R T hagi AS Saaremaa Laevakompanii vastu töövaidlusasja nr 9.3-2/2641 läbivaatamiseks hagimenetluse korras ja tööle ennistamiseks Hageja R T ( Kostja AS Saaremaa Laevakompanii (registrikood 10214334, Kohtu 1 Kuressaare 93812), esindaja Jüri Reede
Menetlusosalised ja nende esindajad Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata aegumise tõttu R T hagi AS Saaremaa Laevakompanii vastu töövaidlusasja nr 9.3-2/2641 läbivaatamiseks hagimenetluse korras ja tööle ennistamiseks. Kohtukulude jaotus Jätta kostja menetluskulud hageja kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.
Esitatud hagis palub hageja läbi vaadata töövaidluskomisjoni 15.10.2010 otsus nr 9.32/2641-6 (töövaidlus nr. 9.3-2/2641), millega jäeti R T avaldus AS Saaremaa Laevakompanii vastu rahuldamata seoses nõude aegumisega. Töövaidluskomisjon ei ole hageja arvates
2-10-58069 süüvinud põhiprobleemi – kohustusliku kaitseväeteenistuse läbinud inimesele töökoha säilimise nõude eiramist. Hagi põhjenduse kohaselt töövaidluskomisjoni protseduuriline tegevus ei olnud korrektne: algul lükati töövaidlus edasi 15.sept –lt ühe kuu võrra, kuna tööandja ei saavat sel päeval kohale tulla. 15.10.2010 a. tööandjat taaskord ei olnud, hagejale anti üle tööandja poolt koostatud aruanne, mille pidi kodus läbi lugema ja millegagi seal väljatoodud mittenõustumise korral teatama sellest komisjonile. Et tööandja Saaremaa Laevakompanii aruandes oligi mitmeid valesid ja vassimisi, millele hagejal kodus ka dokumentaalne tõestus, tegi hageja sellekohased ümberlükkamised nii telefonitsi kui e-maili teel – viimane 19. oktoobril ka. Ametlik töövaidluskomisjoni otsus kandis kuupäeva 15.10.2010. Eetiliselt rikkumata noore inimesena usaldas hageja väidetavalt jäägitult oma esimest tööandjat. Viimase korruptiivse tegevuse tulemusel, hoolimata aktiivsest töö otsimisest on hageja tänaseni tööta, saades töötukassast ja vallavalitsuselt kokku kuus raha 1000 EEK. Sellest on hageja sunnitud aitama oma töötut üksikvanemast ema – isalt elatisraha saamata – toetada noorema venna õpinguid Tallinnas. Töövaidluskomisjoni otsuses põhjuseks toodud nõude aegumine sai teoks sügisel aastal 2009 kaitseväeteenistuses 3 kuuse nö kinnise noorteajaga.
11.septembril helistas hagejale väidetavalt SLK personalijuht EV ja käskis kirjutada töölt vabastamise avalduse koos tööraamatu tagastamise sooviga. Seda hageja ka tegi. Nüüd pannakse hagejale süüks, et just viimane näitavat selgelt, et ta soovis ise lahkuda. Samas saatis hageja avaldusega kaasa Kaitseressursside Ameti teate töölepingu peatamise kohta, mida SLK eiras. Kaitseväeteenistuses olles hageja ei kahtlustanud, et on töötuks tehtud. Reederi esindaja EV lubas vahetult enne kaitseväkke minekut hagejale telefonitsi kevadel firmas tööd madrusena, kes ta siiani oli. Peale selle oli hagejal kaks lisalepingut, mis kohustasid 2011. aasta kevadeni töötama firmas. Töölepingu lõppedes enne määratud aega kohustus hageja firmadele koolitusrahad (1416 EEK + 2643 