2-09-47152/37 - Täitmine - Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine - Viru Maakohus Rakvere kohtumaja - lahend.ee

Hagiavalduses esitatud asjaolud Lääne-Viru Maakohtu 23.08.1994 otsusega on V A’ilt mõistetud välja elatis 1⁄4 osa tema igakuisest töötasust O A kasuks tütar I ülalpidamiseks alates 01.08. 1994 kuni 10.10.2011. Hageja ja kostja elasid perekonnana koos kuni 2009.aasta juulikuuni, seejuures kuni 2001.aastani elasid nad koos xxxx alevikus aadressil xxxx ja xxxx ning alates 2001.aaastast kuni kooselu lõppemiseni elasid koos xxxx aadressil xxxx. Nimetatud väidet kinnitavad Tamsalu Vallavalitsuse poolt 21.08.2009 väljastatud tõend ja Tapa Vallavalitsuses 20.09.2009 väljastatud elukohateatis. Samuti kinnitavad hageja ja kostja kooselu perekonnana nende endised naabrid xxxx ja ka xxxx ja xxx elanike seletused. 27.08.2007 tegi hageja xxxx avalduse, milles palus oma töötasu kanda üle kostja arveldusarvele. Alates sellest ajast on O A arvele kantud kokku 462 228.90 krooni, mida tõendavad väljavõtted xxxx poolt tehtud arvelduste kohta. Nimetatud summa kasutamisel ei olnud kostjal mingeid takistusi, mh sai kostja kasutada seda ka lapse ülalpidamiseks. 24.07.2009, s.o. pärast kooselu lõppemist, esitas O A kohtutäiturile täitmisavalduse ja täitedokumendi (Lääne-Viru Maakohtu 23.08.1994 otsuse) täitemenetluse läbiviimiseks. Vastavalt 14.08.2009 täitmisteatele on kostja nõude sisuks elatise võlgnevus seisuga 31.07.2009 kokku summas 82 140 krooni. Täitemenetluse seadustiku (edaspidi TMS) § 221 lg 3 kohaselt võib sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitada täitemenetluse lõpuni, kuid mitte hiljem kui 30 päeva pärast täitmisteate kättetoimetamist. Hageja sai täitemenetluse avalduse kätte 18.08.2009, mistõttu on hagiavaldus esitatud tähtaegselt. Tuginedes Täitemenetluse seadustiku § 221 lg 1 sätetele, palub hageja tunnistada Lääne-Viru Maakohtu 23.08.1994 otsuse alusel sundtäitmise lubamatuks alljärgnevatel põhjendustel. TMS § 221 lõikes 1 nimetatud vastuväited kohtulahendi puhul lubatud üksnes siis, kui alus, millel need põhinevad, on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist. Perekonnaseaduse (edaspidi PkS) § 60 lg 1 sätestab, et vanem on kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last. Hagiavaldusele lisatud tõenditega on tõendatud, et pooled elasid pärast kohtulahendi tegemist abikaasadena koos kuni 2009.a. juulikuuni, mistõttu on ilmne, et hageja osales oma sissetulekuga poolte ühise lapse I A ülalpidamises. Lisaks on hageja esitanud tõendid, et alates 2007.aasta septembrist on tema palk kantud üle kostja arveldusarvele, mida kostjal oli võimalik käsutada ning nimetatud summa ületab rohkem kui 5-kordselt kostja poolt täitmiseks esitatud nõude. Seega on hageja täitnud 23.08.1994 Lääne-Viru Maakohtu otsust ning kostja täitmiseks esitatud nõue on rahuldatud. Eeltoodust tulenevalt palub hageja tunnistada elatise võlgnevuses sundtäitmine lubamatuks. II. Kostja vastuväited hagiavaldusele. Kostja oma vastuses hagile 27.11.2009 hagi ei tunnista (I, lk 45-46). Kostja väitel ei ole hageja näidanud nõude materiaalõiguslikku alust ega hagi põhistanud. Hageja nõude võimalikud rahuldamise alused sisalduvad ainult Perekonnaseaduse §-s 71, so kui võlgnevus tekkis haiguse või muudel kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud alustel ja tema varaline seisund ei

