 01.juuli 2009.a. – 10.juuli 2009.a., läbi viidud ladude inventuuri kokkuvõttega 14.juulist 2009.a. (tl.38), millega kohus luges tõendatuks, et teedeteenistuse juhatajale, N. V. ́le, alluvas laos nr.627 tuvastati inventuuri tulemusena puudujääk summas 3 681 160.66 krooni, aga samuti esines samal ajal samas laos ka ülejääk summas 4 153 509.95 krooni. Aktsiaseltsi Põlevkivi Raudtee käskkirjaga nr.21 29.märtsist 2001.a. täiendavate kuluüksuste moodustamisest (tl.39), millega luges kohus tõendatuks, et teedeteenistuse juhataja, N. V., määrati materiaalselt vastutavaks isikuks teedeteenistuse laos nr.7 (lao kood 627). N. V. ametijuhendiga ja selle tõlkega (tl.40-43). Aktsiaseltsi Põlevkivi Raudtee ja N. V. vahel 09.oktoobril 2001.a. sõlmitud lepinguga (tl.44-45) täieliku individuaalse materiaalse vastutuse kohta. Aktsiaseltsi Eesti Energia Kaevandused õiendiga (tl.46) N. V. keskmise palga kohta, millega luges kohus tõendatuks, et N. V. keskmine töötunni palk

moodustus 124.56 krooni, N. V. keskmine tööpäeva tasu moodustus 996.42 krooni ja N. V. keskmine kalendripäeva tasu moodustus 706.01 krooni. Aktsiaseltsi EVR Infra Ehitusjärelevalve projektijuhi I. R. poolt 28.augustil 2009.a. koostatud Ahtme – Viivikonna raudteelõigu ehituse eksperthinnanguga (tl.47-48). N. V., lepingulise esindaja, advokaat K. K. kirjaliku vastusega 14.detsembrist 2009.a. (tl.51), millega kohus luges tõendatuks, et N. V. Aktsiaseltsi Eesti Energia Kaevandused seisukohta ei tunnistanud. Väljatrükiga äriregistri elektroonilisest andmebaasist Aktsiaseltsi Eesti Energia Kaevandused (endine – Aktsiaselts Põlevkivi Raudtee) andmetega (tl.63-64). Aktsiaseltsi Eesti Energia Kaevandused õienditega (tl.66-67), millega luges kohus tõendatuks, et N. V. töötas Aktsiaseltsis Eesti Energia Kaevandused raudtee juhatajana, põhipalgaga 19 500.- krooni kuus ning tulemuspalgaga 1 500.- krooni kuus. Aktsiaseltsi Eesti Energia Kaevandused (endine – Aktsiaselts Põlevkivi Raudtee) käskkirjaga nr.RT-808.1.1/115-P 31.augustist 2009.a. (tl.68-69) N. V. ́le hoiatuse määramise kohta, millega luges kohus tõendatuks, et käskkiri oli N. V. ́le allkirja vastu teatavaks tehtud. Tööinspektsiooni Ida Inspektsiooni töövaidluskomisjoni otsusega 30.novembrist 2009.a. (töövaidlusasjas nr.9.12/5095-2009) (tl.70-73), millega jäeti N. V. avaldus Aktsiaseltsi Eesti Energia Kaevandused vastu rahuldamata. Dokumentaalsete tõenditega N. V. ́le lõpparve väljamaksmise kohta (tl.79-80). N. V. kirjaliku allkirjaga tööraamatu kättesaamise kohta (tl.81). Fototabelitega (tl.89-94), millel oli kujutatud raudteelõiku. N. V. poolt koostatud õienditega Ahtme – Viivikonna raudteelõigu rekonstrueerimistööde kohta (tl.95-103). Teedeteenistuse lao väljamineku orderitega (tl.104-106). Töökäsuga alates 27.augustist 2008.a. kuni 31.augustini 2008.a. (tl.107). 