Narva linna avaldus täisealisele isikule eestkoste määramise nõudes Avaldaja: Narva linn (Narva Linna Sotsiaalabiameti kaudu) /rk 75009148, asukoht Linda 4, 20309 Narva; e-post [email protected]/ Avaldaja esindaja: Galina Volodina Puudutatud isikud: V G (isikukood XXX, Elukoht: XXX) V G ́i esindaja vandeadvokaat Tiina Mare Hiob (AB TM Hiob OÜ, asukoht Tondi 1-306, Tallinn; e-post: [email protected]) N G (isikukood XXX, Elukoht: XXX) L M (isikukood XXX, Elukoht: XXX)
Menetlusosalised ja nende esindajad:
Resolutsioon
1.Avaldus rahuldada.
2.Vabastada N G eestkostja ametist.
3.Seada V G (isikukood XXX, elukoht: XXX) üle eestkoste kuni 22.02.2016.a ning määrata tema eestkostjaks L M (isikukood XXX, elukoht: XXX), kellele anda esindusõigus eestkostetava V G ́i suhtes kõikide tehingute tegemisel ning asjade ajamisel.
4.Keelata V G ́il kõikide tehingute tegemise.
5.L M on V G ́i seaduslik esindaja ning on kohustatud: kaitsma eestkostetava varalisi ja isiklikke õigusi ning huve, samuti hoolitsema selle eest, et eestkostetav saaks vajalikul määral ravi- ja sotsiaalteenuseid (PKS § 206 lg 1);
2-10-49548 teatama kohtule ja valla- või linnavalitsusele, kui ta saab teada asjaoludest, mis võimaldavad eestkoste lõpetada või eestkostja ülesandeid piirata või laiendada (PKS § 206 lg 2); esitama kohtule kirjaliku nimekirja eestkostetava vara kohta hiljemalt
25.märtsil 2011.a. Nimekirjas esitatakse teave kuni nimekirja koostamiseni vara koosseisus toimunud muutuste kohta (PKS § 202, § 184); esitama eestkostetava vara valitsemise ja eestkostja muude ülesannete täitmise kohta kohtule kirjaliku aruande oma ülesannete täitmisest eelneva aasta kohta hiljemalt järgneva aasta 31. jaanuaril. Aruandes tuuakse eraldi välja tehtud kulutused ning lisatakse neid tõendavad dokumendid (PKS § 202, § 194 lg 2); teatama kohtule oma elukoha muutusest (PKS § 202, § 193 lg 1).
6.Kohus otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise hiljemalt 22. veebruaril 2016.a.
7.Kohus kontrollib iga kolme aasta järel, kas eestkoste jätkumine eestkostetava üle on eestkostetava huvide kaitseks vajalik ning kas on alust eestkostja ülesandeid laiendada või kitsendada.
8.V G on tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja kaotab hääleõiguse.
9.Jätta kõik avaldaja menetluskulud tema enda kanda.
10.Jätta V G ́i esindaja kulud ning asjas määratud kohtupsühhiaatriaekspertiisi kulud Eesti Vabariigi kanda.
11.Saata kohtumäärus avaldajale, V G ́i esindajale teadmiseks ning L M täitmiseks. Edasikaebamise kord Kohtumäärus jõustub selle eestkostjale kättetoimetamisega. Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Asjaolud
1.Narva linn (Sotsiaalabiameti kaudu) esitas 08. oktoobril 2010.a Viru Maakohtule avalduse täisealisele V G ́i üle seatud eestkoste ja eestkostja ametiaja pikendamiseks. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja Täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 9 lg 2 määrab, et kui täisealisele isikule on enne käesoleva seaduse jõustumist määratud tähtajatult eestkostja, loetakse ajaks, millal kohus peab tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 526 lõike 2 punkti 5 järgi hiljemalt otsustama eestkoste lõpetamise või pikendamise, 2011. aasta 1. jaanuar.
2.Avalduse kohaselt V G põeb paranoidset skisofreeniat. Temal on häiritud vaimne tegevus. Narva Linnakohtu 16.04.2001 otsusega tsiviilasjas 2-1265/01 V.G eestkostjaks oli määratud N G. Seega Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja 2 (8)
2-10-49548 Täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 9 lg 2 alusel kohus peab tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 526 lõike 2 punkti 5 järgi otsustama eestkoste lõpetamise või pikendamise. Avaldaja on seisukohal, et V. G on piiratud teovõimega isik ja eestkoste vajadus ei ole ära langenud.
