TSÜS › Piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määramine

kaitsma eestkostetava varalisi ja isiklikke õigusi ning huve, samuti hoolitsema selle eest, et eestkostetav saaks vajalikul määral ravi- ja sotsiaalteenuseid (PKS § 206 lg 1);

-

teatama kohtule ja valla- või linnavalitsusele, kui ta saab teada asjaoludest, mis võimaldavad eestkoste lõpetada või eestkostja ülesandeid piirata või laiendada (PKS § 206 lg 2);

-

esitama kohtule kirjaliku nimekirja eestkostetava vara kohta hiljemalt ühe kuu jooksul alates kohtumääruse tegemisest. Nimekirjas esitatakse teave kuni nimekirja koostamiseni vara koosseisus toimunud muutuste kohta (PKS § 202, § 184);

-

esitama eestkostetava vara valitsemise ja eestkostja muude ülesannete 1/5

2-10-61084 täitmise kohta kohtule kirjaliku aruande oma ülesannete täitmisest eelneva aasta kohta hiljemalt järgneva aasta 30. novembril. Aruandes tuuakse eraldi välja tehtud kulutused ning lisatakse neid tõendavad dokumendid (PKS § 202, § 194 lg 2); -

teatama kohtule oma elukoha muutusest (PKS § 202, § 193 lg 1).

2-10-61084 tähendusest ega neid juhtima, korraldama iseseisvalt oma rahaasju, langetama adekvaatselt otsuseid, tegema tehinguid, sealhulgas pisitehinguid. Psüühiline seisund ei võimalda teda ära kuulata kohtuistungil. Teda on võimalik ära kuulata tema tavalises keskkonnas. B M vajab eestkostet oma elupäevade lõpuni. Iseseisvalt hoolitseda ta enda eest käesoleval ajal ei suuda. Psüühilise seisundi tõttu vajab B M igapäevases elus kõrvalabi, juhendamist ja järelvalvet elementaarses eneseteeninduses ning olmeprobleemide lahendamisel. Eestkostja peab aitama teda olmeprobleemide lahendamisel, korraldama tema rahaasju, tegema tehinguid tema eest ja kontrollima ravimite kasutamist. B M vajab eestkostet oma elupäevade lõpuni. Eestkostja kandidaadi seisukoht L K on andnud kirjaliku nõusoleku ja kinnitanud oma nõusolekut B M eestkostjaks olemiseks.

Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, leiab, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus tuvastas, et Narva Linnakohtu 10.09.2004.a. otsusega tsiviilasjas 2-502/04 on B M üle seatud eestkoste ja määratud eestkostja. Tulenevalt TsMS ja TMS rakendamise seaduse § 9 lg 2 ja TsMS § 526 lg 2 p 5 pidi kohus otsustama eestkoste pikendamise või lõpetamise 2011.a. 1. jaanuar. Kuna selleks kuupäevaks ei ole kohus otsustanud eestkoste pikendamist, siis asjaoludest tulenevalt kohus käesolevas menetluses otsustab eestkostja määramise. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 5 ja 6 alusel lahendab kohus täisealisele piiratud teovõimega isikule eestkostja määramise ja isiku paigutamise kinnisesse asutusse hagita menetluses. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 8 lg 3 kohaselt võib kohus määrata eestkostja isikule, kes vaimuhaiguse või nõrgamõistuslikkuse tõttu kestvalt ei suuda oma tegude tähendusest aru saada või neid juhtida. Sellisel juhul eeldatakse, et isik on piiratud teovõimega. PKS § 202 kohaselt täisealise eestkostele kohaldatakse lapse eestkostet reguleerivaid sätteid, kui sellest peatükist või täisealiste eestkoste sisust ei tulene teisiti. PKS § 203 lg 1 kohaselt kui täisealine ei suuda vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, määrab kohus tema enda, tema vanema, abikaasa või täisealise lapse või valla- või linnavalitsuse avalduse alusel või omal algatusel talle eestkostja. Avalduse kohaselt B M psüühikahäirete tõttu ei suuda kestvalt oma tegudest aru saada ja neid juhtida. Avaldaja arvamusel B M eestkostja ülesanneteks peab olema kõikide tehingute tegemine ja asjade ajamine. Ekspert V. Savin tuli järeldusele, et B M kannatab nõrgamõistuslikkuse- epilepsiast tingitud orgaanilise dementsuse all. Käesoleval ajal ei ole ta suuteline oma tegude tähendusest aru saama ega neid juhtima, korraldama iseseisvalt oma rahaasju, langetama adekvaatselt otsuseid, tegema tehinguid, sealhulgas pisitehinguid. Seega on kohtu arvates tuvastatud nii avaldaja, B M esindaja kui eksperdi arvamusega, et B M vajab eestkostet, sest B M ei ole suuteline adekvaatselt aru saama oma tegude tähendusest ega neid juhtima. TsMS § 524 lg 1 kohaselt kuulub kohus isiklikult ära isiku, kellele eestkoste seadmist 3/5

