Narva linna avaldus täisealisele isikule eestkoste määramise nõudes Avaldaja: Narva linn (Narva Linna Sotsiaalabiameti kaudu) /rk 75009148, asukoht Linda 4, 20309 Narva; e-post [email protected]/ Avaldaja esindaja: Tatjana Zelenjajeva
Menetlusosalised ja nende esindajad:
Puudutatud isikud: O J (isikukood XXX, Asukoht: AS Hoolekandeteenused Valkla Hooldekodu, Kuusalu vald, Valkla küla 74630 Harjumaa) O J ́i esindaja vandeadvokaat Tiina Mare Hiob (AB TM Hiob OÜ, asukoht Tondi 1-306, Tallinn; e-post: [email protected]) L Z (isikukood XXX, Elukoht: XXX; e-post: XXX V E (isikukood XXX, Elukoht: XXX) N E (isikukood XXX Elukoht: XXX) 1 (8)
2-10-56910
RESOLUTSIOON
1.Avaldus rahuldada.
2.Seada O J ́i (isikukood XXX, asukoht: AS Hoolekandeteenused Valkla Hooldekodu, Kuusalu vald, Valkla küla 74630 Harjumaa) üle eestkoste kuni 23.02.2016.a ning määrata tema eestkostjaks L Z (isikukood XXX, elukoht: XXX), kellele anda esindusõigus eestkostetava O J ́i suhtes kõikide tehingute tegemisel ning asjade ajamisel.
L Z on O J ́i seaduslik esindaja ning on kohustatud: kaitsma eestkostetava varalisi ja isiklikke õigusi ning huve, samuti hoolitsema selle eest, et eestkostetav saaks vajalikul määral ravi- ja sotsiaalteenuseid (PKS § 206 lg 1); teatama kohtule ja valla- või linnavalitsusele, kui ta saab teada asjaoludest, mis võimaldavad eestkoste lõpetada või eestkostja ülesandeid piirata või laiendada (PKS § 206 lg 2); esitama kohtule kirjaliku nimekirja eestkostetava vara kohta hiljemalt
25.märtsil 2011.a. Nimekirjas esitatakse teave kuni nimekirja koostamiseni vara koosseisus toimunud muutuste kohta (PKS § 202, § 184); esitama eestkostetava vara valitsemise ja eestkostja muude ülesannete täitmise kohta kohtule kirjaliku aruande oma ülesannete täitmisest eelneva aasta kohta hiljemalt järgneva aasta 31. jaanuaril. Aruandes tuuakse eraldi välja tehtud kulutused ning lisatakse neid tõendavad dokumendid (PKS § 202, § 194 lg 2); teatama kohtule oma elukoha muutusest (PKS § 202, § 193 lg 1).
5.Kohus otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise hiljemalt 25. veebruaril 2016.a.
6.Kohus kontrollib iga kolme aasta järel, kas eestkoste jätkumine eestkostetava üle on eestkostetava huvide kaitseks vajalik ning kas on alust eestkostja ülesandeid laiendada või kitsendada.
7.O J on tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja kaotab hääleõiguse.
8.Jätta kõik avaldaja menetluskulud tema enda kanda.
9.Jätta O J ́i esindaja kulud ning asjas määratud kohtupsühhiaatriaekspertiisi kulud Eesti Vabariigi kanda.
10.Saata kohtumäärus avaldajale, O J ́i esindajale teadmiseks ning L Z täitmiseks. Edasikaebamise kord Kohtumäärus jõustub selle eestkostjale kättetoimetamisega. Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates.
Asjaolud 2 (8)
2-10-56910
1.Narva linn (Sotsiaalabiameti kaudu) esitas 16. novembril 2010.a Viru Maakohtule avalduse täisealisele O J ́i üle seatud eestkoste pikendamiseks ja uue eestkostja määramiseks. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja Täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 9 lg 2 määrab, et kui täisealisele isikule on enne käesoleva seaduse jõustumist määratud tähtajatult eestkostja, loetakse ajaks, millal kohus peab tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 526 lõike 2 punkti 5 järgi hiljemalt otsustama eestkoste lõpetamise või pikendamise, 2011. aasta 1. jaanuar.
