Eesistuja Imbi Sidok, liikmed Ulvi Loonurm, Malle Seppik
Otsuse tegemise aeg ja koht
08.02.2011, Tallinn
Tsiviilasja number
2-09-39376
Tsiviilasi
V. D. hagi D. OÜ vastu töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamiseks, tööle ennistamiseks ja sunnitud töölt puudutud aja eest töötasu 36 960 krooni väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
3959.97 eurot (61 960 krooni)
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 01.10.2010 otsus
Kohtuistungi toimumise aeg
26.01.2011
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
D. OÜ apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant D. OÜ (registrikood XXXXXXXXXXX, asukoht XXXXX XX X XXXXXXX), lepingulised esindajad Olesja Polehhina ja Andrei Bulgakov Vastustaja V. D. (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXX X X-XX XXXXXXX), lepinguline esindaja Jüri Asari
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 01.10.2010 otsus jätta muutmata.
2.Täpsustada Harju Maakohtu 01.10.2010 otsuse resolutsiooni märkega selle täidetuse kohta kostja poolt töövaidluskomisjoni otsuse alusel.
3.Otsuse resolutsioon kehtib järgmises sõnastuses: 1) Hagi rahuldada; 2) Tunnistada ebaseaduslikuks töölepingu lõpetamine V. D. 22.04.2009 D. OÜ poolt TLS § 86 p 7 alusel usalduse kaotamise tõttu ja ennistada V. D. tööle vedurijuhi ametikohale; 3) Välja mõista D. OÜ-lt V. D. kasuks keskmine palk sunnitud töölt puudutud aja eest summas 36 960 krooni;
4) Kohtuotsus on D. OÜ poolt V. D. tööle ennistamise ja sunnitud töölt puudutud aja eest saamata palga osas täidetud; 5) Menetluskulud jäävad D. OÜ kanda.
4.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
5.Apellatsioonimenetluse kulud jätta apellandi kanda.
6.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Selgitused Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Riigikohtus võidakse kaebus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud kohtuotsuse jõustumisest. Hagi asjaolud
1.09.10.2009 võttis Harju Maakohus menetlusse V. D. (edaspidi hageja, vastustaja) hagi D. OÜ (edaspidi kostja, apellandi) vastu töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamiseks, tööle ennistamiseks ja sunnitud töölt puudutud aja eest keskmise töötasu suuruses 36 960 krooni väljamõistmiseks.
2.Hagiavalduse põhjenduste kohaselt töötas hageja kostja juures vedurijuhi ametikohal 01.09.2005 sõlmitud töölepingu alusel. Esialgselt oli hageja palga suuruseks 8500 krooni kuus, alates 01.10.2008 14 000 krooni kuus. 22.04.2009 käskkirjaga nr 20 määrati hagejale distsiplinaarkaristuseks töölepingu lõpetamine töölepinguseaduse (TLS) § 86 p 7 alusel seoses hageja suhtes usalduse kaotamisega. Tööleping lõpetati samal päeval. Töölepingu lõpetamise põhjuseks on märgitud käskkirjas, et 13.03.2009 kell 18.00 korraldas B. AS-i majandusjulgeoleku talitus kontrolli B. territooriumil, kus asub ka D. OÜ. B. territooriumilt väljasõitvalt Tallinna jaama tühje vaguneid äravedavalt D. OÜ vedurilt CME-3 nr 3360, mida juhtis hageja, leiti kompressori sektsioonist kolm 25liitrilist kanistrit värvitud diislikütusega. Kuigi hageja väitis 16.03.2009 toimunud operatiivkoosolekul, et tema neid kanistreid ei näinud, kuna ei teostanud veduri ülevaatust, leidis tööandja, et töötaja seletus ei ole veenev ja V. D. rikkus jämedalt oma töölepingu pdes 2.4 ja 8.3 sätestatut, mille kohaselt peab töötaja hoiduma tööandjale kahju tekitamisest ning tööandja vara vargusest ja arvestades sellega, et V. D. tekitas tööandjale moraalset kahju, põhjustades B. AS-i kui äripartneri usalduse kaotuse D. OÜ suhtes, viis ülalnimetatu tööandja usalduse kaotuseni töötaja suhtes ja tööandja otsustas töötajaga töölepingu lõpetada.
