Kostja Swedbank AS (10060701, Liivalaia 8, Tallinn), esindaja Olga H , Jevgenia Ž 29.11.2010, Kentmanni Kohtumaja, hageja RN, esindajad vandeadvokaat Pirkka-Marja Põldvere ja advokaat Merilin Valdmaa, kostja esindaja Jevgenia Ž
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Tunnustada, et RN ja AS Swedbank vahelt 27.04.05 sõlmitud käendusleping nr xxx on tühine.
3.Jätta rahuldamata RN alternatiivne nõue, milles ta palus tuvastada, et tema ja AS Swedbank vahel 27.04.05 sõlmitud käenduslepingust xxx ei ole RNl kohustusi tekkinud põhjusel, et põhikohustust, mille käendamiseks oli tema tahe suunatud, ei ole tekkinud.
4.Jätta RN menetluskulud 80 % ulatuses AS Swedbank kanda ja AS Swedbank menetluskulud 20% ulatuses RN kanda
5.Välja mõista RNlt riigituludesse riigilõivu 159,78 eurot, mis tuleb tasuda riigituludesse 15 päeva jooksul arvates lahendi jõustumisest ning tasumisega viivitamise korral välja mõista RNl riigituludesse tasumata riigilõivult viivis päevas VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras kuni lõivu tasumiseni.
6.Välja mõisa AS-lt Swedbank riigituludesse 639,12 eurot, mis tuleb tasuda riigituludesse 15 päeva jooksul arvates lahendi jõustumisest ning tasumisega viivitamise korral välja mõista ASlt Swedbank riigituludesse tasumata riigilõivult viivis päevas VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras kuni lõivu tasumiseni.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab isik, kes soovib menetlusabi saada, tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse Hageja nõue, põhjendused
1.OÜ PK soovis saada AS-st Swedbank (siis AS Hansapank) 2005.a. laenu. OÜ PK esindaja AG kui hageja hea tuttav palus hagejat käendajaks. Hageja oli nõus käendaja olema vaid teatud tingimustel: tagatava kohustuse tähtaeg 3 aastat ning lisaks temale oleks veel teisi käendajaid. Põhjuseks oli eelkõige asjaolu, et hageja asus soetama uut eluaset, mille tarvis oli tal endal vaja laenu ning et kohustused ei oleks liiga suured. Hageja asus elama Tallinnasse ja leppis kostjaga kokku, et käendusleping sõlmitakse mitte Pärnus, vaid kostja kontoris Tallinnas. 27.04.05 tutvustas panga töötaja ML hagejale käenduslepingu ja sellega tagatava laenulepingu projekti. Läbirääkimiste tulemusel sõlmisid pooled käenduslepingu nr xxx 27.04.05 laenulepingust nr XXX tulenevate kohustuste kokku summas 192 400 krooni tagamiseks. Hageja poolt vajalikke tingimusi ei olnud kostja esindaja ML selgituste kohaselt võimalik käenduslepingusse lisada, kuna tegemist oli tüüptingimustega ning keeldus neid lepingus seetõttu kajastamast. Pärast käenduslepingu sõlmimist 27.04.05 sõlmis kostja OÜ-ga PK laenulepingu XXXning kostja andis laenu 180 000 krooni tagastamise tähtajaga 27.04.2010. Pank teavitas 30.12.08 hagejat laenusaaja võlast 8657, 18 krooni ning viivistest ning palus hagejal märgitu tasuda. Võlg, viivised ja täitmisnõue oli hagejale üllatuslik, sest hageja teada oli käendusleping sõlmitud 3-aastase tähtajaga ja käenduskohustus pidanuks olema lõppenud. Käenduslepinguga käendas hageja lepingust nr XXX mitte lepingust nr XXX tulenevaid kohustusi. Sellest teavitas hageja ka kostjat (panka) oma kirjaga
13.01.09.Panga kirjalike selgituste kohaselt 16.01.09, 21.01.09 oli lepingu numbris olevas tähekombinatsioonis viga sees. 06.02.09 esitas pank hagejale 13390 -kroonise võla ja viivise täitmisnõue ning palus likvideerida laenulepingust tuleneva võla 40550,97 krooni 27.07.09. Käendusleping on tühine.