võimalda tekkinud võlgnevust tasuda. Hageja ei ole tõendanud, et ta oli haige või tal oli mõjuv põhjus mitte anda lapsele elatist. Hageja oli elatise väljamõistmisega nõus ega esitanud mingeid vastuväiteid. Hageja ei töötanud kuni 2007.a augustini, seega on hageja elatise võlgnevus kuni selle ajani ilmselge ja vaieldamatu. Kooselu hageja ja kostja vahel ei ole põhistuseks elatise võlgnevusest vabastamiseks, vastasel juhul oleks juba kohtuotsuse tegemise ajal nimetatud asjaolu välistanud haginõude rahuldamise. Hiljem kui hageja tööle asus, on kostja kandnud sellest rahast, mis hageja kostja arvele kandis, hagejale tagasi vähemalt 50 000 krooni, samuti läks raha elamu hoolduseks ja hageja enda ülalpidamisele ja välismaal viibimisele. Viimase kahe aasta võlgnevus moodustab koguvõlgnevusest vaid 20 000 krooni. Kohtutäituri Raigo Pärsi tõendist 17.11.2009/702 (I, lk 48) elatise võlgnevuse kohta aastate lõikes nähtub, et alates 01.02.1999 kuni 31.12.2009 kohtutäituri andmetel tasumisi ei ole toimunud. Võlgnevus on arvestatud 1⁄4 miinimumpalgast ja moodustab alates 01.02.1999- 31.12.1999 summas 3437.50 krooni, alates 01.01.2000 - 31.12.2000 - 4200 krooni, alates 01.01.2001- 31.12.2001 - 4800 krooni, alates 01.01.2002- 31.12.2002 - 5500, alates 01.01.2003- 31.12.2003 - 6480 krooni, alates 01.01.2004- 31.12.2004 - 7440.00 krooni, alates 01.01.2005- 31.12.2005 - 8070 krooni, alates 01.01.2006 - 31.12.2006 - 9000 krooni, alates 01.01.2007- 31.12.2007 - 10 800 krooni, alates 01.01.2008- 31.12.2008 - 13 050 krooni, alates 01.01.2009 - 31.12.2009 - 7612.50 krooni. Seisuga 31.01.1999 nähtub täitetoimikust varasem võlg summas 1700 krooni. III. Hageja seisukoht kostja vastuse osas 23.12.2009 (I, lk 5757-59). 59). Hageja leiab, et kostja viide perekonnaseaduse (edaspidi PkS) § 71 ei ole asjakohane, sest viidatud norm käsitleb olukorda, kus isikul on tekkinud kohtuotsusega väljamõistetud elatise võlgnevus. Hageja on jätkuvalt seisukohal, et hagejal puudub elatise võlgnevus kostja ees. Kostja väide elatise võlgnevuse kohta tugineb kohtutäitur Raigo Pärs’i täitmisteatele, mille kohaselt on elatise võlgnevus tekkinud Lääne-Viru Maakohtu 23.08.1994 otsuse alusel täitemenetluse käigus. Hageja on esitanud tõendid, millest tuleneb, et võlgnevust kui sellist ei esine. Hageja palga kostja arvele ülekandmist tõendavad arveldusarve väljavõtted. Kostja väitel on ta hagejale tagasi kandnud vähemalt 50 000 krooni. Võttes arvesse, et alates 27.08.2007 on hageja poolt xxxx antud korraldusel kantud kostja arvele 462 228.90 krooni, mida kostja kasutas oma äranägemise järgi ning millisest summast anti ülalpidamist ka poolte tütrele, leiab hageja, et isegi kui oleks võimalik väita, et mingil perioodil tekkis hagejal elatise võlgnevus kostja poolt nõutud summas, on võlgnevus hageja poolt kostja arvele kantud rahasummadega tasutud. Hageja ei nõustu kostja käsitlusega hagejal elatise võlgnevuse olemasolust. Hageja töötas ajavahemikus 1999. - 2007. xxxx Kuni 11.09.2004 töötas hageja suulise töölepingu alusel. 11.09. 2004 allkirjastasid hageja ja xxxx koostöölepingu, mille alusel töötas hageja nimetatud äriühingus kuni tööleasumiseni xxxx. xxxx saadud töötasu andis hageja samuti kostja käsutusse. Asjaolu, et hageja tasus elatist Lääne-Viru Maakohtu 23.08.1994 otsuses märgitud summast isegi suuremas summas, tõendab ka kostja käitumine. Täitetoimikus on 06.06. 2000 kuupäeva kandev sissekanne, millest nähtub, et kostja ei nõua hagejalt jooksvalt elatist ning et kostja võib vajadusel ka kirjaliku avalduse teha. Kirjalikku avaldust toimikus ei ole. Samas on järgmine sissekanne toimikusse tehtud alles 14.08.2009. Täitetoimiku üleandmise avalduse on kostja teinud 24.07.2009, so pärast seda, kui poolte kooselu lõppes. Hageja arvates annab kostja selline käitumine tunnistust hageja poolt ülalpidamiskohustuse täitmisest ning elatise võlgnevust kui sellist hagejal ei tekkinud. Hageja leiab ka, et kui võlgnevus mingil ajahetkel siiski oli, siis on hageja võlgnevuse likvideerinud ning kostja nõude täitnud. Hagi rahuldamise aluseks on TMS § 221 lg 1. Hageja täpsustab nõuet ning palub kohtul tunnistada lubamatuks sundtäitmine Lääne-Viru Maakohtu 23.08.1994 otsuse alusel tekkinud elatise võlgnevuse osas summas 82 140 krooni. IV Kostja täiendavad vastuväited. vastuväited.