3.Hageja on seisukohal, et ei pannud toime süütegu, mida tööandja talle töölepingu lõpetamise käskkirjas süüks paneb. Hageja ei peitnud kanistreid kompressori ruumi, vaid
nägi neid esimest korda koos valveteenistuse töötajatega. 13.03.2009 töötas hageja hoopis teisel veduril ja veduriga CME-3 nr 3360 sooritas ta vastavalt dispetšerilt saadud korraldusele ainult ühe tööoperatsiooni. Hageja oli kohustatud tööülesannete täitmisel lähtuma ametijuhendist, mida talle tutvustati 03.01.2006. Ametijuhendi p-s 3.2.1 on märgitud vedurijuhi kohustused enne manööverdamise alustamist, see on kohustus veenduda veduri korrasolekus, kontrollida varustatust kütte- ja määrdeõlidega, pöörama erilist tähelepanu pidurite toimele, liiva kastidele ja sidevahenditele, veenduma lokomotiivi automaatse signalisatsiooni ning autostopi toimimises ja kontrollima signalisatsiooni ja tuletõrje vahendite olemasolu. Kõike seda hageja ka tegi, seega ta oma ametijuhendit ei rikkunud. Hageja ei saanud eelmiselt selle veduriga töötanud juhilt vedurit vastu võtta, sest viimane lõpetas oma vahetuse varem. Töötaja ei põhjustanud ka kütuse ülekulu, vaid kulutas sellel päeval kütust üksnes 50 liitrit, kanistrites leiduv ületas aga selle.
4.Tööandja ei ole tõendanud, et hageja on varguse toime pannud. Tehase territooriumil on videovalve, mis annab võimaluse tuvastada kõik liikumised ja toimetused. Tööandja väidetel ei näidanud videosalvestus midagi kahtlast, mis annaks põhjuse kahtlustada hagejat varguses. Hageja ei nõustunud töölepingu lõpetamise käskkirjas toodud väitega nagu ta oleks kostjale tekitanud moraalset kahju. Tööandja on juriidiline isik, kellel ei ole moraali, mistõttu ei saa talle tekitada ka moraalset kahju.
5.Tööinspektsiooni Põhja inspektsiooni töövaidluskomisjoni 13.07.2009 otsusega nr 9.4.2/2951-09 tunnistati hagejaga töölepingu lõpetamine TLS § 86 p 7 alusel ebaseaduslikuks, ennistati hageja tööle vedurijuhi ametikohale, mõisteti välja kostjalt keskmine töötasu töölt sunnitud puudumise aja eest 36 960 krooni perioodi 22.04.- 13.07.2009, see on 55 tööpäeva eest. Otsus tööle ennistamiseks ja keskmise palga väljamõistmiseks pöörati viivitamatule täitmisele. Kostja vastuväited
6.Kostja töövaidluskomisjoni otsusega ei nõustunud ja hagi ei tunnistanud. Vastuväidete kohaselt olid hageja tööalased kohustused fikseeritud töölepingu p-s 2.6 ja ametijuhendis. Ametijuhendi kohaselt kuulus vedurijuhi kohustuste hulka manöövritööde teostamine, manöövritööde eelne manöövriveduri vastuvõtmine, veduri jooksva remondi ja tehnohoolde tegemine, pardapäeviku pidamine, ohutustehnika ja tuleohutusnõuetest kinnipidamine. Kui hageja oleks teostanud veduri ülevaatuse enne selle vastuvõtmist, oleks ta kindlasti vaidlusalused kanistrid kompressoriruumist avastanud. Seega ei teostanud ta ülevaatust ja asus veduriga töötama. Sellega rikkus ta jämedalt oma ametijuhendis sätestatud kohustusi. Ametijuhendi p 3.2.1 kohaselt peab vedurijuht veenduma enne manöövritööde algust veduri korrasolekus ning selle varustatuses kütte- ja määrdeainetega, pöörates eriti tähelepanu pidurite, liivapuisturite ning raadioside seadmete toimele. Ametijuhendi p 3.3.1 kohaselt teostab vedurijuht veduri tehnohoolduse töid vastavalt oma funktsionaalsetele kohustustele, mis on kinnitatud eraldi juhendiga. Vedurijuhi funktsionaalsete kohustuste p 1 kohaselt algab veduri nõuetekohane hooldus selle nõuetekohasest vastuvõtmisest raudteedepoos või vedurimeeskondade vahetumisel terminalis. Veduri vastuvõtmisel peab vedurijuht kontrollima veduri tehnilist seisundit, arvestades, et eelkõige oleks tagatud liiklusohutus ja manöövritööde plaani täitmine, samuti, et oleksid täidetud ohutustehnika ja tuleohutuse nõuded. Seega pidi vedurijuht tingimata kontrollima kompressori kinnitust veduri pearaamil ning õli taset karteris.
