Narva linna avaldus täisealisele isikule eestkoste määramise nõudes Avaldaja: Narva linn (Narva Linna Sotsiaalabiameti kaudu) /rk 75009148, asukoht Linda 4, 20309 Narva; e-post [email protected]/ Avaldaja esindaja: Aleksei Forstiman Puudutatud isikud: N F (isikukood XXX, Elukoht: XXX) N. F esindaja vandeadvokaat Tiina Mare Hiob (AB TM Hiob OÜ, asukoht Tondi 1-306, Tallinn; e-post: [email protected]) N T (isikukood XXX, Elukoht: XXX)
Menetlusosalised ja nende esindajad:
Resolutsioon
1.Avaldus rahuldada.
2.Seada N F ́i (isikukood XXX, elukoht XXX) üle eestkoste kuni 16.02.2016.a ning määrata tema eestkostjaks N T (isikukood XXX, elukoht XXX), kellele anda esindusõigus eestkostetava N F ́i suhtes kõikide tehingute tegemisel ning asjade ajamisel.
3.Keelata N F ́il kõikide tehingute tegemise.
4.N T on N F ́i seaduslik esindaja ning on kohustatud: kaitsma eestkostetava varalisi ja isiklikke õigusi ning huve, samuti hoolitsema selle eest, et eestkostetav saaks vajalikul määral ravi- ja sotsiaalteenuseid (PKS § 206 lg 1);
2-10-42905 teatama kohtule ja valla- või linnavalitsusele, kui ta saab teada asjaoludest, mis võimaldavad eestkoste lõpetada või eestkostja ülesandeid piirata või laiendada (PKS § 206 lg 2); esitama kohtule kirjaliku nimekirja eestkostetava vara kohta hiljemalt
16.märtsil 2011.a. Nimekirjas esitatakse teave kuni nimekirja koostamiseni vara koosseisus toimunud muutuste kohta (PKS § 202, § 184); esitama eestkostetava vara valitsemise ja eestkostja muude ülesannete täitmise kohta kohtule kirjaliku aruande oma ülesannete täitmisest eelneva aasta kohta hiljemalt järgneva aasta 31. jaanuaril. Aruandes tuuakse eraldi välja tehtud kulutused ning lisatakse neid tõendavad dokumendid (PKS § 202, § 194 lg 2); teatama kohtule oma elukoha muutusest (PKS § 202, § 193 lg 1).
5.Kohus otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise hiljemalt 16. veebruaril 2016.a.
6.Kohus kontrollib iga kolme aasta järel, kas eestkoste jätkumine eestkostetava üle on eestkostetava huvide kaitseks vajalik ning kas on alust eestkostja ülesandeid laiendada või kitsendada.
7.N F on tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja kaotab hääleõiguse.
8.Jätta kõik avaldaja menetluskulud tema enda kanda.
9.Jätta N F ́i esindaja kulud ning asjas määratud kohtupsühhiaatriaekspertiisi kulud Eesti Vabariigi kanda.
10.Saata kohtumäärus avaldajale, N F ́i esindajale teadmiseks ning N T täitmiseks. Edasikaebamise kord Kohtumäärus jõustub selle eestkostjale kättetoimetamisega. Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Asjaolud
1.Narva linn (Sotsiaalabiameti kaudu) esitas 03. septembril 2010.a Viru Maakohtule avalduse täisealisele N F ́i üle eestkoste seadmiseks. Avalduse kohaselt N F (edaspidi N. F) on psüühikahäiretega isik. Tema haiguse diagnoos on paranoidne skisofeenia, mida tõendatakse SA Narva Haigla Polikliiniku psühhiaatria kabineti psühhiaatri Ilona Kalugina poolt antud tõendiga. Avaldaja on seisukohal, et ülalnimetatud haigestumise tõttu on N F ́il piiratud teovõime. Avaldaja on seisukohal, et N F ́i ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida, mis põhjendab temale eestkostja määramise vajadust. Avaldaja on seisukohal, et lähtudes N F ́i tervise seisundist tema eestkostjale tuleb anda esindusõigust kõikide tehingute tegemisel ning asjade ajamisel.
