2-10-48412
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Geete Lahi
Määruse tegemise aeg ja koht
18. jaanuar 2011.a, Narva kohtumaja
Tsiviilasja number
2-10-48412
Tsiviilasi
D O avaldus isiku surnuks tunnistamiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja D O (isikukood XXX) Asjast puudutatud isik L O (isikukood XXX)
Menetluse liik
Hagita menetlus
Asja läbivaatamise viis
Kirjalik menetlus
Avaldus rahuldada.
Tunnistada D O (sündinud XXX. XXX, viimane teadaolev elukoht XXX) surnuks ning lugeda tema surmaajaks XXX.
Menetluskulud jätta avaldaja kanda.
Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest. Määruskaebuselt tuleb tasuda riigilõivu 25,56 eurot. Selgitused seoses menetlusabi taotlemisega Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei 1/3
2-10-48412 olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista tähtaja ennistamist. Avaldus ja menetluse käik Kohtule esitatud ja menetlusse võetud avalduse kohaselt palub avaldaja tunnistada surnuks D O, sünniaeg XXX., sünnikoht Mari ANSV (käesoleval ajal Vene Föderatsiooni Mari El Vabariik). Avalduse kohaselt XXX.a. suri oma elukohas avaldaja vanaema A O (sünniaeg XXX.). Avaldaja vanaema oli avaldaja isa V O ema, kes suri 1993.aastal. Lisaks avaldaja isale vanaemal olid lapsed L O, sünniaeg 1945.a. ja poeg G P, sünniaeg 1953.a., kes surid vastavalt 1977.a. ja 1992.a. Vanaema A O jättis avaldaja nimele testamendi, mille alusel avaldaja pärib pärast tema surma tema vara. Peale vanaema surma jäi omandina kinnisvara aadressil XXX, Sinimäe alevik. Pärandi vormistamisel selgus, et vanaema ei ole lahutanud abielu D O ning see asjaolu on avaldajale pärandi saamisel takistuseks. TsMS § 509 lg 1 alusel, olles D O sugulaseks alanevas joones ning isikuks kellel on õiguslik huvi tema surnuks tunnistamiseks, võib avaldaja pöörduda avaldusega kohtusse. Säilinud dokumentidest, saadus andmetest, vanaema ja avaldaja ema jutust on teada järgmist: A P (vanaema neiupõlve nimi) ja D O abielu registreeriti XXX. Viljandi rajooni Pinska küla RSN Täitevkomitees. Tol ajal nad elasid Viljandi rajoonis, Pinska külanõukogu, Orika. Hiljem, 50-ndate aastate lõpus A ja D O elasid Vändra rajoonis Tootsi külas. 1959-1960.a. D O sõitis oma kodumaale Mari-El (Vene Föderatsioon) Vabariiki. Alates tollest ajast st kahekümnenda sajandi 50-ndate aastate lõpust, 1960-ndate aastate algusest mingeid teateid temalt enam ei saabunud. Alates ärasõidust D O pole saabunud andmeid tema enda kohta ega ka abi laste ülalpidamiseks. Vanaema jäi elama lastega üksinda. 1966-1972 aastate majandusraamatutes ta oli lastega registreeritud Auvere külas. Seejärel, juba üksinda vanaema kolis Laagna külla, alates 1990.aastast elas ta aga XXX Sinimäe. Natuke enne surma vanaema püüdis avaldaja ema abiga saada mingisuguseidki andmeid D O kohta viimase sünnikoha järgi. Mari EL Vabariigi Föderaalsest migratsiooniteenistusest, siseministeeriumist ja arhiiviasjade komiteest on saadud teatised, et nimetatud asutused ei oma andmeid D O kohta. Samuti Eesti Vabariigis puuduvad tema kohta andmed (kõik teatised juurdelisatud). Neljakümne aasta jooksul, kuni oma surmani avaldaja vanaema A O ei omanud andmeid teadmata kadunud abikaasa D O kohta ning selle kohta, et ta on elus. Avaldaja leiab, et ei ole võimalik täpselt kindlaks teha viimaste teadete saamise päeva teadmata kadunud D O elusoleku kohta. Loetletud asjaoludel D O elusoleku kohta TsÜS § 19 lg 2 märgitud viimaste andmete saamise tähtaja alguseks loetakse XXX.a. Kohus avaldas 08.10.2010.a. Ametlikes Teadaannetes teate, kutsudes D O esitama kohtule andmed oma elusoleku kohta, samuti kõiki isikuid, kellel on andmeid D O kohta, teatama sellest kohtule hiljemalt kuue nädala jooksul alates teate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumisest. Kohtule andmeid D O elusoleku kohta ei esitatud. Kohus teatas siseministrile menetluse algatamisest ja küsis temalt riigile teadaolevaid andmeid D O kohta ning seisukohta D O surnuks tunnistamise võimalikkuse kohta. Siseministeeriumi poolt kohtule esitatud seisukoha kohaselt Politsei-ja Piirivalveameti elektroonilistes andmekogudes puuduvad andmed D Oi elu ja tegevuse kohta Eesti Vabariigis. Isikule pole väljastatud dokumente ning puudub info Eesti Vabariigi riigipiiri ületamise kohta. Eeltoodust tulenevalt ning arvestades isiku vanust on siseminister seisukohal, et kohus võib D O teadaolevate andmete põhjal surnuks tunnistada. Kohtumääruse põhjendused 2/3
2-10-48412
Kohus leiab, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Toimiku materjalidest nähtuvalt andmeid D O kohta ei leitud. Keegi ei ole kohtule esitanud teateid D O elusoleku kohta. Puudutatud isik kohtule vastuväiteid avaldusele ei esitanud. Siseminister on seisukohal, et kohus võib D O teadaolevate andmete põhjal surnuks tunnistada. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 19 lg 1 kohaselt võib kohus teadmata kadunud isiku huvitatud isiku taotlusel surnuks tunnistada, kui viie aasta jooksul ei ole andmeid, et ta on elus. TsÜS § 20 lg 1 sätestab, et kui isiku eeldatavat surmaaega ei ole võimalik kindlaks määrata, loetakse tema surmaajaks esimese aasta lõpp pärast aastat, mil tema elusoleku kohta saadi viimased andmed. Seega tuleb D O surmaajaks lugeda XXX.a. Menetluskulud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 1 alusel tuleb jätta menetluskulud avaldaja kanda.
Geete Lahi Kohtunik
3/3
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.