2.Käenduslepingus ei ole täpselt määratletud, millist kohust käendatakse, kuid oleks pidanud olema, kuna see sõlmiti enne laenulepingu sõlmimist. Tulevikus tekkiv kohustus peab olema täpselt määratletud, mida antud juhul ei ole tehtud. Käenduslepingust nähtub vaid see, et käendus tagab laenulepingust nr XXX laenusumma 180 000 krooni tulenevaid kohustusi, kuid ei nähtu, millal on laenu tagastamise tähtaeg, millised on muud tagatised, millised on laenulepingu olulised tingimised. Viitest numbrile ei piisa sellest, et käendaja teaks, kas sõlmitav laenuleping vastab käenduse eeldusele e. käendaja tahtele. Laenusummale ja numbrile viide ei taga piisavalt käendatava kohustuse individualiseeritust.
3.Käendusleping ei vasta headele kommetele.
4.Panga käitumine oli käenduslepingu sõlmimisel vastuolus heade kommetega. Lepingu sõlmimise ajal tutvustas panga esindaja hagejale käenduslepingu ja laenulepingu projekti. Viimane oli sõlmitud laenu tagastamise tähtajaga 5 aastat ja peale hageja käenduse ei olnud lisatagatisi. Sellega ei olnud hageja nõus ja palus arvestada tema -poolsete laenu tingimustega: - 3 aastat ning lisatagatis. Panga esindaja nõustus sellega ning muutis ka laenulepingu numbri vastavalt uueks „XXX“ ning selgitas, et sama numbrit ei saa lepingule jätta, kuna kõik lepingud on seotud krediidikomitee otsustega. Panga esindaja nõustus sellega, et hageja varanduslik olukord ei võimaldanud laenu andmist selliselt, et seda tagaks
vaid hageja käendus. Panga esindaja lubas hageja seiskohad edastada Pärnu kontorile ning et vastavad muudatused tehakse ka laenulepingus. Käenduslepingus tehtud viide uuele laenulepingu numbrile kinnitaski sisuliselt seda, et tulevikus sõlmitava laenulepingu puhul arvestatakse käendaja soove. Pank selgitas hagejale, et kui laenulepingut soovib laenusaaja sõlmida teistmoodi kui käendaja seda näeb, siis juba sõlmitud käendusleping seda teist laenulepingus tulenevaid kohustusi ei taga. Hageja sõlmis käenduslepingu tuginedes panga esindaja kinnistustele ja lubadustele, samas kui pank kasutas ära hageja kogenematust, sest vaid pangale oli teada laenulepinguga seonduv, tulevased kohustused. Pank ei ole teavitanud hagejat pärast käenduslepingu sõlmimist laenulepingu tingimustest ega ole küsinud nõusolekut käendada pärast käenduslepingu sõlmimist sõlmitud laenulepingust tulenevaid kohustusi. Tehing on sõlmitud hageja kogenematust ära kasutades ning käenduse sidumine kohustusega, milleks puudus hageja tahe ja majanduslikud võimalused, on vastuolus heade kommetega ja tühine. Isegi kui käendusleping tagaks laenulepingust tulenevaid kohustusi, on kohustuse ulatus ja käendaja täitmise võime teineteise suhtes ebaproportsionaalsed. Usaldussuhet panga ja käendaja vahel on rikutud, tegemist on kohustusega, mida ei suuda käendaja täita. Panga enda tingimuste kohaselt saab äsja alustanud ettevõte laenu 10 000150 000 krooni 3 aastaks, tagatiseks on vaja eraisiku käendus, sj netosissetulek alates 5000 kr. 6-kuuse reaalse tegevusega äriühing saab laenu 5 aastaks 30000-300000 kr., sj peab käendaja netosissetulek olema 4000 krooni. Käendajate arv sõltub käendajate maksevõimest ja vastavalt käenduslepingu sõlmimise ajal oli käendaja netopalk 9200 krooni. Arvestades kohustusi jäi netosissetulekus 4817 krooni, kuna hagejal oli õppelaen, eluaseme laen, õppemaks. Hageja igakuised kohustused moodustasid enne käenduslepingu sõlmimist 53,5% tema netosissetulekust ja seega ei vastanud hageja käendaja tingimustele. Kui ta oleks nõustunud käendama, siis oleks tema kohustused olnud ca 100% tema neto sissetulekust 4817+4208=9025/. Netopalka on arvestades ka lisatasu. Ilma lisatasuta olnuks tema neto sissetulek 6650 kr kuus. Seega on tegemist äärmiselt ebasoodsatel tingimustel ja tasakaalust väljas olevate vastastikuste kohustustega tehinguga. Kogumis kõike arvestades, on leping sõlmitud vastuolus heade kommetega. Pank tegi laenukomitee otsuse 26.04.05 ja määras laenu andmise tingimused tähtaja, tagatise, hageja esitas oma sissetulekute andmed alles 27.04.05, sj sissetulekud laekusid teise panka, mistõttu leiab hageja, et pank tegi otsuse laenu andmiseks ja tingimuste määramiseks tegelikult käendaja varanduslikku olukorda teadmata. Ei ole selge, millel põhines komitee seisukoht et hageja sissetulek on 10589 kr ja et puuduva kohustused, ehkki hagejal oli 2 õppelaenulepingut.
