Intellektuaalse omandi kaitse › Intellektuaalse omandi kaitse

2-09-19060 infoagentuurid; side arvutite ja muude sidevahendite abil; 41 – raadiomeelelahutus; raamatute, ajakirjade, ajalehtede kirjastamine; laenuraamatukogud; loomade dresseerimine; vaatemängude ja filmide produtseerimine; teatriagentuurid; filmide, helisalvestiste, filmiprojektorite ja kinosaaliseadmete üürimine. Patendiameti otsus kaubamärgi ENERGY NRJ+kuju registreerimise kohta on avaldatud Eesti Kaubamärgilehes nr 8/2002. Hageja vaidlustas patendiameti otsuse. 27.02.2009 tegi Tööstusomandi Apellatsioonikomisjon otsuse nr 620-o, millega jättis esitatud vaidlustusavalduse rahuldamata. Hageja arvates on kaubamärgi ENERGY NRJ+kuju registreerimine vastolus enne 01.05.2004 kehtinud KaMS § 8 lg 1 p-tega 2, 4 ja Tööstusomandi kaitse Pariisi konventsiooni artikliga 6 bis. KaMS § 8 lg 1 p 4 kohaselt ei registreerita kaubamärgina teisele isikule kuuluvaid, kaubamärgi registreerimise taotluse saabumise kuupäeval või prioriteedikuupäeval Eesti Vabariigis Tööstusomandi kaitse Pariisi konventsiooni artikli 6 bis tähenduses üldtuntud kaubamärke ja kaupade markeeringuid, olenemata sellest, kas need on registreeritud või mitte, kui registreerimiseks puudub teise isiku kirjalik luba. Tööstusomandi kaitse Pariisi konventsiooni art 6 bis kohaselt liidu liikmesriigid kohustuvad ex officio, kui antud riigi seadused seda lubavad, või asjast huvitatud isiku taotlusel tagasi lükkama või kehtetuks tunnistama ja keelama kaubamärgi tarvitamise, kui märk kujutab endast teise märgi taasesitust, jäljendit või tõlget, mis võib põhjustada tema äravahetamise, kuivõrd registreerimis- või kasutusriigi pädev organ tunnistab, et märk on selles riigis üldtuntud kui käesoleva konventsiooni eesõigusi kasutava isiku märk ja seda tarvitatakse samasuguste või sarnaste toodete või teenuste jaoks. Hageja poolt kasutatav kaubamärk ENERGY/NRJ on omandanud Eesti tarbijate (raadiokuulajate) seas üldtuntuse, mistõttu kaubamärgi ENERGY NRJ+kuju registreerimine kostja nimele on vastuolus KMS § 8 lg 1 p-ga 4 ning Pariisi konventsiooni artikliga 6 bis. Hageja on alates 1999 lõpust kasutanud kaubamärki ENERGY/NRJ, mille all on Eestis alates 2000. aastast sagedustel 93,2 MHz ja 99,2 MHz edastatud raadiojaama ENERGY FM/NRJ FM. Juba 20.12.1999 anti ringhäälinguluba raadioprogrammi nimetusega “NRJ FM” edastamiseks Tallinnas ja Rakveres. 29.09.2004 väljastati uus ringhäälinguluba raadioprogrammi nimetusega ENERGY FM edastamiseks Tallinnas kuni 2009. aastani. Ringhäälingu luba väljastati OÜ-le C, mis on hagejaga seotud äriühing. Hageja, OÜ C ning FMOÜ ja FM AS tegid koostööd raadioprogrammide reprodutseerimisel ja esitamisel. Raadiojaam ENERGY on vastavalt Tele- ja Raadioauditooriumi päevikuuuringule üsna stabiilse kuulajaskonnaga. Tegemist on eelkõige noortele suunatud kaasaegset tantsumuusikat edastava raadiojaamaga. Algselt üksnes trance- muusikat mängivas raadioprogrammis oli sõnalisel osal väike roll. Hiljem on formaati veidi muudetud ning lisatud ka sõnaline osa. Tulenevalt muusikavalikust erineb kaubamärgi ENERGY/NRJ all edastatav raadioprogramm oluliselt teistest Eesti raadiojaamadest. Eeltoodust tulenevalt on kaubamärgi ENERGY/NRJ all edastav raadiprogramm üldtuntud vastavas raadiokuulajate sihtgrupis (eelkõige noored). Vastavalt kaubamärgiseadusele piisab kaubamärgi üldtuntuks tunnistamiseks, kui seda tunneb valdav osa sihtgrupist ja ei ole vaja tõendada, et tähist teab ja tunneb valdav osa kogu Eesti elanikkonnast. Kaubamärgi ENERGY NRJ+kuju registreerimine on vastolus enne 01.05.2004 kehtinud kaubamärgiseaduse § 8 lg 1 p-ga 2. Hageja esitas 11.01.2000 registreerimiseks kaubamärgitaotluse

NRJ FM (taotlus nr