7.Vedurijuhi tööohutusjuhendi p 1.12 kohaselt peab vedurijuht hoidma juhi- ja masinaruumid puhtana, mitte risustama neid kõrvaliste esemetega. Hageja on ise ka oma avalduses kinnitanud, et ta ei kontrollinud kompressorruumis kõrvaliste esemete olemasolu. Vastavalt ametijuhendi p-le 3.4.1 pidi vedurijuht tegema kandeid pardapäevikusse. Pardažurnaalis on kanded 04.03, 07.03 ja 12.03 selle kohta, et hageja on
veduri üle andnud, puuduvad aga kanded selle kohta, et ta oleks veduri vastu võtnud. Seega on hageja rikkunud ka ametijuhendi p 3.4.1.
8.Kuna hageja rikkus oma käitumisega jämedalt töölepingu p 2.4, mille kohaselt on töötaja kohustatud töötama tööandja juures lepingus sätestatud tingimustel, alluma tööandja juhtimisele ja kontrollile, täitma EV õigusakte ja tööandja poolt ettevõttesiseste aktidega sätestatud tingimusi, hoiduma kahju tekitamisest tööandja varale ning töölepingu p 8.3, mis sätestab, et lepingu p-des 2.4 ja 8 nimetatud kohustuste rikkumist ja tööandja vara rikkumist, kahjustamist või vargust töötaja poolt loetakse poolte kokkuleppel töökohustuste ja käesoleva lepingu jämedaks rikkumiseks, oli hagejale määratud distsiplinaarkaristus õigesti ning see on vastavuses töötajate distsiplinaarvastutuse seaduse (TDVS) § 8 lg-ga 1. Hageja pani toime varguse katse kanistrite väljaviimisega B. AS-i territooriumilt ja selle käitumisega põhjustas kostja äripartneri usaldamatuse oma tööandja vastu. Esimese astme kohtu otsus
9.01.10.2010 otsusega rahuldas Harju Maakohus hagi ja tunnistas töölepingu lõpetamise TLS § 86 p 7 alusel usalduse kaotamise tõttu ebaseaduslikuks ning ennistas hageja tööle vedurijuhi ametikohale, mõistis välja kostjalt keskmise palga sunnitud töölt puudutud aja eest summas 36 960 krooni ja jättis menetluskulud kostja kanda.
10.Otsuse põhjenduste kohaselt ei vaidle pooled selle üle, et hageja töötas kostja juures vedurijuhi ametikohal alates 01.09.2005 ja 22.04.2009 andis tööandja hagejale tutvumiseks käskkirja nr 20, millega määrati hagejale distsiplinaarkaristuseks töölepingu lõpetamine. Tööleping lõpetati samal päeval TLS § 86 p 7 alusel. Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja pani toime distsiplinaarsüüteo, mis sai olla aluseks kostja poolt tema suhtes usalduse kaotamisele ja rangeima distsiplinaarkaristuse kohaldamiseks või lõpetas kostja hagejaga töölepingu ebaseaduslikult.
11.TLS (kuni 30.06.2009) § 104 lg 2 kohaselt võib tööandja lõpetada töötajaga töölepingu usalduse kaotamisega, kui töötaja on põhjustanud tööandja vara puudujäägi, riknemise, hävimise, kaotsimineku või riisumise, samuti kui ta on töökohal varastanud kaastöötaja vara, kui töötaja on seadnud ohtu tööandja vara säilimise või kui töötaja on põhjustanud tarbijate klientide või äripartnerite usaldamatuse tööandja vastu. Vaidluse lahendamisel tuleb kontrollida, kas esinesid need asjaolud, mille kostja on märkinud hagejaga töölepingu lõpetamise käskkirja temaga töölepingu lõpetamise alusena, see tähendab et töölepingu lõpetamise aluste laiendamine või sisustamine uute asjaoludega töövaidluse lahendamise käigus töövaidluskomisjonis või kohtus ei ole võimalik. Seetõttu tuleb jätta tähelepanuta kostja väited sellest nagu oleks hageja rikkunud ka oma ametijuhendi p 3.2.1, p 3.3.1 ja p 3.4.1 ning vedurijuhi tööohutusjuhendi p 1.12, sest nende väidetavate rikkumiste eest ei ole hagejat distsiplinaarkorras karistatud.