5.Eesti Panga presidendi määruse 27.06.00 nr 9 p 1.2 , 3.2. 3.4.13, 4.3, 4.5 järgi hinnatakse laenu andmisel laenusaaja võimekust , tagatis olemasolu väärtust, tagatiste seotud kulusid takistus, seega peab laenuandmise otsus tuginema analüüsile ning laenu andmise otsustes tuleb fikseerida laenus summa intress, laenu ja intresside maksmise tähtajad ja tingimused peavad arvestama laenusaaja isikut, maksevõimet ja tagatisi. Kostja ei ole neid asjaolusid arvestanud ega järginud määruse nõudeid. Kostja lähtus laenu andes käenduslepingut sõlmides enda huvidest. Käenduskohustus ei ole tekkinud
6.Isegi kui käendusleping pole tühine, ei ole tekkinud käenduslepingust tulenevaid, kuna hageja tahe oli käenduslepingu sõlmimisel sunnatud teistsuguse kohustuse tagamiseks. Sellist kohustust nagu on märgitud käenduslepingus ei ole panga ja OÜ PK vahel tekkinud, sest sellist laenulepingut pole sõlmitud, vaidlusalune laenuleping on sõlmutud teistel tingimustel. Hageja tahe oli suunatud käendama laenukohustust, mille tähtaeg oli 3 aastat ning et lisaks on veel teine käendaja. Tegelikult sõlmiti laenuleping pikemaks ajaks ja ilma täiendavate tagatiseta, st teistsugustel tingimustel. Käenduskohustus tekib juhul kui kehtib tagatav põhinõue, kuid sellist põhinõuet, mille tagatiseks anti käendusleping ja millele oli poolte ühine tahe suunatud, ei tekkinud ning lisaks ei ole käenduslepingus viidet ka muule laenulepingule kui vaid sellele,
milles viide on. Kuna sellist lepingut, millele viidatakse käenduslepingus, ei ole panga ja laenusaaja vahel sõlmitud, pole tekkinud kohustust, mida käendada. Poolte tahe oli käenduslepingus suunatud sellele, et laenuleping on 3 aastat ja mida kinnitab poolte tegevus käenduslepingu sõlmimisel ning hageja varanduslik olukord. Nõue
7.Hageja palub tuvastada, et tema ja kostja vahel 27.04.05 sõlmitud leping xxxon tühine ning alternatiivselt kui kohus sellega ei nõustu, siis palub tuvastada, et sellest lepingust ei ole hagejal kohustust tekkinud, kuna kohustus, mille käendamiseks oli tema tahe suunatud, ei ole tekkinud.