2.Avalduse kohaselt Tartu Maakohtu 11.01.2008 määrusega tsiviilasjas nr 2-07-30291 määras kuni O J eestkostja määramiseni jätta tema eestkostja ülesandeid täitma eestkosteasutus Narva Linnavalitsus.
3.O J viibib ööpäevaringsel tugevdatud järelevalvega erihoolekandeteenusel AS Hoolekandeteenused Valkla Hooldekodus kohtumääruse alusel. O J diagnoos on paranoidne skisofreenia episoodiline stabiilse defektiga; anamneesis narkootikumide kuritarvitamine. Lähtudes sellest avaldaja on seisukohal, et O J on piiratud teovõimega isik ja eestkoste vajadus ei ole ära langenud.
4.Seoses sellega avaldaja teeb kohtule ettepaneku määrata O J eestkostjaks L Z, kes andis vastava nõusoleku. Avaldaja on seisukohal, et L Z isikuomadused ja võimed sobivad kohtu poolt määratud ülesannetes O J huve kaitsmiseks. O J ja L Z vahel puuduvad vahelised suhted. L Z on teada O J tervise seisundi põhjendavate vajaduste ring. Menetluse käik
5.Viru Maakohtu 23.11.2010.a kohtumäärusega määrati O J riigi õigusabi osutaja. Eesti Advokatuuri juhatus nimetas kohtumääruse alusel esindajaks vandeadvokaat Tiina Mare Hiob. Kohtupsühhiaatriaekspertiis
6.Viru Maakohtu 18.10.2010.a määrusest tuleneb, et tsiviilasja nr 2-09-55327 menetlemisel viidi läbi kohtupsühhiaatriline ekspertiis. 18.12.2009 kohtupsühhiaatrilise akti nr 14/12 kohaselt O J on psühhiaatrilisel ravil alates 1995.aastast. Eksperdi arvamusel esineb O J raske püsiva kuluga psüühikahäire, mis on hõlmatav määratlusega „vaimuhaigus“. O J esineva raske psüühikahäire tõttu ei tule O J toime iseseisva elukorraldusega.
7.Eksperdi arvamuse kohaselt esineb O J vaimuhaigus püsikujulise paranoidse skisofreenia kujul. O J esinevad psüühikahäired ei võimalda tal kestvalt aru saada oma tegude tähendusest ja neid vastavalt sellele arusaamisele juhtida. Eksperdi hinnangul vajab O J edasist viibimist tugevalt kontrollitud keskkonnas, kus on tagatud pidev psühhiaatriline ravi ja välistatud narkootikumide tarvitamine. 3 (8)
2-10-56910 O J esindaja arvamus
8.Esindaja kuulas 16.12.2010 O J ära isikule tuttavas keskkonnas Valkla Hooldekodu tugevdatud järelevalvega osakonnas. Juures viibis tugevdatud järelevalvega osakonna tegevusjuht Raidu Toomingas. Esindaja on O J kohtunud ka varasemalt. O J ei meeldi, et temale on seatud eestkoste, et Narva linn soovib eestkostet pikendada ja määrata eestkostjaks L Z, Enda sõnul pole O J eestkostet üldse vaja, kasu pole ta sellest saanud, pikendada vaja pole. O J tahab Valklast lahkuda ja koju Narva sõita. O J kavatseb tööle asuda ehitusel, ta oskab keevitada. Valkla HK personali suhtes O J pretensioone ei ole, kuid tahab koju Narva. Küsimusele, kas O J teab, et kohus pikendas 2010 sügisel tema suhtes ravi tugevdatud järelevalvega ööpäevaringsel hooldus- ja raviteenusel, vastas O J eitavalt. L Z käis O J Valklas külas, kuid ikkagi ei taha O teda eestkostjaks.