12.Kuigi kostja ei süüdistanud hagejat käskkirjas nr 20 otseselt kütuse varguse katses, vaid märkis üksnes käskkirjas toodud süüteo kirjelduses, et hageja poolt juhitud veduri kompressoriruumist leiti 3 kanistrit värvitud diislikütust, saab karistuse määramise põhjendustest ning ka muudest menetlusdokumentidest teha järelduse, et kostja oli käskkirja koostades veendumusel, et hageja pani toime 13.03.2009 öösel tema poolt juhitud veduriga CME-3 nr 3360 kütuse varguse katse. Sellele järeldusele asus kohus ka seetõttu, et kostja väidetel on hageja tekitanud oma käitumisega kostjale moraalset kahju ja põhjustanud kostja äripartneri B. AS-i usaldamatuse kostja suhtes.
13.Kohus leidis, et kostjal kui juriidilisel isikul ei ole moraali, mida hageja oleks saanud kahjustada ükskõik millise väidetava teo toimepanemisega. Pealegi on käskkirjas toodud väide, mille kohaselt sai kostja hageja käitumise tagajärjel moraalset kahju, paljasõnaline ja tõendamata. Samamoodi paljasõnaline ja tõendamata on ka kostja väide nagu oleks kostja äripartner B. AS kaotanud kostja suhtes seetõttu usalduse, et hageja poolt juhitud veduri kompressoriruumist leiti 3 kanistrit värvitud diislikütust.
14.Kostja ei ole esitatud tõenditega tõendanud asjaolu, et hageja kütuse varguse katse 13.03.2009 B. AS-i territooriumil toime tahtis panna. Vastupidiselt sellele tõendasid kohtuistungil üle kuulatud tunnistajad C. B. (raudtee dispetšer) ja S. F. (rongi koostaja), et 13.03.2009 kella 17 paiku sai hageja koos rongikoostajaga dispetšerilt korralduse korjata kokku veduriga CME-3 nr 3360 vagunid ja viia need Kopli jaama. See sõit oli hagejal 13.03.2009 nimetatud veduriga esimene. Kuna S. F. ja V. D. olid veetnud terve päeva koos, välja arvatud 5-10 minutit, kui hageja dispetšeri juures käis, ei saanud hageja kanistreid ka veduri kompressoriruumi panna. Seega ei ole kohtuistungil uuritud tõenditega tõendamist leidnud, et hageja kanistrid veduri kompressotiruumi pani ja need varguse toimepanemisega tehase territooriumilt välja tahtis viia. Ainuüksi see, et kanistrid leiti vedurist, mida juhtis hageja ja mida kinnitavad veduri kinnipidamise akt, hageja seletuskiri ja operatiivkoosoleku protokoll, ei tähenda veel seda, et varguse katse pani toime hageja. Süüteo toimepanemise tõendamine töötaja poolt on vaidluse korral tööandja kohustus.
15.Kuna kohtuistungil uuritud tõenditega ei leidnud tõendamist, et hageja on toime pannud hagejale kuuluva kütuse varguse katse, mille tagajärjel oleks kostja pidanud hageja suhtes kaotama usalduse ning mis oleks saanud olla aluseks temaga töölepingu lõpetamisel TLS § 86 p-s 7 sätestatud alusel, oli nimetatud alusel hagejaga töölepingu lõpetamine kostja poolt ebaseaduslik. Kuna tõendamata on hageja poolt toime pandud süütegu, on kostja hagejaga lõpetanud töölepingu individuaalse töövaidluste lahendamise seaduse (ITLS) § 28 lg 1 kohaselt ebaseaduslikult seetõttu, et puuduvad asjaolud, mille alusel oleks kostja hagejaga töölepingu usalduse kaotuse tõttu lõpetada saanud.
