Silver Siku hagiavaldus OÜ Transtar T.P. vastu töövaidluses
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses Vaidlustatud kohtulahend
5 215.58 krooni
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Silver Siku apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant (hageja): Silver Sikk, esindaja Armand Mark
RESOLUTSIOON
Tartu Maakohtu 31. mai 2010 otsus
Vastustaja (kostja): OÜ Transtar T.P. (registrikood: 10163996), esindaja Indrek Raave Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Maakohtu 31. mai 2010 otsus muutmata. Menetluskulud ringkonnakohtus jätta Silver Siku kanda.
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kassatsioonkaebuse Riigikohtusse võib menetlusosaline esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
Silver Sikk esitas hagi OÜ Transtar T.P. vastu ületunnitasu väljamõistmiseks. Varem esitas S. Sikk avalduse töövaidluses OÜ Transtar T.P. vastu Tööinspektsiooni Lõuna Inspektsiooni töövaidluskomisjonile, kes 19.01.2010 otsusega rahuldas S. Siku avalduse osaliselt. Komisjon mõistis OÜ-lt Transtar T.P. S. Siku kasuks välja vähem arvestatud ja makstud töötasu konfidentsiaalsuse eest 600 krooni, ületunnitasu 5354.25 krooni, vähem makstud lähetuste päevaraha 2255.07 krooni. Muus osas jättis komisjon avalduse rahuldamata. Hageja töötas vastavalt 20.02.2009 sõlmitud töölepingule nr 2009-02-20 riikidevaheliste vedude autojuhina OÜ-s Transtar T.P. Töötaja põhipalk oli 4450 (bruto) krooni kuus, lisatasu õhtusel ja öisel ajal töötamise eest 445 krooni. Töölepingu p 6.3 (konkurentsikeeld) ja p 6.4 (konfidentsiaalse informatsiooni hoidmine) kohaselt oli ette nähtud lisatasu 100 krooni kuus. 01.07.2009 sõlmitud töölepingu lisa p-ga 1 muudeti töötaja töötasu, milleks sai 6560 krooni (bruto) kuus. S. Sikk töötas kuni 29.09.2009, mil pooled sõlmisid kokkuleppe töölepingu lõpetamiseks töölepinguseaduse (TLS) § 85 alusel alates 29.09.2009. Kokkuleppe punkti 3 kohaselt on kokkulepe sõlmitud poolte vabal tahtel ja neil ei ole rahalisi ega mitterahalisi pretensioone seoses sõlmitud töölepingu lõpetamisega. OÜ Transtar T.P. ei ole töötajale ühelgi kuul töötasu arvestust ega ka lõpparve arvestust esitanud. Hageja ei olnud nõus, et tööaja pikkust mõõdetakse vaid sõidumeeriku järgi. Kuigi kostja väitis, et sõidumeerik salvestab töö ja puhkeaega, on kostja poolt esitatud tabelis valdavas enamuses sõiduaeg võrdsustatud tööajaga (töötunde kokku) ning ülejäänud aeg, sh riikidevahelise autojuhi tööülesannete täitmisel viibitud aeg, näidatud puhkeajana. Kostja tunnistas autojuhi poolt kauba laadimist, kuid esitatud ajatabel ei kajasta kauba laadimisele kulutatud aega. Seega ei saa esitatud ajatabelit pidada korrektseks. Kostja pole tõendanud, et töötundide tabel on koostatud sõiduketaste alusel. Kostja on varem tunnistanud ja