26.augustil 2009.a. koostatud Ahtme – Viivikonna raudteelõigu ehituse eksperthinnanguga koos sinna juurde lisatud fototabelitega, milles olid fikseeritud avastatud puudused raudteelõigu ehituses (tl.108-113). Eksperthinnangu aluseks olnud projekteerimisnormide SNiP 2.05.07-91 tekstiga (tl.114-118). 19.aprillil 2010.a. toimunud kohtuistungi protokolliga (tl.119-123). Viru Maakohtu 28.aprilli 2010.a. määrusega (tl.126-127). Aktsiaseltsi Eesti Energia Kaevandused kirjaliku hinnanguga 29.septembrist 2010.a. N. V. poolt esitatud dokumentaalsetele tõenditele (tl.130-132). N. V. lepingulise esindaja, advokaat Kaido Kooga, kirjaliku taotlusega 15.oktoobrist 2010.a. (tl.137). Raudtee kapitaalremondi tegemist tõendavad dokumendid koos fototabelitega (tl.138-156), millega luges kohus tõendatuks, et kahjuks ei olnud kohtul võimalik esitatud dokumentide ja fototabelite alusel kindlaks teha, kui palju paigaldati kapitaalremondi käigus raudteetammi prismale killustikku, aga samuti ei olnud võimalik kindlaks teha, millise killustikuga oli tegemist (kas paekivikillustikuga või siis graniitkillustikuga), mille tõttu lähtub kohus Aktsiaseltsi EVR Infra Ehitusjärelvalve projektijuhi I. R. poolt 28.augustil 2009.a. allkirjastatud eksperthinnangust, kuna mitte keegi ei ole, mitte kunagi, esitanud käesoleva tsiviilasja raamides kohtule kirjalikke tõendeid, mis lükkaksid ilmselt ümber I. R. eksperthinnangus toodud seisukohad. Samuti ei

ole kohtule esitatud teist, alternatiivset, eksperthinnangut sama raudteelõigu remonttööde kvaliteedi kohta. 18.oktoobril 2010.a. toimunud kohtuistungi protokolliga (tl.158-162). Raudtee kapitaalremondi plaaniga 2008.a.- 2009.a. (tl.163). Aktsiaseltsi Eesti Energia Kaevandused (endine – Aktsiaselts Põlevkivi Raudtee) käskkirjaga nr.RT-816.3.3/86 11.detsembrist 2007.a. äriühingu siseste normatiivse iseloomuga dokumentide kehtestamise kohta (tl.166-182) koos nimetatud dokumentide tekstidega. Samade normdokumentide fotoärakirjadega (tl.183-199). Ahtme – Viivikonna raudteelõigu rekonstrueerimist kajastava tehnilise dokumentatsiooniga koos raudteelõigu ekspluatatsiooni võtmise aktidega (tl.200-229). Tsiviiltoimik nr.2 – 09 – 54840 II – köide: 12.jaanuaril 2011.a. toimunud kohtuistungi protokolliga. Tööinspektsiooni Ida Inspektsiooni Töövaidluskomisjoni töövaidlusasja nr.9.1-2/5095 – 2009 materjalidega sh. N. V. avaldusega 28.septembrist 2009.a. (tl.1). N. V. ́le hoiatuse määramise käskkirjaga (tl.2). Töölepingu nr.1498 muutmisega 01.novembrist 2004.a. (tl.35). Käskkirjaga N. V. suhtes täieliku individuaalse materiaalse vastutuse rakendamise kohta (tl.6-7). N. V. ́ga sõlmitud täieliku individuaalse materiaalse vastutuse lepinguga 09.oktoobrist 2001.a. (tl.8-9). N. V. ametijuhendiga (tl.1011). Fotoärakirjaga N. V. tööraamatust (tl.12-14). Fotoärakirjaga N. V. ID – kaardist (tl.15). N. V. ́le alluva lao kontrollimise dokumentidega (tl.22-47). Töövaidluskomisjoni istungi protokolliga (tl.57-60). Töövaidluskomisjoni otsusega 30.novembrist 2009.a. töövaidlusasjas nr.9.1-2/5095-2009 (tl.69-70).