16.Tulenevalt eelnevast, on töötajal vastavalt ITLS § 29 lg 1 sätestatule õigus nõuda endist tööd või ametikohta. TLS § 117 lg 1 kohaselt on töölepingu ebaseaduslikul lõpetamisel tööandja poolt töötajal õigus nõuda enda tööle ennistamist, töölepingu lõpetamise formuleeringu muutmist ja sunnitud töölt puudumise aja eest keskmise palga maksmist. Kuivõrd hageja poolt väljaarvutatud keskmine päevatasu on kooskõlas VV 15.08.2001 määrusega nr 275 ja ka kostja ei esitanud vastuväiteid hageja poolt keskmise päevapalga arvutamise metoodikale, kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele keskmine palk sunnitud töölt puudutud aja eest summas 36 960 krooni. Apellatsioonkaebus
17.D. OÜ palub tühistada maakohtu otsuse ning jätta uue otsusega hagi täielikult rahuldamata ja menetluskulud vastustaja kanda. Kaebuse põhjenduste kohaselt on kohus jätnud tähelepanuta asjaolu, et apellant on enne hagimenetluse alustamist, töövaidluskomisjoni otsuse alusel, juba ennistanud vastutaja tööle ja tasunud temale 36 960 krooni. Maakohtu otsusega on tekkinud olukord, kus apellant peab põhjendamatult korduvalt täitma vastutaja nõuded.
18.Maakohus jättis tähelepanuta, et mitte apellandi, vaid tema äripartneri AS-i B. majandusjulgeoleku talituse poolt 13.03.2009 korraldatud kontrolli käigus avastati B. AS-i territooriumilt (kus vahetult asub D. OÜ) väljasõitvalt D. OÜ vedurilt CME-3 nr 3360, mida juhtis vedurijuht V. D., kompressorisektsioonist kolm 25-liitrist kanistrit värvitud diislikütusega. Seoses asjaoluga, et apellandi töötaja, kasutades apellandile kuuluvat vedurit, kavatses AS-i B. territooriumilt varjatult välja viia temale mittekuuluvat vara, on vastutaja tekitanud usaldamatuse apellandi äripartneri poolt apellandi vastu. Tähtsust ei oma asjaolu, kas vastutaja on põhjustanud sellise olukorra tahtlikult, riisudes temale mittekuuluvat vara või oma töökohustuste jämeda rikkumise (veduri ülevaatuse teostamata jätmise) tõttu. Apellant on kaotanud usalduse vastutaja vastu ning kõik ülaltoodu kogumis sai aluseks vastustajaga töölepingu lõpetamisele TLS § 86 lg 7 alusel. Arvestades eeltoodut on kohtu järeldus, et puuduvad asjaolud, mille alusel oleks töölepingu usalduse kaotamise tõttu lõpetada saanud, kuna tõendamata on vastustaja poolt süüteo toimepanemine, ebaõige ja põhjendamata.
19.Moraalne kahju on juriidiline termin, mis tähendab mittevaralist kahju. Moraalne ehk mittevaraline kahju juriidilisele isikule tähendab sellist kahju, mis rikub tema varalisi ja mittevaralisi õigusi ning mis seisneb tema au, väärikuse või ärialase maine ning ärinime kahjustamises. Antud juhul on vastutaja oma käitumisega tekitanud apellandile mittevaralise kahju, põhjustades apellandi äripartnerite usaldamatuse tekkimise, kahjustades sealjuures apellandi mainet. Seega on kohtu järeldus, nagu ei saanud vastutaja apellandile moraalset kahju tekitada, ekslik.
20.Maakohus leidis põhjendamatult, et apellant pidanuks tõendama ka vahetult äripartnerite poolt apellandi vastu usaldamatuse tekkimist. Arvestades Riigikohtu seisukohta (otsus nr 3-2-1-46-03), pidi apellant tõendama vaid, et vastutaja teod on tekitanud usaldamatuse tekkimise võimaluse, see tähendab vastutaja on käitunud viisil, mis tekitas apellandi mõistlikus äripartneris usaldamatust.
21.Hageja ei ole vaidlustanud fakti, et vedurilt, mida ta juhtis, leiti kolm kanistrit värvitud diislikütusega, ega asjaolu, et ta ei teostanud veduri ülevaatust enne sõidu alustamist ning tõendatud on see vastutaja enda väidetega nii töövaidluskomisjonile esitatud avalduses kui hagiavalduses. Vastutaja on mitmekordselt tunnistanud, et ei teostanud veduri ülevaatust enne sõidu alustamist. Seega on nii asjas esitatud dokumentidega kui ka vastutaja enda väidetega piisavalt tõendatud, et vastutaja on käitunud viisil, mille tulemusena tekkis tööandja mõistlikus äripartneris usaldamatus, usaldamatuse tekkimise fakti aga ei pea apellant tõendama.