EEK) tagasi maksma ja kuna hagejalt raha ei nõutud, oli ta kindel kevadel tööle naasmisele. Lisalepingu korralise töölepingu ülesütlemise kohta sai hageja nädalavahetusel - laupäeval kaks päeva enne kaitseväeteenistusse minekut. Selle sõnastusse hageja ei süüvinud, ka ei valda ta perfektselt juriidilist poolt. Allkirja hageja sellele lepingule ei andnud. Kevadel kaitseväeteenistuse ajal helistas hageja E.Vele tööle naasmise asjus. Viimase vastus oli ebamäärane – paljud madrused koondatud, kohta momendil ei ole. Vastus muutis hagejat ärevaks ja kaitseväeteenistusest lahkumise päeval 28.mail 2010 kirjutas hageja SLK-le avalduse tööle ennistamiseks. Sellele reageeris E.V telefonitsi äärmiselt pahandatuna ja teatas, et hagejal polevat mingit õigust tööle saada, koolitusrahade tagasi maksmist nad ei nõudvat. Sellepeale pöördus hageja Hiiumaa tööinspektori Uve Elissaare poole, kes tõi välja küll loo juriidilise külje pealt vaadatuna töösuhte lõpetamise vaidlustähtaja möödumise, kuid andis siiski nõu töövaidluskomisjoni poole pöördumiseks inimlikust aspektist vaadatuna. Et hageja ema Ene T oli 06.09.2009 aastast töötu ja pere majanduslik seisukord raske, otsustas ta E.Vega telefonitsi rääkida. Viimane olevat lugenud rida realt olematu sõnastusega hageja lahkumisavaldust, mille ta siiski hiljem vabandades tagasi võttis jne. Emalt võimalik sellealaseid tunnistusi saada. Et EV jäi otsusele hagejale tööd mitte pakkuda kindlaks, soovis ema sel teemal vestelda SLK juhatuse esimehe Tõnis Rihvkiga. Viimasega telefonitsi kontakti saamist venitati sihikindlalt, et peale kaitseväeteenistuse lõppu ühe kuust vaidlustamise aega ületada – väliskomandeeringus, vastuvõttudel, teatud päevadel pidada Tõnis Rihvk isiklikult tagasi helistama, mida ei toimunud. See taktika kehtis üle kolme nädala. Et meiepoolne soov loo rahumeelseks firmasiseseks lahenduseks jäi tulemusteta ja 30 päeva jooksul ei tulnud vastust tööle ennistamise avaldusele, pöördus hageja 12.07.2010 avaldusega töövaidluskomisjoni poole.
2-10-58069 Menetluse ajal täpsustas hageja oma nõuet, paludes töölepingu ülesütlemine seaduse nõudele (kohustusliku kaitseväeteenistuse läbinud inimesele töökoha säilitamise nõue) mittevastavuse tõttu tühiseks tunnistada ja teda tööle ennistada (koos töötasu hüvitamisega) /t.l. 44-45/.
KOSTJA SEISUKOHT
2.Kostja vastuäidete kohaselt /t.l. 37-39/ R T (edaspidi Hageja) esitas töövaidluskomisjonile avalduse töövaidlusasjas nr 9.3-2/2641 nõudega ennistada ta Saaremaa Laevakompanii AS (edaspidi Kostja) vanemmadruseks. Nõude sellisest formuleeringust lähtuvalt järeldas Kostja, et Hageja tegelikuks nõude sisuks oli taotlus töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks. Selleliigilise nõude materiaalõiguslik alus sisaldub töölepingu seaduse (TLS) § 104 lg-s 1. Kuigi Hageja ei ole kohtule oma selget ja ühemõttelist nõuet avaldanud, siis lähtub Kostja vastamisel eeldusest, et selleks on töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamine.