2-09-19060 M200000048) klassides 38 ja 41. Esitatud kaubamärgitaotlus on varasem, kui kostja poolt registreerimiseks esitatud kaubamärgitaotlus ENERGY NRJ+kuju (taotluse esitamise kuupäev 19.07.2001). Hagejale kuuluvad varasemad kaubamärgid ENERGY/NRJ, mis on äravahetamiseni sarnased ja assotsieeruvad kostja poolt taotletava kaubamärgiga ENERGY NRJ+kuju. Kaubamärgiseaduse ei ava kaubamärgi kui tööstusomandi eseme sarnasuse ning assotsieeruvuse mõistet ega võimalikke kriteeriume täpsemalt. Väljakujunenud Euroopa Kohtu praktika kohaselt on kaubamärkide äravahetamise tõenäosust defineeritud riskina, et avalikkus võib uskuda, et kaubad või teenused pärinevad samalt ettevõttelt või temaga majanduslikult seotud ettevõtetelt (Euroopa Kohtu otsus C 342/97, p 17). Kaubamärkide äravahetamise tõenäosuse hindamisel tuleb arvesse võtta kõiki asjakohaseid faktoreid, sealhulgas foneetilist, visuaalset ja kontseptuaalset sarnasust ning nimetatud hinnang peab tuginema üldisele, tarbijal kaubamärgist tekkivale kujutluspildile, arvestades eriti võrreldavate tähiste eristusvõimelisi ja domineerivaid osi (Euroopa Kohtu otsus C 251/95, p 23). Seega juhul kui vastandatavad kaubamärgid omavad sarnasusi just kaubamärgielementide osas, mis on nende tähiste domineerivad elemendid, on sellistes kaubamärkide äravahetamise tõenäosus oluliselt suurem kui see oleks sarnasuste puhul vähem domineerivates elementides. Euroopa Kohus on oma 29.09.1998 lahendis C-39/97 leidnud, et äravahetamise tõenäosuse hindamisel arvestatakse asjakohaste asjaolude vastastikust sõltuvust, eelkõige sõltuvust kaubamärkide sarnasuse ning sellega tähistatud kaupade või teenuste samaliigilisuse vahel. Seega võib tähistatud kaupade või teenuste vähest sarnasust kompenseerida märkide suurem sarnasus ja vastupidi. Arvestades, et kaubamärkidega tähistatavad klassi 35, 38, 41 teenused on osaliselt identsed, osaliselt samaliigilised, suureneb kaubamärkide äravahetamiseni oht veelgi. Kaubamärgitaotluses nr M200101252 sisaldub identne varasema kaubamärgitaotluse nr M200000048 sõna NRJ. Ühtlasi sisaldab taotletav kaubamärk hagejale kuuluvaid varasemaid üldtuntud kaubamärke NRJ ja ENERGY. Sõnade ENERGY ja NRJ näol on olemuslikult tegemist samade sõnadega. Tegemist on nn sõnademänguga, kus inglise keelele iseloomulik sõnade/tähtede hääldus võimaldab anda samatähenduslikku sõna (antud juhul ingl. k “energy” – e.k “energia”) edasi ka teisel kujul, ainult teatavaid tähti kasutades. Tähtede N, R ja J hääldus inglise keeles on vastavalt [en], [a:] ja [džei]. Üksteisele järgnevalt hääldataks tähtede kombinatsiooni NRJ [`enedži], seega identselt sõna ENERGY hääldusega (vrdl nt tähtede kombinatsiooni “OK” ja sõna “OKAY” hääldus). Sõnade ENERGY ja NRJ sellist käsitlust teineteise suhtes kinnitab ka NRJ enda käitumine – kaubamärgitaotluses nr M200101252 on esitatud koos registreerimiseks nii sõna ENERGY kui tähtede kombinatsioon NRJ. Samuti on kostja sellist käsitlust kinnitanud apellatsioonikomisjonile esitatud kaebuses nr 459, samastades sõnad ENERGY/NRJ. Seega on sõnade ENERGY ja NRJ puhul tegemist foneetiliselt ja semantiliselt identsete sõnadega, mis tervikuna muudab sõnad ENERGY/NRJ ja NRJ äravahetamiseni sarnasteks. Euroopa Kohus lahendis C-342/97 p-s 28 on leidnud, et “on võimalik, et ka üksnes kaubamärkide foneetiline sarnasus võib põhjustada kaubamärkide äravahetamise tõenäosuse esinemise”. Samuti WIPO käsiraamatu “Introduction to Trademark Law and Practice. Basic Concepts” kohaselt võib kaubamärkide äravahetamine (assotsieerumine) tuleneda sarnasest kirjast, häälduseset või tähendusest ning sarnasus ühes eeltoodud aspektis on piisav rikkumiseks kui see sarnasus eksitab tarbijat. Arvestades, et kaubamärgi NRJ FM puhul on määravaim just nimetatud kaubamärgi foneetiline kõla, kuna enim jõuab kaubamärk NRJ FM tarbijate teadvusesse just läbi raadioeetri, s t ilma kirjapilti nägemata, on kaubamärkide äravahetamise ja assotsieerumise oht veelgi suurem. Tarbija võib suulisel kasutamisel kaubamärgid ära vahetada.

