Tsiviilasja number
2-02-128
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Eesistuja Reet Allikvere, liikmed Ülle Jänes ja Gaida Kivinurm
Tsiviilasi
Otsuse tegemise aeg ja koht
Priit Pari hagi Raimond Saksa vastu teeservituudi seadmiseks ja Raimond Saksa vastuhagi Priit Pari vastu valduse kaitseks 19.01.2011, Tallinn
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 17.09.2010 tagaseljaotsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Priit Pari apellatsioonkaebus
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Priit Pari (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXX-XXXXX XXXX, XXXX XXXX,
Kostja Raimond Saks (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXXXXX XXX XXX-X XXXXXXX), esindaja Janek Valdma Kolmas isik Saue vald Saue Vallavalitsuse kaudu (asukoht Veskitammi 4, 76401 Laagri, Harjumaa), esindaja Marju Põllu
Tühistada Harju Maakohtu 17.09.2010 tagaseljaotsus ja saata asi uueks sisuliseks läbivaatamiseks ning Priit Pari menetluse taastamise avalduse läbivaatamiseks. Apellatsioonkaebus rahuldada. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib edasi kaevata üksnes vandeadvokaadi vahendusel Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. TsMS § 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud
menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud Harju Maakohtu menetluses on Priit Pari hagi Raimond Saksa vastu tee servituudi seadmiseks ja Raimond Saksa vastuhagi Priit Pari vastu valduse kaitseks. Hagiavalduse kohaselt viib ainus tee hageja kinnisasjalt avaliku teeni läbi kostja kinnistu. Priit Pari palus määrata hageja kinnisasjale avaliku kasutusega teelt juurdepääs üle Raimond Saksa kinnistul asuva tee, seades kostja kinnisasjale teeservituut valitseva kinnisasja kasuks. Kostja seisukoht ja vastuhagi Kostja vaidles hagile vastu. Vastuhagis palus Raimond Saks kohustada Priit Pari hoiduma liikumast ja viibimast Raimond Saksa kinnistul ilma tema loata ning hoiduma muudest hageja valdust rikkuvatest toimingutest. Priit Paril on võimalik jõuda avalikult kasutatavalt teelt oma kinnistuni teist teed pidi. Priit Pari takistab oma käitumisega Raimond Saksa oma krundile maja ehitamisel. Edasine menetluse käik Harju Maakohus jättis 16.05.2005 tagaseljaotsusega hagi rahuldamata ning rahuldas vastuhagi. 27.05.2005 esitas Priit Pari kaja. Kaja rahuldati ja menetlus asjas taastati. Esimese astme kohtu otsus Harju Maakohus jättis 17.09.2010 määrusega Priit Pari hagi läbivaatamata ja rahuldas teistkordselt 17.09.2010 tagaseljaotsusega vastuhagi, millega kohustas Priit Pari hoiduma liikumast ja viibimast Raimond Saksa kinnistul Raimond Saksa loata ning hoiduma muudest Raimond Saksa valdust rikkuvatest toimingutest, välja arvatud kinnistuga katastritunnustega nr 72701:002:0783 külgneva tee kasutamine 23.07.2004 sõlmitud servituudilepingu alusel. Maakohus mõistis Priit Parilt Raimond Saksa kasuks välja menetluskuludena 15 910 krooni, millest vastuhagi esitamisel tasutud riigilõiv on 60 krooni, õigusabikulud 11 800 krooni ja ekspertiisikulud 4050 krooni. 11.11.2010 esitas Priit Pari taotluse menetluse taastamiseks põhihagi osas leides, et ta puudus 07.09.2010 kohtuistungilt seoses haigusega. Maakohtu seisukoht nimetatud taotluse osas puudub. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus Priit Pari palub apellatsioonkaebuses tühistada maakohtu otsuse ja saata asi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks täies ulatuses ning menetluskulud jätta kostja kanda. Priit Pari ei ilmunud 07.09.2010 toimunud kohtuistungile, kuid teavitas kohut telefoni teel oma haigusest. Vastavalt kohtu nõudmisele saatis hageja haigust tõendava dokumendi, mis Priit Pari teadmata kohtuni ei jõudnud faksi tehnilise rikke tõttu. TsMS § 422 lg 2 sätestab, et oma haiguse põhistamiseks, mis takistas hagile vastamast või kohtuistungile ilmumast, esitab menetlusosaline või tema esindaja kohtule tõendi, millest nähtub, et haigust saab lugeda takistuseks hagile vastamast või kohtuistungile ilmumast. Tõendi vormi ning selle väljaandmise tingimused ja korra kehtestab sotsiaalminister määrusega. Sama paragrahvi 3. lõige sätestab, et käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tõendi puudumine või puudulikkus ei välista haiguse põhistamist muude tõenditega. Vastavalt TsMS § 413 lg 3 p-le 2 ei tee kohus tagaseljaotsust kui kostja on teatanud kohtule mõjuvast põhjusest kohtuistungile ilmumata jätmiseks ja on seda põhistanud.