9.Valkla Hooldekodu tugevdatud järelevalvega osakonna tegevusjuht Raidu Toomingas arvas, et iseseisvalt ei tule O J elu korraldamisega toime, ei tarvitaks ravimeid ja kalduks narkootikume tarvitama. Vabatahtlikult O J ravimeid ei võta, alla neelata ei taha, peidab ravimeid ja viskab ära. O J allus eelmistel aastatel halvasti režiimile, nüüd on asi paranenud ja O J on muutunud koostöövalmimaks. See võib olla püsiva ravi tulemus. Iseseisvalt O J ei tule toime, sest isikul puudub haiguskriitika, ta ei tunnista ravivajadust, ei tarvita vabal tahtel korrapäraselt ravimeid, hakkaks tarvitama alkoholi ja narkootikume. O J vajab jätkuvalt eestkostjat, kes korraldab isiku ravi, O J puhul tuleb välistada vaba juurdepääs alkoholile ja muudele sõltuvusainetele ning kindlustada pidev raviskeemi järgimine.
10.Esindaja on veendunud ärakuulamisel, et Narva linna avaldus O J seatud eestkoste pikendamiseks ja L Z O J eestkostjaks seadmiseks on põhjendatud ja tõendatud ning avaldus tuleb rahuldada.
11.Esindaja on seisukohal, et kooskõlas eeltooduga tuleb O J kui piiratud teovõimega isiku varaliste ja isiklike õiguste ning huvide kaitseks seatud eestkostet pikendada järgmiseks 5-ks aastaks. Lähedasi, kes oleksid suutelised eestkostja ülesandeid nõuetekohaselt täitma, O J ei ole: ema suhtes on seatud eestkoste, isa on O suhtes agressiivne ja vend on alkohoolik. Eestkostjaks sobiv isik on L Z, kes on valmis eestkostjana tegutsema ja andnud oma kirjaliku nõusoleku. L Z on teada eestkostja ülesanded, kohustused ja õigused. Eestkostja ülesannete ring tuleb jätta piiramata. Esindaja on arvamusel, et L Z on sobiv isik eestkostja ülesandeid täitma tähtajaga 5 aastat kooskõlas TsMS § 526 lg 3 mõttega. O J võiks teha pisitehinguid 100 krooni eest kuus või mõnes muus eestkostja poolt heakskiidetud summas. Eestkostja kandidaadi ärakuulamine
12.20. jaanuaril 2011.a kuulas ära kohus eestkostja kandidaat L Z, kes teatas kohtule, et ta kohtus O J Valkla Hooldekodus. O J ütles, et on nõus, et L Z oleks tema eestkostjaks, aga soovib ema juurde minna või vähemalt hooldekodusse, kus ei ole nii ranged tingimused. O J seisund paranes natuke, aga ta on narkosõltlane, ettearvamatu inimene, võib varastada. Hooldekodu töötajate sõnul praegu ta peab veel ikkagi kinnises asutuses viibima. Ta vajab eestkostet. Isa on kategooriliselt vastu, et poeg tuleks koju. Tema ema on nõus, et poeg elaks kodus, kuid ema on ise eestkostetav. 4 (8)
2-10-56910 Avaldaja esindaja ärakuulamine
13.Kohus kuulas avaldaja esindaja Tatjana Zelenjajevale telefonil 356 9411. Avaldaja esindaja teatas, et avaldaja jääb oma avalduse juurde ja palub määrata O J eestkostjaks L Z ́t. O J pikendati 18.10.2010 kinnises asutuses viibimise aega üheks aastaks, tema huvide kaitseks peab olema eestkostja määratud. Avaldaja esindaja palus lahendada avaldus kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata ja saata avaldajale kohtulahend.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
14.Kohus tutvunud avaldusega, kuulanud ära puudutatud isiku ja menetlusosaliste esindajate seletused ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid, leidis, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
15.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja Täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 9 lg 2 määrab, et kui täisealisele isikule on enne käesoleva seaduse jõustumist määratud tähtajatult eestkostja, loetakse ajaks, millal kohus peab tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 526 lõike 2 punkti 5 järgi hiljemalt otsustama eestkoste lõpetamise või pikendamise, 2011. aasta 1. jaanuar. Seoses sellega, et avaldus ei olnud lahendatud enne 2011a. 1. jaanuarit, lõppesid eestkostja volitused ja antud asjas tuleb lahendada eestkostja määramise vajadus O J üle. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 5 ja 6 alusel lahendab kohus täisealisele piiratud teovõimega isikule eestkostja määramise ja isiku paigutamise kinnisesse asutusse hagita menetluses.