2-10-61084 menetletakse. Ekspertiisi akti kohaselt tuli ekspert järeldusele, et B M ei ole võimalik ära kuulata kohtuistungil. Teda on võimalik ära kuulata tema tavalises keskkonnas. Kohus ei pea põhjendatuks B M ärakuulamist kohtu poolt. Tema tahe on välja selgitatud riigi õigusabi korras määratud esindaja kaudu. PKS § 204 lg 1 kohaselt eestkostjaks määratakse füüsiline isik, kes oma isikuomadustelt ja võimetelt sobib määratud ülesannetes eestkostetava huve kaitsma. Eestkostjat määrates arvestatakse ka tema ja eestkostetava vahelisi suhteid. PKS § 204 lg 4 kohaselt võib isiku eestkostjaks määrata tema nõusolekul. Vastavalt TsMS § 525 lg 3 kohus kuulab enne eestkostja määramist ära ka isiku, kelle eestkostjaks määramist taotletakse või keda kohus kavatseb eestkostjaks nimetada, ja võimaliku avaldaja. L K on andnud oma kirjaliku nõusoleku B M eestkostjaks olemiseks. B M eestkostja määramise alused on tuvastatud ning kohtul ei ole andmeid muude isikute kohta, kes oleksid võimelised B M eestkostja ülesandeid täitma. Kohus leiab, et L K on eestkostjaks sobiv isik ning oma isikuomadustelt ja võimetelt sobib eestkostetava huve kaitsma ja eestkostja ülesandeid täitma. Seega on põhjendatud määrata B M eestkostjaks L K. Vastavalt TsMS § 526 lg 2 p 5 märgitakse eestkostja määramise määruses aeg, millal kohus hiljemalt otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt eestkostja määratud aeg ei või olla pikem kui viis aastat määruse tegemisest alates ning lg 5 kohaselt kui kohus seab eestkoste eestkostetava kõigi asjade ajamiseks või kui eestkostja ülesannete ringi selliselt laiendatakse, et tal keelatakse kõikide tehingute tegemine, loetakse lisaks, et eestkostetav on tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja ta kaotab hääleõiguse. Kohus leiab, et eestkostja tuleb määrata B M kõigi asjade ajamiseks ning TsMS § 526 lg 5 alusel tuleb lugeda, et B M on tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja kaotab hääleõiguse. PKS § 203 lg 4 kohaselt kohus kontrollib iga kolme aasta järel, kas eestkoste jätkumine eestkostetava üle on eestkostetava huvide kaitseks vajalik ning kas on alust eestkostja ülesandeid laiendada või kitsendada. Kohus seab B M üle eestkoste tähtajaga viis aastat, seejärel otsustab kohus eestkoste lõpetamise või pikendamise. TsMS § 526 lg 4 kohaselt eestkoste seadmise määrus annab eestkostjale eestkostetava esindamise õiguse. Eestkostja on eestkostetava seaduslik esindaja (PKS § 179 lg 1). PKS § 172 kohaselt kuulub eestkostjale nii isikuhooldus- kui ka varahooldusõigus. TsMS § 194 lg 2 tulenevalt eestkostetava vara valitsemise ja eestkostja muude ülesannete täitmise kohta esitab eestkostja kohtule iga-aastase kirjaliku aruande. Aruandes tuuakse eraldi välja tehtud kulutused ning lisatakse neid tõendavad dokumendid. TsMS § 172 lg 1 ja 3 alusel tuleb jätta menetlusosaliste kantud menetluskulud nende endi kanda ning muud menetluskulud (riigi õigusabi ja ekspertiisi kulud) riigi kanda.

4/5

2-10-61084

Geete Lahi Kohtunik

5/5

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.