2-09-19060 Kuigi hagejale kuuluvas kaubamärgitaotluses nr M200000048 sisaldub peale tähtede kombinatsiooni NRJ ka täheühend FM, on kaubamärgitaotluses suurema eristusvõimega osaks just NRJ – täheühend FM viitab spetsiifilisele raadio-alasele terminile (ingl. k “frequency modulation”, e.k “sagedusmodulatsioon”) ega saa iseenesest olla raadiojaamadega seotud ettevõtjaid eristavaks tunnuseks. Seda kinnitab ka täheühendi FM kaubamärgitaotluses nr M200000048 mittekaitstavaks osaks määramine. KaMS § 8 lg 1 p 2 kohaldamise kõige esmaseks ning ühtlasi ka kõige olulisemaks eelduseks on varasema õiguse olemasolu. Hagejale kuulub kaubamärgitaotlus nr M200000048. Hageja esitas kaubamärgi registreerimiseks juba 11.01.2000. Esitatud kaubamärgitaotlus on vaieldamatult varasem, kui kostja poolt registreerimiseks esitatud ja hageja poolt vaidlustatud kaubamärgitaotlus ENERGY, mille taotluse esitamise kuupäev on 19.07.2001. Asjaolu, et hagejale kuuluva kaubamärgitaotluse kohta ei ole veel tehtud lõplikku otsust ei tähenda, nagu ei kuuluks hagejale varasemat õigust kaubamärgile. KaMS § 8 lg 2 sõnastusest tulenevalt hakkab registreeritud kaubamärgi suhtes õiguskaitse kehtima kaubamärgi registreerimistaotluse esitamise kuupäevast ja kehtib 10 aasta möödumiseni registreeringu tegemise kuupäevast. Eeltoodust järeldub, et juhul, kui Patendiamet teeb otsuse registreerida kaubamärk hageja nimele, kuulub hagejale vaieldamatult ka varasem õigus. Hageja taotleb kaubamärgi ENERGY NRJ+kuju (taotlus nr M200101252) õiguskaitset välistavate asjaolude olemasolu tuvastamist. Menetluskulud palub hageja välja mõista kostjalt. Kostja vastuväited Kostja ei võta hagi õigeks ega tunnista hagis tema vastu suunatud nõudeid. Kostja vaidleb hagile vastu täies ulatuses. Hagiavalduses toodud argumendid ning lisatud tõendid ei kinnita kaubamärgi ENERGY NRJ+ kuju osas esinevaid õiguskaitset välistavaid asjaolusid. Kaubamärgi ENERGY NRJ+kuju registreerimine kostja nimele on kooskõlas kaubamärgiseaduse ning rahvusvahelistes kokkulepetes sätestatuga. Ka tööstusomandi apellatsioonikomisjon tuvastas oma 27.02.2009 otsuses nr 620-o õiguskaitset välistavate asjaolude puudumise. KaMS § 8 lg 1 p 2 kohaldamiseks peavad hagejale kuuluma varasemad õigused, millistest tulenevaid õigusi hilisem kaubamärk võiks väidetavalt rikkuda. Kuivõrd hagejale registreeritud kaubamärke ei kuulu, väidab hageja oma varasemad õigused tulenevat KaMS § 8 lg 1 p 4 tähenduses üldtuntud kaubamärgist, milline oli väidetavalt saavutanud üldtuntuse kostja registreerimistaotluse esitamise kuupäevaks, so 19.07.2001. Hageja poolt hagiavalduses osundatud registreerimistaotlust nr M200000048 ei saa samuti pidada varasemaks õiguseks võrreldes kostja vaidlustatud kaubamärgiga, kuivõrd tegemist on üksnes registreerimiseks esitatud kaubamärgiga, mitte registreeritud kaubamärgiga, millisest tulenevalt võiksid märgile õigused tekkida. Seega on käesolevas kaasuses kõige olulisemaks ning esmaseks küsimuseks tuvastada: 1) kas ja mis kujul kuuluvad üldtuntud kaubamärgi näol varasemad õigused hagejale, millistele tuginedes saaks tuvastada võimaliku vastuolu või selle puudumise KaMS § 8 lg 1 p 2 ja p 4 sätestatuga; 2) juhul, kui hagejale kuulub üldtuntud kaubamärk siis on järgnevalt oluline tuvastada, kas vastavale kaubamärgile on üldtuntus omandatud kostja kaubamärgi registreerimiseks esitamise kuupäevaks, so 19.07.2001. Alles seejärel saab analüüsida Patendiameti otsuse võimalikku vastuolu KaMS § 8 lg 1 p 2 ja p 4 sätestatuga.

