TSÜS › Piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määramine

2-10-66080

2-10-66080 G P riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Anti Aasmaa esitas 24.01.2011.a. kohtule kirjaliku arvamuse, mille kohaselt esindaja vahetu mulje põhjal veendus, et G P vajab eestkostet. Eestkoste olemusest G P aru ei saa, ta arvab, et N P ongi tema eestkostja. N P käib praktiliselt iga päev Narva-Jõesuu Hooldekodus G P külas, nad käivad koos jalutamas ja poes. Paaril korral aastas käib ta nädalaste perioodide kaupa ka N P Narvas külas. G P ootab N P külaskäike ning N P on jäänud talle ainsaks lähedaseks inimeseks. Vestluses eestkostetavaga on esindaja veendumusel, et eestkoste seadmine on vajalik viieks aastaks. Esindaja on seisukohal, et Narva linna arvamus, et N P oma vanuse tõttu ei ole võimeline täitma eestkostja ülesandeid ei ole põhjendatud. Esindaja on seisukohal, et pelgalt eestkostja vanus ei ole asjaoluks, mis välistaks isiku eestkostja ülesannete täitmist. Arvestades asjaoluga, et G P on N P lähedased suhted, on otstarbekas määrata eestkostjaks siiski tema lähisugulane, mitte võõras isik, keda eestkostetav ei usaldaks. Arvestada tuleb asjaoluga, et N P käib eestkostetaval tihti külas ja nad veedavad ühiselt koos aega, samuti elab G P igapäevaselt hooldekodus, millest tulenevalt ei peaks N P täitma eestkostja ülesandeid sarnase intensiivsusega kui nad elaksid koos. Esindja palub määrata G P eestkostjaks viieks aastaks N P. Eestkostja kandidaadi seisukoht N P on kohtule esitatud arvamuses teatanud, et tema on G P ristiema. Ta on alates G P ema surmast kogu aeg G P hooldekodus külastanud. Kaks korda aastas võtab ta G P kaheks-kolmeks nädalaks enda koju külla. Ta on iga kuu aidanud G P tema finantse jaotada nii, et tal jätkuks raha. G P on N P harjunud ja ta ei umbusalda N P. N P leiab, et kui teda ei määrataks G P eestkostjaks, siis oleks see emotsionaalselt väga raske G P jaoks. Narva linna poolt välja pakutud eestkostja kandidaat Z K on andnud kirjaliku nõusoleku G P eestkostjaks määramiseks. Kohtumääruse põhjendused Kohus, analüüsinud G P esindaja ja puudutatud isikute seisukohti ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, leiab, et G P suhtes tuleb seada eestkoste. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 5 ja 6 alusel lahendab kohus täisealisele piiratud teovõimega isikule eestkostja määramise ja isiku paigutamise kinnisesse asutusse hagita menetluses. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 8 lg 3 kohaselt võib kohus määrata eestkostja isikule, kes vaimuhaiguse või nõrgamõistuslikkuse tõttu kestvalt ei suuda oma tegude tähendusest aru saada või neid juhtida. Sellisel juhul eeldatakse, et isik on piiratud teovõimega. PKS § 202 kohaselt täisealise eestkostele kohaldatakse lapse eestkostet reguleerivaid sätteid, kui sellest peatükist või täisealiste eestkoste sisust ei tulene teisiti. PKS § 203 lg 1 kohaselt kui täisealine ei suuda vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, määrab kohus tema enda, tema vanema, abikaasa või täisealise lapse või valla- või linnavalitsuse avalduse alusel või omal algatusel talle eestkostja. Kohtule esitatud teatise kohaselt vajab G P eestkostet. Narva linna arvamuse kohaselt G P ei saa G P ühtegi tehingut iseseisvalt teha ning eestkostjale tuleb anda esindusõigus kõikide tehingute tegemisel ning asjade ajamisel. G P esindaja on veendunud, et G P vajab eestkostet oma huvide ja õiguste kaitseks. 3/5