2(3)
Tsiviilkolleegiumi seisukoht Kolleegium leiab, et Harju Maakohtu 17.09.2010 tagaseljaotsus tuleb tühistada menetlusnormide olulise rikkumise tõttu TsMS §-de 646 ja 656 lg 1 p 5 alusel. TsMS § 413 lg 3 p 2 kohaselt ei tee kohus tagaseljaotsust, kui kostja on teatanud kohtule mõjuvast põhjusest kohtuistungile ilmumata jätmiseks ja see on põhistatud. 07.09.2010 kohtuistungi protokollist nähtub, et Priit Pari teavitas maakohut 06.09.2010 asjaolust, et ta on haigestunud ja ei saa seetõttu kohtuistungile ilmuda (t.l. 93). Seega on Priit Pari täitnud oma hoolsuskohustuse ja teatanud maakohtule mõjuvast põhjusest kohtuistungile ilmumata jätmiseks. Samuti saatis ta nõutud tõendi maakohtule faksiga, milles pole põhjust kahelda, kuna asjas on esitatud tõendid haigestumise kohta. Kuna labajalavigastus tekkis just 06.09.2010, s.o. vahetult kohtuistungile eelneval päeval, siis on põhjendatud kaebuse väide, et tõendit ei olnud võimalik muul viisil edastada järgmiseks päevaks, kui faksi teel, mida ka Priit Pari tegi. Asjaolu, et faksi teel saadetud dokument ei jõua kohale faksi rikke tõttu, ei ole võimalik ette näha. Eeltoodust nähtub, et pole täidetud eeldused tagaseljaotsuse tegemiseks. Kolleegium juhib maakohtu tähelepanu ka asjaolule, et maakohus ei ole vaadanud läbi Priit Pari taotlust menetluse taastamiseks põhihagi osas (t.l. 114). Kolleegium peab vajalikuks juhtida maakohtu tähelepanu asjaolule, et menetlus asjas on toimunud alates 2002. aastast, kuid vaidlus on sisuliselt lahendamata ning peab seetõttu vajalikuks märkida, et maakohus on jätnud tähelepanuta, et alates 01.01.2009 vaadatakse nõue avalikult kasutatavalt teelt juurdepääsu määramiseks läbi hagita menetluses. Tsiviilkohtumenetluse seadustikku on täiendatud peatükiga 611, mis sätestab hagita menetluse uue liigi – avalikult kasutatavale teele juurdepääsu ja tehnorajatiste talumise asjad. Hagita menetluse põhimõtted võimaldavad kohtutel neid asju tõhusamalt läbi vaadata, eelkõige määrata asja lahendamiseks vajalikku menetlusosaliste ringi. TsMS § 6182 lg 1 sätestab antud asjas menetlusosaliste ringi, kelleks on avaldaja ja kinnisasjade omanikud, keda avalduse lahendamine puudutab, samuti vaidlusaluste kinnisasjade asukohajärgne valla- või linnavalitsus. Kaaluda tuleks ka teiste kinnistute omanike kaasamist sellest piirkonnast, kellel puutumus antud vaidlusega. TsMSRS § 2 lõike 3 kohaselt võib enne 01.01.2009 alustatud hagimenetluse lõpule viia sõltumata sellest, et pärast 01.01.2009 tuleks asi lahendada hagita menetluses. Maakohus peaks kaaluma asja lahendamiseks vastavalt TsMS §-le 473 lg 1 p 131 ja TsMSRS §-le 2 lõikele 3 menetlusliigi muutmist hagimenetlusest hagita menetluseks. Kolleegium leiab, et hagita menetluses saab kohus kohaldada ka uurimisprintsiipi ja saab teha ise kõik võimaliku asjas tuvastamist vajavate asjaolude väljaselgitamiseks. TsMS § 657 lg 2 alusel tuleb asi saata läbivaatamiseks samale maakohtule. Apellatsioonkaebus rahuldada. Taotlused kohtukulude hüvitamiseks vaadatakse läbi maakohtus asja uuel läbivaatamisel.
Reet Allikvere
Ülle Jänes
Gaida Kivinurm
3(3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.