Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud

Edasikaebamise kord Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kajalt tuleb tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 15,98 eurot ja mitte rohkem kui 6391,16 eurot. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele AS-s SEB Pank (arve nr 10220034796011) või AS-s Swedbank (arve nr 221023778606) märkides viitenumbriks 3100057358. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud. 13.11.2009.a. esitas AS Harju Maakohtule avalduse läbi vaadata hagimenetluse korras Põhja Tööinspektsiooni Töövaidluskomisjonile esitatud avaldus töövaidlusasjas nr 9.4-2/2021-09. Vastavalt kohtu kirjale esitas AS 10.12.2009.a. avalduse hagiavalduse vormis ehk hagiavalduse DVCOÜ vastu, kus hageja palub tunnustada, et tööleping on lõpetatud hageja algatusel TLS § 82 alusel, mõista kostjalt välja hageja kasuks lõpparve ja hüvitis 1920,80 eurot (30 054 krooni) ning mõista kostjalt välja hageja kasuks hüvitis lõpparve väljamaksmisega viivitamise eest keskmise kuupalga ulatuses, s.o. 960,40 eurot (15027 krooni). Hagiavalduse kohaselt sõlmiti hageja ja kostja vahel 01.10.2008.a. tööleping. Vastavalt sõlmitud lepingule asus hageja tööle koka ametikohale. Tööleping oli sõlmitud määramata ajaks. Hageja palk töölepingu järgi oli 93,92 krooni (6 eurot) tunnis (bruto). 06.02.2009.a. sai hageja teada, et veebruarikuu töögraafikus on ainult 88 töötundi. Seaduse ja töölepingu järgi pidi olema selles kuus 152 töötundi. 11.02.2009.a. palus hageja kostjalt kirjalikku vastust selle kohta. 13.02.2009.a. sai hageja oma avaldusele vastuse, millest selgus, et kostja ei ole võimeline töölepingu tingimusi täitma. Hageja ei olnud nõus sellega ja esitas 13.02.2009.a. omalt poolt kostjale avalduse töölepingu lõpetamiseks TLS § 82 alusel alates 19.02.2009.a. 19.02.2009.a. läks hageja oma tööraamatu ja lõpparve järgi, kuid kostja keeldus tööraamatu väljaandmisest ja lõpparve maksmisest. Hageja esitas 28.09.2010.a. täiendused hagiavaldusele, kus märgib, et hageja palus kirjalikus avalduses kostjale lõpetada tööleping TLS § 82 alusel alates 19.02.2009.a. Kostja oli

vaidlusaluses olukorras võimalik lõpetada tööleping hagejaga TLS § 82 lg 1 alusel etteteatamistähtaja möödumisel või vaidlustada töölepingu lõpetamise alus töövaidlusorganid. Kostja ei ole töölepingu lõpetamist TLS § 82 alusel vaidlustanud, järelikult on tööleping lõpetatud 19.02.2009.a. Samale seisukohale asus ka Riigikohus otsustes 3-2-1-95-03 ja 3-2-1120-05. Kostja rikkus oma kohustusi hageja ees juba jaanuaris 2009, kui maksis hagejale töötasu vähem kui oleks pidanud. Järelikult ei täitnud kostja oma töölepingulisi kohustusi hageja ees. Kostja esitas 27.01.2010.a. vastuse hagiavaldusele. Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja on seisukohal, et töövaidluskomisjon on oma otsuses 07.10.2009.a. õigesti leidnud, et puuduvad alused lugeda ASi tööleping lõppenuks TLS § 82 lg 1 järgi 19.02.2009.a., sest nimetatud kuupäeval ei olnud veel saabunud töölepingu tingimuste täitmata jätmine/mittenõuetekohane täitmine, mis oleks andnud hagejale õiguse lõpetada tööleping TLS § 82 lg 1 alusel. Kostja leiab, et esitatud avaldusest ei nähtu ühtegi asjaolu, mis viitaksid kostja poolt hagejaga sõlmitud töölepingu rikkumisele või mittenõuetekohasele täitmisele. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. Kostja leiab, et hageja viidatud Riigikohtu lahenditest teinud ebaõiged järeldused. Lahendist nr 3-2-1-95-03 ei tulene, et kui tööandja ei ole vaidlustanud töötaja avaldust töölepingu lõpetamiseks TLS § 82 lg 1 alusel seaduses ettenähtud korrast, siis tuleb tööleping lugeda igal juhul lõppenuks TLS § 82 lg 1 alusel. Hageja poolt viidatud lahendist nähtub, et mitte igasugused rikkumised ei anna töötajale õigust töölepingut ühepoolselt lõpetada, vaid need rikkumised peavad olema ka olulised. 05.10.2010.a. toimunud kohtuistungil jäid pooled oma seisukohtade juurde ning kohus andis pooltele aega kuni 12.10.2010.a. pidada kompromissläbirääkimisi. Kuna kostja lepingulisel esindajal ei õnnestunud kontakteeruda kostja juhatuse liikmega määras kohus uue kohtuistungi 14.12.2010.a. Kostja lepinguline esindaja M M teatas 10.12.2010.a. kohtule, et kostja OÜ DVCja AB OÜ vaheline kliendileping on lõppenud ning advokaadibüroo ei esinda enam kostjat. Tulenevalt sellest, et kostja seaduslikule esindajale ei õnnestunud kohtukutset kätte toimetada, lükkas kohus 14.12.2010.a. kohtuistungil kohtuistungi edasi ja määras uueks ajaks 03.02.2011.a. Kohus toimetas 03.02.2011.a. toimuva kohtuistungi kohtukutse kostjale kätte 25.01.2011.a. väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Kostja 03.02.2011.a. kohtuistungile ei ilmunud. Kohus on kostjat hoiatanud, et seadusliku takistuseta istungile mitteilmumisel on kohtul õigus hageja taotlusel lahendada asi tagaseljaotsusega. Hageja taotles asjas tagaseljaotsuse tegemist. Kohtu seisukoht. TsMS § 410 sätestab, et kui kostja ei ilmu kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, teeb kohus hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. TsMS § 413 lg 1 sätestab, et kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus ei tee tagaseljaotsust TsMS § 413 lg 3 sätestatud alustel, s.o. siis kui kohtuistungile ilmumata jäänud kostjat ei kutsutud istungile õigel ajal või kutses ei ole selgitatud istungilt puudumise tagajärgi või kui on eiratud muid istungile kutsumise nõudeid ( p1), kui kostja on teatanud kohtule mõjuvast põhjusest kohtuistungile ilmumata jätmiseks ja on seda põhistanud ( p 2) või kui kostja oli nõus asja kirjaliku menetlemisega või asja lahendamisega tema osavõtuta ( p3). Käesoleval juhul eelpoolnimetatud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid ei esine. Hagi rahuldamise materiaalõiguslikeks alusteks on kuni 30.04.2009.a. kehtinud Töölepinguseaduse (TLS) § 49 p 2, mille kohaselt on tööandja kohustatud maksma töö eest tasu ettenähtud ajal ja suuruses; § 82 lg 2, mille kohaselt määramata ajaks sõlmitud töölepingu