8.Hageja ei nõustunud kostja vastuväidetega. Hageja ei vaidle vastu sellele, et ta tutvus laenulepingu tingimustega, ent ta ei soovinud sellistel tingimustel laenu tagada ja palus pangal vastavaid tingimusi ka täpsustada, mida pidigi tehtama hiljem, sest leping sõlmitigi hiljem. Seega käenduslepingule alla kirjutades ei saanud ta tegelikult tutvuda laenulepingu tingimustega, mis sõlmiti hiljem, sest seda polnud olemas käenduslepingu sõlmimise ajal. Laenulepingu number on unikaalne, kuid tähekombinatsioon ongi seetõttu muudetud, kuna panga esindaja selgitas, miks ei ole võimalik numbreid muuta. Käenduslepingust ei nähtu laenulepingu kohustuse tähtaega ega lisatagatisi. Tarbija poolt antava käenduse seisukohalt on seega tagatav kohustus ebapiisavalt määratletud. Asjaolu, et pangakonto väljavõttest ei nähtu raha tasumine, ei tähena seda, et hagejal poleks olnud tegelikult kohustus tema poolt märgitud ulatuses. Isegi kui neid kohustusi pole hageja ise maksnud, ei tähenda, et kostja pangana poleks pidanud neid käenduse korral arvestama. Laenukomitee ei saanud otsuse tegemisel anda hinnangut hageja varanduslikule olukorrale, kuna selleks ajaks ei olnud hageja oma varandusliku olukorra kohta tõendeid esitanud.
9.Hagi terviktekst esitatud 09.08.2010 (t lk 155, vt ka 06.09.2010 istungi protokoll, t lk 187).
10.Tõendid: KL ülema käskkiri XXX, laenulepingu nr XXX projekt ja leping ise, õppelaenuleping, laenuleping AS-ga Eesti Ühispank ja AS-ga Sampo pank ja selle muudatused, käendusleping nr XXX, volikiri, kostja nõudekirjad ja vastused hagejale, hageja avaldus pangale dokumentide saamiseks, konto väljavõte, hageja kirjad kostjale, hageja vande alla antud ütlus, Sampo Liising leping-arved OÜ KOÜ kohta, kirjavahetus pangaga 2009 (t lk 168-175) koos maksekäsu menetluse dokumentidega, välkavõe panga koduleheküljelt) Kostja vastuväited
11.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
12.ML selgitas käenduslepingus olevaid kohustusi ja tutvustas hagejale laenulepingu XXX sisu, kuid ei saanud kokku leppida hagejaga mingites tingimustes, kuna laenulepingu ja käenduslepingu projektidega tegeles teine haldur PS Pärnus. Seda kinnitab ka hageja poolt esiletoodud väide, et ML pidi vaid hageja ettepanekud edastama Pärnu kontorile. Seega ei saanud PL tingimusi muuta käenduslepingus ja seega tõendamata on hageja väide, et hageja leppis kokku ML selles, et laenuleping sõlmitakse teistel tingustel. Käenduslepingu p –s 3 on hageja avaldanud, et on tutvunud laenulepinguga ja selle sisust aru saanud ja kirjutanud käenduslepingule alla, mis kinnitavad vastupidist. Hageja saanuks käenduslepingu jätta alla kirjutamata, kui tal oleks olnud teistsugused tingimused või kui tingimused olid põhjalikult läbi rääkimata ja kui käendus ei vastanuks tema tahtele. Puudub selline kokkulepe M. L, mille kohaselt lubanuks ta käenduslepingut ja/või laenulepingut muuta hageja soovide kohaselt. Selline hageja väide on tõendamata. Käenduslepingus oleva laenulepingu numbri tähekombinatsioonis on ilmne eksitus. Laenulepingu numbri ja tähekombinatsioon on ainulaadne: esimesed kaks numbrit 05 viitavad aastale, mil leping on sõlmitud, järgmised numbrid genereerib süsteem, mis on ainulaadne ja sama kombinatsiooniga laenulepingut teisi pole, sj ei ole võimalik neid numbreid, ka esimest kahte numbrit (aasta kohta) muuta. Seega
käenduslepingus olevad numbrid „XXX“ ja „XXX“ viitavad ja identifitseerivad vaidlusalust laenulepingut PK OÜ-ga. Tähtede kombinatsioon viitab tootele ja on mõeldud pangasisesele eristamisele. Lepingu sisu oli ja jäi samaks. Hageja oli tutvunud laenulepingu nr XXX sisuga ning oli teada, et seda laenulepingut tagab vaid tema enda käendus. Sisu poolest ei olnud laenulepingut muudetud ja hageja oli sellega tutvunud ja käenduslepingut alla kirjutades sellega nõustunud ning vastavalt ka käenduslepingu allkirjastanud. Hageja tahe oli suunatud viidatud kostja ja OÜ PK vahelisest laenulepingust 27.04.2005 tulenete kohustuste, milleks oli laen 180 000 krooni tagamiseks.
