TSÜS › Piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määramine

2-10-60558 Edasikaebamise kord Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse puudutatud isikule kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Asjaolud ja menetluse käik 02.12.2010.a. esitas L T Viru Maakohtule avalduse, milles teatas, et R V, keda tema teab juba lapseeast alates ja keda ta aitab, kuid enam ta seda teha ei jaksa, on ekspertarstide poolt tuvastatud raske puue. R V emal J K on samuti tuvastatud raske puue, mistõttu tema ema ei saa oma poja eest hoolt kanda. R V isa V V aga ei suhtle pojaga alates R V kuuendast eluaastast ning ei soovi poja eest hoolt kanda. L T palub määrata R V eestkostjaks kohaliku omavalitsuse. Viru Maakohus algatas 06.12.2010.a. hagita menetluse kohtu algatusel R V eestkostja määramiseks ja kaasas menetlusse Sillamäe linna arvamuse andmiseks. Sillamäe linna arvamus Sillamäe linna arvamuse kohaselt R V tervislik seisund sunnib vormistama eestkostet tema ööpäevaringseks hoolduseks, kontrolliks tema tegude üle, tema varaliste ja isiklike õiguste ja huvide kaitseks. Sillamäe linna arvamuse kohaselt tuleks seada R V eesktostjaks tema tädi M S, kelle korteris R V elab ja juhul kui M S keeldub andmast nõusolekut eestkostjaks olemiseks, siis palub Sillamäe linn määrata R V eestkostjaks L T, kes on siiani oma tegudega kaitsnud R V varalisi ja isiklikke õigusi ning huve. Kohtupsühhiaatriaekspertiis Viru Maakohtu 06.12.2010.a määruse alusel teostas SA Narva Haigla psühhiaater, riiklikult tunnustatud ekspert Aleksandr Spivak ambulatoorse kohtupsühhiaatriaekspertiisi R V psüühilise seisundi kindlaksmääramiseks. 13.12.2010.a. teostatud ja 30.12.2010.a kohtule esitatud ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi akti nr 51 kohaselt tuli ekspert järeldusele, et võttes arvesse seda, et R V kannatab kroonilise haiguse all: täpsustamata orgaaniline dementsus krambihoogudega. Mõtlemine konkreetne, mälu langenud. Krambihood, huviringi puudumine, põhimeeleolu kõikuv, oma seisundi suhtes kriitika puudumine. Vaimse seisundi tõttu ei ole R V suuteline aru saama oma tegude tähendusest ega neid juhtima, oma elu iseseisvalt korraldama, langetama otsuseid, tegema tehinguid, sealhulgas pisitehinguid. Psüühilise seisundi tõttu ei ole R V ei ole võimalik ära kuulata kohtuistungil, ega ka tema tavalises keskkonnas, kuna ta võib muutuda rahutuks. R V vajab eestkostja määramist. Eestkostja peab korraldama R V igapäevaelu (koristama, toitu valmistama, söömisel-, pesemisel-, riietamisel ja puhtuse pidamisel abistama jne) langetama tema eest otsuseid, tegema tehinguid, sealhulgas pisitehinguid, kaitsma tema õigusi. Eestkostet vajab R V oma elupäevade lõpuni, sest R V seisund ei ole tendentsi paranemiseks näidanud, kuid vajadusel võib tema seisundit uuesti hinnata 3-5 aasta pärast. R V esindaja arvamus R V riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Toomas Liiva esitas 26.12.2010.a. kohtule kirjaliku arvamuse, mille kohaselt esindaja vahetu mulje põhjal veendus, et R V vajab eestkostet. R V esindaja leiab, et R V raske psüühikahäire, seega ta ei anna kestvalt endale aru oma tegude tähendusest ega ole võimeline neid tegusid juhtima. Ta ei ole võimeline korraldama 2/5