KOHTU POOLT RAKENDATAV SEADUS

Tsiviilasja sisuliseks lahendamiseks pidas kohus vajalikuks rakendada TLS §131 rakendussätteid, mille kohaselt enne 2009. aasta 1. juulit sõlmitud töölepingule kohaldatakse alates 2009. aasta 1. juulist töölepingu seaduses sätestatut. TLS §131 lg.1 sätestatu ei välista ega piira lepingupoolte õigusi ega kohustusi, mis on tekkinud enne 2009. aasta 1. juulit. Töölepinguga seotud asjaoludele või toimingutele, mis on tekkinud või tehtud enne 2009. aasta 1. juulit, kohaldatakse senikehtinud seadust. Kui töölepingu tingimus on pärast töölepingu seaduse jõustumist vastuolus seaduse sättega, millest ei ole võimalik lepingupoolte kokkuleppel kõrvale kalduda, kohaldatakse lepingutingimuse asemel seaduses sätestatut. TLS §15 sätete kohaselt, täidab töötaja oma kohustusi tööandja vastu lojaalselt. Kui seadusest, kollektiiv – või töölepingust ei tulene teisiti, täidab töötaja eelkõige järgmisi kohustusi: 1) teeb kokkulepitud tööd ja täidab töö iseloomust tulenevaid kohustusi; 2) teeb tööd kokkulepitud mahus, kohas ja ajal; 3) täidab õigel ajal ja täpselt tööandja seaduslikke korraldusi; 4) osaleb oma tööalaste teadmiste ja oskuste arendamiseks koolitusel; 5) hoidub tegudest, mis takistavad

teistel töötajatel kohustusi täita või kahjustavad tema või teiste isikute elu, tervist või vara; 6) teeb tööülesannete täitmiseks koostööd teiste töötajatega; 7) teatab viivitamata tööandjale töötakistusest või selle tekkimise ohust ning võimaluse korral kõrvaldab erikorralduseta takistuse või selle tekkimise ohu; 8) tööandja soovil teavitab tööandjat kõigist töösuhtega seonduvatest olulistest asjaoludest, mille vastu tööandjal on õigustatud huvi; 9) hoidub tegudest, mis kahjustavad tööandja mainet või põhjustavad klientide või partnerite usaldamatust tööandja vastu; 10) teatab tööandjale esimesel võimalusel oma ajutisest töövõimetusest ja võimaluse korral selle eelduslikust kestusest. Töötaja täidab oma kohustusi isiklikult, kui ei ole kokku lepitud teisiti. TLS §16 kohaselt, peab töötaja täitma töökohustusi lojaalselt, oma teadmiste ja oskuste kohaselt tööandja kasu silmas pidades ning töö iseloomust tuleneva vajaliku hoolsusega. Töölepingu täitmisel järgitav hoolsuse määr, mille järgimata jätmise korral töötaja vastutab lepingu rikkumise eest, määratakse tema töösuhte järgi, arvestades tööandja tegevuse ja töötaja tööga seotud tavalisi riske, töötaja väljaõpet, ametialaseid teadmisi, mida nõutakse töö tegemiseks, samuti töötaja võimeid ja omadusi, mida tööandja teadis või teadma pidi. Vastavalt TLS §17 sätetele peab tööandja korraldus olema seotud töölepingus ettenähtud tööülesandega. Korralduse andmisel peab tööandja mõistlikult arvestama töötaja huve ja õigusi. Töötaja ei pea täitma korraldust, mis ei ole seotud töölepingu, kollektiivlepingu ega seadusega. Korraldus, mis ei ole seotud töölepingu, kollektiivlepingu ega seadusega ja millest ei või kokkuleppel kõrvale kalduda või mis on vastuolus hea usu või mõistlikkuse põhimõttega, on tühine. Korraldus, mis ei ole seotud töölepingu, kollektiivlepingu ega seadusega, on kehtiv, kui see tulenes hädavajadusest. Hädavajadust eeldatakse eelkõige vääramatu jõu tagajärjel tööandja varale või muule hüvele tekkida võiva kahju või kahju tekkimise ohu korral. Kui tööülesandeid täidetakse renditööna, täidab töötaja ka kasutajaettevõtja korraldusi. Kasutajaettevõtja korraldustele kohaldatakse käesolevas paragrahvis sätestatut. Tööandja ja kasutajaettevõtja korralduste vastuolu korral täidab töötaja tööandja korraldusi. Vastavalt TLS §72, kui töötaja on rikkunud töölepingust tulenevat kohustust, saab tööandja kasutada võlaõigusseaduses ettenähtud õiguskaitsevahendeid üksnes juhul, kui töötaja on rikkumises süüdi. Töötaja hoolsuse määra hindamisel lähtutakse TLS §16 sätestatust. TLS §87 kohaselt võib töölepingu erakorraliselt üles öelda üksnes TLS-is ettenähtud mõjuval põhjusel, järgides TLS-is ettenähtud etteteatamistähtaegu. TLS §88 kohaselt võib tööandja töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist, eelkõige kui töötaja: 1) ei ole pikka aega tulnud toime tööülesannete täitmisega terviseseisundi tõttu, mis ei võimalda töösuhet jätkata (töövõime vähenemine terviseseisundi tõttu). Töövõime vähenemist terviseseisundi tõttu eeldatakse, kui töötaja terviseseisund ei võimalda tööülesandeid täita nelja kuu jooksul; 2) ei ole

