Asjaõigus › Muud asjaõiguse asjad

Menetluskulude jaotuse määramisel lähtub kohus TsMS § 168 lg-st 5, mille kohaselt jäävad menetluskulud kostja kanda. Lähtuvalt TsMS § 1741 lg-st 1 määrab kohus kindlaks ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja, milles palub kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud summas 864,29 eurot. Summa koosneb riigilõivust 319,56 eurot ja hageja esindaja kuludest summas 544,73 eurot. Hageja esindaja on esitanud arved esmase konsultatsiooni, materjalidega tutvumise ja hagiavalduse koostamise eest 236,47 eurot, täiendava konsultatsiooni ja hagiavalduse täiendamise eest 102,26 eurot, kostja asjade äraviimise organiseerimise, esindaja kohalviibimise ja loobumisavalduse koostamise ja edastamise eest 206 eurot. Kohus edastas loobumise avalduse koos menetluskulude nimekirja ning kulusid tõendavate dokumentidega kostjale ning palus kostjal esitada omapoolne seisukoht. 17.02.2011 vastuses kostja hagist loobumist ei tunnista, peab kulusid põhjendamatuteks ning palub menetluskulud jätta hageja kanda. Kostja ei nõustu, et ta on hageja nõude pärast hagiavalduse esitamist rahuldanud. Kui kostja 14.01.2011 oma vara hageja juurest ära viis, ei olnud ta käesolevas hagis esitatud nõudest teadlik, hageja varjas seda tema eest. Kostja oli arvamusel, et vara tagastamine toimub seoses eelmise kohtumenetlusega. Hageja tegutses pahausklikult ning kuritarvitas oma menetlusõigusi, hageja on üritanud kohut eksitada. Kostjal ei olnud võimalust hagiavaldusega tutvuda. Kostja palub lähtuvalt Saksamaa kohtupraktikast ja Riigikohtu lahendist tsiviilasjas nr 3-2-1-79-06 jätta menetluskulud hageja kanda. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid menetluskulude suurusele, vaid vaidleb vastu menetluskulude jaotusele. Kostja vastuväited rajanevad hageja väidetaval pahausksusel ja asjaolul, et kostja ei oma asjadest hageja korteris ega seda, et vara tagastades, et rahuldab haginõude. Kohus leiab, et need vastuväited ei anna alust menetluskulude jaotamiseks erinevalt TsMS § 168 lg-s 5 sätestatust, mille kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Väide, et kostja ei teadnud oma varast hageja korteris, ei anna alust menetluskulude teistsuguseks jaotamiseks. Iga omanik peab teadma oma asjade asukohast ning mitteteadmisest tulenevaid tagajärgi ei saa inkrimineerida teistele isikutele. Kohus ei käsitle käesoleva hagi esitamist hageja pahausksusena, sest varem on kostja hageja suhtes esitanud asjade ümberpaigutamisest tuleneva kahju hüvitamise nõude. Asjaolu, et kostja olevat väitnud, et hageja võib katkised värvipurgid ja automootori kaitsepleki endale mälestuseks võtta, ei tähenda seda, et need asjad läksid üle hageja omandisse. Samuti ei välista see hageja nõudeõiguse kostja vastu asjade äraviimiseks. Väide, et kostja ei teadnud 14.01.2011 oma vara ära viies käesolevast menetlusest, on vastuolus tsiviilasja materjalidega. Hagimaterjalid koos asja menetlusse võtmise määrusega on kätte toimetatud kostjale isiklikult allkirja vastu 12.01.2011. Eelnevast lähtudes oli kostja 14.01.2011 teadlik, et hageja nõuab temalt kohtu kaudu sama vara ära viimist. Kostja pidi teadma, et ta rahuldab hagis esitatud nõude. Asjaolu, et hageja ei teavitanud kostjat hagiavalduse esitamisest, ei viita hageja pahatahtlikkusele ega menetlusõiguste kuritarvitamisele. TsMS ei pane menetlusosalisele kohustust teavitada teist poolt kohtule avalduse esitamisest. Samuti ei ole pahatahtlik hageja hagist loobumine. TsMS § 429 ei nõua hagist loobumiseks kostja teavitamist või sellekohast nõusolekut. Seega jäävad menetluskulud kostja kanda. TsMS § 175 lg-st 1 lähtuvalt hindab kohus omal algatusel hageja lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Hageja nõuab kostjalt esindaja kulude välja mõistmist summas 544,73 eurot. Menetluskulusid tõendavate dokumentide kohaselt on hageja esindaja kulutanud

esmasele konsultatsioonile, materjalidega tutvumisele, lahenduskäikude analüüsimisele, hagiavalduse koostamisele kaks tundi. Täiendavale konsultatsioonile ja hagiavalduse täiendamisele on kulutatud üks tund, kostja asjade äraviimise korraldamisele ja hagist loobumise avalduse koostamisele on kulutatud 2 tundi. Hageja esindaja tunnihinnaks oli 2010. aastal 1 600 krooni ning 2011. aastal 103 eurot. Arvestades samade poolte vahel varem toimunud vaidlusi (tsiviilasi nr 2-07-11344) ning nõude aluseks olevate asjaolude keerukust, peab kohus eeltoodud ajakulu põhjendatuks. Kostjalt sissenõutavate kulude summa vastab hagiavalduse esitamise hetkel kehtinud Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määruse nr 137 „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“ §-s 2 sätestatud piirmäärale. Hageja esindaja kulud on kohtu hinnangul põhjendatud. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks menetluskuluna välja riigilõivu 159,78 eurot ja hageja esindaja kulud summas 544,73 eurot, kokku 704,51 eurot. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja üksnes poole menetluses tasutud riigilõivust summas 2 500 krooni ehk 159,78 eurot. TsMS § 150 lg 2 p 2 alusel on hagejal võimalik taotleda ülejäänud riigilõivu tagastamist. Eesti kroonide ümberarvestamisel eurodesse lähtub kohus Euroopa Keskpanga ametlikust vahetuskursist ja euro kasutusele võtmise seaduse §-s 5 sätestatud arvutusreeglitest. TsMS § 432 alusel, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Menetluse lõpetamisel hagist loobumise tõttu on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.

Meelis Eerik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.