tööinspektor I. R. on seda kinnitanud, et sõidumeeriku alusel ei ole võimalik korrektselt tuvastada hageja tööaega. Kostja poolt esitatud andmed hageja tööaja arvestuse kohta perioodil 04.08.2009 – 03.09.2009 ja tööinspektori I. R. poolt esitatud andmed sama perioodi kohta on oluliselt erinevad. Hageja tööaeg oli 8 tundi. Kostja ei ole hageja sõiduaega ega ka tööaega kordagi pikendanud. Poolte vahel ei ole kokkulepet, et tööaega arvestatakse summeeritult. Hagejale on töötasu makstud järgmiselt: 05.05.2009 – 4399 krooni; 08.06.2009 – 4399 krooni; 03.07.2009 – 4344 krooni; 05.08.2009 – 5510 krooni; 04.09.2009 - 5510 krooni. Õhtusel ja öisel ajal töötamise eest lisatasu maksmine ei ole hagejale teada, kuivõrd kostja ei ole töötasu arvestusi esitanud. Hageja on ise pidanud tööaja arvestust: märtsis õhtusel ajal 10.5 tundi ja öösel 59.5 tundi, 11 juhul; aprillis õhtusel ajal 33 tundi ja öösel 84 tundi, 16 juhul; mais töötanud õhtusel ajal 28 tundi ja öösel 35.5 tundi, 11 juhul; juunis õhtusel ajal 31.5 tundi ja öösel 8 tundi, 12 juhul; juulis öösel 5.5 tundi; augustis öösel 17.5 tundi. Nimetatud aja eest on hagejal õigus saada lisatasu 22 250 krooni (50 x 445 krooni). Alates 01.07.2009 kuulub öisel ajal töötamise
eest lisatasu maksmisele TLS § 45 lg 1 kohaselt 1099.25 krooni (juulis 245.10 krooni (6560 : 184 x 5.5 x 1.25) ning augustis 854.15 krooni (6560 : 168 x 17.5 x 1.25). Palga väljamaksmisega viivitamise eest on kostja kohustatud kuni 01.07.2009 tasuma palgaseaduse (PalS) § 35 alusel viivist 0.5% maksmisele või ülekandmisele kuuluvast palgast. Viivis õhtusel ja öisel ajal töötamise eest tasu maksmisega viivitamise eest on kokku 14 700.60 krooni (märtsis 4332.10 krooni, aprillis 5233.20 krooni, mais 2839.10 krooni, juunis 2296.20 krooni). Hiljem täiendas hageja nõuet ja nõudis muu hulgas ületunnitöö tasu 6181.95 krooni: märtsis 279.55 krooni (37.27 x 15 x 0,5); aprillis 732.15 krooni (39.05 x 37.5 x 0,5); mais 973.75 krooni (41 x 47.5 x 0,5); juunis 1514.65 krooni (41.78 x 72.5 x 0,5); juulis 971.45 krooni; augustis 1347.20 krooni ja septembris 363.20 krooni.
2.Kostja OÜ Transtar T.P. vaidles hagile vastu. Vastuväidete kohaselt on hagejale perioodil aprill – august 2009 makstud põhipalka kokku 26 485 krooni, konkurentsikeelu eest lisatasu 300 krooni, lisatasu õhtusel ja öisel ajal töötamise eest 1335 krooni, puhkusetasu (13.09.2009 – 28.09.2009) 3038 krooni. Hageja on arvestanud lisatasu suuruse õhtusel ja öisel ajal töötamise eest valesti. TLS § 45 lg 1 sätestab, et kui tööaeg langeb ööajale (kell 22.00 kuni 6.00), maksab tööandja töö eest 1.25-kordset töötasu, kui ei ole kokku lepitud, et töötasu sisaldab tasu ööajal töötamise eest. Seega on kostja kohustatud maksma 25% suuremat töötasu, kui tööajal makstav töötasu, mitte aga 125%, nagu hageja