16.04.2010 esitas kostja tõenditena kostja arveldusarve väljavõtted ajavahemike 01.01.1998 31.12.2004 ning 01.01.2005 - 22.03.2010 kohta ja kostja ning hageja ühised residendist füüsilise isiku tuludeklaratsioonid aastatest 2004 - 2008. Kostja märkis, et nimetatud dokumendid kinnitavad poolte sissetulekuid aastatel 1998 – 2009 (I, lk 94-155). 12.05.2010 toimunud eelistungil väitis kostja, et esitatud dokumentidest nähtuvalt hagejal kuni augustini 2007 töökoht puudus ning kostja pidas hagejat ülal. Alates 2007.a. laekunud hageja töötasud kandis kostja hagejale tagasi, samuti ostis hageja nendest summadest auto ning tehti kulutusi pere huvides (kontoväljavõttel kostja poolt allajoonitud summad), kuid elatise võlgnevust kostja arvele makstud summadega hageja ei katnud (protokoll – I, lk 169-172). V. Hageja täiendav seisukoht 27.05.2010 (I, (I, lk 177177-180). Hageja vaidlustab kostja väite, et hageja töötasust ei ole antud poolte ühisele lapsele elatist ning hagejal on endiselt elatise võlgnevus kostja ees. Ajavahemikus 09.09.2007 - 30.06.2009 on kostja hageja töötasust summas 462 228.90 krooni kandnud hageja arvele tagasi 51 500 krooni. Hageja nõustub, et nimetatud summat poolte ühise lapse ülalpidamiseks ega elatise võlgnevuse kustutamiseks ei ole kasutatud. Sõiduki osas, mis on ostetud 2008.a. augustikuus (kostja arvelt konverteeritud 177 028.06 krooni) märgib hageja, et poolte vahel on käimas ka ühisvara jagamise protsess, milles kostja ei ole vaidlustanud, et nimetatud summa eest ostetud sõiduk on poolte ühisvara. Sõiduk osteti abielu ajal ja seega ka poolte ühise raha eest, mistõttu ei ole õige kostja väide, et selle eest tasuti ainult hageja rahast. Perioodil 09.09.2007 - 25.06.2009 oma pangaarvelt sularahas võetud summade osas (kokku 97 700 krooni) märkis kostja kohtus, et on raha kasutanud kas perekonna huvides või andnud hagejale ning seda ei ole kasutatud lapse ülalpidamiseks ega elatisevõla kustutamiseks. Kostja on sularaha välja võtnud järgmiselt: 07.10.2007 – 3 000 krooni; 12.12.2007 - 10 000 krooni; 21.12.2007 – 10 000 krooni; 04.01.2008 – 5 000 krooni; 29.03.2008 - 3000 krooni; 06.04.2008 - 5000 krooni; 15.04.2008 – 3 000 krooni; 21.04.2008 – 3 000 krooni; 12.06.2008 – 3 500 krooni; 14.06.2008 – 3 000 krooni; 02.07.2008 - 5 000 krooni; 27.07.2008 - 5000 krooni; 17.08.2008 - 4000 krooni; 24.08.2008 2000 krooni; 06.09.2008 – 2000 krooni; 01.12.2008 - 3600 krooni; 21.12.2008 - 5000 krooni; 30.12.2008 - 2000 krooni; 27.03.2009 – 3 600 krooni; 30.05.2009 -.3000.00 krooni; 11.06.2009 – 3 000 krooni; 15.06.2009- 3 000.00 krooni. Hageja leiab, et kostja ei ole tõendanud selle raha kasutamist perekonna huvides ega selle andmist hagejale. Võttes arvesse, et enamuse ajast sellel perioodil oli hageja töölähetuses ning kostja teostas hagejale ülekandeid, siis ei ole usutav, et kostja oleks väljavõetud sularaha andnud hagejale. Samuti tuleb arvesse võtta, et kostja on tasunud ka ülekandega näiteks sideteenuste ja prügiveo eest, mistõttu on väheusutav, et väljavõetud raha kasutati ainult perekonna huvides, mitte aga lapse ülalpidamiseks. Kostja enda esitatud pangakonto väljavõttest nähtuvalt on ta ajavahemikus 09.09.2007 - 25.06.2009 võtnud sularaha tegelikult välja kokku summas 242 100 krooni. Kostja ei ole põhjendanud, mille tõttu arvestab ta hageja töötasuna kantud summast maha konkreetselt arveldusarve väljavõttel osundatud (allakriipsutatud) summad. Lisaks märgib hageja, et tegemist oli poolte ühisvarasse kuuluvate rahaliste vahendite kasutamisega, mistõttu ei ole põhjendatud väita, et konkreetsed kulutused on tehtud ainult hageja poolt perekonda toodud vahenditest. Arveldusarve väljavõttega on kostja tõendanud ainult hageja töötasust (462 228.90 krooni) hageja arveldusarvele kandmist summas 51 500 krooni ning poolte ühisvaraks oleva sõiduki eest tasumist summas 177 028.06 krooni. Ülejäänud summa kasutamise osas hageja tõendeid ei ole esitanud. 