2-09-19060 Kaubamärk ENERGY/NRJ ei ole hageja kaubamärgina üldtuntud. KaMS § 8 lg 1 p 4 viidatud Tööstusomandi kaitse Pariisi konventsiooni artikkel 6 bis sätestab, et Pariisi Liidu liikmesriigid kohustuvad ex officio, kui antud riigi seadused seda lubavad, või asjast huvitatud isiku taotlusel tagasi lükkama või kehtetuks tunnistama ja keelama kaubamärgi tarvitamise, kui märk kujutab endast teise märgi taasesitust, jäljendit või tõlget, mis võib põhjustada tema äravahetamist, kuivõrd registreerimis- või kasutusriigi pädev organ tunnistab, et märk on selles riigis üldtuntud kui käesoleva konventsiooni eesõigusi kasutava isiku märk ja seda tarvitatakse samasuguste või sarnaste toodete jaoks. Hageja ei ole tõendanud väidetavalt temale kuuluva kaubamärgi ENERGY/NRJ üldtuntust. Nimetatud asjaolu kinnitab ka tööstusomandi apellatsioonikomisjon oma 27.02.2008 otsuses nr 620-o, so apellatsioonikomisjon ei ole Eestis ex officio hageja kaubamärki üldtuntuks tunnistatud ning nimetatuks puudub ka käesoleva tsiviilasja menetluse raames alus. Hageja deklareerib, et on alates 1999 lõpust kasutanud kaubamärki ENERGY/NRJ. Nimetatud kasutamise kinnituseks on hageja esitanud Kultuuriministri 20.12.1999 käskkirja nr 200. Nimetatud tõend on asjakohatu ning ei kinnita hageja väiteid, kuivõrd esitatud tõendist nähtub, et Kultuuriministeerium on väljastanud ringhäälingu loa OÜ-le C. Ka ei kinnita ringhäälinguloa väljastamine, kui teatavas spetsiifilises valdkonnas tegevuseks eriloa andmine, ei reaalset tegevust vastaval alal, ega ka reaalset kaubamärgi kasutamist. Ka 29.09.2004 väljastatud ringhäälinguluba on väljastatud OÜ-le C, mitte hagejale. Hageja on väidetava hageja poolse kasutamise tõenduseks esitanud Tele- ja Raadioauditooriumi päevikuuuringu, millisest samuti ei nähtu just hageja poolset kaubamärgi kasutamist. Osundatud uuringus on toodud tähis ENERGY FM, samal ajal hageja üritab hagiavaldusega tõendada tähise ENERGY/NRJ üldtuntust, mistõttu ei saa kuidagi põhjendatud olla ka väidetav Patendiameti otsuse vastuolu KaMS § 8 lg 1 p 4, tööstusomandi kaitse Pariisi konventsiooni artikliga 6 bis ning KaMS § 8 lg 1 p 2 sätestatuga. Hageja ei ole suutnud hoolimata kostja poolsest tähelepanu juhtimisest endiselt otsustada, milline väidetavalt temale kuuluv kaubamärk üldtuntuse 19.07.2001 (kostja kaubamärgi registreerimiseks esitamise kuupäev) seisuga saavutanud oli. Hagiavalduses ja hageja seisukohtades on hageja toonud nii kaubamärgi ENERGY, NRJ, ENERGY/NRJ kui ka ENERGY / NRJ. Hageja esitleb oma argumentatsioonis loetletud kaubamärke nii eraldi kui ka kombinatsioonis. Kui lähtuda hageja argumentide tõlgendusest, et hageja peab endale kuuluvaks kaubamärki kujul ENERGY/NRJ, on kostja seisukohal (millist on kinnitanud ka tööstusomandi apellatsioonikomisjon), et nimetatud kaubamärgi üldtuntust käesolevas kaasuses tõendatud ei ole (kuigi hageja ei ole tõendanud ka mistahes ülalloetletud kaubamärgi üldtuntust). Isegi kui võiks hüpoteetiliselt seostada kõiki hageja poolt loetletud ettevõtteid omavahel, ei kinnita nimetatud väidetav seos veel huvitatust käesolevas kaasuses, mistahes kaubamärgi kasutamist ning ka võimalikku kaubamärgi üldtuntust, so olulisi asjaolusid käesolevas vaidluses. Hageja ei ole esitanud oma väidete kinnitamiseks mitte ühtegi tõendit, paljasõnalised on hageja väited OÜ C, OÜ FM, AS FM ja AS T seotuse kohta, mistahes kaubamärgi kasutamise ning väidetava üldtuntuse kohta. Isegi kui hüpoteetiliselt saaks uuringut lugeda asjakohaseks tõendiks, oli osundatud päevikuuuringu kohaselt 2000, enne registreerimistaotluse nr M200101252 esitamist, raadiojaama kuulajaskonnaks hinnanguliselt kaheksa tuhat inimest. Eesti 1,4 miljonilise populatsiooni juures teeb see 0,5%. On kahtlustetagi selge, et nimetatud number ei kinnita kaubamärgi üldtuntust mistahes omaniku poolt. Kaubamärgi üldtuntuse üle otsustamise alused on selgemini reguleeritud hetkel kehtivas kaubamärgiseaduse redaktsioonis. KaMS § 7 lg 4 sätestab, et üldtuntuse tunnistamiseks piisab, kui kaubamärki tunneb valdav enamus. 0.5% ei saa kindlasti pidada valdavaks enamuseks mistahes tarbijate sektoris. Seega ei anna hageja poolt esitatud materjalid alust kaubamärgi ENERGY/NRJ üldtuntuks tunnistamiseks ning sellekohased hageja paljasõnalised väited tuleb

