2-10-56214/11 - TSÜS - Piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määramine - Viru Maakohus Narva kohtumaja - lahend.ee

7.Toimetada määrus kätte menetlusosalistele. Määrus kehtib ja kuulub täitmisele alates määruse eestkostjale teatavaks tegemisest. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse puudutatud isikule kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Asjaolud ja menetluse käik Narva linn esitas 11.11.2010.a Viru Maakohtule avalduse M V määratud eestkostja ametiaja pikendamiseks. Avalduse kohaselt Narva Linnakohtu 11.11.1997.a otsusega tsiviilasjas nr 2-1038 seati Ml V üle eestkoste ning määrati tema eestkostjaks A V. M V on psüühikahäirega isik, diagnoosiga mõõdukas vaimne alaareng. M V on piiratud teovõimega isik ja eestkoste vajadus ei ole ära langenud. M V ema A V on nõus olema M V eestkostja ka edaspidi. Avaldaja on seisukohal, et A V oma isikuomadustelt ja võimetelt, samuti eestkostetavaga vahelistelt suhetelt sobib kohtu poolt määratud ülesannetes M V huve kaitsma. M V esindaja arvamus M V riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaadi vanemabi Irina Gromtsev kohtule esitatud kirjaliku seisukoha kohaselt ärakuulamise käigus esindaja vahetu mulje põhjal veendus, et M V vajab eestkostet. M V on voodis pärast üleelatud operatsiooni. Tal on probleemid kuulmisega. M V suutis esindajale öelda, kuidas on ta nimi, et ta elab koos emaga ja et ema aitab teda. Ta soovib, et ema teda ka edaspidi aitaks. Teistele küsimustele ei olnud võimalik M V vastust saada. M V on vajalik eestkoste seadmine viieks aastaks, ta ei saa iseseisvalt ilma kõrvalise abita hakkama. Esindaja on seisukohal, et A V on sobiv eestkostja kandidaat. Kohtupsühhiaatriaekspertiis Viru Maakohtu 04.01.2011.a. määruse alusel viidi läbi ambulatoorne kohtupsühhiaatriaekspertiis M V psüühilise seisundi kindlaksmääramiseks. Ekspertiis on tehtud 18.01.2011.a. ning kohtule on 4.02.2011.a. esitatud ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi akt nr 13. Akti kohaselt tuli ekspert Ilona Kalugina järeldusele, et M V kannatab raske vaimse alaarengu all. Peale selle esineb tal ka tunduv kahepoolne kuulmise nõrkus. Vaimse seisundi tõttu ei ole M V suuteline aru saama oma tegude tähendusest ega neid juhtima, oma elu iseseisvalt korraldama, langetama otsuseid, tegema tehinguid, sealhulgas pisitehinguid. Psüühiline seisund ei võimalda teda ära kuulata kohtuistungil ega ka tema tavalises keskkonnas (võib muutuda rahutuks). M V vajab eestkostemääramist. Eestkostja peab tema igapäevaelu korraldama (pesema, koristama, puhtust pidama jne), langetama otsuseid, tegema tehinguid, sealhulgas pisitehinguid, kaitsma tema õigusi. Eestkostet vajab M V oma elupäevade lõpuni, kuna tema tervislik seisund halveneb pidevalt (paranemine pole võimalik). Eestkostja kandidaadi seisukoht A V on andnud kirjaliku nõusoleku ja kinnitanud oma nõusolekut M V eestkostjaks olemiseks. 2/4

Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, leiab, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus tuvastas, et Narva Linnakohtu 11.11.1997.a. otsusega tsiviilasjas 2-1038 on M V üle seatud eestkoste ja määratud eestkostja. Tulenevalt TsMS ja TMS rakendamise seaduse § 9 lg 2 ja TsMS § 526 lg 2 p 5 pidi kohus otsustama eestkoste pikendamise või lõpetamise 2011.a. 1. jaanuar. Kuna selleks kuupäevaks ei ole kohus otsustanud eestkoste pikendamist, siis asjaoludest tulenevalt kohus käesolevas menetluses otsustab eestkostja määramise. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 5 ja 6 alusel lahendab kohus täisealisele piiratud teovõimega isikule eestkostja määramise ja isiku paigutamise kinnisesse asutusse hagita menetluses. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 8 lg 3 kohaselt võib kohus määrata eestkostja isikule, kes vaimuhaiguse või nõrgamõistuslikkuse tõttu kestvalt ei suuda oma tegude tähendusest aru saada või neid juhtida. Sellisel juhul eeldatakse, et isik on piiratud teovõimega. PKS § 202 kohaselt täisealise eestkostele kohaldatakse lapse eestkostet reguleerivaid sätteid, kui sellest peatükist või täisealiste eestkoste sisust ei tulene teisiti. PKS § 203 lg 1 kohaselt kui täisealine ei suuda vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, määrab kohus tema enda, tema vanema, abikaasa või täisealise lapse või valla- või linnavalitsuse avalduse alusel või omal algatusel talle eestkostja. Avalduse kohaselt M V psüühikahäirete tõttu ei suuda kestvalt oma tegudest aru saada ja neid juhtida. Avaldaja arvamusel M V eestkostja ülesanneteks peab olema kõikide tehingute tegemine ja asjade ajamine. Ekspert Ilona Kalugina tuli järeldusele, et M V kannatab raske vaimse alaarengu all. Vaimse seisundi tõttu ei ole ta suuteline oma tegude tähendusest aru saama ega neid juhtima, korraldama iseseisvalt oma rahaasju, langetama adekvaatselt otsuseid, tegema tehinguid, sealhulgas pisitehinguid. Seega on kohtu arvates tuvastatud nii avaldaja, M Vesindaja kui eksperdi arvamusega, et M V vajab eestkostet, sest M V ei ole suuteline aru saama oma tegude tähendusest ega neid juhtima. TsMS § 524 lg 1 kohaselt kuulub kohus isiklikult ära isiku, kellele eestkoste seadmist menetletakse. Ekspertiisi akti kohaselt tuli ekspert järeldusele, et M V ei ole võimalik ära kuulata kohtuistungil ega tema tavalises keskkonnas (võib muutuda rahutuks). Kohus ei pea põhjendatuks M V ärakuulamist kohtu poolt. Tema tahe on välja selgitatud riigi õigusabi korras määratud esindaja kaudu. PKS § 204 lg 1 kohaselt eestkostjaks määratakse füüsiline isik, kes oma isikuomadustelt ja võimetelt sobib määratud ülesannetes eestkostetava huve kaitsma. Eestkostjat määrates arvestatakse ka tema ja eestkostetava vahelisi suhteid. PKS § 204 lg 4 kohaselt võib isiku eestkostjaks määrata tema nõusolekul. Vastavalt TsMS § 525 lg 3 kohus kuulab enne eestkostja määramist ära ka isiku, kelle eestkostjaks määramist taotletakse või keda kohus kavatseb eestkostjaks nimetada, ja võimaliku 3/4

2-10-56214 avaldaja. A V on andnud oma kirjaliku nõusoleku M V eestkostjaks olemiseks. M V eestkostja määramise alused on tuvastatud ning kohtul ei ole andmeid muude isikute kohta, kes oleksid võimelised M V eestkostja ülesandeid täitma. Kohus leiab, et A V on eestkostjaks sobiv isik ning oma isikuomadustelt ja võimetelt sobib eestkostetava huve kaitsma ja eestkostja ülesandeid täitma. Seega on põhjendatud määrata M V eestkostjaks A V. Vastavalt TsMS § 526 lg 2 p 5 märgitakse eestkostja määramise määruses aeg, millal kohus hiljemalt otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt eestkostja määratud aeg ei või olla pikem kui viis aastat määruse tegemisest alates ning lg 5 kohaselt kui kohus seab eestkoste eestkostetava kõigi asjade ajamiseks või kui eestkostja ülesannete ringi selliselt laiendatakse, et tal keelatakse kõikide tehingute tegemine, loetakse lisaks, et eestkostetav on tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja ta kaotab hääleõiguse. Kohus leiab, et eestkostja tuleb määrata M V kõigi asjade ajamiseks ning TsMS § 526 lg 5 alusel tuleb lugeda, et M V on tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja kaotab hääleõiguse. PKS § 203 lg 4 kohaselt kohus kontrollib iga kolme aasta järel, kas eestkoste jätkumine eestkostetava üle on eestkostetava huvide kaitseks vajalik ning kas on alust eestkostja ülesandeid laiendada või kitsendada. Kohus seab M V üle eestkoste tähtajaga viis aastat, seejärel otsustab kohus eestkoste lõpetamise või pikendamise. TsMS § 526 lg 4 kohaselt eestkoste seadmise määrus annab eestkostjale eestkostetava esindamise õiguse. Eestkostja on eestkostetava seaduslik esindaja (PKS § 179 lg 1). PKS § 172 kohaselt kuulub eestkostjale nii isikuhooldus- kui ka varahooldusõigus. TsMS § 194 lg 2 tulenevalt eestkostetava vara valitsemise ja eestkostja muude ülesannete täitmise kohta esitab eestkostja kohtule iga-aastase kirjaliku aruande. Aruandes tuuakse eraldi välja tehtud kulutused ning lisatakse neid tõendavad dokumendid. TsMS § 172 lg 1 ja 3 alusel tuleb jätta menetlusosaliste kantud menetluskulud nende endi kanda ning muud menetluskulud (riigi õigusabi ja ekspertiisi kulud) riigi kanda.