27.08.2010 toimunud eelistungil (istungi (istungi protokoll; protokoll; I, lk 182182-187) kostja hageja esitatud täiendavate seisukohtadega ei nõustunud ning väitis, et hagejalt elatusraha väljamõistmise kohtuotsuse alusel toimunud täitmismenetlust ei olnud lõpetatud, et hageja ei ole teinud kostjale ühtegi korraldust mingi summa arvestamiseks elatisevõla katteks ning elatisevõlg on endiselt üleval. Samuti väitis

kostja, et enamuse makstud hageja töötasust moodustasid tegelikult talle päevarahana makstud summad (kostja arvestuste kohaselt on see ca (350 krooni x 30 päeva x 22 kuud) = 231 000 krooni ning nimetatud summa kulus hagejal tema enda äraelamiseks. Hageja ei nõustunud kostja arvestustega ning jäi oma seisukohtade juurde. Hageja palk laekus 2007.a. augustist tervikuna kostja arvelduskontole ning hagejal endal juurdepääs kostja konto kasutamiseks puudus. Hageja täpsustas ka, et enne augustikuud 2007 täitis ta samuti elatise maksmise kohustust: Saksamaal töötamise eest sularahas makstud tasu kasutati Eestis pere tarbeks – ülekandeid siis ei tehtud. Koos kostjaga osteti maja ja käidi puhkusel. V. 24.01.2011kohtuistungil 24.01.2011kohtuistungil asja lõplikul sisulisel arutamisel jäid pooled oma seisukohtade juurde (kohtuistungi protokoll – II; lk 1919-29). 29). Kohus kuulas üle hageja esitatud tunnistaja G A, kelle ütluste kohaselt töötas ta koos hagejaga xxxx firmas xxxx. Tunnistaja asus seal tööle kas 2001.a. või 2002.a. ning seda hageja vahendusel, kes juba enne seal töötas. Nad mõlemad töötasid ühes ja samas firmas, kuid tegid erinevaid töid (hageja töötas xxxx, varus xxxx ja töötas xxxx tunnistaja töötas võõrastemajas “xxxx). Tööluba Eestist pärit töölistele ei saadud ja seepärast töötasid nad mitteametlikult. Elasid seal hagejaga erinevates tubades, kuid sissekäik korterisse oli ühine. Hageja töötas hooajaliselt 2-3 kuud korraga, siis maksti palk välja ja ta sõitis koju ning paari-kolme kuu pärast oli jälle tagasi. Peamiselt töötas hageja peale aastavahetust ja siis suvel hooaja lõpuni. Nende töötamise perioodid alati ei kattunud. Hageja saadud töötasuks oli tunnistaja seletusel 10 eurot tunnis. Hageja tööpäevad lõppesid talvel kella 18.00 -19.00 ajal, suvel võis hageja õhtule saada alles kella 20.00-21.00 ajal. Söögile seal kulutusi teha vaja ei olnud, sest söök oli tööandja kulul. Tunnistaja arvates oli hageja rahul, rääkis maja ehitamisest, et ostis suure akna ja ehitusmaterjali ning ehitas teist korrust välja (II; lk 24-26). Hageja lõplikud seisukohad 24.01.2011 kohtuistungil. Hageja jääb menetluse kestel suuliselt ja kirjalikult väljendatud seisukohtade juurde ning palub TMS § 121 lg 1 tuginedes täitedokumendi alusel elatisevõla sundtäitmine tunnistada lubamatuks. Pooled elasid abikaasadena koos kuni 2009.a juulikuuni ning selle ajani osales hageja oma sisetulekutega lapse ülalpidamises. Tunnistaja kinnitas ka hageja töötamist xxxx ja makstud tasu.. Tunnistaja sõnade kohaselt viis hageja oma sissetuleku xxxx endaga kaasa, teostades selle eest ka poolte ühisel kinnistul asuva hoone remonti. Puudub alus arvata, nagu hageja ei oleks osalenud