2.N.F on vallaline, lapsi temal ei ole. N. F elab temale kuuluvas korteris aadressil XXX. N. F õde N T oli määratud N. F eestkostjaks 21.05.2007.a. kohtumäärusega tsiviilasjas nr. 2-072 (7)
2-10-42905 5726. Antud kohtulahendiga oli seatud eestkoste kuni 21. maini 2010.a. Seatud eestkoste pikendamiseks avaldus kohtule ei olnud esitatud. N T andis kirjaliku nõusoleku olla N. F eestkostjaks.
3.Avaldaja teeb kohtule ettepaneku määrata N F eestkostjaks N T. Avaldaja on seisukohal, et N T isikuomadustelt ja võimetelt, samuti eestkostetavaga vahelistelt suhetelt ta sobib kohtu poolt määratud ülesannetes N F huve kaitsma. SA Narva Haigla Polikliiniku psühhiaatria kabineti psühhiaatri Ilona Kalugina ja OÜ Narva Perearstikeskuse tõendite järgi N T terviseseisuna võimaldab temal olla eestkostjaks. Menetluse käik
4.Viru Maakohtu 07.09.2010.a kohtumäärusega määrati N F`ile riigi õigusabi osutaja. Eesti Advokatuuri juhatus nimetas kohtumääruse alusel esindajaks vandeadvokaat Tiina Mare Hiob.
5.Viru Maakohtu 07.09.2010.a kohtumäärusega määrati asjas kohtupsühhiaatriline ekspertiis. Ekspertiisi teostajaks määrati SA Narva Haigla. Kohtupsühhiaatriaekspertiis
6.24.09.2010.a SA Narva Haigla psühhiaater Ilona Kalugina poolt koostatud ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi akti nr 27 (tl 28-29) kohaselt N. F kannatab paranoidse skisofreenia sügava defektiga tunde-tahteelus all. Sellele viitavad desorienteeritus, mõtlemise häired, võimetus aru saada küsimustest ja korraldustes. N F vaimse seisundi tõttu ei saa ta adekvaatselt aru oma tegude tähendusest ning ei suuda neid juhtida, oma elu iseseisvalt korraldada, langetada otsuseid, teha tehinguid, sealhulgas pisitehinguid. N F vaimne seisund ei võimalda tal teostada valimisõigust.
7.Uuritavat ei ole võimalik ära kuulata kohtuistungil ning ka tema tavalises keskkonnas, kuna tema psüühiline seisund võib halveneda. N F vajab eestkostja määramist. Eeskostja peab tema igapäevaelu korraldama (poes käima, süüa tegema, teda pesema, koristama, pesu pesema, ravimeid andma, jne) langetama tema eest otsuseid, tegema tehinguid, sealhulgas pisitehinguid, kaitsma tema õigusi. Eestkostet vajab N F 3.- 5.aasta vältel, tegelikult tema elupäevade lõpuni, kuna vaimne seisund halveneb ning paranemine pole enam võimalik N F ́i esindaja arvamus
8.N F ́ile riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Tiina Mare Hiob esitas kohtule 05.11.2010.a kirjaliku arvamuse. Arvamuse kohaselt Esindaja külastas ja kuulas N F ära 01.11.2010 isiku elukohas temale harjumuspärases keskkonnas õe N T juuresolekul. N F vastas küsimustele napisõnaliselt, mõnedele küsimustele ei oska vastata või ei taha vastata. N F ei käi korterist kunagi väljas, väidab, et kardab inimesi. Kinnitab, et püsti eriti ei tõuse, väsib sageli, iseseisvalt ei liigu, istub niisama ühe koha peal. Põhiline huvi on söök ja toit, mida õde talle iga päev toob ja valmistab ka kohapeal. N F on võimeline kontrollimatult sööma. Õde käib peale, toob ravimeid ja kontrollib, et ta rohu alla neelaks. Läbiviidud 3 (7)
2-10-42905 vestluse tulemusel on esindaja seisukohal, et N F ei suuda mõista abielu sõlmimise ega muude perekonnaõiguslike tehingute õiguslikest tagajärgedest PKS § 203 lg 2 tähenduses.