on arvestanud. Juuli ja augusti eest õhtusel ja öisel ajal töötamise eest on maksmata 219.80 krooni, nagu hageja on märkinud. Töötasu maksmisega viivitamise eest oli OÜ Transtar T.P. nõus maksma viivist 04.11.2009 seisuga 2684 krooni. Kokku võlgnes kostja hagejale 12 396.90 krooni. Nimetatud summa on hagejale üle kantud 09.11.2009. Sõidumeerikusse asetatud sõiduketaste kontrollimisel selgus, et hageja ei ole lähetusel viibides ületunde teinud. 20.02.2009 tegi hageja tööd 19 tundi ja 46 minutit. Reaalne sõiduaeg sellest on 4 tundi ja 31 minutit ning muu tööaeg 15 tundi ja 15 minutit. Muu tööaja hulka kuulub aeg, mis kulub autojuhtidel kauba laadimiseks. Laadimiseks kulunud aeg kajastub tabeli lahtris „Muu töö aeg“. Ühe veoauto laadimine ei kesta aga 15 tundi ning taoline tööaeg saab tuleneda vaid sõidumeeriku valest käsitsemisest. Hageja ei ole pärast 23.02.2009 teostanud laadimist ehk teinud muud tööd. Laadimise teostamisel on autojuhil kohustus sõidumeerik lülitada vastavasse tööasendisse, et see hakkaks lugema muu töö aega. Kuna tööinspektor I. R. on tuvastanud, et S. Sikk ei ole sõidumeerikut kasutanud vastavalt seadusandluses kehtestatud korrale ning, et sõidumeeriku pealt ei ole võimalik korrektselt tuvastada tööaja arvestust, oli kostjale arusaamatu, mille alusel nõudis hageja ületunnitasu. Kostja on hageja ja enda tööaja tabelit võrrelnud vaid niipalju, et ära parandada hageja poolt tehtud arvutusvead, kus hageja on mõnes ööpäevas saanud kokku rohkem tunde kui 24. Sõidukettad oleksid hageja enda andmetega võrreldavad, kui sõiduketastelt oleks võimalik täpset tööaega välja lugeda. Töövaidluskomisjonile esitatud hageja tööajatabel on seesama, milles kostja parandas arvutusvead ning seejärel komisjonile parandatult esitas. Kostja ei ole kunagi olnud nõus hageja poolt esitatud tööajatabeli andmete õigsusega. Kostja leidis endiselt, et ületunnitöö ei olnud põhjendatud. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse 561/2006 art 6 lg 1 kohaselt ei tohi autojuhtide ööpäevane sõiduaeg ületada üheksat tundi. Mitte rohkem kui kaks korda nädala jooksul võib seda aega pikendada 10 tunnini. Kui vaadata hageja töötundide tabelit, siis on näha, et tema töötunnid on määrusega vastavuses ning ta ei ole ületunde teinud. Sama nähtub ka reaalsete töötundide võrdlemisel normtundidega. 05.06.2009 on hageja siiski sõitnud 10 tundi ja 48 minutit ning 12.08.2009 11 tundi ja 38 minutit. Eeltoodud määrusega on kooskõlas kahel korral nädalas tööaja pikendamine. Kostja oli nõus hagejale maksma nimetatud ületundide eest tasu kokku 138.67 krooni ((5000/157/60 x 48) x 1.5 = 38.22 krooni) juunikuu eest ning
(6560/160/60 x 98) x 1.5 = 100.45 krooni) augustikuu eest. Rohkem ei olnud kostja ületundide eest kohustatud maksma, sest hageja ei ole rohkem ületunde teinud.