pikka aega tulnud toime tööülesannete täitmisega ebapiisava tööoskuse, töökohale sobimatuse või kohanematuse tõttu, mis ei võimalda töösuhet jätkata (töövõime vähenemine); 3) on hoiatusest hoolimata eiranud tööandja mõistlikke korraldusi või rikkunud töökohustusi; 4) on tööandja hoiatusest hoolimata viibinud tööl joobeseisundis; 5) on pannud toime varguse, pettuse või muu teo, millega põhjustas tööandja usalduse kaotuse enda vastu; 6) on põhjustanud kolmanda isiku usaldamatuse tööandja vastu; 7) on tekitanud süüliselt ja olulisel määral kahju tööandja varale või lõi kahju tekkimise ohu; 8) on rikkunud saladuse hoidmise või konkurentsipiirangu kohustust. Enne töölepingu ülesütlemist, eelkõige TLS §88 lg.1 p.1 ja p.2 nimetatud alusel, peab tööandja pakkuma töötajale võimaluse korral teist tööd. Tööandja pakub töötajale teist tööd, sealhulgas korraldab vajadusel töötaja täiendusõppe, kohandab töökohta või muudab töötaja töötingimusi, kui muudatused ei põhjusta tööandjale ebaproportsionaalselt suuri kulusid ning teise töö pakkumist võib asjaolusid arvestades mõistlikult eeldada. Tööandja võib töölepingu töötaja kohustuse rikkumise või tema töövõime vähenemise tõttu üles öelda, kui ülesütlemisele on eelnenud tööandja hoiatus. Eelnevat hoiatamist ei ole ülesütlemise eeldusena vaja, kui töötaja ei saa kohustuse rikkumise erilise raskuse tõttu või muul põhjusel seda hea usu põhimõtte järgi tööandjalt oodata. Tööandja võib töölepingu üles öelda üksnes mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta ülesütlemise aluseks olnud asjaolust teada sai või pidi teada saama. Vastavalt TLS §95 võib töölepingu üles öelda kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ülesütlemisavaldusega. Vorminõuet rikkudes tehtud või tingimuslik ülesütlemisavaldus on tühine. Tööandja peab ülesütlemist põhjendama. Töötaja peab põhjendama erakorralist ülesütlemist. Ülesütlemist peab põhjendama kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. TLS §95 lg.2 nimetatud kohustuse rikkumine ei mõjuta ülesütlemise kehtivust, kuid kohustust rikkunud pool peab hüvitama teisele poolele sellest tekkinud kahju. TLS §104 kohaselt on seadusest tuleneva aluseta või seaduse nõuetele mittevastav töölepingu ülesütlemine tühine. Raseda või rasedus – ja sünnituspuhkuse õigusega töötaja töölepingu ülesütlemine on tühine ka siis, kui naine temast mitteolenevatel põhjustel ei ole järginud TLS §93 lg.3 nimetatud tähtaega. TLS §105 kohaselt peab kohtule hagi või töövaidluskomisjonile avalduse ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks esitama 30 kalendripäeva jooksul arvates ülesütlemisavalduse saamisest. Kui hagi või avaldust ei esitata tähtaja jooksul või kui hagi või avalduse esitamise tähtaega ei ennistata, on ülesütlemine algusest peale kehtiv ja leping on lõppenud ülesütlemisavalduses märgitud tähtpäeval. TLS §107 sätestab, et kui kohus või töövaidluskomisjon tuvastab, et töölepingu ülesütlemine on seadusest tuleneva aluse puudumise või seaduse nõuetele mittevastavuse tõttu tühine või vastuolu tõttu hea usu põhimõttega tühistatud, loetakse, et leping ei ole ülesütlemisega lõppenud. TLS §107 lg.1

