2-11-346
Kohtuasja number
2-11-346
Määruse tegemise aeg ja koht
31. jaanuar 2011, Narva kohtumaja
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Aarne Lõhmus
Kohtuasi
OÜ NARSIL avaldus täitemenetluse nr 095/2010/3789 peatamiseks
Menetlustoiming
Avalduse menetlusse võtmisest keeldumine
Menetlusosalised ja esindajad
Avaldaja:
OÜ Narsil (RK 10580694)
Avaldaja esindaja:
Valeri Kois (juhatuse liige)
Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse kättesaamise päevale järgnevast päevast alates. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
OÜ Narsil esitas 05. jaanuaril 2011 Viru Maakohtule avalduse Jõhvi kohtutäituri Kristel Maalmani poolt algatatud täitemenetluse nr 095/2010/3789 peatamiseks.
1(3)
2-11-346 Kohus, tutvunud avalduse ja sellele lisatud materjalidega, leiab, et avalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda. Avaldaja palub peatada täitemenetlus (Jõhvi kohtutäituri Kristel Maalmani täiteasi nr 095/2010/3789) kuni jõustub nõude õigusjärglase kindlaksmääramise kohtuotsus 3-2-1-136-09 (endine 2-04-1138). Kohus tuvastas, et kohtuotsus nr 3-2-1-136-09, mille tõttu palub avaldaja täitemenetlus peatada, on jõustunud ja avaldusega taotletava eesmärki pole võimalik saavutada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 371 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole seda eesmärki võimalik saavutada. Avalduses palub avaldaja peatada täitemenetlus kuni jõustub kohtuotsus nr 3-2-1-136-09. Nimetatud kohtuotsus jõustus 14. septembril 2009. See tähendab, et avaldaja nõue on alusetu ja perspektiivitu TsMS § 371 lg 2 p 2 mõttes. Kohus peab vajalikuks selgitada ka järgmist: kohtuotsusega nr 3-2-1-136-09 rahuldas kohus OÜ Alavest (pankrotis) hagi ja OÜ Narsil vastuhagi ning mõistis OÜ-lt Narsil tasaarvestamata summa 545 867 krooni OÜ Alavest (pankrotis) kasuks. OÜ Alavest (pankrotis) pöördus võla sissenõudmiseks kohtutäituri poole, kohtutäitur algatas täitemenetluse. Avaldaja selgitas, et OÜ Alavest (pankrotis) loovutas oma nõude UÜ-le Neeva Ehitus ning kuni täitemenetluses õigusjärgluse kindlakstegemiseni on täitemenetluse jätkamine ebaõiglane. Avaldaja leiab, et täitemenetluse jätkamisest võiks tuleneda talle ja kolmandatele isikutele kahju. Kohus selgitab, et täitemenetluse seadustiku (TMS) § 18 alusel kui täitedokument kehtib ka seal märgitud sissenõudja või võlgniku õigusjärglase suhtes, võtab kohtutäitur täitedokumendi täitmisele, kui õigusjärglus on kohtutäiturile tõendatud kohtulahendiga, avaliku registri väljavõttega või notariaalselt tõestatud dokumendiga. Sama kehtib kohtulahendi täitmise kohta vaidlusaluse asja valdaja suhtes, kui valdaja on pärast kohtulahendi tegemist muutunud. See tähendab, et isegi kui kohus tuvastab, et OÜ Alavest (pankrotis) õigusjärglaseks on UÜ Neeva Ehitus, astub UÜ Neeva Ehitus täitemenetlusse senise sissenõudja asemele. Kuid nimetatud asjaolu ei mõjuta võlgnikult juba väljamõistetud ja veel väljamõistmisele kuuluva summa suurust, mistõttu ei saa õigusjärglase tuvastamine olla takistuseks täitemenetluse jätkamisel. Seega ei ole ka selge, milles seisneks ebaõiglus võlgniku jaoks. Eeltoodu alusel leiab kohus, et avalduses esitatud nõudega ei ole võimalik eesmärki saavutada ning seega keeldub kohus avalduse menetlusse võtmast. Vastavalt TsMS § 372 lg-le 6 kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et avaldus ei ole olnud kohtu menetluses. TsMS § 372 lg 4 järgi avalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruses tuleb märkida menetlusse võtmisest keeldumise põhjus. Kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus avaldust menetlusosalistele kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega avaldajale. Lisaks märgib kohus, et avalduselt ei ole tasutud riigilõivu. 2(3)
2-11-346 TsMS § 371 lg 1 p 10 alusel ei võta kohus avaldust menetlusse, kui avalduses esitatud nõudelt ei ole tasutud riigilõivu.
Vastavalt TsMS § 173 lg 3 asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 168 lg 1 kohaselt hageja kannab menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Seega jätab kohus menetluskulud avaldaja kanda.
Aarne Lõhmus Kohtunik
3(3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.