oma tütre ülalpidamises. Juba ainuüksi 2007-2009 kostja arvele kantud summad ületasid viiekordselt kohtutäituri tõendil märgitud võlasumma. Hageja on seisukohal, et elatisevõlgnevus perioodil 19992009 summas 82 140 krooni (5 249.70 eurot) puudub, ta palub hagi rahuldada ja jätta kohtukulud täies ulatuses kostja kanda. Kostja on seisukohal, et hageja ei ole tõendanud elatusraha maksmisel esineva võlgnevuse tasumist ning puuduvad ka PKS §-is 71 toodud mõjuvad põhjused tema vabastamiseks tekkinud võlgnevuse tasumisest. Kas poolte kooselu ei ole põhistuseks elatise mittemaksmiseks ega võlgnevusest vabastamiseks. Kirjalikud tõendid hageja töötamise, tasu saamise ja sellest osa kostja kasutusse andmise kohta perioodil 1999-2007 puuduvad ning seda ei tõendanud ka tunnistaja ütlused. Tunnistaja ei teadnud hagejale makstud palga suurust ega sellest elatise andmist, teadis vaid, et hageja kasutas seda raha maja remondi peale. Alates augustist 2007.a. kostja arvele kantud hageja töötasust on kantud tagasi hageja arvele 51 000 krooni, osa on sularahas välja võetud ja antud hagejale. Hageja töötas xxxx ning enamuse töötasust moodustas lähetuses oldud aja eest makstud päevaraha, milline summa kulus hagejal toidule. Vajalikud vahendid sai talle anda ainult kostja. Hageja pealekäimisel osteti auto, mille ostmist kostja ei soovinud. Loogiline on, et maja ostmine käis ka hageja rahast ning ümmargused summad, mis on kostja arvelt võetud, kulusid maja ostmisele sularahas. Maja vajas ka ülalpidamist - tuli osta kütust, tarbiti elektrienergiat, võimalik, et tuli tasuda ka vee eest. Ei ole tõendatud, et hageja oleks 100% täitnud lapse ülalpidamiskohustust: elatise maksmisel tekkis võlgnevus, sest kostja käitus liiga leplikult: tal oli hagejast kahju. Perioodil 2007 - 31.07.2009 on

kohtutäituri arvestuse kohaselt võlgnevus kokku 31 462.50 krooni, kuid ca 50 000 krooni jääks ikkagi võlgu. TsMS § 233 kohaselt, kui nõude suuruse hindamine ei õnnestu, siis kohus määrab siseveendumuse alusel nõude suuruse ja teeb vastavalt õiglase otsuse. Hageja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. VI. VI. Maakohtu otsuse põhjendused. Kohus, olles ära kuulanud hageja ja kostja seisukohad ning tunnistaja ütlused, samuti olles tutvunud asjas esitatud kirjalike tõenditega, leiab, et hagi on põhjendatud. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 1 kohaselt võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. TMS § 221 lg 2 kohaselt on käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud vastuväited kohtulahendi puhul lubatud üksnes siis, kui alus, millel need põhinevad, on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist. Kohus on tuvastanud järgmised faktilised asjaolud, mille osas ka poolte vahel vaidlus puudub: 1) Lääne-Viru Maakohtu kohtuotsusega 23.08.1994 tsiviilasjas nr 2-628/94 on hagejalt (V A) kostja (O A) kasuks välja mõistetud elatis 1⁄4 osas tema igakuisest töötasust tütar I, sünd.xxxx, ülalpidamiseks alates 01.08.1994 kuni 10.10.2011 (I, lk 7). 2) 23.08.1994 on avatud täitetoimik 158/2009/3423 (I, lk 23-24), mille aluseks on täitedokumendina tsiviilasjas nr 2-628/94 tehtud kohtuotsus elatise väljamõistmisest (I, lk 36, 48). 3) Täitmine nimetatud kohtuotsuses alusel on toimunud kuni 01.08.1994 – 02.09.1998 (Lääne-Viru Politseiprefektuuri ja AS-i Eesti Raudtee vastavad kinnitused I, lk 8). 4) Perioodil 1999 kuni 24.07.2009 täitemenetlust elatise sissenõudes ei ole toimunud (Rakvere kohtutäitur Raigi Pärs`i tõend 17.11.2009/702 I, lk 48; väljavõte täitetoimikust I, lk 65). 