13.Käendusleping ei ole tühine. Käenduslepingus on piisavalt määratletud käendatav kohustus: võlasusaldaja, võlgnik, lepingu sisu, oluline on ka käenduslepingu p 3, millega on hageja kinnitanud, et on tutvunud lepinguga ning selle sisuga ja kinnitanud, et teab millise kohustuse ta võtab käendusega. Ka unikaalne number laenulepingul individualiseerib lepingut piisavalt. Hageja pidi käenduslepinguga tutvudes nägema, et ta on ainus käendaja, puuduvad eritingimised. Lepinguid koos vaadates pidanuks hageja mõistliku inimesena aru saama, millist kohustust ta käendab, käenduslepingus on märgitud ka vastutuse piirmäär.
14.Hageja vastas käenduse nõuetele. Hageja on väitnud, et analüüsiti lepingu sõlmimisel tema kohustusi. Hageja väidetel oli tema brutopalk 11692 krooni, oma igakuiste kohustustena märkis õppelaenud kohustusega 303,16 kr kuus ja 362,30 kr kuus ning lisaks õppemaksu kuus 1000 kr. Hageja enda pangakonto väljavõtte kohaselt perioodil 22.10.04-22.04.05 maksis ta õppelaenu vaid kord 1000 kr. Seega polnud see igakuine makse, lisaks on Kaitsejõudude Peastaap hüvitanud õppelaenu summas 1878,05 kr. Hageja esitas pangale 6kuulise perioodi kohta pangakonto väljavõtte, mis ei kajasta seega hagis toodud asjaolusid varandusliku olukorra kohta õigesti. Kui hageja pidi õppelaenu tasuma kuus 665,46 kr, siis 6 kuu jooksul 3992,76 kr. Tegelikult hüvitati talle 1878,05 kr, seega oli igakuine kohustus 352,45 kr. Hageja igakuine kohustus oli hageja enda laenulepingust tulenev kohustus 3151,95 krooni, seega kohustused kokku 3504,40 krooni, mis on 38,09% hageja netosissetulekust 9200 kr. Kostja ei ole rikkunud Eesti Panga 27.06.00 määruse nr 9 sätestatud nõudeid. Laenuotsus põhines analüüsil ja käendaja esitatud andmetel ja käendus vastas käendaja tingimustele. Kostja ei ole tekitanud kahju.
15.Kostja vastuväide tervikteksti 15.09.2010, t lk 195, vt ka istungi protokoll 06.09.2010 t lk 189)
16.Tõendid: tugines laenu ja käenduslepingule ja hageja esitatud dokumentidele, laenu andmise nõusolek, krediidikomitee otsus, laenuvõla arvestus Kohtu põhjendused
17.VÕS lg 3 p 1 alusel tekivad kohustused lepingust ning § 8 lg 2 järgi on leping täitmiseks kohustuslik. Juhul kui leping on tühine, ei teki sellest ka pooltele õigusi ja kohustusi vastavalt TsÜS § 84 lg 1 1. lausele. Käendaja e. hageja on leidnud, et käendusleping on tühine põhjusel, individualiseeritav.
et põhikohustus ei ole
18.VÕS § 142 lg 2 alusel võib käendada ka tulevast kohustust, kuid selle käenduslepingu kehtivus sõltub selles, kas tulevane kohustus on piisavalt määratletud e. on individualiseeritav selle võlgniku, võlausaldaja ja sisu osas selliselt, et kohustuse tekkimise hetkeseis peab olema selge, et sellise kohustuse käendamine oli hõlmatud käendajaga sõlmitud käendustahtega sõlmimise hetkel. Tarbija huvid on piisavalt tagatud käendaja vastutuse rahalise maksimumsumma kokkuleppimise kohustusega.