3.V. G on vallaline. Ta elab koos oma ema N G, kes on V. G eestkostjaks. N G terviseseisundi tõttu ei saa ta täita eestkostja ülesandeid ja soovib, et kohus vabastaks tema eestkostja ametist.
4.V.G õde L M andis nõusoleku tema V eestkostja määramiseks. Avaldaja on seisukohal, et L M oma isikuomadustelt ja võimetelt, samuti eestkostetavaga vahelistelt suhetelt sobib kohtu poolt määratud ülesannetes V. G huve kaitsma. SA Narva Haigla Polikliiniku psühhiaatria kabineti psühhiaatri Vladimir Savini 17.03.2010.a. tõendi järgi L M on psüühiliselt terve. OÜ Narva Perearstikeskuse 19.03.2010.a tõendi järgi L M terviseseisund lubab temal olla eestkostjaks. Menetluse käik
5.Viru Maakohtu 11.10.2010.a kohtumäärusega määrati V G riigi õigusabi osutaja. Eesti Advokatuuri juhatus nimetas kohtumääruse alusel esindajaks vandeadvokaat Tiina Mare Hiob. Kohtupsühhiaatriaekspertiis
6.19.10.2010.a SA Narva Haigla psühhiaater Ilona Kalugina poolt koostatud ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi akti nr 35 V G kannatab vaimuhaiguse - paranoidse skisofreenia, sügava defektiga tundetahte elus, all. Sellele viitavad osaline orienteeritus, meelepettelised elamused, tunde-tahteelu tunduv alanemine, isoleeritus ümbritsevast elust. Vaimse seisundi tõttu ei ole V G suuteline aru saama oma tegude tähendusest ja neid juhtima, oma elu iseseisvalt korraldama, langetama otsuseid, tegema tehinguid, sealhulgas ka pisitehinguid.
7.V G ei ole võimalik ära kuulata kohtuistungil ega ka tema tavalises keskkonnas, kuna tema käitumine võib olla ettearvamatu. Vaimse seisundi tõttu on vajalik eestkoste pikendamine. Eestkostja peab tema igapäevaelu korraldama (poes käima, süüa tegema, koristama, puhtust pidama, andma ravimeid, jne), langetama tema eest otsuseid, tegema tehinguid, sealhulgas pisitehinguid, kaitsma tema õigusi.
8.Eksperdi arvamuse kohaselt vajab V G eestkostet esialgu 5 aastat, siis oleks vajalik uuesti tema seisundit hinnata. Tegelikult vajab ta kõrvalabi ja juhendamist oma elupäevade lõpuni, kuna tema tervislik seisund pidevalt halveneb. V G esindaja arvamus
9.Esindaja külastas ja kuulas V G ära 01.11.2010 isiku kodus Narvas Võidu 10A - 11 temale harjumuspärases keskkonnas ema N G ja õe L M juuresolekul. V G 3 (8)
2-10-49548 on autistliku käitumisega, küsimustele ei vasta, tema pole pöördumisele ei reageeri, oma arvamust käimasoleva menetluse kohta ei ole suuteline avaldama.