16.Avaldaja nõudeks on täiseilse isiku üle eestkoste seadmine. Alates 01.07.2002.a kehtima hakanud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 8 lg 2 teise lause alusel isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida, on piiratud teovõime. Sama paragrahvi 3. lõike kohaselt, kui isikule, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu ei suuda kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, on määratud kohtu poolt eestkostja, siis eeldatakse, et isik on piiratud teovõimega.
17.TsMS § 229 lg2 alusel tsiviilprotsessis on tõendiks muu hulgas ka eksperdiarvamus. Psühhiaater Riinu Västrik ́u poolt 18.12.2009.a koostatud ekspertiisiakti kohaselt O J on psühhiaatrilisel ravil alates 1995.aastast. Ekperdi arvamusel esineb O J raske püsiva kuluga psüühikahäire. Vaimse seisundi tõttu ei ole O J suuteline aru saama oma tegude tähendusest ja neid juhtima, oma elu iseseisvalt korraldama, langetama otsuseid, tegema tehinguid. Eksperdi hinnangul vajab O J edasist viibimist tugevalt kontrollitud keskkonnas, kus on tagatud pidev psühhiaatriline ravi ja välistatud narkootikumide tarvitamine.
18.Kuni 01.07.2010.a kehtinud perekonnaseaduse (PKS) § 92 lg 4 eestkoste seatakse ka täisealise piiratud teovõimega isiku varaliste ja isiklike õiguste ja huvide kaitseks. Alates 01.07.2010.a kehtima hakanud PKS § 210 lg 1 näeb ette, et sama seadus laieneb kõigile 5 (8)
2-10-56910 perekonnaõiguslikele suhetele, mis on tekkinud seaduse jõustumise hetkeks. Seega tuleb antud juhul kohaldada alates 01.07.2010.a jõustunud perekonnaseadust. PKS § 203 lg 1 kohaselt, kui täisealine ei suuda vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida määrab kohus talle eestkostja. PKS § 206 lg 1 kohaselt, eestkostja kaitseb eestkostetava varalisi ja isiklikke õigusi ning huve. Muu hulgas peab eestkostja hoolitsema selle eest, et eestkostetav saaks vajalikul määral ravi- ja sotsiaalteenust.
19.Avaldaja on põhjendanud eestkoste seadmist muu hulgas ka eestkostet vajava isiku nimel tehingute tegemise vajadusega. Menetlusosalised on nõustunud eestkostja määramisega. Kohus hinnanud esitatud tõendeid kogumis, nõustub avaldusega. Eestkostjaks määratav isik tegelikult täidab eestkostja ülesandeid. Avaldaja esindaja ja asjast puudutatud isik on teatanud, et teisi isikuid, keda saaks alternatiivselt eestkostjaks määrata, ei ole.
20.TsMS § 524 lg 1 kohaselt kuulab kohus isiklikult ära isiku, kellele eestkoste seadmist menetletakse. TsMS §524 lg 5 p1 kohus ei pea eestkostet vajavat isikut isiklikult ära kuulama, kui sellest võivad tema tervislikku seisundit kajastavate dokumentide või pädeva arsti arvamuse kohaselt tuleneda isiku tervisele kahjulikud tagajärjed.
21.Lähtudes eksperdi arvamusest ei pea kohus põhjendatuks O. J ärakuulamist kohtu poolt. Tema tahe on välja selgitatud riigi õigusabi korras määratud esindaja kaudu.
22.PKS § 204 lg 1 kohaselt eestkostjaks määratakse füüsiline isik, kes oma isikuomadustelt ja võimetelt sobib määratud ülesannetes eestkostetava huve kaitsma. Eestkostjat määrates arvestatakse ka tema ja eestkostetava vahelisi suhteid. PKS § 204 lg 4 kohaselt võib isiku eestkostjaks määrata tema nõusolekul.
23.Vastavalt TsMS § 525 lg 3 kohus kuulab enne eestkostja määramist ära ka isiku, kelle eestkostjaks määramist taotletakse või keda kohus kavatseb eestkostjaks nimetada, ja võimaliku avaldaja. Kohus kuulas L Z isiklikult ära, ta on nõus olema O J eestkostjaks. Kohus on veendunud, et L Z on eestkostjaks sobiv isik ning leiab, et ta sobib oma isikuomadustelt ja võimetelt eestkostetava huve kaitsma ja eestkostja ülesandeid täitma. Seega on põhjendatud määrata O J eestkostjaks L Z.