5) 27.08.2007 on hageja poolt oma tööandjale (xxxx) esitatud avaldus (I, lk 13) tema töötasu kostja arveldusarvele kandmiseks. Kokku on kantud hageja töötasu üle kuni juulini 2009 summas 462 228.90 krooni (I, lk 14-16, 17-18 - väljavõtted xxxx poolt tehtud arveldustest). 6) 24.07.2009 esitas kostja Viru Maakohtule avalduse täitetoimiku üleandmiseks kohtutäitur Raigo Pärs`ile ja täitemenetluse läbiviimiseks (I, lk 36; 66). 7) 18.08.2009 sai hageja Viru tööpiirkonna kohtutäitur Raigo Pärs`ilt täitmisteate täiteasjas 158/2009/3423 seisuga 31.07.2009 esinevas elatise võlgnevuse 82 140 krooni nõudes (I, lk 36; 37). Hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks on esitatud 17.09.2009 (s.o. TMS § 221 lg 3 sätestatud tähtaega järgides). Poolte vahel puudub ka vaidlus, et pooled elasid ühise perena koos kuni 20.07.2009. Vastava asjaolu on kostja kohtus omaks võtnud, mistõttu kohtule esitatud kohalike omavalitsuste väljastatud tõendid ning naabrite kirjalikud seletused antud asjaolu tõendamiseks eraldi hindamist ei vaja (I, lk 9-12). Peale kooselu lõppemist (alates 24.08.2009) on hageja kandnud igakuiselt kostja arvele 2200 krooni, märkides selgituseks „alimendid” (kostja pangakonto väljavõte I, lk 46 - 48) . Pooled vaidlevad hagejal elatusraha maksmisel võlgnevuse tekkimise ja selle olemasolu üle. Hageja väitel on ta kostjaga kooselu perioodil 1999 – juuli 2009 osalenud nende tütre ülalpidamisel, seda ka ajal, kui ta käis enne xxxx tööleasumist tööl xxxx, samuti ületavad tema töötasust kostja

arvele alates augustist 2007 kuni juuli 2009 kantud summad – kokku 462 228.90 krooni – mitmekordselt 31.07.2009 seisuga märgitud võlgnevuse. Hagejale xxxx makstud töötasu laekumine kostja arveldusarvele alates augustist 2007 kuni juulini 2009 nähtub ka kostja enda poolt esitatud pangakonto väljavõtetest AS-ist Swedbank (I, lk 113-117). Kostja tema arvele kantud hageja töötasu kogusummat ei ole kohtus vaidlustanud. Kostja väitel kuni 2007.augustini hageja ei töötanud, xxxx tööl ei käinud ning oli kostja ülalpidamisel. Samuti kulus perioodil 2007-2009 laekunud hageja töötasu põhiliselt hageja enda äraelamiseks, auto ostmiseks ning muude perele vajalike kulutuste katmiseks, kuid lapsele väljamõistetud elatiseks või elatisevõlgnevuse katmiseks sellest ei jätkunud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Nii elatise väljamõistmise ajal 23.08.1994. kehtinud Abielu- ja perekonnakoodeksi (APK) kui ka käesoleva hagi kohtusse esitamise ajal kehtinud perekonnaseaduse (PKS) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. Perekonnaseadus jõustus 01.01.1995 ning selle rakendussätete § 136 kohaselt enne perekonnaseaduse jõustumist kohtuotsusega väljamõistetud alimente (elatist) nõutakse sisse kohtuotsuses märgitud suuruses. Sama paragrajvi lõike 2 kohaselt võib kohus huvitatud isiku nõudel alimentide (elatise) suurust muuta ja elatise välja mõista perekonnaseaduse sätete alusel nõude esitamisest alates. Käesolevas asjas on tuvastatud, et 1994.a. hagejalt väljamõistetud elatise suurust ei ole muudetud ning ka kohtutäitur on täitmisteates võlgnevuse arvestamisel lähtunud lähtunud 23.08.1994 väljamõistetud elatise määrast. Kohus nõustub kostjaga selles, et nii elatise väljamõistmise ajal kehtinud Abielu- ja perekonnakoodeksi kui ka perekonnaseaduse sätetest tulenevalt ei olnud välistatud vanemate kooselu ajal lapse ülalpidamiseks esitatud elatisehagi rahuldamine ega ka elatise sissenõudmine täitemenetluse korras. Samuti nõustub