9.Esindaja leiab, et Narva linna avaldus N F eestkoste määramiseks on põhjendatud ja see tuleb rahuldada. Kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi akti kohaselt ei ole N F tulenevalt temal esinevatest psüühikahäiretest kestvalt suuteline oma tegudest s.h. tehingute tähendusest aru saama ega neid juhtima ja vajab eestkoste seadmist kõigi asjaajamiste ja toimingute tegemiseks. N F on kooskõlas TsÜS § 8 lg 2 mõttega piiratud teovõimega isik.
10.Esindaja arvab, et kooskõlas PKS § 203 ja § 204 tuleb N F kui piiratud teovõimega isiku varaliste ja isiklike õiguste ning huvide kaitseks seada eestkoste. Eestkostjaks sobiv isik on N T. Eestkostja ülesannete ring tuleb jätta piiramata ja eestkoste tuleb seada kõikide asjade ajamiseks. Perekonnaõiguslike tehingute ja sh abielu sõlmimise õiguslikest tagajärgedest ei ole N F võimeline ara saama. N T on sobiv isik eestkostja ülesandeid täitma tähtajaga 3-5 aastat kooskõlas TsMS § 526 lg 3 mõttega. N F tuleb TsMS § 526 lg 5 mõttega (kui kohus seab eestkoste eestkostetava kõigi asjade ajamiseks, loetakse lisaks, et eestkostetav on tunnistatud teovõimetuks valimisõiguse osas ja ta kaotab hääleõiguse) tunnistada teovõimetuks valimisõiguse osas. Eestkostja kandidaadi ärakuulamine
11.24. jaanuaril 2011.a kuulas ära kohus eestkostja kandidaat N T, kes teatas kohtule, et viimasel ajal on N F tervislik seisund märgatavalt halvenes, ta kaotab teadvust ja seejärel kukub maha, käib enda alla voodisse. Ta vajab pidevat järelevalvet, kõrval abi olmeprobleemide lahendamisel, söögi valmistamisel. Puudutatud isik N T on nõus olema N F ́i eestkostjaks. Avaldaja esindaja ärakuulamine
12.Kohus kuulas avaldaja esindaja Aleksei Forstimanile telefonil 356 9603. Avaldaja esindaja teatas, et avaldaja jääb oma avalduse juurde ja palub määrata N F eestkostjaks N. T 5-aastaks. N. F vajab eestkostjat. Avaldaja esindaja palus lahendada avaldus kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata ja saata avaldajale kohtulahend.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
13.Kohus tutvunud avaldusega, kuulanud ära puudutatud isiku N F ja menetlusosaliste esindajate seletused ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid, leidis, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamise.
14.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 5 ja 6 alusel lahendab kohus täisealisele piiratud teovõimega isikule eestkostja määramise ja isiku paigutamise kinnisesse asutusse hagita menetluses.
15.Avaldaja nõudeks on täiseilse isiku üle eestkoste seadmine. Alates 01.07.2002.a kehtima hakanud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 8 lg 2 teise lause alusel isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma 4 (7)
2-10-42905 tegudest aru saada või neid juhtida, on piiratud teovõime. Sama paragrahvi 3. lõike kohaselt, kui isikule, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu ei suuda kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, on määratud kohtu poolt eestkostja, siis eeldatakse, et isik on piiratud teovõimega.
16.Avalduse juurde lisatud psühhiaatri Ilona Kalugina psühhiaatria kabineti ambulatoorse kaardi väljavõtte kohaselt on N F ́il paranoidne skisofreenia.
