2-10-61499
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Geete Lahi
Määruse tegemise aeg ja koht
10. veebruar 2011.a, Narva kohtumaja
Tsiviilasja number
2-10-61499
Tsiviilasi
Narva linna avaldus täisealisele isikule eestkostja määramiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja Narva linn (Narva linna Sotsiaalabiameti kaudu, registrikood 75009148), lepinguline esindaja Tatjana Zelenjajeva Asjast puudutatud isikud M R (isik, kellele eestkostja määramist taotletakse, isikukood XXX) M R esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaadi vanemabi Irina Gromtsev N R (M R abikaasa, isikukood XXX) N T (eestkostja kandidaat, isikukood XXX)
Asja lahendamise viis
Kirjalik menetlus
Resolutsioon
2-10-61499 kohta kohtule kirjaliku iga-aastase aruande oma ülesannete täitmisest iga aasta 01.detsembriks. Aruandes tuuakse eraldi välja tehtud kulutused ning lisatakse neid tõendavad dokumendid; - teatama kohtule oma elukoha muutusest.
2-10-61499 uutest rahadest. Valimistel M ei käi, kuna ei saa sellest aru. On nõus, et tema eestkostjaks oleks N T. Natalia talle meeldib, temaga on meeldiv suhelda. Natalia aitab teda alati. N R leiab, et tema abikaasa ei vaja eestkostjat, kuna ta tuleb kõigega ise toime. Eestkostja kandidaat N T selgitas, et tema arvamuse kohaselt vajab M R osalist eestkostet. M pöördus ise sotsiaalosakonda palvega määrata talle eestkostja. M R on psüühiline haigus, pidev tervisekontrolli maania. Tal on konflikt abikaasaga, kes tarvitab alkoholi, Mariale see ei meeldi. M muutuvad väga sageli soovid, viimasel korral ta pöördus sotsiaalosakonda palvega vormistada talle Vene kodakondsus, pärast ootamatult keeldus. Varast on M R korter, milles ta elab, see on tema ja abikaasa ühisvara. Pension läheb arveldusarvele. Kurdab, et keegi võtab tema arvelt raha välja. Eestkoste on vajalik dokumentide vormistamiseks, samuti suurte rahaliste küsimuste lahendamiseks. N T arvab, et ilma eestkostja nõusolekuta võib M R lubada teha igapäevaselt tehinguid summas 10 eurot päevas. Kohtupsühhiaatrilise ekspertiisiga on tõendatud, et M R ei suuda kestvalt oma tegude tähendusest aru saada ja neid juhtida, ning on olemas eeldus eestkoste seadmiseks. Esindajal puuduvad vastuväited eestkostja kandidaadi suhtes. M R kinnitas esindajale, et ta on nõus N T määramisega tema eestkostjaks, N T aitab teda alati ja ta sooviks, et N aitaks teda ka edaspidi. Esindaja arvamuse kohaselt tuleb M R üle määrata eestkoste tähtajaga 2 aastat. Esindaja jõuab järeldusele, et M R vajab eestkostet. Esindaja arvamusel tuleb eestkostja ülesanneteks määrata M R asjade ajamine erinevates asutustes, 10 eurot ületavate tehingute tegemiseks, ravi- ja sotsiaalteenuse tagamiseks. Lubada M R teostada iseseisvalt, ilma eestkostja nõusolekuta, pisitehinguid, mis ei ületa 10 eurot päevas. Esindaja palub Narva linna avaldus rahuldada, seada M R üle eestkoste kaheks aastaks ning määrata talle eestkostjaks N T. Kohtupsühhiaatriaekspertiis Viru Maakohtu 10.12.2010.a määruse alusel viidi läbi ambulatoorne kohtupsühhiaatriaekspertiis M R psüühilise seisundi kindlaksmääramiseks. Ekspertiis on tehtud 07.01.2011.a. ning kohtule on 21.01.2011.a. esitatud ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi akt nr 2. Akti kohaselt sattus M R psühhiaatriahaiglasse 18-aastasena. Narva psühhiaatri ravil 1979.aastast. 