sätestatud juhul lõpetab kohus või töövaidluskomisjon tööandja või töötaja taotlusel töölepingu alates ajast, kui see oleks lõppenud ülesütlemise kehtivuse korral. Kohus või töövaidluskomisjon ei rahulda TLS §107 lg.2 sätestatud tööandja taotlust, kui töötaja on ülesütlemise ajal rase või töötajal on õigus saada rasedus – ja sünnituspuhkust või töötaja on valitud töötajate esindajaks, välja arvatud juhul, kui mõlemapoolseid huve arvestades ei ole see mõistlikult võimalik. TLS §109 kohaselt, kui kohus või töövaidluskomisjon lõpetab töölepingu TLS §107 lg.2 nimetatud juhul, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Kohus või töövaidluskomisjon võib hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huve. Kui kohus või töövaidluskomisjon lõpetab töölepingu TLS §107 lg.2 nimetatud juhul töötajaga, kes on rase, kellel on õigus saada rasedusja sünnituspuhkust või kes on valitud töötajate esindajaks, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kuue kuu keskmise töötasu ulatuses. Kohus või töövaidluskomisjon võib hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huve. Kui töötajale on määratud TLS §107 lg.1 võilg.2 nimetatud hüvitis, ei ole töötajal õigust nõuda töötasu, mida töötajal oleks olnud õigus saada töösuhte jätkumisel töövaidlusorgani otsuse jõustumiseni. Tööandjal on töötajapoolse töölepingu õigusvastase ülesütlemise korral õigus nõuda töötajalt mõistlikku hüvitist. Samuti pidas kohus vajalikuks rakendata VÕS §116lg.1; lg.2 p.2-4 ja lg.6 sätteid, mille kohaselt võib lepingupool lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine). Olulise lepingurikkumisega on eelkõige tegemist, kui: a) rikuti kohustust, mille täpne järgimine oli lepingust tulenevalt teise lepingupoole huvi püsimise eelduseks lepingu täitmise vastu; b) kohustust rikuti tahtlikult või raske hooletuse tõttu ja c) kohustuse rikkumine annab kahjustatud lepingupoolele mõistliku põhjuse eeldada, et teine lepingupool ei täida kohustusi ka edaspidi. Kui oluliselt rikutakse kestvuslepingut, võib kahjustatud lepingupool selle vastavalt VÕS §196 sätestatule üles öelda. VÕS §196 kohaselt võib kestvuslepingu kumbki lepingupool mõjuval põhjusel etteteatamistähtaega järgimata üles öelda, eelkõige kui ülesütlevalt lepingupoolelt ei või kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kuni kokkulepitud tähtpäevani või etteteatamistähtaja lõppemiseni (erakorraline ülesütlemine). Kui mõjuv põhjus seisneb selles, et teine lepingupool rikub lepingulist kohustust, võib lepingu üles öelda alles pärast kohustuse rikkumise lõpetamiseks määratud mõistliku tähtaja tulemusteta lõppemist. Tähtaja määramine ei ole vajalik VÕS §116 lg.2 p.2-4 sätestatud juhtudel. Ülesütlemiseks õigustatud isik võib lepingu üles öelda üksnes mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta ülesütlemise aluseks olnud asjaoludest teada sai.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS

Eeltoodut aluseks võttes ja kaalunud kõiki kohtule esitatud tõendeid, asjaolusid, väiteid ning vastuväiteid kogumis, luges kohus tõendatuks, et N. V. hagi Aktsiaseltsi Eesti Energia Kaevandused vastu oli kõigi nõuete osas põhjendamatu ja ei kuulunud rahuldamisele. Kõik käesoleva tsiviilmenetlusega seotud kohtukulud tuleb panna N. V. enda kanda. Kohus luges tõendatuks, et N. V. taotles paikvaatluse tegemist Ahtme – Viivikonna raudteelõigul, selle remondi kvaliteedi hindamiseks, mille kohus jättis rahuldamata, kuna kohus luges tõendatuks, et ainult kohtu poolt läbi viidava paikvaatlusega ei ole võimalik hinnata, kuidas N. V. täitis oma otseseid tööülesandeid Ahtme – Viivikonna raudteelõigu kapitaalremonditööde organiseerimisel, aga samuti ei ole võimalik anda hinnangut sellele, kui kvaliteetselt oli teostatud remont ise. Kohus asus seisukohale, et Ahtme – Viivikonna raudteelõigu ehituse eksperthinnang oli 28.augustil 2009.a. antud kirjalikult Aktsiaseltsi EVR Infra Ehitusjärelvalve projektijuhi I. R. poolt, nimetatud eksperthinnangu kummutamiseks ei olnud keegi menetlusosalistest esitanud kohtule alternatiivset eksperthinnangut. Teise eksperthinnangu puudumisel asus kohus seisukohale, et kohtu poolt läbiviidava paikvaatlusega ei ole võimalik ei kummutada ega ka kinnitada Aktsiaseltsi EVR Infra Ehitusjärelvalve projektijuhi 28.augustil 2009.a. antud eksperthinnangut, millega luges kohus tõendatuks, et (tõendamise seisukohalt) ei olnud kohtu poolt paikvaatluse läbiviimine vajalik, kuna remont oli teostatud ammu ning lihtsa vaatlemisega ei olnud võimalik saavutada N. V. poolt soovitud tulemust, mille tõttu jättiski kohus N. V. taotluse rahuldamata. Kohus asus seisukohale, et