10.Esindaja on veendunud ärakuulamisel, et vaatamata temaga tehtud tööle ei ole V G suuteline mõistma eestkostemenetluse tähendust ega suuda avaldada arvamust eestkostja isiku suhtes. V G ei suuda mõista abielu sõlmimise ega muude perekonnaõiguslike tehingute õiguslikest tagajärgedest PKS § 203 lg 2 tähenduses Samuti veendus esindaja, et N G tervislik seisund ei luba tal eestkostja ülesannete täitmist jätkata. Kuna V G vajab jätkuvalt eestkoste seadmist leiab esindaja, et Narva linna avaldus V G eestkoste määramiseks ja senise eestkostja vabastamiseks ja uue eestkostja määramiseks on põhjendatud ja see tuleb rahuldada
11.PKS § 197 lg 1 kohaselt Kohus võib eestkostja vabastada, kui eestkostja oma kohustuste olulise rikkumise tõttu või muul põhjusel ei vasta enam eestkostjale esitatavatele nõuetele või kui eestkostja ülesannete jätkumine kahjustaks eestkostetava huve. Sama lg 2 kohaselt Kohus vabastab eestkostja omal algatusel või õigustatud huvi omava isiku taotluse alusel. Kohus võib eestkostja vabastada ka eestkostja enda avalduse alusel. Eeltoodu põhjal olen arvamusel, et V G senine eestkostja N G tuleb ametist vabastada, kuna tema tervis ei võimalda tal enam poja eestkostjana tegutseda. Kuna V G vajab jätkuvalt eestkostet, tuleb isikule määrata uus eestkostja
12.Esindaja on seisukohal, et kooskõlas PKS § 203 ja § 204 tuleb V G kui piiratud teovõimega isiku varaliste ja isiklike õiguste ning huvide kaitseks seada eestkoste. Eestkostjaks sobiv isik on L M. Eestkostja ülesannete ring tuleb jätta piiramata ja eestkoste tuleb seada kõikide asjade ajamiseks. L M võib eestkostja ülesandeid täita tähtajaga 3-5 aastat kooskõlas TsMS § 526 lg 3 mõttega. V G tuleb TsMS § 526 lg 5 mõttega (kui kohus seab eestkoste eestkostetava kõigi asjade ajamiseks, loetakse lisaks, et eestkostetav on tunnistatud teovõimetuks valimisõiguse osas ja ta kaotab hääleõiguse) tunnistada teovõimetuks valimisõiguse osas. Eestkostja kandidaadi ärakuulamine
12.24. jaanuaril 2011.a kuulas ära kohus eestkostja kandidaat L M, kes teatas kohtule, et viimasel ajal on N G tervisliku seisundi tõttu ei saa enam olla eestkostjaks. V G vajab pidevat järelevalvet, kõrvalabi olmeprobleemide lahendamisel. Puudutatud isik L M on nõus olema V G eestkostjaks. Avaldaja esindaja ärakuulamine
13.24.02.2011 kohus kuulas avaldaja esindaja Aleksei Forstimani telefonitsi. Avaldaja esindaja teatas, et avaldaja jääb oma avalduse juurde ja palub määrata V G eestkostjaks L M 5-aastaks. V G vajab eestkostjat. Avaldaja esindaja palus lahendada avaldus kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata ja saata avaldajale kohtulahend.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
4 (8)
2-10-49548
14.Kohus tutvunud avaldusega, kuulanud ära puudutatud isiku ja menetlusosaliste esindajate seletused ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid, leidis, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
15.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja Täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 9 lg 2 määrab, et kui täisealisele isikule on enne käesoleva seaduse jõustumist määratud tähtajatult eestkostja, loetakse ajaks, millal kohus peab tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 526 lõike 2 punkti 5 järgi hiljemalt otsustama eestkoste lõpetamise või pikendamise, 2011. aasta 1. jaanuar. Seoses sellega, et avaldus ei olnud lahendatud enne 2011a. 1. jaanuarit, lõppesid eestkostja volitused ja antud asjas tuleb lahendada eestkostja seadmise vajadus V G üle. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 5 ja 6 alusel lahendab kohus täisealisele piiratud teovõimega isikule eestkostja määramise ja isiku paigutamise kinnisesse asutusse hagita menetluses.
16.Avaldaja nõudeks on täiseilse isiku üle eestkoste seadmine. Alates 01.07.2002.a kehtima hakanud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 8 lg 2 teise lause alusel isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida, on piiratud teovõime. Sama paragrahvi 3. lõike kohaselt, kui isikule, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu ei suuda kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, on määratud kohtu poolt eestkostja, siis eeldatakse, et isik on piiratud teovõimega.
17.TsMS § 229 lg 2 alusel tsiviilprotsessis on tõendiks muu hulgas ka eksperdiarvamus. SA Narva Haigla ekspert Ilona Kalugina poolt 19.10.2010.a koostatud ekspertiisiakti nr 35 kohaselt kannatab vaimuhaiguse - paranoidse skisofreenia, sügava defektiga tundetahte elus, all. Vaimse seisundi tõttu ei ole V G suuteline aru saama oma tegude tähendusest ja neid juhtima, oma elu iseseisvalt korraldama, langetama otsuseid, tegema tehinguid, sealhulgas ka pisitehinguid. Eksperdi arvamuse kohaselt vajab V G eestkostet esialgu 5 aastat. Tegelikult vajab V G kõrvalabi ja juhendamist oma elupäevade lõpuni, kuna tema tervislik seisund pidevalt halveneb.