19.Vaidlus puudus selles, et hageja ja kostja (lepingu sõlmimise ajal ärinimi AS Hansapank) sõlmisid käenduslepingu enne, kui kostja sõlmis PK OÜ-ga laenulepingu. Kostja sõlmis PK OÜga laenulepingu, mis kannab numbrit XXX(leping kannab kuupäeva 27.04.2005, vt t lk 30- 34 ). Esitatud käenduslepingust hageja ja kostja vahel, mis on sõlmitud 27.04.2005 (t lk 19) ja kannab numbrit XXXnähtub, et käendaja RN vastutab laenulepingust nr XXX(edaspidi „Leping“) (laenusumma 180 000 EEK) ja Lepingu kõigist (ka tulevikus sõlmitavatest) lisadest tulenevate OÜ PK kohustuste kohase täitmise eest Panga ees solidaarselt laenusaajaga. Käendaja vastutab võlgnetava summa, kuid mitte rohkem kui 192 400 Eesti krooni, tasumise eest (käenduslepingu p 1). Seega nähtub käenduslepingu p –st 1 põhikohustuse võlgnik, võlasusaldaja, põhikohustus ise, milleks on laen (mitte muu kohustus) ja laenu suurus 180 000 EEK ning samuti asjaolu, et käendaja tagab seda kohustust koos laenulepingu lisade ja tulevikus sõlmitavatest lisadest tulenevate kohustustutega, kuid seda vaid faktilise võla ulatuses ning mitte enam kui 192 400 krooni. Asjaolu, et pole määratletud põhikohustuse tähtaega e. laenulepingu tähtaega (3 või 5 aastat) ei tee põhiskohustust individuaalsemaks, sest käenduslepingus endas on kokku lepitud lõppemise tingimus, milleks on põhikohustuse täitmine käenduslepingu p 9 järgi ning seega ei ole käenduse lõppemine seotud tähtajaga. Eeltoodu alusel ei ole põhikohustuse individualiseerimise puhul VÕS § 142 lg 2 järgi oluline, arvestades käenduslepingu p 9 sätestatut see, millise tähtajaga oli põhikohustus. Kohtu arvates ei ole individualiseerimise puhul tähendust põhikohustust reguleeriva lepingu number, sest põhikohustust saab siiski individualiseerida kohustuse sisu enda, kohustuse poolte järgi, mitte põhikohustust kajastava dokumendi numbri enda järgi. Nimetatud kaalutlustel leiab kohus, et vaidlusaluses käenduslepingus on määratletud ja piisavalt individualiseeritav põhikohustus VÕS § 142 lg 2 järgi ning hageja väited põhikohustuse määratlematusest on alusetud. Selle tõttu ei ole ka hageja ja kostja vahel 27.04.2005 sõlmitud käendusleping, mis tagab OÜ PK ja kostja vahelist laenulepingust tulenevaid kohustusi käenduslepingu p 1 järgi, tühine TsÜS § 84 lg 1 1. Lause järgi ja hageja nõue märgitud alusel lepingu tühisuse tuvastamiseks jääb rahuldamata. Lepingu numbril võib olla mõju muudele asjaoludele, mida kohus vaatleb edaspidi. Hageja leidis, et käendusleping on sõlmitud vastuolus heade kommetega.
20.Kui leping on vastuolus heade kommetega, võib leping olla tühine TsÜS 84 (lepingu sõlmimise ajal kehtinud redaktsioon). Tehingu heade kommete vastasuse hindamisel tuleb arvestada kõiki asjaolusid kogumis, sj tehingu sisu ja selle tegemise asjaolusid.
21.Käenduslepingu sõlmimise asjaolud, selle sidumine kohustusega, milleks puudus hageja tahe ning lepingus esinev õiguste ja kohustuste mittevastavus majanduslikule võimekusele tähendab seda, et tehing on vastuolus heade kommetega.