2.1.Kostja hinnangul on hageja nõue aegunud. Töölepingu seaduse (TLS) § 105 lg-st 1 tulenevalt peab kohtule hagi või töövaidluskomisjonile avalduse ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks esitama 30 kalendripäeva jooksul arvates ülesütlemisavalduse saamisest. Kui eeldada, et Hagejal oleks materiaalõiguslik alus (millega Kostja ei nõustu ning esitab oma seisukoha käesoleva vastuse II punktis) esitada avaldus töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks, siis selline nõue on aegunud ning Hageja taotleb aegumise kohaldamist ning sellest tulenevalt nõude rahuldamata jätmist. Hageja esitas töölepingu ülesütlemise avalduse 11.septembril 2009 palvega vabastada end töölt 24.septembrist 2009. Kostja tuli Hagejale vastu ning ei nõudnud TLS § 98 lg-s 1 sätestatud 30-päevase etteteatamise tähtaja järgimist. Kui eeldada, et Hagejal oleks materiaalõiguslik alus töölepingu ülesütlemise avaldus vaidlustada (millele Kostja vastu vaidleb), siis nõude aegumise tähtpäevaks oleks olnud 11.oktoober 2009. Kui eeldada, et kaitseteenistuses olemist võiks pidada mõjuvaks takistuseks nõude esitamisel, st aegumise tähtaja peatumiseks (millele Kostja vastu vaidleb), siis sellest hoolimata oleks nõue aegunud. Hageja poolt töövaidluskomisjonile esitatud avaldusest nähtub, et alates 28.maist 2010 ei olnud tal mingeid takistusi kolmandate isikutega suhtlemiseks. Nimetatud päeval esitas ta väidetava avalduse Kostjale töökohale ennistamiseks. Avaldus töövaidluskomisjonile on aga esitatud kas 10. või 12.juulil 2010 (kuupäev ebaselgelt loetav). Seega on avaldus töövaidluskomisjonile esitatud rohkem kui 30 päeva möödumist arvestades 28.maist 2010. Menetlusökonoomia seisukohast tulenevalt ei ole vajadust asja sisuliselt arutada enne aegumise kohaldatavuse otsustamist. Juhul, kui aegumine on kohaldatav, puudub üldse asja sisulise arutamise otstarbekus. Kostja sellist arvamust toetab Riigikohtu seisukoht. Aegumise instituudi kohaldamise osas on otsustava tähtsusega Riigikohtu lahend 11.detsembrist 2002 nr 3-2-1-92-02, kus kohus punktis 19 märgib: “Eesti õiguse hagi aegumise sätete edaspidise ühetaolise kohaldamise huvides peab kolleegium vajalikuks märkida, et vaidlustes, kus üks pool on soovinud aegumise kohaldamist ja kui on tuvastatud asjaolud, mille korral väidetav nõue oleks aegunud, tuleb hagi jätta rahuldamata. Seejuures ei ole üldjuhul vajalik nõude olemasolu tuvastamine ka siis, kui kostja esitab lisaks aegumise vastuväitele hagile muid vastuväiteid. Kuna aegumise tagajärjel kaotab isik TsÜS § 142 lg 1 alusel nagunii õiguse nõuda teiselt isikult teo tegemist, siis võimaldab eelnev põhimõte protsessiökonoomiast lähtuvalt kokku hoida aega ja kulutusi ning on
2-10-58069 kooskõlas TsMS §-s 3 sätestatud asja võimalikult kiire ja õige lahendamise põhimõttega. Esitades aegumise vastuväite ei soovi ka kostja nõude sisulist arutelu. Eelnevaga muudab kolleegium Riigikohtu tsiviilkolleegiumi varasemat seisukohta, mis on väljendatud otsustes nr 3-2-1-27-98 (RT III 1998, 9, 99), 3-2-1-133-98 (RT III 1999, 3, 45) ja nr 3-2-1-12-99 (RT III 1999, 6, 63).” TsMS § 449 lg-st 3 tulenevalt palub kostja kohtul kirjalikus menetluses lahendada tema taotlus aegumise kohaldamiseks ning teha selle kohta vaheotsus, mis positiivse taotluse rahuldamise korral vormistada lõppotsusena.
2.2.Kostja hinnangul hageja nõudel puudub materiaalõiguslik alus. Hageja on esitanud nõude töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks (TLS § 104 lg 1) olukorras, kus ta ise on töölepingu üles öelnud. Tema soovi tööleping just lõpetada kinnitab 11.septembri 2009 dateeringut kandev ja Hageja poolt allkirjastatud avaldus, milles ta lisaks töölt vabastamisele palub väljastada tööraamat konkreetsel aadressil. TLS 5.peatüki 2.jao 3.jaotise (Ülesütlemise tühisus ja vaidlustamine) normide grammatilise, teleoloogilise ja süstemaatilise tõlgendamise pinnalt saab jõuda ainuvõimalikule järeldusele, et nimetatud õigusnormide reguleerimisalasse kuulub vaid töösuhte teise poole ülesütlemisavalduse vaidlustamine. Näitena võib tuua aegumise tähtaja kulgemise alguse (TLS § 105 lg 1), mis on seotud ülesütlemisavalduse saamisega. Avaldust on võimalik saada vaid teiselt poolelt. Eeltoodust tulenevalt palub kostja: 1. Teha asjas kirjalikus menetluses vaheotsus, mis vormistada lõppotsusena ning jätta R T nõue rahuldamata aegumise tõttu. 2. Juhul kui kohus ei jäta R T nõuet vaheotsusega rahuldamata aegumise tõttu, siis jätta see rahuldamata materiaalõigusliku aluse puudumise tõttu.