18.Kuni 01.07.2010.a kehtinud perekonnaseaduse (PKS) § 92 lg 4 eestkoste seatakse ka täisealise piiratud teovõimega isiku varaliste ja isiklike õiguste ja huvide kaitseks. Alates 01.07.2010.a kehtima hakanud PKS § 210 lg 1 näeb ette, et sama seadus laieneb kõigile perekonnaõiguslikele suhetele, mis on tekkinud seaduse jõustumise hetkeks. Seega tuleb antud juhul kohaldada alates 01.07.2010.a jõustunud perekonnaseadust.
19.PKS § 203 lg 1 kohaselt, kui täisealine ei suuda vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida määrab kohus talle eestkostja. PKS § 206 lg 1 kohaselt, eestkostja kaitseb eestkostetava varalisi ja isiklikke õigusi ning huve. Muu hulgas peab eestkostja hoolitsema selle eest, et eestkostetav saaks vajalikul määral ravi- ja sotsiaalteenust.
5 (8)
2-10-49548
20.Avaldaja on põhjendanud eestkoste seadmist muu hulgas ka eestkostet vajava isiku nimel tehingute tegemise vajadusega. Menetlusosalised on nõustunud eestkostja määramisega. Kohus hinnanud esitatud tõendeid kogumis, nõustub avaldusega. Eestkostjaks määratav isik tegelikult täidab eestkostja ülesandeid. Avaldaja esindaja ja asjast puudutatud isik on teatanud, et teisi isikuid, keda saaks alternatiivselt eestkostjaks määrata, ei ole.
21.TsMS § 524 lg 1 kohaselt kuulab kohus isiklikult ära isiku, kellele eestkoste seadmist menetletakse. 19.10.2010.a ambulatoorse kohtupsühhiaatria ekspertiisi akti nr 35 kohaselt V G ei ole võimalik ära kuulata kohtuistungil ning ka tema tavalises keskkonnas, kuna tema käitumine võib olla ettearvamatu. Kuna eksperdi väitel V. G tervislik seisund ei võimalda tema ärakuulamist ei pea kohus põhjendatuks tema ärakuulamist kohtu poolt. Tema tahe on välja selgitatud riigi õigusabi korras määratud esindaja kaudu.
22.PKS § 204 lg 1 kohaselt eestkostjaks määratakse füüsiline isik, kes oma isikuomadustelt ja võimetelt sobib määratud ülesannetes eestkostetava huve kaitsma. Eestkostjat määrates arvestatakse ka tema ja eestkostetava vahelisi suhteid. PKS § 204 lg 4 kohaselt võib isiku eestkostjaks määrata tema nõusolekul.
23.Vastavalt TsMS § 525 lg 3 kohus kuulab enne eestkostja määramist ära ka isiku, kelle eestkostjaks määramist taotletakse või keda kohus kavatseb eestkostjaks nimetada, ja võimaliku avaldaja. Kohus kuulas 24.01.2011 L M isiklikult ära, ta on nõus olema V G eestkostjaks. Kohus on veendunud, et L M on eestkostjaks sobiv isik ning leiab, et ta sobib oma isikuomadustelt ja võimetelt eestkostetava huve kaitsma ja eestkostja ülesandeid täitma. L. M on V. G õde, seega lähedane isik. Seega on põhjendatud määrata V G eestkostjaks L M.
24.PKS § 174 lg 2 sätestatud asjaolusid, mille kohaselt L M ei saa määrata eestkostjaks, kohus ei tuvastanud.
25.V G esindaja on arvamusel, et eestkoste vajadus ei ole ära langenud. V G üle eestkoste seadmine on tema huvides, ta ei ole võimeline iseseisvalt kaitsma oma õigusi ja huve ning vajab eestkoste seadmist.