MAAKOHTU LAHEND
3.Tartu Maakohus 31. mai 2010 otsusega rahuldas S. Siku hagi OÜ Transtar T.P. vastu osaliselt ja mõistis OÜ-lt Transtar T.P. S. Siku kasuks välja 138.67 krooni. Kohtuotsuse jõustumisel tühistatakse Tartu Maakohtu 01.03.2010 määruse alusel täitemenetluse peatamine kohtutäitur Jane Rumjantseva algatatud täiteasjas nr 189/2010/161. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt on hageja nõue ületunnitasu väljamõistmiseks tõendamata. Ametijuhendi p 3.9 kohaselt on tööaja osas autojuhil iseseisev otsustuspädevus, kuid tuleb kinni pidada töö- ja puhkeaja režiimist. Punkti 3.10 kohaselt on autojuht kohustatud kasutama ka sõidumeerikut. Töö- ja puhkeaja seaduse (TPS) § 7 lg 3 kohaselt võib ületunnitööd teha poolte kokkuleppel ja ületunnitöö arvestust on kohustatud pidama tööandja (TLS § 44 lg 1). Hageja on ise jätnud täitmata oma lepingus sätestatud kohustused ega ole järginud lepingu lisas nr 1 sätestatud Vabariigi Valitsuse määrusega „Mootorsõidukijuhi sõidu- ja puhkeaja kestuse ning arvestuse kord“ kehtestatud nõudeid. Samuti on lepingus sätestatud poolte kohustus järgida 01.04.2005 Autoettevõtete Liidu ja Eesti Transpordi- ja Teetöötajate Ametiühingu vahelise üldtöökokkuleppega sätestatud töö- ja puhkeaja tingimusi ja palgatingimusi. Ebakorrektse töö- ja puhkeaja režiimist kinnipidamise tagajärjel ongi tekkinud erinevus sõidumeeriku ja hageja enda peetud ajatabeli vahel. Kuna pooled on lepingus kokku leppinud, millest peab kostja oma sõiduaega planeerides kinni pidama, ei saa pidada nõuetekohaseks ja korrektseks hageja tööaja arvestust. Tööinspektor I. R. on tuvastanud, et hageja ei ole kinni pidanud töö- ja puhkeaja režiimist, sõidumeerikut ei ole kasutatud korrektselt ja seetõttu ei ole võimalik selle järgi tööpäeva algust ja lõppu kindlaks määrata. Tööinspektor on tuvastanud, et kohustuslikud 9-tunnised puhkused puuduvad pidevalt, päevased puhkeajad on tihti olnud liiga lühikesed ning sõiduajad jällegi liiga pikad. Kuna poolte vahel puudus kokkulepe ületunnitöö tegemiseks ja sõidumeerikult võetud andmed ei saa olla ületunnitöö arvestamise aluseks, rahuldas kohus hageja nõude kostja poolt omaksvõetud ulatuses, s.o kostjalt mõisteti hageja kasuks välja ületundide eest tasu kokku 138.67 krooni (05.06.2009 38.22 kr ja 12.08.2009 100.45 kr). Kohus leidis, et töövaidluskomisjoni 19.01.2010 otsust ei ole vaidlustatud töötasu konfidentsiaalsuse eest 600 ja vähem makstud päevaraha 2255.07 krooni väljamõistmise osas ning otsus on selles osas jõustunud ITLS § 25 lg 1 alusel.
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.S. Sikk esitas apellatsioonkaebuse, milles ta taotleb Tartu Maakohtu 31. mai 2010 otsuse osalist tühistamist ja tühistatud osas uue otsuse tegemist, millega rahuldatakse ületunnitasu nõue summas 5354.25 krooni. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) leidis kohus, et hageja nõue ületunnitasu väljamõistmiseks on tõendamata. Asjaolu, et hageja on jätnud täitmata Vabariigi Valitsuse määrusega „Mootorsõidukijuhi sõidu-ja puhkeaja kestuse ning arvestamise kord“ nõuded või 01.04.2005 Autoettevõtete Liidu ja Eesti Transpordi- ja Teetöötajate Ametiühingu vahelise üldtöökokkuleppega sätestatud töö- ja puhkeaja tingimused ja palgatingimused, ei oma asja lahendamisel tähtsust. Hageja ei lähtu enda poolt asjas esitatud tööaja arvestusest, vaid kostja poolt töövaidluskomisjonile esitatud kirjalikust seisukohast ja tööaja arvestusest, millele hageja on tuginenud ka 13.05.2010 esitatud avalduses. Kuna kostja