2-09-19060 tähelepanuta jätta. Puudub vastuolu KaMS § 8 lg 1 p 2 sätestatuga. Selle sätte kohaldamise kõige esmaseks ning ühtlasi ka kõige olulisemaks eelduseks on varasemate õiguse olemasolu. Osundatut käesoleval juhul hageja tõendanud ei ole. Juhul, kui kohus peaks siiski asuma seisukohale, et hageja on tõendanud varasemata õiguste esinemist ning KaMS § 8 lg 1 p 2 kuulub antud vaidluses kohaldamisele, esitab kostja vastuargumendid. Patendiameti otsus registreerimistaotluses nr M200101252 esitatud kaubamärgi kostja nimele registreerimise kohta ei ole vastuolus KaMS § 8 lg 1 p 2 sätestatud õiguskaitset välistava asjaoluga. Nimetatu kõige ilmekamaks kinnituseks on ka tööstusomandi apellatsioonikomisjoni 27.02.2009 otsuses nr 620-o väljendatu. Kostja toetab apellatsioonikomisjoni poolt otsuses väljendatut, so käesoleval juhul puudub alus tähiste ENERGY/NRJ juulis 2001 üldtuntuks lugemiseks. Samadest eeldustest lähtuvalt ei saa ka Hageja poolt kasutatud tähist NRJ lugeda vastanduvaks vaidlustatud kaubamärgile ENERGY NRJ+kuju. Juhul kui kohus peaks asuma seisukohale, et hageja kaubamärk (mis iganes kujul see siis tuvastamist leiab) on Eesti Vabariigis juuli 2001 seisuga üldtuntud kaubamärk, tuleb tuvastada milliste kaupade ja/või teenuste osas üldtuntus on saavutatud. KaMS § 12 lg 2 p 1 kohaselt määratakse kaubamärgi õiguskaitse ulatus kaupade ja teenuste suhtes üldtuntud kaubamärgi puhul kaupade ja teenustega, mille tähistamisega kaubamärk üldtuntust omandas. KaMS § 8 lg 1 p 2 kohaldamise üheks tingimuseks on ka võrreldavate kaubamärkidega tähistatud kaupade/teenuste samaliigilisus. Hageja ei ole hagiavalduses nimetanud milliste kaupade ja/või teenuste osas väidetavalt hageja kaubamärk on üldtuntuse saavutanud. Selle asjaolu tõttu tuleb hageja sellekohased argumendid jätta tähelepanuta. Kaubamärk NRJ on kostjale kuuluv üldtuntud kaubamärk. KaMS § 5 lg 1 p 1 kohaselt saab õiguskaitset kaubamärk, mis on üldtuntud Eestis tööstusomandi kaitse Pariisi konventsiooni artikli 6 bis tähenduses ning lõige 2 kohaselt kaubamärk, mille kohta on tehtud registreering registris. Kaubamärgitaotluse nr M200101252 esitas registreerimiseks kostja. Kostja on üks Euroopa suurimatest meelelahutusfirmadest, mis on registreeritud 25.03.1985. Vastavalt Tööstusomandi kaitse Pariisi konventsiooni artiklile 8 kaitstakse firmanimetust kõigis liidu liikmesriikides kohustusliku taotluse esitamiseta või firmanimetu registreerimiseta, olenemata sellest, kas see kuulub kaubamärgi koosseisu või mitte. Hageja poolt vaidlustatud registreerimistaotluses nr M200101252 esitatud kaubamärk on kostja poolt välja töötatud ning aastakümneid aktiivselt ning edukalt kasutusel olev kaubamärk ning ärinime osa, millele kostja taotleb õiguskaitset lisaks järgnevalt esitatud kaubamärkidele, ka Eesti siseriikliku kaubamärgina. NRJ nimele on registreeritud Euroopa Ühenduse kaubamärgid nr 136150 NRJ esitamiskuupäevaga 21.05.1996; nr 140038 ENERGY NRJ esitamiskuupäevaga 21.05.1996 (mis on identne taotluses nr M200101252 esitatuga); nr 557934 NRJ EURO HOT 30 esitamiskuupäevaga 20.05.1997; nr 673442 NRJ ROCK esitamiskuupäevaga 17.10.1997; nr 673590 NRJ RAP esitamiskuupäevaga 17.10.1997; nr 674374 NRJ DANCE esitamiskuupäevaga 17.10.1997; nr 1163971 NRJ TREND esitamiskuupäevaga 06.05.1999. Lisaks kuuluvad kostjale tema päritolumaal, Prantsusmaal registreeritud kaubamärk nr 96608198 NRJ ning rahvusvahelised registreeringud nr 598022 ja 601252 ning Soome kaubamärgiregistreeringud nr 220784 220785 ja 132382. Hageja ei ole Eesti suhtes kehtivaid Ühenduse kaubamärgiregistreeringuid nr 136150 NRJ, nr 140038 ENERGY NRJ ja 1833649 ENERGY vaidlustanud, mis omakorda kinnitavad hagi põhjendamatust ja registreerimistaotluse nr M200101252 rahuldamise õiguspärasust. Hageja poolt osundatud registreerimistaotlust nr M200000048 ei saa pidada varasemaks