26.Vastavalt TsMS § 530 lg 1 mõjuval põhjusel võib kohus eestkostja ametist vabastada. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt kui eestkostetav vaidleb eestkostja vabastamisele vastu, peab kohus eestkostetava isiklikult ära kuulama, välja arvatud juhul, kui see võib oluliselt ohustada eestkostetava tervist või kui eestkostetav ei suuda ilmselt tahet väljendada. TsMS § 530 lg 3 alusel uue eestkostja määramisel eelmise eestkostja surma või ametist vabastamise tõttu tuleb eestkostetav isiklikult ära kuulata, välja arvatud juhul, kui eestkostetav nõustub uue eestkostjaga, ärakuulamine võib oluliselt ohustada eestkostetava tervist või eestkostetav ei suuda ilmselt tahet väljendada. 6 (8)
2-10-49548
27.Kohus leiab, et tuleb rahuldada avaldaja taotlus ning vabastada N G eestkostja ametist tema tervisliku seisundi tõttu V G uueks eestkostjaks on määratud L M.
28.Vastavalt TsMS § 526 lg 2 p 5 märgitakse eestkostja määramise määruses aeg, millal kohus hiljemalt otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt eestkostja määratud aeg ei või olla pikem kui viis aastat määruse tegemisest alates ning lg 5 kohaselt kui kohus seab eestkoste eestkostetava kõigi asjade ajamiseks või kui eestkostja ülesannete ringi selliselt laiendatakse, et tal keelatakse kõikide tehingute tegemine, loetakse lisaks, et eestkostetav on tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja ta kaotab hääleõiguse.
29.Kohus leiab, et eestkoste tuleb seada V G kõigi asjade ajamiseks, kohus keelab V G kõikide tehingute tegemise ning TsMS § 526 lg 5 alusel tuleb lugeda, et ta on tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja kaotab hääleõiguse.
30.PKS § 203 lg 4 kohaselt kohus kontrollib iga kolme aasta järel, kas eestkoste jätkumine eestkostetava üle on eestkostetava huvide kaitseks vajalik ning kas on alust eestkostja ülesandeid laiendada või kitsendada. Kohus seab V G üle eestkoste tähtajaga 5 aastat, s.o kuni 22.02.2016.a, seejärel otsustab kohus eestkoste lõpetamise või pikendamise.
31.TsMS § 526 lg 4 kohaselt eestkoste seadmise määrus annab eestkostjale eestkostetava esindamise õiguse. Eestkostja on eestkostetava seaduslik esindaja (PKS § 179 lg 1). PKS § 172 kohaselt kuulub eestkostjale nii isikuhooldus- kui ka varahooldusõigus. TsMS § 194 lg 2 tulenevalt eestkostetava vara valitsemise ja eestkostja muude ülesannete täitmise kohta esitab eestkostja kohtule iga-aastase kirjaliku aruande. Aruandes tuuakse eraldi välja tehtud kulutused ning lisatakse neid tõendavad dokumendid. Menetluskulud
32.Vastavalt TsMS § 173 lg 1 asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.
33.Avaldaja on tasunud avalduse esitamisel 12,78 eurot riigilõivu. TsMS § 172 lg 1 esimese lause alusel jätab kohus avaldaja tasutud menetluskulud tema enda kanda.
34.TsMS § 172 lg 3 teise lause järgi isikule eestkostja määramise või selle tühistamise või eestkostega seotud abinõude rakendamise menetluse kulud, samuti hagita perekonnaasja ja lähenemiskeelu või muu sellesarnase isikuõiguste kaitseabinõu rakendamise menetluse kulud võib kohus jätta täielikult või osaliselt riigi kanda. Selle säte alusel kohus jätab kohtupsühhiaatriaekspertiisi kulud Eesti Vabariigi kanda.
7 (8)
2-10-49548
35.Kuna Viru Maakohtu 01.12.2010.a kohtumäärusega määrati eestkoste seadmise menetluses esindaja ilma kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja õigusabi kulud, siis TsMS § 172 lg 3 teise lause alusel jätab kohus ka esindaja kulud Eesti Vabariigi kanda.
36.Kohtumäärus on tehtud eelpooltoodud põhjendustel ja õiguslikel alusel TsMS, § 525 lg 1, lg2, § 526, § 531 lg 1, lg 2, § 661 lg 2 sätete kohaselt.