22.Hageja vande all antud seletustest (protokoll 29.11.2010) nähtub, kui tema läks pangakontorisse Tallinnasse käenduslepingut sõlmima, siis tutvustas talle panga esindaja ML nii käenduslepingu kui ka laenulepingu projekti nr XXX. Viimane oli alla kirjutamata ja selles kajastus laen 5 aastase tähtajaga ja nähtus vaid 1 tagatis, so hageja käendus. Ütlustest nähtub, et hageja ei olnud sellega nõus ja palus arvestada temapoolseid tingimusi, st et saab käendaja olla vaid 3 aastat ning et laenul oleks lisatagatisi. Panga esindaja lubas hagejapoolsed ettepanekud edastada laenukomiteele ja kuna sellega ei olnud nõus hageja, siis palus ta tingimused käenduslepingusse sisse viia. Panga esindaja ei nõustunud sellega, kuna väitis olevat tüüptingimustega, mida ei saa muuta. Ütluste kohaselt palus hageja teha käenduslepingus muudatus laenulepingu numbris, mida pang esindaja ka tegi, muutes ära laenulepingu numbris oleva tähekombinatsiooni, et see ei kattuks hagejale näidatud laenulepingu projekti numbriga „ XXX. Viidatud hageja ütlusi hinnates leiab kohus, et hageja soovis sõlmida käenduslepingut teistel tingimistel, mida ei aktsepteerinud kostja, küll aga lubas hageja soovid laenukomiteele edastada (et oleks täiendavad
tagatised, laenuleping lühem). Ehkki viidatud ütlustest ei nähtu, et pank oleks lubanud muuta laenulepingu tingimusi või nõustunud sellega, et võetakse lisatagatis, või et kui laenuleping sõlmitakse muudel tingimustel kui hageja märkis, siis käendus teistsuguses lepingust tulenevaid kohustusi ei taga, leiab kohus, et viidatud hageja vande alla antud ütlustega on tõendatud hageja väide sellest, et tema tahe oli käendada põhikohustust teistmoodi ja ka see, et käenduslepingu muutmise võimatuse tõttu palus ta veel sõlmimata laenuleping sõlmida teistsugustel tingimustel (3-aastane tähtaeg) koos lisatagatisega. Teisisõnu tähendab eelmärgitu seda, et hageja eesmärk oli võimalikult väikse riski võtmine. Nimetatu on ka mõistetav, kuivõrd nii lisatagatis kui lühem põhikohustuse tähtaeg vähendab ka käendaja majanduslikke riske ja on seega tema varandusliku sfääri ning vastuse oluline aspekt ning võimaldab käendajal ka eelduslikult arvata millal muutuvad/võivad muutuda võlausaldaja nõuded sissenõutavaks ning kas on teisi isikuid, kes kohustuksid samu kohutusi täitma, aga ka kelle suhtes tagasinõude õigus maksma panna. Kohtu arvates on hageja oma ütlustega tõendanud ka asjaolu, miks sattus käenduslepingusse laenuleping teistsuguse tähekombinatsiooniga ning kohtu arvates on tõendatud seega hageja väide, et märgitud kombinatsioon pidi hagejale tagama eelkõige seda, et käendust ei seostataks laenulepinguga, mille tähtaeg on 5 aastat ilma täiendava tagatiseta (mis oli veel allakirjutamata ja mida talle näidati). Kostja väide, et käenduslepingus oleva laenulepingu numbris esinev ühe tähe muudatus on eksistus, ei ole tõendamist kostja poolt leidnud. Ka hageja kirjad kostjale (nr 1 13.01.2009, t lk 42; 21.09.2009 nr 2 t lk 45) pärast seda, kui kostja esitas hagejale käenduslepingu järgi laenulepingu täitmisnõude (2008), kinnitavad kohtu arvates hageja väiteid sellest, et käendusega soovis hageja tagada teistsugust kohustust, kuna kirjades märkis hageja käendusekohustuse lõppemist 2008a. Hageja on seega kostja nõudele reageerinud kohaselt sama väitega, et tal ei ole sellist kohustust, see on lõppenud, ta pole sellist kohustust, mille täitmist pank nõuab, taganud. Puudub alus arvata, et kolm aastat varem (2005) oleks hagejal olnud teistsugune arusaam käenduslepingu sõlmimise asjaoludest ja et tal oleks olnud teistsugune tahe. Sellest, et laenuleping sõlmiti eelkõige esialgsetel tingimustel (st nagu oli projekt) lisatagatiseta, ei ole hagejat kui teistsuguste tingimustega nõustunud käendajat kostja teavitanud ning vastupidist pole kostja tõendanud. Kostja ei ole väitnud ega tõendanud, et ta oleks küsinud hiljem hagejalt nõusolekut käendada laenulepingust tulenevaid kohustusi olukorras, kus laenulepingu tingimusi tegelikult ei muudetud.