esitas need andmed töövaidluskomisjonile, siis eeldatakse, et kostja võttis tööaja arvestuse omaks. Ületunnitöö tasu nõudes lähtus hageja alati kostja poolt koostatud tööaja arvestusest, kus on välja toodud ka hageja igapäevane tööaeg perioodil 11. märts - 12. september 2009. Töövaidluskomisjon rahuldas ületunnitöö tasu nõude, lähtudes kostja poolt esitatud tööaja arvestusest ja mitte hageja enda poolt esitatud tööaja arvestusest. Kostja poolt kohtumenetluses teise tööaja arvestuse esitamine, mis erineb töövaidluskomisjonile esitatud arvestusest, ei ole põhjendatud. Kostja esitas menetluses uusi tõendeid, mille õigsust pole võimalk kontrollida. Kuna kostja on töövaidluskomisjonile esitatud tõendiga tunnistanud hageja töötamist tööaja arvestuse tabelis toodud andmete alusel, on kohus põhjendamatult jätnud hageja nõude rahuldamata; 2) ei ole kohus arvestanud asjaolu, et kostja poolt töövaidluskomisjonis esitatud hageja tööaja arvestuse tabel on hagi aluseks. Kohus ei ole põhistanud, miks ta ei arvestanud tööandja poolt töövaidluskomisjonis esitatud andmeid töötaja tööajatabeli kohta. Kohus pole andnud hinnangut kostja poolt töövaidluskomisjonis esitatud hageja tööajaarvestusele; 3) kasutas hageja tööajal sõidumeerikut. Tööinspektor I. R. on leidnud, et hageja ei ole sõidumeerikut õigesti kasutanud perioodil 04.08.2009 - 03.09.2009. On põhjendamatu arvata, et hageja kasutas sõidumeerikut valesti kogu vaidlustatud perioodi jooksul, st alates 11.03.2009 kuni 12.09.2009; 4) on kostja tunnistanud hageja poolt ületunnitöö tegemist 2009 juunis ja augustis, ja oli nõus maksma selle eest ületunnitasu. Maakohus ei ole arvestanud seda asjaolu kui leidis, et poolte vahel ei olnud kokkulepet ületunnitöö tegemiseks. Kostja tunnistas hageja poolt ületunnitöö tegemist ja kostja on seadusest tulenevalt kohustatud tasuma ületunnitöö eest.
5.OÜ Transtar T.P. vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata ja Tartu Maakohtu 31. mai 2010 otsuse muutmata jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) on töötaja tööülesanded sätestatud ametijuhendis, mis on töölepingu lahutamatu osa. Ametijuhendi kohaselt on töötaja kohustatud kasutama sõidumeerikut. Tööinspektor I. R. on leidnud, et hageja ei ole sõidumeerikut õigesti kasutanud ning seetõttu ei ole tema sõiduketastelt võimalik välja lugeda tööaja algust ja lõppu. Seega pole selge, mille alusel hageja ületunde arvestanud on. Hageja väitis, et kostja ise esitas töövaidluskomisjonile S. Siku tööaja arvestuse. Sellist arvestust saab pidada ainult sõidumeerikusse sisestatud sõiduketastel oleva info järgi. Kuna S. Sikk ei ole sõidumeerikut õigesti kasutanud, siis ei ole juba sellepärast võimalik kontrollida hageja sõiduaega ning väide, nagu oleks OÜ Transtar T.P. poolt töövaidluskomisjonile esitatud tabeli näol tegemist OÜ Transtar T.P. poolt koostatud S. Siku tööaja arvestusega, on alusetu. Tabelis sisalduvad andmed on need samad, mis S. Sikk on ise endale omakäeliselt koostanud ning OÜ Transtar T.P. on seal pelgalt ära parandanud arvutusvead, kus S. Sikk on mõnel korral leidnud, et ta on töötanud kokku rohkem kui 24 tundi ööpäevas; 2) ei ole maakohtu otsus vastuoluline. Maakohus on õigesti leidnud, et kui hageja on rikkunud kohustust kasutada sõidumeerikut, ei jäägi kohtul muud üle, kui rahuldada hagi kostja poolt omaksvõetud osas. Hageja poolt enda peetud tööaja arvestus ei saa olla kohaseks tõendiks, kuna seda pole võimalik kontrollida. S. Sikk ei ole nõuetekohaselt sõidumeerikut kasutanud ning sellepärast kostja ei saanud mitte kuidagi teada hageja tööaega ja seeläbi tema tööaja arvestust esitada.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ning Tartu Maakohtu 31. mai 2010 otsus muutmata. Kuna Tartu Maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud, siis nõustudes esimese astme kohtu põhjendustega, ei pea ringkonnakohus kooskõlas TsMS § 654 lg-ga 6 vajalikuks neid kõiki oma otsuses korrata. Vastavalt TSMS § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud.