17.TsMS § 229 lg2 alusel tsiviilprotsessis on tõendiks muu hulgas ka eksperdiarvamus. SA Narva Haigla ekspert Ilona Kalugina poolt 24.09.2010.a koostatud ekspertiisiakti nr 27 kohaselt kannatab paranoidse skisofreenia sügava defektiga tunde-tahteelus all. Sellele viitavad desorienteeritus, mõtlemise häired, võimetus aru saada küsimustest ja korraldustes. N F vaimse seisundi tõttu ei saa ta adekvaatselt aru oma tegude tähendusest ning ei suuda neid juhtida, oma elu iseseisvalt korraldada, langetada otsuseid, teha tehinguid, sealhulgas pisitehinguid. N F vaimne seisund ei võimalda tal teostada valimisõigust.
18.Kuni 01.07.2010.a kehtinud perekonnaseaduse (PKS) § 92 lg 4 eestkoste seatakse ka täisealise piiratud teovõimega isiku varaliste ja isiklike õiguste ja huvide kaitseks. Alates 01.07.2010.a kehtima hakanud PKS § 210 lg 1 näeb ette, et sama seadus laieneb kõigile perekonnaõiguslikele suhetele, mis on tekkinud seaduse jõustumise hetkeks. Seega tuleb antud juhul kohaldada alates 01.07.2010.a jõustunud perekonnaseadust.
19.PKS § 203 lg 1 kohaselt, kui täisealine ei suuda vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida määrab kohus talle eestkostja. PKS § 206 lg 1 kohaselt, eestkostja kaitseb eestkostetava varalisi ja isiklikke õigusi ning huve. Muu hulgas peab eestkostja hoolitsema selle eest, et eestkostetav saaks vajalikul määral ravi- ja sotsiaalteenust.
20.Avaldaja on põhjendanud eestkoste seadmist muu hulgas ka eestkostet vajava isiku nimel tehingute tegemise vajadusega. Menetlusosalised on nõustunud eestkostja määramisega. Kohus hinnanud esitatud tõendeid kogumis, nõustub avaldusega. Eestkostjaks määratav isik tegelikult täidab eestkostja ülesandeid. Avaldaja esindaja ja asjast puudutatud isik on teatanud, et teisi isikuid, keda saaks alternatiivselt eestkostjaks määrata, ei ole.
21.TsMS § 524 lg 1 kohaselt kuulab kohus isiklikult ära isiku, kellele eestkoste seadmist menetletakse. 24.09.2010.a ambulatoorse kohtupsühhiaatria ekspertiisi akti nr 27 kohaselt N. F ei ole võimalik ära kuulata kohtuistungil ning ka tema tavalises keskkonnas, kuna tema psüühiline seisund võib halveneda. Kuna eksperdi väitel N. F tervislik seisund ei võimalda tema ärakuulamist ei pea kohus põhjendatuks tema ärakuulamist kohtu poolt. Tema tahe on välja selgitatud riigi õigusabi korras määratud esindaja kaudu.
5 (7)
2-10-42905
22.PKS § 204 lg 1 kohaselt eestkostjaks määratakse füüsiline isik, kes oma isikuomadustelt ja võimetelt sobib määratud ülesannetes eestkostetava huve kaitsma. Eestkostjat määrates arvestatakse ka tema ja eestkostetava vahelisi suhteid. PKS § 204 lg 4 kohaselt võib isiku eestkostjaks määrata tema nõusolekul.
23.Vastavalt TsMS § 525 lg 3 kohus kuulab enne eestkostja määramist ära ka isiku, kelle eestkostjaks määramist taotletakse või keda kohus kavatseb eestkostjaks nimetada, ja võimaliku avaldaja. Kohus kuulas N T isiklikult ära, ta on nõus olema N F eestkostjaks. Kohus on veendunud, et N T on eestkostjaks sobiv isik ning leiab, et ta sobib oma isikuomadustelt ja võimetelt eestkostetava huve kaitsma ja eestkostja ülesandeid täitma. Seega on põhjendatud määrata N F eestkostjaks N T. PKS § 174 lg 2 sätestatud asjaolusid, mille kohaselt N T ́t ei saa määrata eestkostjaks, kohus ei tuvastanud.
