TSÜS › Piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määramine

Tsiviilasi nr 2-10-42065 Viru Maakohtu 24.01.2011 määrus

Avaldaja menetluskulud jäävad avaldaja kanda ja ülejäänud menetluskulud riigi kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale eestkoste seadmise osas võib esitada määruskaebuse isik, kellele eestkostja määramist menetleti, eestkostjaks määratu, samuti isiku, kellele eestkostja määramist menetleti, abikaasa, otseliinis sugulane, isiku enda nimetatud lähedane isik (usaldusisik) või isiku elukohajärgne valla- või linnavalitsus 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu (aadress: 1. Mai 2; 20308 Narva; telefon 359 9800; faks 359 9801; e-post [email protected]) 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Määruskaebuse esitaja peab tasuma riigilõivu 25,56 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud 31.08.2010.a M V poolt kohtule esitatud avalduse kohaselt on Viru Maakohtu 30.09.2005 määrusega seatud A V üle eestkoste ja eestkostjaks avaldaja. A V on avaldaja tütar ja lapsest saadik invaliid, tal on töövõime kaotus 100 % ning tal põeb rasket haigust (Retti sündroom). Ta vajab pidevalt hoolt, eestkostet ning kontrolli oma tegude üle, kuna ei suuda iseseisvalt enda eest hoolt kanda, sh. enda hügieeni eest hoolitseda. Ta ei saa iseseisvalt süüa, ei suuda esemeid käes hoida ja kõne puudub täielikult. A V ei ole iseseisvalt võimeline rahalisi vahendeid ja vara käsutama. Seoses sellega vajab ta seaduslikku esindajat oma isiklike ja varaliste õiguste ja huvide kaitseks. Viru Maakohtu 10.09.2010 määrusega võeti avaldus menetlusse, määrati A V riigi õigusabi korras esindaja, teatati menetlusest kohalikule omavalitsusele ja küsiti puudutatud isikute seisukohta esitatud avalduse suhtes. Kohtumääruse põhjendused Kohus, kuulanud ära avaldaja, A V esindaja ja puudutatud isikute seisukohad ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, leiab, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 5 ja 6 alusel lahendab kohus täisealisele piiratud teovõimega isikule eestkostja määramise ja isiku paigutamise kinnisesse asutusse hagita menetluses. TsMS § 528 lg 1 kohaselt eestkostja ametiaja pikendamisele kohaldatakse eestkostja määramise kohta sätestatut. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 8 lg 3 kohaselt võib kohus määrata eestkostja isikule, kes vaimuhaiguse või nõrgamõistuslikkuse tõttu kestvalt ei suuda oma tegude tähendusest aru saada või neid juhtida. Sellisel juhul eeldatakse, et isik on piiratud teovõimega. Kehtiva perekonnaseaduse (PKS) § 210 lg 1 kohaselt laieneb käesolev seadus kõigile perekonnaõiguslikele suhetele, mis on tekkinud seaduse jõustumise hetkeks, kui järgnevates sätetes ei ole ette nähtud teisiti. Sama paragrahvi lõige 2 kohaselt asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne käesoleva seaduse jõustumist, kohaldatakse asjaolu tekkimise või 2(4)