lõpetamisel käesoleva paragrahvi 1. lõike alusel maksab tööandja töötajale hüvitusena tema kahe kuu keskmise palga. Määratud ajaks sõlmitud töölepingu lõpetamisel samal alusel maksab tööandja töötajale tema keskmise palga lepingu tähtaja möödumiseni, kuid mitte üle kahe kuu. TLS § 83 lg 1 kohaselt etteteatamistähtaja möödumisel võib töötaja lahkuda töölt ning tööandja on kohustatud andma talle tööraamatu ja lõpparve, välja arvatud § 80 2. lõikes ettenähtud juhtudel. TLS § 119 lg 1 sätestab, et Tööraamatu kinnipidamisel on tööandja kohustatud maksma töötajale keskmist palka iga tööraamatu kätteandmisega viivitatud päeva eest kuni tööraamatu kätteandmiseni. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt lõpparve kinnipidamisel on tööandja kohustatud maksma töötajale keskmist palka iga lõpparve väljamaksmisega viivitamise päeva eest, kuid mitte üle töötaja ühe kuu keskmise palga. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 kohaselt leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 punktid 1, 4 ja 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning taganeda lepingust ja öelda lepingu üles ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 järgi, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kohus asub seisukohale, et kuna hageja poolt hagiavalduses esiletoodud asjaolude kohaselt ei ole kostja täitnud oma kohustusi hageja ees, s.o välja maksnud kostjale lõpparvet, on hagi õiguslikult põhjendatud ja kuulub tagaseljaotsusega rahuldamisele.

Menetluskulud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, muu hulgas esindaja ja kättetoimetamise kulud, kui hageja esitab kohtu määratud tähtajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on palunud jätta menetluskulud kostja kanda ja kostjalt välja mõista hageja esindajatasu 348,78 eurot. Kooskõlas TsMS § 138 lg 1, lg 2, § 144 lg 1 ja 2, § 162 lg 1, lg 2 ja § 1741 jätab kohus menetluskulud kostja kanda ning leiab, et põhjendatud on kostjalt välja mõista hageja esindajatasu 348,78 eurot. Kohus selgitab, et kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjon (TsMS § 142 lg 1). TsMS § 142 lg lg 1 sätestab, et kajalt ja menetluse taastamise avalduselt hagimenetluses tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt kajalt ja menetluse taastamise avalduselt tasutakse kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 15,98 eurot ja mitte rohkem kui 6391,16 eurot. TsMS § 149 lg 2 kohaselt kajalt kautsjon makstakse eelnevalt kohtu, kellelt menetlustoimingu tegemist soovitakse, selleks ettenähtud kontole. TsMS § 149 lg 3 alusel enne kautsjoni tasumist ei tehta kautsjoniga seotud menetlustoiminguid. Avaldajale määratakse tähtaeg kautsjoni tasumiseks ja kautsjoni tähtpäevaks tasumata jätmise korral jäetakse avaldus menetlusse võtmata, lg 5 järgi kaja täieliku rahuldamise korral tagastatakse kautsjon kohtumääruse alusel. Avalduse rahuldamata jätmise korral arvatakse kautsjon riigituludesse. Kautsjon tagastatakse ka juhul, kui avaldus jäetakse menetlusse võtmata, samuti siis, kui avaldus või hagi jäetakse läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.

Kohtunik:

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.