2-10-56723/10 - TSÜS - Piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määramine - Viru Maakohus Narva kohtumaja - lahend.ee

7.Toimetada määrus kätte menetlusosalistele. Määrus kehtib ja kuulub täitmisele alates määruse eestkostjale teatavaks tegemisest. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse puudutatud isikule kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Asjaolud ja menetluse käik Narva linn esitas 15.11.2011.a Viru Maakohtule avalduse A M seatud eestkoste pikendamiseks ja uue eestkostja määramiseks. Avalduse kohaselt oli A M Narva Linnakohtu 19.11.2002.a. otsusega tsiviilasjas nr 2-1555/2002 tähtajatult määratud eestkostjaks Z N, kelle eestkostja volitused lõpetati Narva Linnakohtu 05.05.2005.a. otsusega tsiviilasjas nr 2-306/05. Seoses sellega täidab Narva linn eestkostja määramiseni eestkostja ülesandeid. A M viibib ööpäevaringsel erihoolekandeteenusel AS Hoolekandeteenused Sillamäe Hooldekodus. A M on raske vaimne alaareng. Avaldaja arvamusel A M on piiratud teovõimega isik ja eestkoste vajadus ei ole ära langenud. Avaldaja teeb kohtule ettepaneku määrata A M eestkostjaks L Z, kes andis vastava nõusoleku. Avaldaja on seisukohal, et L Z oma isikuomadustelt ja võimetelt sobib kohtu poolt määratud ülesannetes A M huve kaitsma. L Z ja A M vahel puuduvad omavahelised suhted, kuid L Z on hästi teada A M tervise seisundist tulenevate vajaduste ring. A M esindaja arvamus A M riigi õigusabi korras määratud esindaja advokaat Anti Aasmaa 12.12.2010.a esitas kohtule kirjaliku arvamuse, milles palub Narva linna avaldus rahuldada ja määrata A M eestkostjaks viieks aastaks L Z. Arvamuse kohaselt esindaja esindaja vahetu mulje põhjal veendus, et A M tajub ümbritsevat suhteliselt adekvaatselt ning samuti saab aru keskkonnast kus ta elab. Hooldekodus talle elamine meeldib ning eestkoste pikendamisele vastu ei vaidle. Kuivõrd seni on eestkostet teostanud Narva linn puuduvad tal vastuväited selle osas, et nimetada ülesandeid täidaks edaspidiselt eraisik. A M sõnul käib ema teda hooldekodus vaatamas, kuid isa joob ning ta pole teda viimasel ajal näinud. Esindaja on seisukohal, et L Z on sobiv eestkostja kandidaat, kuivõrd A M usaldab teda. Samuti puuduvad tal lähedased kes tema eestkostja ülesandeid täita võiksid. Kuivõrd seni on teostanud eestkostja ülesandeid Narva linn siis vastab A M huvidele, et eestkostjaks oleks tulevikus konkreetne füüsiline isik, kuivõrd kohalik omavalitsus saab PKS mõtte kohaselt olla üksnes ajutise abinõuna eestkostjaks ning obligatoorne on, et eestkostjaks oleks füüsiline isik. A M on vajalik teha ekspertiis ning kõik arvamuses toodu kehtib üksnes juhul kui ka ekspertiisi käigus tuvastatakse asjaolud, mis on eestkostja määramise eelduseks. Kohtupsühhiaatriaekspertiis 2/5

2-10-56723 Viru Maakohtu 15.12.2010.a määruse alusel viidi läbi ambulatoorne kohtupsühhiaatriaekspertiis A M psüühilise seisundi kindlaksmääramiseks. Ekspertiis on tehtud 03.01.2011 ning kohtule on 18.01.2011.a. esitatud ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi akt nr 5. Akti kohaselt tuli ekspert Valdur Püks järeldusele, et A M põeb kroonilist psüühilist haigust vormis: raske vaimne alaareng käitumishäiretega, millele viitab arenemata kõne, äärmiselt madal teadmiste tase, väga madal intellekt, mälu taseme alanemine, halb orientatsioon ümbruskonnas, emotsionaalne püsimatus, negatiivne käitumine teiste haigete suhtes. Ta ei suuda oma tegude tähendusest aru saada, neid juhtida ja oma elu iseseisvalt korraldada, langetada otsuseid, teha tehinguid, sealhulgas pisitehinguid.A M on teovõimetu ja vajab jätkuvalt eestkostja määramist. Eestkostja peab tema igapäevaelu pidevalt korraldama ja juhendama, ta vajab kontrolli ja abi söömisel, riietumisel, tema eest tuleb otsuseid langetada, teha tehinguid, sealhulgas pisitehinguid, tema rahalisi õigusi kaitsma. Teda ei ole võimalik ära kuulata kohtuistungil ega ka tema tavalises keskkonnas, kuna ta seisund võib halveneda. Eestkostet vajab A M tõenäoliselt kuni elu lõpuni, kuna paranemise tundemärke uuritav ei avalda. Eestkostja kandidaadi seisukoht L Z on andnud kirjaliku nõusoleku ja kinnitanud oma nõusolekut V S eestkostjaks olemiseks. Kohtumääruse põhjendused Kohus, analüüsinud A M esindaja ja puudutatud isiku seisukohti ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, leiab, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 5 ja 6 alusel lahendab kohus täisealisele piiratud teovõimega isikule eestkostja määramise ja isiku paigutamise kinnisesse asutusse hagita menetluses. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 8 lg 3 kohaselt võib kohus määrata eestkostja isikule, kes vaimuhaiguse või nõrgamõistuslikkuse tõttu kestvalt ei suuda oma tegude tähendusest aru saada või neid juhtida. Sellisel juhul eeldatakse, et isik on piiratud teovõimega. PKS § 202 kohaselt täisealise eestkostele kohaldatakse lapse eestkostet reguleerivaid sätteid, kui sellest peatükist või täisealiste eestkoste sisust ei tulene teisiti. PKS § 203 lg 1 kohaselt kui täisealine ei suuda vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, määrab kohus tema enda, tema vanema, abikaasa või täisealise lapse või valla- või linnavalitsuse avalduse alusel või omal algatusel talle eestkostja. Avalduse kohaselt vajab A M psüühilise seisundi tõttu igapäevases elus järelevalvet, juhendamist ja kõrvalabi. Avaldaja arvamusel ei saa A M ühtegi tehingut iseseisvalt teha ning eestkostjale tuleb anda esindusõigus kõikide tehingute tegemisel ning asjade ajamisel. Ekspert psühhiaater Valdur Püks tuli järeldusele, et A M põeb kroonilist psüühilist haigust vormis raske vaimne alaareng, käitumishäiretega. Vaimse seisundi tõttu ei ole A M suuteline aru saama oma tegude tähendusest ega neid juhtima, oma elu iseseisvalt korraldama, langetama otsuseid, tegema tehinguid, sh pisitehinguid ning ta vajab eestkostet kuni oma elupäevade lõpuni. Seega on kohtu arvates tuvastatud nii avaldaja, A M esindaja kui eksperdi arvamusega, et Andrei Mägi vajab eestkostet, sest A M ei suuda oma psüühilise seisundi tõttu kestvalt aru saada oma tegudest ja neid juhtida. 3/5