7.Nähtuvalt asja materjalidest, esitas S. Sikk Tööinspektsiooni Lõuna Inspektsiooni töövaidluskomisjonile avalduse, milles taotles saamata jäänud töötasu, vähem makstud lähetuste päevaraha ning ületunnitasu väljamõistmist OÜ-lt Transtar T.P. Tööinspektsiooni Lõuna Inspektsiooni töövaidluskomisjon 19.01.2010 otsusega rahuldas S. Siku avalduse osaliselt, mõistis välja OÜ-lt Transtar T.P. S. Siku kasuks vähem arvestatud ja makstud töötasu konfidentsiaalsuse eest 600 krooni, ületunnitasu 5354.25 krooni ning vähem makstud lähetuste päevaraha 2255.07 krooni. Muus osas jättis komisjon avalduse rahuldamata. Vastavalt ITLS § 24 lg 4 kui töövaidluskomisjon avalduse täielikult või osaliselt rahuldab, võib teine pool esitada kohtule taotluse, et kohus vaataks töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbi hagimenetluse korras hagina. Sel juhul on hageja töövaidluskomisjoni poole pöördunud isik ja kostja kohtule taotluse esitanud pool. Antud juhul on OÜ Transtar T.P. esitanud kohtule taotluse vaadata läbi A. S. poolt töövaidluskomisjonile esitatud avaldus osas, milles taotleti ületunnitasu 5354 krooni 25 sendi väljamõistmist. Muus osas ei ole OÜ Transtar T.P. S. Siku avaldust töövaidluskomisjonile vaidlustanud. S. Sikk ei ole ise ITLS § 24 lg 3 kohaselt esitanud kohtusse hagi asja lahendamiseks töövaidluskomisjoni poolt rahuldamata osas. ITLS § 25 lg 1 kohaselt jõustub töövaidluskomisjoni otsus pärast kohtusse pöördumise tähtaja möödumist, kui kumbki pool ei esitanud avaldust maakohtusse. Töövaidluskomisjoni otsuse osalisel vaidlustamisel jõustub otsus osas, mis ei ole seotud vaidlustatud osaga. Kohus on asja lahendamisel seotud töövaidluskomisjoni otsusega selle vaidlustamata osas. Lähtuvalt asjaolust, et OÜ Transtar T.P. on esitanud kohtule taotluse vaadata läbi A. S. poolt töövaidluskomisjonile esitatud avaldus ületunnitasu 5354 krooni 25 sendi väljamõistmise osas ning muus osas ei ole töövaidluskomisjoni otsust vaidlustatud, siis töövaidluskomisjoni otsus vaidlustamata osas jõustus vastavalt ITLS § 25 lg-le 1. Käesolevas asjas on hagi esemeks ületunnitasu 5354 krooni ja 25 sendi väljamõistmine.