2011.a. määrati invaliidsusgrupp tähtajatult. VEK-i poolt määratud ka raske puue. SA Narva Haigla psühhiaatriastatsionaaris olnud ravil korduvalt, viimati 9-26.11.2010.a. Teadvus selge. Orienteeritud igakülgselt õigesti. Periooditi esinevad persekutoorse seisuga luulumõtted, kuulmispetted. Mõttekäik veidi kiirenenud, ataktiline. Küsimustele vastab adekvaatselt. Põhimeeleolu sageli depressiivne. Emotsionaalselt pinges. Haiguskriitika osaline. Ekspert tuli järeldusele, et M R kannatab vaimuhaiguse- paranoidse skisofreenia (defektiga tunde-tahteelus) all. Vaimse seisundi tõttu ei ole M R kestvalt suuteline aru saama oma tegude tähendusest ja neid juhtima, langetama raskemaid otsuseid, tegema suuri tehinguid. Uuritavat pole soovitav ära kuulata kohtuistungil, kuid on võimalik ära kuulata tema tavalises keskkonnas. Eestkostet vajab M R 2-3 aastat, siis oleks vajalik uuesti tema psüühilist seisundit hinnata. Eestkostja kandidaadi seisukoht N T on andnud kirjaliku nõusoleku ja kinnitanud oma nõusolekut M R eestkostjaks olemiseks. Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 5 ja 6 alusel lahendab kohus täisealisele piiratud teovõimega isikule eestkostja määramise ja isiku paigutamise kinnisesse asutusse hagita menetluses. 3/5
2-10-61499 Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 8 lg 3 kohaselt võib kohus määrata eestkostja isikule, kes vaimuhaiguse või nõrgamõistuslikkuse tõttu kestvalt ei suuda oma tegude tähendusest aru saada või neid juhtida. Sellisel juhul eeldatakse, et isik on piiratud teovõimega. PKS § 202 kohaselt täisealise eestkostele kohaldatakse lapse eestkostet reguleerivaid sätteid, kui sellest peatükist või täisealiste eestkoste sisust ei tulene teisiti. PKS § 203 lg 1 kohaselt kui täisealine ei suuda vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, määrab kohus tema enda, tema vanema, abikaasa või täisealise lapse või valla- või linnavalitsuse avalduse alusel või omal algatusel talle eestkostja. Avalduse kohaselt M R psüühikahäire tõttu ei suuda kestvalt oma tegudest aru saada ja neid juhtida. PKS § 203 lg 2 järgi eestkostja võib määrata ainult nende ülesannete täitmiseks, milleks eestkoste on vajalik. Avaldaja arvamusel M R eestkostja ülesanneteks peab olema M R varaliste ja isiklike õiguste ning huvide kaitse, asjaajamine, vara haldamine ja M R ravi-ja sotsiaalteenuste kättesaadavuse tagamine vastavalt tema vajadustele. Ekspert psühhiaater Ilona Kalugina tuli järeldusele, et M R kannatab vaimuhaiguse- paranoidse skisofreenia (defektiga tunde-tahteelus) all. Vaimse seisundi tõttu ei ole M R kestvalt suuteline aru saama oma tegude tähendusest ja neid juhtima, langetama raskemaid otsuseid, tegema suuremaid tehinguid. Olmeprobleemide lahendamise ja pisitehingutega tuleb M R ise toime. Eestkostet vajab M R 2-3 aastat, siis oleks vajalik uuesti tema psüühilist seisundit hinnata. Seega on kohtu arvates tuvastatud nii avaldaja, M R esindaja kui eksperdi arvamusega, et M R vajab eestkostet, sest M R ei ole kestvalt suuteline aru saama oma tegude tähendusest ja neid juhtima, langetama raskemaid otsuseid, tegema suuri tehinguid. Oma igapäevaelu korraldamisega ja pisitehingute tegemisega tuleb toime. TsMS § 524 lg 1 kohaselt kuulab kohus isiklikult ära