Tsiviilasi nr 2-10-42065 Viru Maakohtu 24.01.2011 määrus

toimingu tegemise ajal kehtinud seadust, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. PKS § 202 kohaselt täisealise eestkostele kohaldatakse lapse eestkostet reguleerivaid sätteid, kui sellest peatükist või täisealiste eestkoste sisust ei tulene teisiti. PKS § 203 lg 1 kohaselt kui täisealine ei suuda vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, määrab kohus tema enda, tema vanema, abikaasa või täisealise lapse või valla- või linnavalitsuse avalduse alusel või omal algatusel talle eestkostja. PKS § 204 lg 1 kohaselt eestkostjaks määratakse füüsiline isik, kes oma isikuomadustelt ja võimetelt sobib määratud ülesannetes eestkostetava huve kaitsma. Eestkostjat määrates arvestatakse ka tema ja eestkostetava vahelisi suhteid. TsMS § 528 lg 3 kohaselt eestkostja ametiaja pikendamisel ei pea eestkostetavale ekspertiisi tegema, kui eestkostetava ärakuulamisest ja tema tervislikku seisundit kajastavatest dokumentidest ilmneb, et eestkoste vajadus ei ole ära langenud. Kohus leiab et avaldusest ja avaldusele lisatud dokumentidest ilmneb selgelt et eestkoste vajadus ära langenud ei ole (tl 15, 16, 17). Sellisel seisukohal on ka Narva linna Sotsiaalabiamet (tl 43) ja A V esindaja (tl 56). Seega puudub vajadus kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi määramiseks. A V on sünnist saadik raske psüühikahäire. A V vaimne seisund ei luba tal adekvaatselt aru saada oma tegude tähendusest ega neid juhtida, oma elu iseseisvalt korraldada ega teha tehinguid, sh pisitehinguid. TsMS § 525 lg 3 kohaselt kohus kuulab enne eestkostja määramist ära ka isiku, kelle eestkostjaks määramist taotletakse või keda kohus kavatseb eestkostjaks nimetada, ja võimaliku avaldaja. TsMS § 524 lg 1 kohaselt kohus kuulab isiklikult ära isiku, kellele eestkoste seadmist menetletakse. Isiku võib eestkostjaks määrata tema nõusolekul (PKS § 204 lg 4). M V on kohtu poolt ära kuulatud 15.11.2010 (tl 54) ning M V on andnud oma kirjaliku nõusoleku (tl 22) A V eestkostjaks olemiseks. Kohus arvestades ka sellega et M V on A V ema, leiab et M V sobib oma isikuomadustelt ja võimetelt eestkostetava huve kaitsma ja eestkostja ülesandeid täitma. A V esindaja vandeadvokaadi Leanika Tamm arvamuse kohaselt (tl 56, 57) tuleb avaldus rahuldada, kuna eestkoste vajadus pole ära langenud. A V on täielikult akontaktne ning temaga verbaalset kontakti ei ole võimalik saada. Esindatav ei liigu ja lamab voodis. Esindaja leiab et eestkostja ametiaega on vaja pikendada maksimaalselt seaduses lubatud tähtajani. Vastavalt TsMS § 526 lg 2 p 5 märgitakse eestkostja määramise määruses aeg, millal kohus hiljemalt otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise; lg 3 kohaselt eestkostja määratud aeg ei või olla pikem kui viis aastat määruse tegemisest alates; lg 5 kohaselt kui kohus seab eestkoste eestkostetava kõigi asjade ajamiseks või kui eestkostja ülesannete ringi selliselt laiendatakse, et tal keelatakse kõikide tehingute tegemine, loetakse lisaks, et eestkostetav on tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja ta kaotab hääleõiguse. PKS § 203 lg 4 kohaselt kohus kontrollib iga kolme aasta järel, kas eestkoste jätkumine eestkostetava üle on eestkostetava huvide kaitseks vajalik ning kas on alust eestkostja ülesandeid laiendada või kitsendada. PKS § 183 lg 3 kohaselt eestkostja peab hoidma enda ja eestkostetava vara eraldatuna ega tohi kasutada eestkostetava vara oma huvides. PKS § 186 lg 1 kohaselt kui eestkostetava raha ei ole vaja tema ülalpidamiseks, vara valitsemiseks või muude jooksvate kulude katmiseks, peab eestkostja selle paigutama Eesti või mõne teise lepinguriigi krediidiasutuses oma varast eraldi. Paigutamisel tuleb teha märge, et konto käsutamiseks on vaja kohtu nõusolekut. PKS § 172 kohaselt kuulub eestkostjale nii isikuhooldus- kui ka varahooldusõigus. 3(4)

Tsiviilasi nr 2-10-42065 Viru Maakohtu 24.01.2011 määrus

Kohus leiab et eestkoste vajadus on tõendatud ning seega tuleb pikendada A V üle seatud eestkostet ja eestkostja M V ametiaega kuni 24.01.2015 aastani. Seejärel otsustab kohus eestkoste lõpetamise või pikendamise. Hiljemalt 24.01.2013 kontrollib kohus kas eestkoste jätkumine eestkostetava üle on eestkostetava huvide kaitseks vajalik ning kas on alust eestkostja ülesandeid laiendada või kitsendada (PKS § 203 lg 4). TsMS § 526 lg 4 kohaselt eestkoste seadmise määrus annab eestkostjale eestkostetava esindamise õiguse. Eestkostja on eestkostetava seaduslik esindaja (PKS § 179 lg 1). TsMS § 531 lg 1 kohaselt eestkostemenetlust lõpetav kohtumäärus, muu hulgas eestkostja määramise, tema ametiaja pikendamise, eestkoste lõpetamise või eestkostja ülesannete ringi muutmise määrus, kehtib ja kuulub täitmisele alates määruse teatavakstegemisest eestkostjale. TsMS § 194 lg-st 2 tulenevalt eestkostetava vara valitsemise ja eestkostja muude ülesannete täitmise kohta esitab eestkostja kohtule iga-aastase kirjaliku aruande. Aruandes tuuakse eraldi välja tehtud kulutused ning lisatakse neid tõendavad dokumendid. Menetluskulude jaotus TsMS § 172 lg 3 kohaselt isikule eestkostja määramise või selle tühistamise või eestkostega seotud abinõude rakendamise menetluse kulud, samuti hagita perekonnaasja ja lähenemiskeelu või muu sellesarnase isikuõiguste kaitseabinõu rakendamise menetluse kulud võib kohus jätta täielikult või osaliselt riigi kanda. Avaldaja menetluskulud jäävad avaldaja kanda. Ülejäänud menetluskulud jäävad riigi kanda.

Tamara Šabarova Kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.