juba antud eksperthinnangu ümberlükkamiseks oleks N. V. pidanud taotlema, mitte paikvaatluse läbiviimist, vaid N. V. oleks pidanud tellima alternatiivse eksperthinnangu mõnelt teiselt vastava ala eksperdilt. Kohus luges tõendatuks, et N. V. poolt hagi esitamine Aktsiaseltsi Eesti Energia Kaevandused vastu tingis suures osas N. V. poolne juhindumine enne 01.juulit 2009.a. kehtinud tööõiguses valitsenud arusaamadest, mida N. V. väljendas korduvalt ka kohtuistungil. Sellised arusaamad, nagu ühe rikkumise eest võib määrata ainult ühe karistuse ja nagu oleks töölepingu erakorraline ülesütlemine tööandja poolt töötaja suhtes distsiplinaarkaristuseks, olid uue töölepinguseaduse tingimustes visad kaduma. Kohus luges tõendatuks, et käesoleval ajal lubab TLS §72, kui töötaja oli rikkunud töölepingust tulenevat kohustust, tööandjal kasutada võlaõigusseaduses ettenähtud õiguskaitsevahendeid, kuid üksnes juhul, kui töötaja oli töölepingu tingimuste rikkumises süüdi.

Kohus luges tõendatuks, et VÕS §116lg.1; lg.2 p.2-4 ja lg.6 sätete kohaselt võis lepingupool lepingust taganeda, kui teine lepingupool oli lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine). Olulise lepingurikkumisega oli eelkõige tegemist, kui: a) rikuti kohustust, mille täpne järgimine oli (lepingust tulenevalt) teise lepingupoole huvi püsimise eelduseks lepingu täitmise vastu; b) kohustust rikuti tahtlikult või raske hooletuse tõttu ja c) kohustuse rikkumine andis kahjustatud lepingupoolele mõistliku põhjuse eeldada, et teine lepingupool ei täida kohustusi ka edaspidi. Kui oluliselt rikutakse kestvuslepingut, võis kahjustatud lepingupool selle vastavalt VÕS §196 sätestatule üles öelda. VÕS §196 sätestas, et kestvuslepingu võis kumbki lepingupool mõjuval põhjusel etteteatamistähtaega järgimata üles öelda, eelkõige, kui ülesütlevalt lepingupoolelt ei või, kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades, mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kuni kokkulepitud tähtpäevani või etteteatamistähtaja lõppemiseni (erakorraline ülesütlemine). Lepinguliste kohustuse rikkumise lõpetamiseks mõistliku tähtaja määramine ei olnud vajalik VÕS §116 lg.2 p.2-4 sätestatud juhtudel. Ülesütlemiseks õigustatud isik võis lepingu üles öelda üksnes mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta ülesütlemise aluseks olnud asjaoludest oli teada saanud. Eeltoodust tulevalt luges kohus tõendatuks, et N. V. ́ga sõlmitud töölepingu erakorraline ülesütlemine Aktsiaseltsi Eesti Energia Kaevandused poolt ei olnud N. V. ́le määratud distsiplinaarkaristuseks. Kohus luges tõendatuks, et N. V. poolt süüliselt toimepandud töölepingu tingimuste rikkumine andis Aktsiaseltsile Eesti Energia Kaevandused mõistliku põhjuse eeldada, et N. V. ei täida töölepingus tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt ka edaspidi. Samuti ei või (ega olnud mõistlik) kõiki asjaolusid arvestades nõuda Aktsiaseltsilt Eesti Energia Kaevandused töölepingu jätkamist N. V. ́ga, kuna N. V. ei olnud, kuni käesoleva ajani, tunnistanud tema poolt toime pandud töölepingu tingimuste rikkumist Ahtme – Viivikonna raudteelõigu kapitaalremondi teostamise juhtimisel, mis seisnes SNiP 2.05.07-91 nõuete rikkumises. Nii tunnistajate ütlustega, kui dokumentaalsete tõenditega luges kohus tõendatuks, et Aktsiaseltsi Eesti Energia Kaevandused eesmärgiks oli Ahtme – Viivikonna raudteelõigu ohutuse tõstmine maksimaalsele tasemele, millisel eesmärgil andis Aktsiaselts Eesti Energia Kaevandused (endine – Aktsiaselts Põlevkivi Raudtee) N. V. ́le seadusliku korralduse paigaldada Ahtme – Viivikonna raudteelõigul, kapitaalremondi käigus, ballastkillustikuna graniitkillustikku vähemalt 25 cm paksuselt. Kapitaalremondiks vajaliku graniitkillustiku oli Aktsiaselts Eesti Energia Kaevandused soetanud ning nimetatud graniitkillustik asus täielikult N. V. käsutuses, N. V. ́le alluvas laos, aga samuti oli N. V. selle graniitkillustiku eest materiaalselt vastutav isik. Kohus luges tõendatuks, et Aktsiaseltsi Eesti Energia Kaevandused selline korraldus N.