isiku, kellele eestkoste seadmist menetletakse. Ekspertiisi akti kohaselt tuli ekspert järeldusele, et M R ei ole võimalik ära kuulata kohtuistungil, kuid on võimalik ära kuulata tema tavalises keskkonnas. Kohus ei pea põhjendatuks M R ärakuulamist kohtu poolt. Tema tahe on välja selgitatud riigi õigusabi korras määratud esindaja kaudu. PKS § 204 lg 1 kohaselt eestkostjaks määratakse füüsiline isik, kes oma isikuomadustelt ja võimetelt sobib määratud ülesannetes eestkostetava huve kaitsma. Eestkostjat määrates arvestatakse ka tema ja eestkostetava vahelisi suhteid. PKS § 204 lg 4 kohaselt võib isiku eestkostjaks määrata tema nõusolekul. Vastavalt TsMS § 525 lg 3 kohus kuulab enne eestkostja määramist ära ka isiku, kelle eestkostjaks määramist taotletakse või keda kohus kavatseb eestkostjaks nimetada, ja võimaliku avaldaja. Natalia Titova on andnud oma kirjaliku nõusoleku M R eestkostjaks olemiseks. M R eestkostja määramise alused on tuvastatud ning kohtul ei ole andmeid muude isikute kohta, kes oleksid võimelised M R eestkostja ülesandeid täitma. Kohus leiab, et N T on eestkostjaks sobiv isik ning oma isikuomadustelt ja võimetelt sobib eestkostetava huve kaitsma ja eestkostja ülesandeid täitma. Seega on põhjendatud määrata M R eestkostjaks N T. Vastavalt TsMS § 526 lg 2 p 5 märgitakse eestkostja määramise määruses aeg, millal kohus hiljemalt otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt eestkostja 4/5
2-10-61499 määratud aeg ei või olla pikem kui viis aastat määruse tegemisest alates ning lg 5 kohaselt kui kohus seab eestkoste eestkostetava kõigi asjade ajamiseks või kui eestkostja ülesannete ringi selliselt laiendatakse, et tal keelatakse kõikide tehingute tegemine, loetakse lisaks, et eestkostetav on tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja ta kaotab hääleõiguse. Kohus leiab, et eestkostja tuleb määrata M R asjade ajamiseks erinevates asutustes, 10 eurot ületavate tehingute tegemiseks, ravi-ja sotsiaalteenuste tagamiseks. Kohus nõustub M R esindaja ja eksperdi väljendatud seisukohaga pisitehingute suhtes ning arvestades M R vaimset seisundit leiab, et M R tuleb lubada teostada iseseisvalt, ilma eestkostja nõusolekuta, pisitehinguid, mis ei ületa 10 eurot päevas. PKS § 203 lg 4 kohaselt kohus kontrollib iga kolme aasta järel, kas eestkoste jätkumine eestkostetava üle on eestkostetava huvide kaitseks vajalik ning kas on alust eestkostja ülesandeid laiendada või kitsendada. Kohus seab M R üle eestkoste tähtajaga kolm aastat, seejärel otsustab kohus eestkoste lõpetamise või pikendamise. TsMS § 526 lg 4 kohaselt eestkoste seadmise määrus annab eestkostjale eestkostetava esindamise õiguse. Eestkostja on eestkostetava seaduslik esindaja (PKS § 179 lg 1). PKS § 172 kohaselt kuulub eestkostjale nii isikuhooldus- kui ka varahooldusõigus. TsMS § 194 lg 2 tulenevalt eestkostetava vara valitsemise ja eestkostja muude ülesannete täitmise kohta esitab eestkostja kohtule iga-aastase kirjaliku aruande. Aruandes tuuakse eraldi välja tehtud kulutused ning lisatakse neid tõendavad dokumendid. TsMS § 172 lg 1 ja 3 alusel tuleb jätta menetlusosaliste kantud menetluskulud nende endi kanda ning muud menetluskulud (riigi õigusabi) riigi kanda.
Geete Lahi Kohtunik
5/5
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.