TSÜS › Isiku surnuks tunnistamine ja isiku surmaaja tuvastamine

2-10-48412 olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista tähtaja ennistamist. Avaldus ja menetluse käik Kohtule esitatud ja menetlusse võetud avalduse kohaselt palub avaldaja tunnistada surnuks D O, sünniaeg XXX., sünnikoht Mari ANSV (käesoleval ajal Vene Föderatsiooni Mari El Vabariik). Avalduse kohaselt XXX.a. suri oma elukohas avaldaja vanaema A O (sünniaeg XXX.). Avaldaja vanaema oli avaldaja isa V O ema, kes suri 1993.aastal. Lisaks avaldaja isale vanaemal olid lapsed L O, sünniaeg 1945.a. ja poeg G P, sünniaeg 1953.a., kes surid vastavalt 1977.a. ja 1992.a. Vanaema A O jättis avaldaja nimele testamendi, mille alusel avaldaja pärib pärast tema surma tema vara. Peale vanaema surma jäi omandina kinnisvara aadressil XXX, Sinimäe alevik. Pärandi vormistamisel selgus, et vanaema ei ole lahutanud abielu D O ning see asjaolu on avaldajale pärandi saamisel takistuseks. TsMS § 509 lg 1 alusel, olles D O sugulaseks alanevas joones ning isikuks kellel on õiguslik huvi tema surnuks tunnistamiseks, võib avaldaja pöörduda avaldusega kohtusse. Säilinud dokumentidest, saadus andmetest, vanaema ja avaldaja ema jutust on teada järgmist: A P (vanaema neiupõlve nimi) ja D O abielu registreeriti XXX. Viljandi rajooni Pinska küla RSN Täitevkomitees. Tol ajal nad elasid Viljandi rajoonis, Pinska külanõukogu, Orika. Hiljem, 50-ndate aastate lõpus A ja D O elasid Vändra rajoonis Tootsi külas. 1959-1960.a. D O sõitis oma kodumaale Mari-El (Vene Föderatsioon) Vabariiki. Alates tollest ajast st kahekümnenda sajandi 50-ndate aastate lõpust, 1960-ndate aastate algusest mingeid teateid temalt enam ei saabunud. Alates ärasõidust D O pole saabunud andmeid tema enda kohta ega ka abi laste ülalpidamiseks. Vanaema jäi elama lastega üksinda. 1966-1972 aastate majandusraamatutes ta oli lastega registreeritud Auvere külas. Seejärel, juba üksinda vanaema kolis Laagna külla, alates 1990.aastast elas ta aga XXX Sinimäe. Natuke enne surma vanaema püüdis avaldaja ema abiga saada mingisuguseidki andmeid D O kohta viimase sünnikoha järgi. Mari EL Vabariigi Föderaalsest migratsiooniteenistusest, siseministeeriumist ja arhiiviasjade komiteest on saadud teatised, et nimetatud asutused ei oma andmeid D O kohta. Samuti Eesti Vabariigis puuduvad tema kohta andmed (kõik teatised juurdelisatud). Neljakümne aasta jooksul, kuni oma surmani avaldaja vanaema A O ei omanud andmeid teadmata kadunud abikaasa D O kohta ning selle kohta, et ta on elus. Avaldaja leiab, et ei ole võimalik täpselt kindlaks teha viimaste teadete saamise päeva teadmata kadunud D O elusoleku kohta. Loetletud asjaoludel D O elusoleku kohta TsÜS § 19 lg 2 märgitud viimaste andmete saamise tähtaja alguseks loetakse XXX.a. Kohus avaldas 08.10.2010.a. Ametlikes Teadaannetes teate, kutsudes D O esitama kohtule andmed oma elusoleku kohta, samuti kõiki isikuid, kellel on andmeid D O kohta, teatama sellest kohtule hiljemalt kuue nädala jooksul alates teate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumisest. Kohtule andmeid D O elusoleku kohta ei esitatud. Kohus teatas siseministrile menetluse algatamisest ja küsis temalt riigile teadaolevaid andmeid D O kohta ning seisukohta D O surnuks tunnistamise võimalikkuse kohta. Siseministeeriumi poolt kohtule esitatud seisukoha kohaselt Politsei-ja Piirivalveameti elektroonilistes andmekogudes puuduvad andmed D Oi elu ja tegevuse kohta Eesti Vabariigis. Isikule pole väljastatud dokumente ning puudub info Eesti Vabariigi riigipiiri ületamise kohta. Eeltoodust tulenevalt ning arvestades isiku vanust on siseminister seisukohal, et kohus võib D O teadaolevate andmete põhjal surnuks tunnistada. Kohtumääruse põhjendused 2/3