22.Vastutaja on jämedalt rikkunud oma ametijuhendi p 3.2.1 ja vedurijuhi tööohutusjuhendi p 12 sätteid, mis nõuavad veduri ülevaatuse teostamist enne sõidu alustamist, võimaldades seeläbi apellandi äripartneri suletud territooriumilt, kus asuvad ja hoiustavad oma vara ka teised AS B. partnerid, varjatult ja kontrollimata, apellandile kuuluva veduri abil, igasuguse vara välja viimist. Oma käitumisega veenis vastutaja apellandi äripartnerit selles, et apellant ei suuda oma töötajaid kontrollida ning selles, et apellandi töötajad võivad, kuritarvitades AS B. usaldust apellandi vastu, AS B. territooriumilt vara varjatult ja kontrollimata välja viia. Arvestades sellega, et AS B. suletud territooriumil asuvad ja hoiustavad oma vara ka teised ettevõtted ning arvestades apellandi töötaja käitumise võimalike tagajärgedega, siis ei saanud enam AS B. kui apellandi äripartner apellanti usaldada. Arvestades TLS § 104 lg 2 p-s 3 sätestatuga, ei pea apellant tõendama vahetult usaldamatuse tekkimise fakti tema äripartnerite poolt. Ülalpool kirjeldatud vastutaja vastutustundetu käitumine ja selle tagajärjed olid tema vastu usaldamatuse tekkimise loomulikuks põhjuseks ning piisavaks aluseks usalduse kaotamise tõttu töölepingu lõpetamiseks TLS § 86 p 7 alusel. Vastustaja seisukoht
23.V. D. vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Tsiviilkolleegiumi seisukoht
24.Kolleegium, kuulanud kohtuistungil ära poolte esindajate seletused ja tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks ega muutmiseks. TsMS § 654 lg 6 alusel ei korda ringkonnakohus maakohtu otsuse põhjendusi. Ka võtab kolleegium TsMS § 652 lg 1 p 1 alusel kaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud, kuna puuduvad kahtlused nende tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea vajalikuks asjaolude uut tuvastamist. Kolleegium peab vajalikuks maakohtu otsuse resolutsiooni täpsustada, kuid tegemist ei ole lahendi muutmise ega täiendamisega. Alljärgnevalt vastab kolleegium apellatsioonkaebuse väidetele.
25.Vastavalt kuni 01.07.2009 kehtinud TLS-i redaktsiooni § 144 lg-le 1 oli vaidluse korral töölepingu lõpetamise üle § 86 p-des 6-8 ettenähtud alustel kohtul õigus ja kohustus
hinnata töötaja süüteo asjaolusid ja töölepingu lõpetamise otstarbekust. Kuni 01.07.2009 kehtinud TDVS § 8 lg 1 kohaselt ei tohtinud distsiplinaarkaristus olla ilmses vastuolus süüteo raskuse, selle toimepanemise asjaolude ja töötaja eelneva käitumisega. Samuti tuli kontrollida distsiplinaarkaristuse vormistamise vastavust kehtinud seadusele. Vaidluse käigus ei ole tööandjal võimalik muuta distsiplinaarkaristust ega selle määramise asjaolusid, küll aga võib tööandja karistuse määramisel aluseks olnud asjaolusid täiendada, täpsustada. Seejuures tuleb silmas pidada, et kirjalikust dokumendist, millega karistus määrati, oleks töötaja jaoks üheselt arusaadav, mille eest teda karistati. Seega ei ole täpne maakohtu seisukoht, et töölepingu lõpetamise aluste sisustamine uute asjaoludega üldse võimalik ei ole.