V. ́le oli kooskõlas N. V. ́ga sõlmitud töölepingu sätetega, aga samuti ka N. V. ametijuhendi sätetega. Kohus luges tõendatuks, et nii kohtule esitatud kirjalikes dokumentides kui ka kohtuistungil antud seletuses tunnistasid N. V. ja tema lepinguline esindaja, advokaat Kaido Kooga Aktsiaseltsi EVR Infra Ehitusjärelvalve projektijuhi I. R. 11.septembril 2009.a. antud kirjaliku eksperthinnangu õigsust. N. V. ja advokaat K. K. selgitasid kohtule kohtuistungil, et tõepoolest lisati N. V. juhtimisel toimunud raudteelõigu remondi käigus, kogu remonditud raudteelõigu ulatuses, vanale (umbes 20 cm paksusele) paekivikillustiku kihile värske (umbes 10 cm – 13 cm paksune) graniitkillustiku kiht. Pärast remonti oli kogu raudteelõigu ulatuses killustiku ballastikiht (vana paekivikillustiku kiht + uus graniitkillustiku kiht kokku) vähemalt 30 cm paksune, mis vastas kõikidele projekteerimisnormidele ning oli nähtav ka lihtsa vaatluse käigus. Kohus luges tõendatuks, et N. V. tegevus (paigaldada 25 cm paksuse graniitkillustiku asemel 10 cm – 13 cm paksune graniitkillustiku kiht) oli otseses vastuolus N. V. ja Aktsiaseltsi Eesti Energia Kaevandused vahel sõlmitud töölepingu sätetega, aga samuti Aktsiaseltsi Eesti Energia Kaevandused poolt antud juhistega N. V. ́le. Kohus luges tõendatuks, et oma tegevusega saavutas N. V. Ahtme – Viivikonna raudteelõigul väiksema rongiliikluse ohutuse astme, kui seda nõudis Aktsiaselts Eesti Energia Kaevandused. N. V. seadis oma ebaseadusliku tegevusega kahtluse alla kolmandate isikute usalduse rongiliikluse ohutuse suhtes Ahtme – Viivikonna raudteelõigul, millega kaasnes kogu Aktsiaseltsi Eesti Energia Kaevandused (kui Ahtme – Viivikonna raudteelõigu omaniku) usalduse kõigutamine kolmandate isikute suhtes. Kohus luges tõendatuks, et N. V. pani toime töölepingu rikkumise tahtlikult, kuna tsiviilasja materjalidega oli tõendatud, et Aktsiaseltsi Eesti Energia Kaevandused siseauditi osakonnal tekkisid, seoses avastatud puudustega N. V. töös, kahtlused raudteele paigaldatud graniitkillustiku koguse osas. Siseauditi osakond avastas, et mitte ükski N. V. poolt esitatud raudtee remonditööde kalkulatsioon ei vastanud tegelikkusele. Kohus luges tõendatuks, et N. V. tegutses graniitkillustiku vähem paigaldamise osas tahtlikult ning asus tegelikult raudteele paigaldatud graniitkillustiku koguse varjamiseks koostama fiktiivseid dokumente raudtee remontööde kohta, millised dokumendid avastas kontrolli käigus Aktsiaseltsi Eesti Energia Kaevandused siseauditi osakond. Samuti lõi N. V. (materiaalselt vastutava isikuna) segaduse graniitkillustiku liikumise osas, eesmärgiga varjata tegelikult raudteele paigaldatud graniitkillustiku kogust. N. V. poolt tekitatud segaduse tulemusena fikseeriti Aktsiaseltsi Eesti Energia Kaevandused siseauditi osakonna poolt inventuuri käigus üheaegselt, nii materiaalsete väärtuste ülejäägid, kui ka puudujäägid N. V. ́le alluvas laos. Kõigi eeltoodu alusel luges kohus tõendatuks, et N. V. tegutses töölepingu tingimuste rikkumisel tahtlikult, aga samuti põhjustas N. V. tahtlik tegevus