2-09-19060 õiguseks võrreldes kostja vaidlustatud kaubamärgiga, kuivõrd tegemist on üksnes registreerimiseks esitatud kaubamärgiga, mitte registreeritud kaubamärgiga, millisest tulenevalt võiksid märgile õigused tekkida. Tähtede kombinatsioon omab ühte kindlat tähendust - NRJ tähendus on lühend prantsuse keelsest lausest "Nouvelle Radio Jeunesse", mis tõlgituna eesti keelde tähendab “Uus Raadio Noortele”. Kostja omab üle Euroopa kokku ligi 300 raadiojaama. Kõikides riikides opereeritakse nimede NRJ ja ENERGY all. NRJ ning äriühingu raadiojaamad on Euroopas üldtuntud, kuivõrd sellenimelise raadiojaama iganädalane kuulajaskond ulatub vähemalt 20 miljoni inimeseni. Kostja raadiojaamad ei ole kuulatavad ainuüksi tavapäraste FM-raadioaaparaatide kaudu, vaid ka satelliitvastuvõtjate ning interneti teel ükskõik millises maailma paigas, sh ka Eestis. Hageja poolt esitatud argumendid ning lisatud tõendid ei kinnita kaubamärgi ENERGY NRJ+ kuju osas esinevaid õiguskaitset välistavaid asjaolusid. Kaubamärgi ENERGY NRJ+kuju registreerimine kostja nimele on kooskõlas kaubamärgiseaduse ning rahvusvahelistes kokkulepetes sätestatuga. Kuivõrd hagi alus on täielikult tõendamata, hagi eseme osas esinevad olulised vasturääkivused, ei saa üksnes paljasõnalistel ja hüpoteetilistel alustel ka hagi rahuldada. Kohtuotsuse põhjendused Tulenevalt poolte nõusolekust määras kohus 04.02.2010 määrusega asja menetlemiseks kirjaliku menetluse. Kohus, tutvunud esitatud avalduste ja vastuväidetega, uurinud tõendeid ja hinnanud neid kogumis, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Juhindudes 01.05.2004 jõustunud kaubamärgiseaduse (KaMS) § 72 lg 5 kohaldab kohus Patendiameti otsuse tegemise ajal kehtinud kaubamärgi registreerimisest keeldumise aluseid ja lähtub asja uue menetlemise ajal kehtivast menetlusnormist. Seega kuulub kohaldamisele juulis 2002 kehtinud KaMS redaktsioon. Kehtinud KaMS § 7 sätestas absoluutsed kaubamärgi registreerimisest keeldumise alused ja § 8 suhtelised kaubamärgi registreerimisest keeldumise alused. Hageja arvates on kostja kaubamärgi registreerimine vastuolus kehtinud KaMS § 8 lg 1 p 2 p 4 ning Tööstusomandi kaitse Pariisi konventsiooni artikliga 6 bis. KaMS § 8 lg 1 kohaselt ei registreerita kaubamärgina kaubamärke, mis on identsed või äravahetamiseni sarnased või assotsieeruvad teise isiku nimele samaliigiliste kaupade või teenuste tähistamiseks registreeritud või registreerimiseks esitatud varasema kaubamärgiga, kui registreerimiseks puudub teise isiku kirjalik luba (p 1) ja teisele isikule kuuluvaid, kaubamärgi registreerimise taotluse saabumise kuupäeval või prioriteedikuupäeval Eesti Vabariigis tööstusomandi kaitse Pariisi konventsiooni artikli 6 bis tähenduses üldtuntud kaubamärke ja kaupade markeeringuid, olenemata sellest, kas need on registreeritud või mitte, kui registreerimiseks puudub teise isiku kirjalik luba (p 4). Pariisi konventsiooni artikli 6 bis järgi kohustuvad konventsiooni liikmesriigid (art 1 lg 1) ex officio, kui antud riigi seadused seda lubavad, või asjast huvitatud isiku taotlusel tagasi lükkama või kehtetuks tunnistama ja keelama kaubamärgi tarvitamise, kui märk kujutab endast teise märgi taasesitust, jäljendit või tõlget, mis võib põhjustada tema äravahetamist, kuivõrd registreerimis- või kasutusriigi pädev organ tunnistab, et märk on selle riigis üldtuntud kui konventsiooni eesõigusi kasutava isiku märk ja seda tarvitatakse samasuguste või sarnaste toodete jaoks. See säte laieneb ka juhtudele, kus märgi oluline osa kujutab endast niisuguse üldtuntud märgi taasesitust või jäljendit, mis võib põhjustada äravahetamist teise märgiga. Kuivõrd hageja esitas hagi lähtudes ka asjaolust, et tähis ENERGY NRJ+kuju, mis Patendiameti 03.07.2002 otsusega registreeriti kostja kaubamärgina (lk 8) klassides 35, 38 ja 41, on hageja