26.Käskkirjast nr 20 22.04.2009 nähtub üheselt, et tööandja määras distsiplinaarkaristuseks töölepingu lõpetamise TLS § 86 p 7 alusel ehk tööandja poolt töötaja suhtes usalduse kaotamise tõttu. Seega pidi tööandja käskkirjas põhjendama nimelt neid faktilisi asjaolusid, milliste tõttu kadus tema usaldus töötaja suhtes. Seega tuleb nõustuda maakohtuga, et kostja poolt töövaidluskomisjonis ja maakohtus esile toodud väited hageja poolt oma tööüleannete (ametijuhendi, tööohutusjuhendi) rikkumise kohta ei ole asjakohased, kuna töötajat ei vabastatud töökohustuste rikkumise tõttu TLS § 86 p 6 alusel. Usalduse kaotamise alustena on tööandja esitanud kahju tekitamise ja tööandja vara varguse.
27.Käskkirja nr 20 kohaselt tekitas tööandjas töötaja vastu ja tööandja äripartneris B. AS-s omakorda tööandja vastu usaldamatust asjaolu, et B. AS avastas territooriumilt lahkuvast vedurist, mida juhtis hageja, kolm 25-liitrilist kanistrit värvitud diislikütusega. Selle faktilise asjaolu üle poolte vahel vaidlus puudub. Kohtumenetluses selgitas tööandja, et hageja püüdis territooriumilt varjatult välja viia temale mittekuuluvat vara ning et tähtsust ei oma, kas ta püüdis teha seda tahtlikult või mitte. Kolleegium sellise seisukohaga ei nõustu. Kostja ei ole esitanud tõendeid, mis tõendaksid mingitki muud sidet hageja ja leitud kanistrite vahel, kui see, et need leiti tema poolt tol päeval esimest korda juhitud veduri kompressoriruumist. Ei ole tõendatud (ka kaudselt mitte), et töötaja oleks pannud toime mingigi süüteo, töölepingu lõpetamine usalduse kaotamise tõttu eeldab aga töötaja õigusvastast käitumist ja süü tõendamise koormis lasub tööandjal. Tööandja ei pea tõendama usaldamatuse tekkimist, kuid peab tõendama, et töötaja poolt pandi toime tegu, mis võis põhjustada usalduse kaotust. Hagejale etteheidetava teo toimepanek aga käesolevas asjas tõendamist ei leidnud.
28.Kolleegium on seisukohal, et isegi juhul, kui nõustuda kostjaga selles, et käesolevas asjas saaks hagejale ette heita ka tööülesannete rikkumist (tööohutusjuhendi p 1.12, ametijuhendi p 3.2.1), siis ei ole tõendatud, et nimelt hageja vedurijuhina risustas kompressoriruumi kõrvaliste esemetega (kanistritega) ja/või et ta jättis täitmata ühegi p-s 3.2.1 loetletud ülesande veduri vastuvõtmisel. Hageja selgituste kohaselt 26.08.2010 kohtuistungil kontrollis ta enne sõitu veduri tehnilisi näitajaid, kompressoriruumi suuruseks on 7-8m2, seal on ka muud seadmed lisaks kompressoritele, ruumi ust avades ei ole kogu ruumi näha ning et kanistrid avastati kompressorite tagant šahti alt (t lk 113-114). Kostja ei esitanud tõendeid selle kohta, et kütte- ja määrdeainetega varustatuse kontrolliks pidi vedurijuht sisenema kompressiruumi nimelt sellesse ossa, kust hiljem leiti kanistrid ehk et ta ei saanud oma kohustusi täita tema poolt väidetud viisil.
29.Kuna käesolevas asjas ei leidnud tõendamist hagejale etteheidetav tegu, siis ei saa tekkida küsimust ka selle teoga kahju (sõltumata kas varalise või mittevaralise) tekkimise võimalustest ning puudub vajadus käsitleda mittevaralise (moraalse) kahju mõistet ning selle tekkimise võimalust juriidilistel isikutel.
30.Kolleegium nõustub apellandi seisukohaga, et olukorras, kus ta on viivitamatult täitnud töövaidluskomisjoni otsuse, võib samasisulise kohtuotsuse jõustumine tekitada teatud määral segadust. TsMS § 442 lg 5 kohaselt peab kohtuotsuse resolutsioon olema täidetav
ka muu otsuse tekstita. Seega on mõistlik lisada otsuse resolutsiooni märge selle töövaidluskomisjoni otsuse alusel täidetuse kohta.
31.Apellatsioonkaebuse rahuldamata jäämisel jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 171 lg 1 kohaselt kaebuse esitaja kanda.
Ulvi Loonurm
Malle Seppik
Imbi Sidok
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.