KOHTU SEISUKOHT
3.Kohus leiab, et hagi tuleb jätta aegumise tõttu rahuldamata. Vastavalt ITVLS § 6 lg 2-le on töölepingu ülesütlemise vaidlustamise nõude esitamise tähtaeg 30 kalendripäeva ülesütlemisavalduse saamisest. Asja materjalidest nähtuvalt esitas hageja kostjale töölepingu ülesütlemisavalduse 11.09.2009.a., paludes end vabastada töölt 24.septembrist 2009.a. Tööraamatu palus hageja saata avalduses märgitud aadressile. Kohus nõustub töövaidluskomisjoni ja kostja seisukohaga selles, et kui eeldada, et hagejal oleks materiaalõiguslik alus töölepingu ülesütlemise avaldus vaidlustada, siis nõude aegumise tähtpäevaks oleks olnud 11.oktoober 2009. Kui eeldada, et kaitseteenistuses olemist võiks pidada mõjuvaks takistuseks nõude esitamisel, st aegumise tähtaja peatumiseks, siis sellest hoolimata oleks nõue aegunud. Hageja poolt töövaidluskomisjonile esitatud avaldusest nähtub, et alates 28.maist 2010 ei olnud tal mingeid takistusi kolmandate isikutega suhtlemiseks. Nimetatud päeval esitas ta avalduse kostjale töökohale ennistamiseks. Avaldus töövaidluskomisjonile on aga esitatud 14.juulil 2010. Seega on avaldus töövaidluskomisjonile esitatud rohkem kui 30 päeva möödumist arvestades 28.maist 2010. Kostjal on õigus selles, et menetlusökonoomia seisukohast tulenevalt ei ole vajadust asja sisuliselt arutada enne aegumise kohaldatavuse otsustamist. Juhul, kui aegumine on kohaldatav, puudub üldse asja sisulise arutamise otstarbekus. Kostja sellist arvamust toetab Riigikohtu seisukoht 11.detsembrist 2002 otsuses nr 3-2-1-9202, kus kohus punktis 19 märgib, et riigikohus, et vaidlustes, kus üks pool on soovinud aegumise kohaldamist ja kui on tuvastatud asjaolud, mille korral väidetav nõue oleks aegunud, tuleb hagi jätta rahuldamata. Seejuures ei ole üldjuhul vajalik nõude olemasolu tuvastamine ka siis, kui kostja esitab lisaks aegumise vastuväitele hagile muid vastuväiteid. Kuna aegumise tagajärjel kaotab isik TsÜS § 142 lg 1 alusel nagunii õiguse nõuda teiselt
2-10-58069 isikult teo tegemist, siis võimaldab eelnev põhimõte protsessiökonoomiast lähtuvalt kokku hoida aega ja kulutusi ning on kooskõlas TsMS §-s 3 sätestatud asja võimalikult kiire ja õige lahendamise põhimõttega. Esitades aegumise vastuväite ei soovi ka kostja nõude sisulist arutelu. Eelnevaga muudab kolleegium Riigikohtu tsiviilkolleegiumi varasemat seisukohta, mis on väljendatud otsustes nr 3-2-1-27-98 (RT III 1998, 9, 99), 3-2-1-133-98 (RT III 1999, 3, 45) ja nr 3-2-1-12-99 (RT III 1999, 6, 63). TsMS § 449 lg 3 sätestab, et kohus võib teha vaheotsuse ka taotluse kohta aegumise kohaldamise taotluse suhtes, mis on edasikaebamise tähenduses samane lõppotsusega. Aegumise kohaldamata jätmisel teeb kohus selle kohta vaheotsuse ja jätkab menetlust. Kui kohus leiab, et nõue on aegunud, teeb ta lõppotsuse ja asja edasi ei menetle. Eelneva alusel leiab kohus, et hageja nõue tööle ennistamiseks on aegunud ning tuleb jätta rahuldamata.
4.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus leiab, et seega käesolevas asjas tuleb jätta hageja menetluskulud tema enda kanda ja kostja menetluskulud hageja kanda. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 2 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
Reena Undrest kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.