2-09-19060 üldtuntud kaubamärk, analüüsib kohus esmalt üldtuntuse problemaatikat kehtinud KaMS § 8 lg 1 p 4 tähenduses. Kuna vaidlusalune kaubamärk ENERGY/NRJ ei ole hageja nimele kaubamärgina registreeritud, sõltub vaidluse lahendamine sellest, kas ENERGY/NRJ on hageja kaubamärgina üldtuntuse omandanud kostja poolt kaubamärgi registreerimise taotluse esitamise kuupäevaks (19.07.2001) või mitte. Intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepingu (TRIPS leping) art 16 lg 2 teise lause järgi tuleb kaubamärgi üldtuntuse üle otsustamisel arvesse võtta kaubamärgi tuntust üldsuse seas vastaval ala, kaasa arvatud tuntus selle liikme territooriumil, mis on saavutatud kaubamärgi reklaamimise tulemusena. Väidetavalt on hageja kasutanud vaidlusalust kaubamärki (ENERGY/NRJ) alates 1999 ja see on omandanud üldtuntuse. Kehtinud KaMS üldtuntuse kriteeriume ei sätestanud, kehtivas seaduses on need kirjas § 7 lõikes 3, mille järgi tuleb üldtuntuse tunnistamisel muu hulgas arvestada kaubamärgi tuntuse astet Eestis kaubamärgiga tähistatud kaupade või teenustega analoogiliste kaupade või teenuste tegelike ja võimalike tarbijate sektoris, nende kaupade või teenuste jaotusvõrgus tegutsevate isikute sektoris või nende kaupade või teenustega tegelevas ärisektoris; kasutamise ja tutvustamise kestust ja ulatust ning kaubamärgi geograafilist levikut; registreerimist, kasutamist ja üldtuntust teistes riikides; hinnangulist väärtust. Nimetatud kriteeriumidest lähtudes on võimalik otsustada hageja kaubamärgi üldtuntuse üle ka käesoleval juhul, kuna kriteeriumid on samad, mis hageja poolt viidatud Ühises soovituses üldtuntud kaubamärkide kaitsesätete kohta. Kohus ei nõustu hagejaga, et kaubamärgi üldtuntust tõendab Kultuuriministeeriumi poolt 20.12.1999 ringhäälinguloa (lk 34) ja 29.09.2004 ringhäälinguloa (lk 34) väljaandmine osaühingule C. Teisele äriühingule antud ringhäälinguluba ei saa tõendada kaubamärgi kasutamist hageja poolt ja seda isegi juhul kui OÜ C oli hagejaga seotud äriühing, mida hageja ei ole tõendanud. Patendiameti otsuse ühine vaidlustamise TOAK-is ei tõenda äriühingute seotust, mille tõttu oleks võimalik ringhäälingu loa väljaandmine ühele äriühingule lugeda antuks ka teisele. Hageja poolt soovitud kaubamärgi üldtuntuse omandamist ei tõenda ka Tele- ja Raadioauditooriumi päevauuringud (lk 35, 37), kuna uuring on läbi viidud pärast kostja poolt kaubamärgi ENERGY NRJ+kuju registreerimise taotluse esitamist. Arvestades Tele- ja Raadioauditooriumi päevauuringute (lk 36, 38, 39, 40) sihtrühma suurust ja vastajate arvu ning kuulajate osakaalu: augustist novembrini 2000– 104 000-ses sihtrühmas 610 vastajast kuulajaid 7,4% e ajaliselt 3% ning ja maist-augustini 2001 110 000-ses sihtrühmas 562 vastajast 12,9% e ajaliselt 3,9%, puudub kohtu arvates alus lugeda tähis ENERGY/NRJ juulis 2001 üldtuntuks. Õige on kostja väide, et uuring on tehtud tähise ENERGY FM, mitte ENERGY/NRJ kohta. Ka hageja poolt esitatud väljavõtted ajalehtedest ja foorumist (lk 41, 4244, 45-50) on ENERGY FM kohta. Euroopa Kohtu praktika kohaselt (C-375/97 p 26) peab kaubamärk üldtuntuse omandamiseks olema tuntud märkimisväärsele osale asjaomasest avalikkusest (KaMS praeguse redaktsiooni § 7 lg 3 märgitud isikud). Hageja poolt esitatud päevauuringutest sellele kohtupraktikale vastavat järeldust teha ei saa. Kuna hageja ei ole tõendanud oma väidetava kaubamärgi üldtuntust, puudub kohtul alus sel alusel hageja nõude rahuldamiseks. Järgmisena analüüsib kohus kas tähis NRJ FM, mille registreerimiseks kaubamärgina klassides 38 ja 41 hageja esitas 11.01.2000 taotluse (lk 51), on äravahetamiseni sarnane kostja kaubamärgiga ENERGY NRJ+kuju. Hageja kõikide kaubamärkide, mida ta on hagiavalduses märkinud näol on tegemist sõnaliste märkidega, kostja vaidlusalune kaubamärk on kombineeritud märk, mis koosneb valgetest trükitähtedes sõnast ENERGY, mis on mustas ristkülikus ja selle kõrval valgest musta piirjoonega ruudust, mille sees on diagonaalselt stiliseeritud tähed NRJ. Mõlemad sisaldavad identset osa – kolme tähte NRJ. Kostja kaubamärgi puhul on tegemist lühendiga prantsusekeelsest lausest „Nouvelle Radio Jeunesse“ (Uus raadio noortele).