24.PKS § 174 lg 2 sätestatud asjaolusid, mille kohaselt L Z ei saa määrata eestkostjaks, kohus ei tuvastanud.
25.O J esindaja on arvamusel, et eestkoste vajadus ei ole ära langenud. O J üle eestkoste seadmine on tema huvides, ta ei ole võimeline iseseisvalt kaitsma oma õigusi ja huve ning vajab eestkoste seadmist.
26.Vastavalt TsMS § 526 lg 2 p 5 märgitakse eestkostja määramise määruses aeg, millal kohus hiljemalt otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt eestkostja määratud aeg ei või olla pikem kui viis aastat määruse tegemisest alates ning lg 5 kohaselt kui kohus seab eestkoste eestkostetava kõigi asjade ajamiseks või kui 6 (8)
2-10-56910 eestkostja ülesannete ringi selliselt laiendatakse, et tal keelatakse kõikide tehingute tegemine, loetakse lisaks, et eestkostetav on tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja ta kaotab hääleõiguse.
27.Kohus leiab, et eestkoste tuleb seada O J kõigi asjade ajamiseks, kohus keelab O J kõikide tehingute tegemise ning TsMS § 526 lg 5 alusel tuleb lugeda, et ta on tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja kaotab hääleõiguse.
28.PKS § 203 lg 4 kohaselt kohus kontrollib iga kolme aasta järel, kas eestkoste jätkumine eestkostetava üle on eestkostetava huvide kaitseks vajalik ning kas on alust eestkostja ülesandeid laiendada või kitsendada. Kohus seab O J üle eestkoste tähtajaga 5 aastat, s.o kuni 23.02.2016.a, seejärel otsustab kohus eestkoste lõpetamise või pikendamise.
29.TsMS § 526 lg 4 kohaselt eestkoste seadmise määrus annab eestkostjale eestkostetava esindamise õiguse. Eestkostja on eestkostetava seaduslik esindaja (PKS § 179 lg 1). PKS § 172 kohaselt kuulub eestkostjale nii isikuhooldus- kui ka varahooldusõigus. TsMS § 194 lg 2 tulenevalt eestkostetava vara valitsemise ja eestkostja muude ülesannete täitmise kohta esitab eestkostja kohtule iga-aastase kirjaliku aruande. Aruandes tuuakse eraldi välja tehtud kulutused ning lisatakse neid tõendavad dokumendid. Menetluskulud
30.Vastavalt TsMS § 173 lg 1 asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.
31.Avaldaja on tasunud avalduse esitamisel 12,78 eurot riigilõivu. TsMS § 172 lg 1 esimese lause alusel jätab kohus avaldaja tasutud menetluskulud tema enda kanda.
32.TsMS § 172 lg 3 teise lause järgi isikule eestkostja määramise või selle tühistamise või eestkostega seotud abinõude rakendamise menetluse kulud, samuti hagita perekonnaasja ja lähenemiskeelu või muu sellesarnase isikuõiguste kaitseabinõu rakendamise menetluse kulud võib kohus jätta täielikult või osaliselt riigi kanda. Selle säte alusel kohus jätab kohtupsühhiaatriaekspertiisi kulud Eesti Vabariigi kanda.
33.Kuna Viru Maakohtu 01.12.2010.a kohtumäärusega määrati eestkoste seadmise menetluses esindaja ilma kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja õigusabi kulud, siis TsMS § 172 lg 3 teise lause alusel jätab kohus ka esindaja kulud Eesti Vabariigi kanda.
34.Kohtumäärus on tehtud eelpooltoodud põhjendustel ja õiguslikel alusel TsMS, § 525 lg 1, lg2, § 526, § 531 lg 1, lg 2, § 661 lg 2 sätete kohaselt.
/allkirjastatud digitaalselt/ 7 (8)
2-10-56910 Tamara Šabarova Kohtunik
8 (8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.