kohus kostja esindaja väitega selles, et hagi esitamise ajal kehtinud PKS §is 71 ettenähtud mõjuvad põhjused hageja vabastamiseks elatisevõlgnevuse tasumisest puuduvad. Kohus leiab aga, et kostja tuginemine PKS §-is 71 toodud elatise võlgnevuse vabastamise asjaolude puudumisele ei ole käesolevas asjas kohane vastuväide, sest hageja ei ole vaidlustanud ega palunud muuta elatise väljamõistmise kohta tehtud kohtulahendit, samuti ei ole ta palunud end vabastada elatisevõlgnevuse tasumisest. Hageja nõue on esitatud TMS § 221 lg 1 tulenevalt põhjendusel, et hageja on PKS § 60 lg 1 sätestatud kohustust alaealisele lapsele ülalpidamise andmiseks täitnud ning kohtutäituri võlateatises märgitud elatisevõlgnevus tegelikult puudub. Kohus leiab poolte seisukohti ja asjas kogutud tõendeid kogumis hinnates, et täitedokumendiks oleva 23.08.1994 Lääne-Viru Maakohtu otsuse alusel kohtutäituri poolt täiteteatises seisuga 31.07.2009 hagejale arvestatud elatisevõlgnevuse puudumine on kohtus ka tuvastamist leidnud. Pooled elasid võla täiteteatise märgitud perioodil 1999 kuni juuli 2009 koos ühise perena ning kohtus tuvastatud asjaoludel on ka hageja kooselu lõpuni osalenud oma sissetulekutega perele vajalike kulutuste kandmisel. Kohus leiab, et kostja väited samal perioodil hageja poolt lapsele ülalpidamiseks vahendite mitteandmisest on paljasõnalised ja tõendamata. Kohus nõustub hagejaga selles, et lisaks tunnistaja ütlustele hageja töötamisest ja teenitud tasu pere huvides kasutamisest perioodil 2001-2007, samuti kirjalikele tõenditele hageja avalduse alusel tema töötasu laekumisest xxxx kostja pangakontole perioodil august 2007 - juuli 2009, võib vastavaid järeldusi hageja poolt lapse ülalpidamiskohustuse täitmise kohta teha ka kostja enda käitumisest. Täitetoimiku väljavõttest (I, lk 65) nähtub 06.06.2000 tehtud sissekandest järgmist: „Võlgnik helistas. Ei tööta. Sissenõudja ei nõua praegu jooksvalt alimente. Rääkis, et naine võib ka kirjalikult avalduse teha”. 27.08.2010 toimunud kohtuistungil kostja tunnistas, et käis koos hagejaga kohtutäituri juures ja soovis „elatise maha võtta“, kuid kohtutäituri väitel ei olevat see

olnud võimalik (istungi protokoll - I, lk 186). Avalduse täitemenetluse jätkamiseks esitas kostja alles 24.07.2009, s.o. hagejaga kooselu lõppemisel (20.07.2009). Järgmine sissekanne täitetoimikusse on tehtud alles 14.08.2009, kus on närgitud elatise võlgnevus seisuga 31.07.2009 summas 82 140 krooni. Nimetatud kandele järgneb 18.08.2009 kohtutäituri sissekanne hageja pöördumisest tema poole võlanõude osas selgituse saamiseks ning selle võlgnevuse vaidlustamiseks kohtusse pöördumisest. Hageja on öelnud:.. „tema ei saa aru, et kust see võlgnevus tuleb, sest nad alles selle aasta suvel läksid naisega lahku” (I, lk 65, 167). Kohus leiab, et kostja põhjendused perioodil 2000 24.07.2009 elatisenõudes täitemenetluse mittejätkamisest ja tema poolt lapse ülalpidamiseks väljamõistetud elatise sissenõudmata jätmisest seoses võlgniku suhtes tuntava kahjutundega, ei ole usutavad ning on ka vastuolus muude tõenditega. Kostja esitatud pangakonto väljavõtetest alates 01.01.1998 kuni augustini 2007 ei nähtu küll hagejalt kostja arvele laekumisi (I, lk 104-112), kuid hageja väitel toimus arveldamine xxxx töötamise ajal sularahas ja saadud tasu tõi ta perele koju. Hageja on nõustunud ka kostja poolt esitatud abikaasade ühise residendist füüsilise isiku tuludeklaratsioonide 2004-2008 (I, lk 119-155) alusel hagejal Eestis töökoha puudumisel deklareeritud pere