2-10-60558 oma elu selliselt, et see poleks ohtlik tema enda elule ja tervisele. Ta peab viibima ööpäevaringsel hooldusrežiimil ning vajab seetõttu pidevat kõrvalist abi. Eestkostja kandidaadi seisukoht Sillamäe linna poolt välja pakutud eestkostja kandidaat M S ei ole andnud nõusolekut R V eestkostjaks määramiseks. Ka Sillamäe linna poolt välja pakutud teine eestkostja kandidaat L T ei andnud nõusolekut enda määramiseks eestkostjaks. Kohtumääruse põhjendused Kohus, analüüsinud R V esindaja ja puudutatud isikute seisukohti ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, leiab, et R V suhtes tuleb seada eestkoste. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 5 ja 6 alusel lahendab kohus täisealisele piiratud teovõimega isikule eestkostja määramise ja isiku paigutamise kinnisesse asutusse hagita menetluses. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 8 lg 3 kohaselt võib kohus määrata eestkostja isikule, kes vaimuhaiguse või nõrgamõistuslikkuse tõttu kestvalt ei suuda oma tegude tähendusest aru saada või neid juhtida. Sellisel juhul eeldatakse, et isik on piiratud teovõimega. PKS § 202 kohaselt täisealise eestkostele kohaldatakse lapse eestkostet reguleerivaid sätteid, kui sellest peatükist või täisealiste eestkoste sisust ei tulene teisiti. PKS § 203 lg 1 kohaselt kui täisealine ei suuda vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, määrab kohus tema enda, tema vanema, abikaasa või täisealise lapse või valla- või linnavalitsuse avalduse alusel või omal algatusel talle eestkostja. Kohtule esitatud teatise kohaselt vajab R V eestkostet. Sillamäe linna arvamuse kohaselt R V ei saa R V ühtegi tehingut iseseisvalt teha ning eestkostjale tuleb anda esindusõigus kõikide tehingute tegemisel ning asjade ajamisel. R V esindaja on veendunud, et R V vajab eestkostet oma huvide ja õiguste kaitseks. Ekspert psühhiaater Aleksandr Spivak tuli järeldusele, et vaimse seisundi tõttu ei ole R V suuteline aru saama oma tegude tähendusest ega neid juhtima, oma elu iseseisvalt korraldama, langetama otsuseid, tegema tehinguid, sealhulgas pisitehinguid, ning ta vajab eestkostet oma elupäevade lõpuni. Seega on kohtu arvates tuvastatud nii Sillamäe linna, R V esindaja kui eksperdi arvamusega, et R V vajab eestkostet, sest R V ei suuda nõrgamõistuslikkuse tõttu kestvalt aru saada oma tegudest või neid juhtida. Ambulatoorse kohtupsühhiaatria ekspertiisi akti kohaselt tuli ekspert järeldusele, et R V ei ole võimalik ära kuulata kohtuistungil ega tema tavalises keskkonnas. R V tahe on välja selgitatud tema esindaja kaudu. PKS § 204 lg 1 kohaselt eestkostjaks määratakse füüsiline isik, kes oma isikuomadustelt ja võimetelt sobib määratud ülesannetes eestkostetava huve kaitsma. Eestkostjat määrates arvestatakse ka tema ja eestkostetava vahelisi suhteid. PKS § 204 lg 4 kohaselt võib isiku eestkostjaks määrata tema nõusolekul. 3/5

2-10-60558 Vastavalt TsMS § 525 lg 3 kohus kuulab enne eestkostja määramist ära ka isiku, kelle eestkostjaks määramist taotletakse või keda kohus kavatseb eestkostjaks nimetada, ja võimaliku avaldaja. Kohus ei leidnud füüsilist isikut, kes oleks andnud nõusoleku R V eestkostjaks määramisega. PKS § 205 lg 1 alusel kui ei leita sobivat füüsilist isikut, võib eestkostjaks määrata juriidilise isiku viimase nõusolekul. PKS § 205 lg 3 järgi kui eestkostjaks ei ole võimalik määrata sobivat juriidilist isikut, määratakse eestkostjaks täisealise elukohajärgne valla- või linnavalitsus. Kuna Sillamäe linn ei ole leidnud sobivat eestkostja kandidaati füüsilise või juriidilise isiku näol, siis kohus leiab, et R V eestkostjaks on põhjendatud määrata Sillmäe linn Sillamäe linnavalitsuse kaudu. Vastavalt TsMS § 526 lg 2 p 5 märgitakse eestkostja määramise määruses aeg, millal kohus hiljemalt otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt eestkostja määratud aeg ei või olla pikem kui viis aastat määruse tegemisest alates ning lg 5 kohaselt kui kohus seab eestkoste eestkostetava kõigi asjade ajamiseks või kui eestkostja ülesannete ringi selliselt laiendatakse, et tal keelatakse kõikide tehingute tegemine, loetakse lisaks, et eestkostetav on tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja ta kaotab hääleõiguse. Kohus leiab, et eestkoste tuleb seada lähtudes Sillamäe linna ja esindaja arvamustest ning ekspertarvamusest R V kõigi asjade ajamiseks. PKS § 198 lg 1 järgi vabastab kohus juriidilisest isikust või valla- või linnavalitsusest eestkostja ja määrab teise eestkostja, kui see on eestkostetava huvides ja eestkostekohustust on valmis täitma eestkostjaks sobiv füüsiline isik. PKS § 198 lg 2 kohaselt valla- või linnavalitsus ja juriidiline isik peavad vähemalt üks kord aastas kontrollima § 198 lõikes 1 nimetatud eelduste olemasolu, ning esitama avalduse niipea, kui nad saavad sellest teada. TsMS § 526 lg 5 alusel tuleb lugeda, et R V on tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja kaotab hääleõiguse. PKS § 203 lg 4 kohaselt kohus kontrollib iga kolme aasta järel, kas eestkoste jätkumine eestkostetava üle on eestkostetava huvide kaitseks vajalik ning kas on alust eestkostja ülesandeid laiendada või kitsendada. Kohus seab R V üle eestkoste tähtajaga viis aastat, seejärel otsustab kohus eestkoste lõpetamise või pikendamise. TsMS § 526 lg 4 kohaselt eestkoste seadmise määrus annab eestkostjale eestkostetava esindamise õiguse. Eestkostja on eestkostetava seaduslik esindaja (PKS § 179 lg 1). PKS § 172 kohaselt kuulub eestkostjale nii isikuhooldus- kui ka varahooldusõigus. PKS § 194 lg 2 tulenevalt eestkostetava vara valitsemise ja eestkostja muude ülesannete täitmise kohta esitab eestkostja kohtule iga-aastase kirjaliku aruande. Aruandes tuuakse eraldi välja tehtud kulutused ning lisatakse neid tõendavad dokumendid. TsMS § 172 lg 1 ja 3 alusel tuleb jätta menetlusosaliste kantud menetluskulud nende endi kanda ning muud menetluskulud (riigi õigusabi) riigi kanda. 4/5

2-10-60558

Iris Kangur-Gontšarov Kohtunik

5/5

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.