otseselt Aktsiaseltsi Eesti Energia Kaevandused poolse usaldamatuse N. V. vastu ka edaspidi. Kohus asus seisukohale, et Aktsiaseltsil Eesti Energia Kaevandused oli täielik alus TLS §72 alusel kasutada võlaõigusseaduses ettenähtud õiguskaitsevahendeid N. V. suhtes, mida Aktsiaselts Eesti Energia Kaevandused ka tegi, öeldes töölepingu N. V. ́ga erakorraliselt üles. Tööandja peab ülesütlemist põhjendama, mida Aktsiaselts Eesti Energia Kaevandused ka on teinud kirjalikus vormis. Töölepingu ülesütlemine tehti N. V. ́le teatavaks allkirja vastu. Kohus luges tõendatuks, et töölepingu ülesütlemist pidi põhjendama kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. TLS §95 lg.2 nimetatud kohustuse rikkumine ei mõjuta ülesütlemise kehtivust, kuid kohustust rikkunud pool peab hüvitama teisele poolele sellest tekkinud kahju. TLS §104 kohaselt oli seadusest tuleneva aluseta või seaduse nõuetele mittevastav töölepingu ülesütlemine tühine. Raseda või rasedus – ja sünnituspuhkuse õigusega töötaja töölepingu ülesütlemine on tühine ka siis, kui naine temast mitteolenevatel põhjustel ei ole järginud TLS §93 lg.3 nimetatud tähtaega. Kohus luges tõendatuks, et Aktsiaselts Eesti Energia Kaevandused oli põhjendanud N. V. ́ga töölepingu erakorralist ülesütlemist kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, N. V. oli temale inkrimineeritavad töölepingu rikkumised toime pannud süüliselt, otsese tahtlusega, tingituna sellest, et Aktsiaselts Eesti Energia Kaevandused ja N. V. tõlgendasid erinevalt SNiP 2.05.07-91 nõudeid, mis omakorda tõi N. V. poolt kaasa N. V. ́le Aktsiaseltsi Eesti Energia Kaevandused poolt antud otseste korralduste tahtliku eiramise graniitkillustiku paigaldamisel Ahtme – Viivikonna raudteelõigul. Kohus luges tõendatuks, et töölepingu erakorralise ülesütlemise (seaduses loetletud) tühisuse asjaolud käesoleval juhul puudusid, mille tõttu pidaski kohus vajalikuks jätta kõik N. V. nõuded Aktsiaseltsi Eesti Energia Kaevandused vastu rahuldamata. Kohus luges tõendatuks, et mõlemapoolseid huve järgides ei saanud ei Aktsiaselts Eesti Energia Kaevandused ega ka N. V. ise eeldada töösuhte jätkamist, eelkõige kuna N. V. oli Aktsiaseltsi Eesti Energia Kaevandused hoiatusest hoolimata eiranud Aktsiaseltsi Eesti Energia Kaevandused mõistlikke korraldusi ja rikkunud töökohustusi. Kuna N. V. näol ei olnud tegemist Aktsiaseltsi Eesti Energia Kaevandused lihttöölisega, vaid N. V. oli Aktsiaseltsi Eesti Energia Kaevandused juhtivtöötaja, siis luges kohus tõendatuks, et N. V. eelnevat hoiatamist ei oleks töölepingu erakorralise ülesütlemise eeldusena vaja olnud, kuna juhtivtöötajana lasus N. V. ́l endal alluvate kontrolli funktsioon mille tõttu tuli lugeda N. V. poolt tahtlikult toime pandud töökohustuste rikkumised, eriliselt rasketeks ning N. V. ei võinud (hea usu põhimõtte järgi) Aktsiaseltsilt Eesti Energia Kaevandused oodata töölepingu jätkumist.

Johannes Külaots

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.