2-10-66080 Ekspert psühhiaater Vladimir Savin tuli järeldusele, et vaimse seisundi tõttu ei ole G P suuteline aru saama oma tegude tähendusest ega neid juhtima, oma elu iseseisvalt korraldama, langetama otsuseid, tegema tehinguid, sealhulgas pisitehinguid, ning ta vajab eestkostet oma elupäevade lõpuni. Seega on kohtu arvates tuvastatud nii Narva linna, G P esindaja kui eksperdi arvamusega, et G P vajab eestkostet, sest G P ei suuda nõrgamõistuslikkuse tõttu kestvalt aru saada oma tegudest või neid juhtida. TsMS § 524 lg 1 kohaselt kuulab kohus isiklikult ära isiku, kellele eestkoste seadmist menetletakse. Ambulatoorse kohtupsühhiaatria ekspertiisi akti kohaselt tuli ekspert järeldusele, et G P ei ole võimalik ära kuulata kohtuistungil, kuid teda on võimalik ära kuulata tema tavalises keskkonnas. Kohus kuulas 31. jaanuaril 2011.a. isiklikult ära G P, kes avaldas, et nõus temale eestkoste määramisega ja soovib, et tema eestkostjaks määrataks tema ristiema N P. PKS § 204 lg 1 kohaselt eestkostjaks määratakse füüsiline isik, kes oma isikuomadustelt ja võimetelt sobib määratud ülesannetes eestkostetava huve kaitsma. Eestkostjat määrates arvestatakse ka tema ja eestkostetava vahelisi suhteid. PKS § 204 lg 4 kohaselt võib isiku eestkostjaks määrata tema nõusolekul. Vastavalt TsMS § 525 lg 3 kohus kuulab enne eestkostja määramist ära ka isiku, kelle eestkostjaks määramist taotletakse või keda kohus kavatseb eestkostjaks nimetada, ja võimaliku avaldaja. N P on avaldanud oma nõusolekut G P eestkostjaks olemiseks. Kohus arvestab asjaolu, et G P ja N P on sugulased, N P on G P ristiema ning neil on väga lähedane suhe, sest N P on juba aastaid regulaarselt G P külastanud hooldekodus. Eestkostjaks olemiseks on andunud nõusoleku ka Z K, kes on G P võõras isik. Kohus leiab, et N P vanus ei takista tal olemast G P eestkostjaks. Narva Haigla psühhiaatri tõendi ja OÜ Narva perearstikeskus tõendi kohaselt on N P terve ja tema terviseseisundi kohaselt võib olla eestkostjaks. Kohtul ei ole andmeid, miks ei võiks N P olla G P eestkostjaks. Kohtu arvates on N P juba tegutsenud G P huvides, teatades isiklikult kohtule Gennadi Petrovist kui isikust, kellele on vajalik määrata eestkoste. Kohus on veendunud, et N P on eestkostjaks sobiv isik ning leiab, et N P sobib oma isikuomadustelt ja võimetelt eestkostetava huve kaitsma ja eestkostja ülesandeid täitma. Seega on põhjendatud määrata G P eestkostjaks N P. Vastavalt TsMS § 526 lg 2 p 5 märgitakse eestkostja määramise määruses aeg, millal kohus hiljemalt otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt eestkostja määratud aeg ei või olla pikem kui viis aastat määruse tegemisest alates ning lg 5 kohaselt kui kohus seab eestkoste eestkostetava kõigi asjade ajamiseks või kui eestkostja ülesannete ringi selliselt laiendatakse, et tal keelatakse kõikide tehingute tegemine, loetakse lisaks, et eestkostetav on tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja ta kaotab hääleõiguse. Kohus leiab, et eestkoste tuleb seada lähtudes avaldaja ja esindaja arvamustest ning ekspertarvamusest G P kõigi asjade ajamiseks. TsMS § 526 lg 5 alusel tuleb lugeda, et G P on tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja kaotab hääleõiguse. 4/5

2-10-66080 PKS § 203 lg 4 kohaselt kohus kontrollib iga kolme aasta järel, kas eestkoste jätkumine eestkostetava üle on eestkostetava huvide kaitseks vajalik ning kas on alust eestkostja ülesandeid laiendada või kitsendada. Kohus seab G P üle eestkoste tähtajaga viis aastat, seejärel otsustab kohus eestkoste lõpetamise või pikendamise. TsMS § 526 lg 4 kohaselt eestkoste seadmise määrus annab eestkostjale eestkostetava esindamise õiguse. Eestkostja on eestkostetava seaduslik esindaja (PKS § 179 lg 1). PKS § 172 kohaselt kuulub eestkostjale nii isikuhooldus- kui ka varahooldusõigus. PKS § 194 lg 2 tulenevalt eestkostetava vara valitsemise ja eestkostja muude ülesannete täitmise kohta esitab eestkostja kohtule iga-aastase kirjaliku aruande. Aruandes tuuakse eraldi välja tehtud kulutused ning lisatakse neid tõendavad dokumendid. TsMS § 172 lg 1 ja 3 alusel tuleb jätta menetlusosaliste kantud menetluskulud nende endi kanda ning muud menetluskulud (riigi õigusabi) riigi kanda.

Iris Kangur-Gontšarov Kohtunik

5/5

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.