2-10-56723 TsMS § 524 lg 1 kohaselt kuulub kohus isiklikult ära isiku, kellele eestkoste seadmist menetletakse. Ekspertiisi akti kohaselt tuli ekspert järeldusele, et A M ei ole võimalik ära kuulata kohtuistungil ega ka tema tavalises keskkonnas, kuna ta seisund võib halveneda. Kohus ei pea põhjendatuks A M ärakuulamist kohtu poolt. Tema tahe on välja selgitatud riigi õigusabi korras määratud esindaja kaudu. PKS § 204 lg 1 kohaselt eestkostjaks määratakse füüsiline isik, kes oma isikuomadustelt ja võimetelt sobib määratud ülesannetes eestkostetava huve kaitsma. Eestkostjat määrates arvestatakse ka tema ja eestkostetava vahelisi suhteid. PKS § 204 lg 4 kohaselt võib isiku eestkostjaks määrata tema nõusolekul. Vastavalt TsMS § 525 lg 3 kohus kuulab enne eestkostja määramist ära ka isiku, kelle eestkostjaks määramist taotletakse või keda kohus kavatseb eestkostjaks nimetada, ja võimaliku avaldaja. L Z on andnud oma kirjaliku nõusoleku A M eestkostjaks olemiseks. A M eestkostja määramise alused on tuvastatud. Puudutatud isiku, A M ema Z N, kohtule esitatud avalduse kohaselt palub ta määrata oma pojale A M eestkostjaks L Z. Kohus leiab, et L Z on eestkostjaks sobiv isik ning oma isikuomadustelt ja võimetelt sobib eestkostetava huve kaitsma ja eestkostja ülesandeid täitma. Seega on põhjendatud määrata A M eestkostjaks L Z. Vastavalt TsMS § 526 lg 2 p 5 märgitakse eestkostja määramise määruses aeg, millal kohus hiljemalt otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt eestkostja määratud aeg ei või olla pikem kui viis aastat määruse tegemisest alates ning lg 5 kohaselt kui kohus seab eestkoste eestkostetava kõigi asjade ajamiseks või kui eestkostja ülesannete ringi selliselt laiendatakse, et tal keelatakse kõikide tehingute tegemine, loetakse lisaks, et eestkostetav on tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja ta kaotab hääleõiguse. Kohus leiab, et eestkostja tuleb määrata A M kõigi asjade ajamiseks ning TsMS § 526 lg 5 alusel tuleb lugeda, et A M on tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja kaotab hääleõiguse. PKS § 203 lg 4 kohaselt kohus kontrollib iga kolme aasta järel, kas eestkoste jätkumine eestkostetava üle on eestkostetava huvide kaitseks vajalik ning kas on alust eestkostja ülesandeid laiendada või kitsendada. Kohus seab A M üle eestkoste tähtajaga viis aastat, seejärel otsustab kohus eestkoste lõpetamise või pikendamise. TsMS § 526 lg 4 kohaselt eestkoste seadmise määrus annab eestkostjale eestkostetava esindamise õiguse. Eestkostja on eestkostetava seaduslik esindaja (PKS § 179 lg 1). PKS § 172 kohaselt kuulub eestkostjale nii isikuhooldus- kui ka varahooldusõigus. TsMS § 194 lg 2 tulenevalt eestkostetava vara valitsemise ja eestkostja muude ülesannete täitmise kohta esitab eestkostja kohtule iga-aastase kirjaliku aruande. Aruandes tuuakse eraldi välja tehtud kulutused ning lisatakse neid tõendavad dokumendid. TsMS § 172 lg 1 ja 3 alusel tuleb jätta menetlusosaliste kantud menetluskulud nende endi kanda ning muud menetluskulud (riigi õigusabi) riigi kanda. 4/5