2-09-19060 Täheühend NRJ eesti keeles üldteada tähendust ei oma. Sõnaühendite hääldus prantsuse ja eesti keele on erinevad. Euroopa Kohtu praktika kohaselt tuleb kaubamärkide äravahetamiseni sarnasuse, sh assotsieerumise hindamisel hinnata kaubamärkide visuaalset, foneetilist ja kontseptuaalset sarnasust, lähtudes kaubamärkidest kui tervikutest, kuid seejuures pöörates tähelepanu nende eristusvõimelistele ja domineerivatele osadele (C-342/97 Lloyd Schuhfabrik Meyer, p 25). Seejuures kaubamärkide assotsieerumine ei ole alternatiiv äravahetamiseni sarnasusele, vaid täpsustab äravahetamiseni sarnasuse astet (C-342/97 Lloyd Schuhfabrik Meyer, p 17; C-251/95 SABEL, p 18, 19). Kuna tegemist on nii hageja kui kostja puhul raadiojaamadega omab suuremat tähtsust eelkõige kaubamärkide foneetiline sarnasus või erinevus. Kaubamärkide vahel puudub sarnasus – visuaalne, kontseptuaalne ja foneetiline määral, mille tõttu neid võiks segi ajada arvestades Euroopa Kohtu praktikaga kujundatud kriteeriume. Kuigi täheühendi NRJ inglisekeelne ja prantsusekeelne hääldus on sarnased, on eestikeelne hääldus „en“, „er“, „jott“ ja see on Eesti tarbijate puhul kõige ootuspärasem hääldus. Kohus nõustub selles TOAK-i otsusega. Kohus nõustub kostja seisukohaga, et kuna hageja on esitanud vaid kaubamärgi registreerimise taotluse nr M200000048 (NRJ FM) enne kui kostja esitas kaubamärgi registreerimise taotluse nr M200101252 ning hageja kaubamärk on registreerimata kaubamärgina, kostja kaubamärk aga registreeritud, ei saa hagejal olla varasemast kaubamärgist tulenevat õigust. KaMS järgi on varasem kaubamärk registreeritud kaubamärk, kui taotluse esitamise kuupäev või prioriteedikuupäev on varasem. Kostja ärinimes sisaldub täheühend NRJ. Õige on kostja väide, et varemviidatud Pariisi konventsiooni art 8 alusel kaitstakse firmanimetust kõigis liidu liikmesriikides kohustusliku taotluse esitamiseta või firmanimetuse registreerimiseta, olenemata sellest, kas see kuulub kaubamärgi koosseisu või mitte. Tõendatud on Siseturu Ühtlustamise Ameti väljatrükiga (lk 77-80), et kostja nimele on registreeritud hulgaliselt kaubamärke, mis sisaldavad täheühendit NRJ ja ENERGY, sh vaidlusalune kaubamärk ENERGY NRJ+kuju, mis registreeriti 26.02.2001 ühenduse kaubamärgina. Ülalmärgitud põhjendustel tuleb hagi jätta rahuldamata nii kehtinud KaMS § 8 lg 1 p 2 kui ka p 4 alusel. TsMS § 132 lg 1 järgi on hagihind 25 000 krooni. Juhindudes TsMS § 162 lg 1 tuleb seoses hagi rahuldamata jätmisega menetluse kulud jätta hageja kanda. Kooskõlas § 174 lg 1 on kostjal õigus esitada menetluskulude rahalise kindlaksmääramise nõue 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest.

Tiiu Hiiuväin Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.