sissetulekutega. Kohtu hinnangul ei välista hageja poolt mujal töötamisel saadud sissetuleku deklareerimata jätmine veel iseenesest selle tasu saamist. Hageja on kohtule esitanud „xxxx lepingu” 11.09.2004, mille kohaselt oli hageja V A seltsingu liige kokkulepitud osas ( 10%) ning seltsingu tegevuseks oli teenuste osutamine põllumajanduses (I, lk 83-85). Asjaolu, et hageja käis perioodil 2001-2007 xxxx hooajaliselt tööl firmas xxxx ning sai sealt ka tehtud töö eest tasu (10 eurot tunnis) kinnitas kohtus tunnistajana ütlusi andnud G A (II, lk 24-26). Tunnistaja ütlusest ilmnes ka, et hageja oli saadud töötasuga rahul ning hooaja lõpul välja makstud palga viis ta Eestisse, kus kasutas seda pere huvides – ostis ehitusmaterjale jne. Tunnistaja väitel olid nad hagejaga head sõbrad ja hageja rääkisid talle ka oma perest ning tunnistaja teada “laabus neil kõik hästi”, sest: ”O helistas iga pühapäeva hommikul, et kuidas läheb?.”/ .../”Pühadeks ja sünnipäevadel käis ta kodus, samuti 1.septembril last kooli viimas.”/..../”O käis ka xxxx. Minu perenaine vormistas talle viisa ja siis ta tuli koos oma perega xxxx ja sealt edasi sõitsid perega xxxx”. Tunnistaja kinnitusel töötas hageja xxxx viimati paar-kolm aastat tagasi (II, lk 24). Kohus leiab, et isegi juhul, kui hagejal mingil perioodil võiski elatise maksmisel võlgnevus tekkida, siis 14.08.2009 väljastatud täitmisteates seisuga 31.07.2009 märgitud elatise võlgnevus tegelikult puudub ning elatise võlgnevuse sundtäitmine summas 82 140 krooni tuleb tunnistada lubamatuks. Kostja väited tema arvele xxxx kantud hageja töötasu äratarbimisest hageja enda poolt ning saadud summade kasutamisest muudeks pere vajadusteks, kuid mitte lapsele elatise andmiseks ja elatise võlgnevuse kustutamiseks, ei ole põhjendatud ega ka millegagi tõendatud. Kostja on kohtumenetluses omaks võtnud, et tema arvele laekunud hageja töötasu osas oli tal täielik käsutusõigus ning vastav asjaolu nähtub ka arveldusarvelt suurtes summades (10 000 krooni) sularaha väljavõtmises (3000 kroonist kuni 10 000 kroonini; I, lk 115-115A). Sularahas võetud summade kasutamise osas on kostja selgitused asja menetluse käigus muutunud: esialgselt väitis kostja kogu palga tagastamisest hagejale, hiljem väitis, et nimetatud summade arvel ostis hageja auto, samuti on tagastatud maja ostuks saadud laenusid, on kaetud maja ülalpidamiseks vajalikke kulusid jne. Tõendatud on kostja pangakonto väljavõttest nähtuvalt vaid 51 500 krooni ulatuses kostja poolt hageja arvele summade ülekandmine ning hageja tunnistas, et nimetatud summast ta lapsele ülalpidamist ei andnud. Kohtu hinnagul ei ole kohtus tuvastatud asjaoludel usutavad kostja väited, et ülejäänud hageja palgarahast, s.o. summast (462 228.90 -51 500) = 410 729.90 krooni, ei jätkunud poolte ühisele lapsele ülalpidamise andmiseks ega elatise võlgnevuse tekkimisel selle kustutamiseks. Isegi juhul, kui hageja oleks poole ülekantud töötasust saanud päevarahana (350 krooni päevas) ning see oleks kulunud üksnes hageja enda äraelamiseks, siis ülejäänud poolest, s.o. (462 228.90 : 2) = 231 114.45 krooni oleks samuti jätkunud lapse ülalpidamise kulude katmiseks. Millegagi ei ole ka põhjendatud ega tõendatud kostja väited hageja töötasu arvelt üksnes hageja soovil auto ostmisest, samuti hageja töötasu arvelt maja kulude katmisest jne. Kostja tunnistas 24.01.2011 toimunud kohtuistungil, et nii auto kui maja on ka poolte abieluühisvara jagamise objektideks ja seega on vastavad ühisvarale tehtud kulutused samuti jagatavad. Kostja ei