24.N F esindaja on arvamusel, et N F üle eestkoste seadmine on tema huvides, ta ei ole võimeline iseseisvalt kaitsma oma õigusi ja huve ning vajab eestkoste seadmist.
25.Vastavalt TsMS § 526 lg 2 p 5 märgitakse eestkostja määramise määruses aeg, millal kohus hiljemalt otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt eestkostja määratud aeg ei või olla pikem kui viis aastat määruse tegemisest alates ning lg 5 kohaselt kui kohus seab eestkoste eestkostetava kõigi asjade ajamiseks või kui eestkostja ülesannete ringi selliselt laiendatakse, et tal keelatakse kõikide tehingute tegemine, loetakse lisaks, et eestkostetav on tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja ta kaotab hääleõiguse.
26.Kohus leiab, et eestkoste tuleb seada N F kõigi asjade ajamiseks, kohus keelab N F ́il kõikide tehingute tegemise ning TsMS § 526 lg 5 alusel tuleb lugeda, et ta on tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja kaotab hääleõiguse.
27.PKS § 203 lg 4 kohaselt kohus kontrollib iga kolme aasta järel, kas eestkoste jätkumine eestkostetava üle on eestkostetava huvide kaitseks vajalik ning kas on alust eestkostja ülesandeid laiendada või kitsendada. Kohus seab N F üle eestkoste tähtajaga 5 aastat, s.o kuni 16.02.2016.a, seejärel otsustab kohus eestkoste lõpetamise või pikendamise.
28.TsMS § 526 lg 4 kohaselt eestkoste seadmise määrus annab eestkostjale eestkostetava esindamise õiguse. Eestkostja on eestkostetava seaduslik esindaja (PKS § 179 lg 1). PKS § 172 kohaselt kuulub eestkostjale nii isikuhooldus- kui ka varahooldusõigus. TsMS § 194 lg 2 tulenevalt eestkostetava vara valitsemise ja eestkostja muude ülesannete täitmise kohta esitab eestkostja kohtule iga-aastase kirjaliku aruande. Aruandes tuuakse eraldi välja tehtud kulutused ning lisatakse neid tõendavad dokumendid. Menetluskulud
29.Vastavalt TsMS § 173 lg 1 asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, 6 (7)
2-10-42905 millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.
30.Avaldaja on tasunud avalduse esitamisel 12,78 eurot riigilõivu. TsMS § 172 lg 1 esimese lause alusel jätab kohus avaldaja tasutud menetluskulud tema enda kanda.
31.TsMS § 172 lg 3 teise lause järgi isikule eestkostja määramise või selle tühistamise või eestkostega seotud abinõude rakendamise menetluse kulud, samuti hagita perekonnaasja ja lähenemiskeelu või muu sellesarnase isikuõiguste kaitseabinõu rakendamise menetluse kulud võib kohus jätta täielikult või osaliselt riigi kanda. Selle säte alusel kohus jätab kohtupsühhiaatriaekspertiisi kulud Eesti Vabariigi kanda.
32.Kuna Viru Maakohtu 07.09.2010.a kohtumäärusega määrati eestkoste seadmise menetluses esindaja ilma kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja õigusabi kulud, siis TsMS § 172 lg 3 teise lause alusel jätab kohus ka esindaja kulud Eesti Vabariigi kanda.
33.Kohtumäärus on tehtud eelpooltoodud põhjendustel ja õiguslikel alusel TsMS, § 525 lg 1, lg2, § 526, § 531 lg 1, lg 2, § 661 lg 2 sätete kohaselt.