8.Kostja on nõustunud sellega, et tal on hagejale tasumata ületunnitasu 138 krooni 67 senti (05.06.2009 38.22 krooni ja 12.08.2009 100.45 krooni) ning maakohus on õigesti kostja omaksvõtu tõttu hageja nõude ületunnitasu osas rahuldanud summas 138 krooni 67 senti. Ülejäänud osas on kostja nõudele vastu vaielnud ning maakohus on õigesti ületunnitasu nõude summas 5215 krooni 58 senti jätnud rahuldamata seoses sellega, et hageja nõue selles osas ületunnitasu väljamõistmiseks on tõendamata ning ükski apellandi vastupidine väide ei anna alust asuda maakohtust erinevale seisukohale. Poolte vahel sõlmitud töölepingu punkti 3.1. kohaselt lähetuses olles on töötajal iseseisev otsustuspädevus ja ta otsustab tööaja korralduse üle iseseisvalt ning punkti 3.2. alusel töötaja kohustub järgima töölähetuse ajal Vabariigi Valitsuse määrusega „Mootorsõidukijuhi sõidu-ja puhkeaja kestuse ning arvestuse kord“ kehtestatud nõudeid.
Lähtudes töölepingu seaduse punktidest 3.1. ja 3.2. on alusetu apellandi väide, et asja lahendamisel ei oma tähtsust see, kas hageja on täitnud või jätnud täitmata Vabariigi Valitsuse määrusega „Mootorsõidukijuhi sõidu-ja puhkeaja kestuse ning arvestamise kord“ nõuded. Töölepingust ja autojuhi ametijuhendist tulenevalt oli hagejal tööaja osas iseseisev otsustuspädevus, kuid ta pidi kinni pidama töö- ja puhkeaja režiimist ja kasutama sõidumeerikut. Töövaidlusasjas olevate tõendite kohaselt on tööinspektor I. R. asunud seisukohale, et hageja ei ole sõidumeerikut õigesti kasutanud ning seetõttu ei ole tema sõiduketastelt võimalik välja lugeda tööaja algust ja lõppu (töövaidluskomisjoni toimik tl 82). Kuna hageja ei ole õigesti sõidumeerikut kasutanud, siis ei ole arusaadav, mille alusel hageja üldse ületunde arvestas.
9.Hageja väite kohaselt esitas kostja ise töövaidluskomisjonile S. Siku tööaja arvestuse ning sellega võttis tööaja arvestuse omaks. Nähtuvalt töövaidluskomisjoni toimiku materjalidest, on kostja hageja ületunnitasu nõudele summas 5215 krooni 58 senti vastu vaielnud ning seetõttu on ebaõige hageja eeltoodud väide. Tööaja arvestuse pidamine oli võimalik vaid sõidumeerikusse sisestatud sõiduketastel oleva info järgi, kuid kuna S. Sikk ei ole sõidumeerikut õigesti kasutanud, siis ei olnud kostjal võimalik kontrollida hageja enda poolt märgitud sõiduaega. Tabelis sisalduvad andmed on S. Sikk ise omakäeliselt koostanud ning OÜ Transtar T.P. on seal ära parandanud arvutusvead, kuid kuna S. Sikk ei olnud sõidumeerikut õigesti kasutanud, siis ei olnud kostjal võimalik korrektset tööaja tabelit ise koostada.
10.Maakohus on õigesti vaidlustatud otsuses kohaldanud TPS § 7 lg-t 3 (kehtis kuni 01.07.2009) ja TLS § 44 lg-t 1 (kehtib alates 01.07.2009) ning leidnud, et pooled ei olnud kokku leppinud töötaja poolt ületunnitöö tegemises, tööandja ei nõudnud töötajalt ületunnitöö tegemist ning töötaja pidi ise nii töölepingu kui ametijuhendi kohaselt kinni pidama töö- ja puhkeaja režiimist.
11.Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis jäävad TsMS 171 lg 1 alusel ringkonnakohtus kantud menetluskulud apellandi kanda.
Egon Konsand
Andra Pärsimägi
Viivi Tomson
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.