23.Hinnates hageja vande alla antud seletusi, kirju 2009.a. pangale käenduskohutuse lõppemise kohta ning käenduslepingus sisalduvat viidet laenulepingule nr-ga „XXX“ leiab kohus, et käenduslepingut sõlmides tugines hageja kostja esindaja kinnistustele ja lubadustele ja ootustele, et käenduskohustus tagab teistsugust kohutust ning et hageja riskid maandatakse ka lisatagatisega või vastupidiselt ei käenda hageja üldse kohustust või vähemalt teavitatakse käendajat olukorrast, et laenulepingut ei muudeta /tud/ ning tagatisi ei nõuta. Hageja näol on tegemist tarbijast käendajaga, kelle puhul tuleb eeldada kogenematust võrreldes majanduskutsetegevuses tegutseva krediidiasutusega ning sellest tulenevat vastavat käitumist tarbija huvidega arvestamisel. Vaid kostjale said teada olla laenulepinguga seonduv, tulevased kohustused, ja asjaolu, et lisatagatisi faktiliselt ei nõuta. VÕS § 2 lg 2 tulenevalt on pooltel kohustus võlasuhtest tulenevalt arvestada teise poole õiguste ja huvidega, mida seega antud juhul ei ole kostja järginud. Lubadusi andes edastada hageja huvid krediidikomiteele ning faktiliselt nende huvide mittearvestamisega ning samal ajal eitavast tulemusest teavitamata jätmisega on kohtu arvates käendusleping sõlmitud hageja kogenematust ära kasutades ja käendus on seotud kohustusega, milleks puudus hageja tahe, mistõttu seega käendusleping vastuolus heade kommetega ja tühine TsÜS § 84 järgi.
24.Hageja väitis, et käenduslepingust tuleneva kohustuse ulatus ning käendaja täitmisvõime on teineteise suhtes ebaproportsionaalsed, mistõttu on leping ka selle tõttu vastuolus heade
kommetega ja selle tõttu tühine. Eelpool tuvastas kohus, et hageja huvi oli käenduskohustuse andmisel suunatud sellele, et võimalikult vähenda oma majanduslikke riske.
25.Hageja väidetel pidi ettevõtu laenuks äriühingule (alustav ettevõte ) 5 aastaks 30000-300000 kr. olema tagatist andva käendaja netosissetulek 4000 krooni. Selle üle puudub pooltel vaidlus, kuid nimetatu nähtub ka hageja esitatud kostja sisemisest regulatsioonist (t lk 176). Kohtule esitatud KL ülema 22.12.2004 käskkirjast nr XXX (t lk 9 ) nähtub, et hageja palk oli 6910 kr + lisatasu 20% ametipalgast ning aastaks oli määratud lisatasu veel 3400 kr kuus, kokku seega 11962 kr ja seega netosissetulek ca 9200 krooni. Vaidlust polnud selles, et käenduslepingu sõlmimise ajal oli hagejal kaks õppelaenulepingut, mille järgi oleks igakuine makse 665,46 krooni, lisaks veel eluasemelaen (t lk 17, leping AS –ga SEB Pank) igakuise maksega 3151,95 krooni ja et lisaks pidi hageja tasuma õppemaksu 1000 krooni kuus. Kuigi hageja enda pangakonto väljavõtte kohaselt (t lk 38-41) perioodil 22.10.04-22.04.05 maksis ta õppelaenu vaid kord 1000 kr ja et Kaitsejõudude Peastaap on hüvitanud õppelaenu summas 1878,05 kr, ei nõustu kohus kostjaga, et hagejal selline kohustus puudus. Asjaolu, et kolmas isik on osaliselt täitnud võlgniku kohustust, ei tähenda, et sellist kohustust poleks hagejal olnud e. teisisõnu mõjutab sellise kohustuse olemasolu hageja varanduslikku olukorda ja võimalikke majanduslike riskide võtmist. Kuna õppelaenulepingute olemasolu kohta vaidlus puudus, ei pea kohus andma hinnangut täiendavalt esitatud lepingule (t lk 15, leping hageja ja kostja vahel). Seega nõustub kohus hagejaga, et lepingu sõlmimise ajal moodustasid tema kohustused ca 52% netosissetulekust (4817/9200*100). Esitatud krediidikomitee otsusest (t lk 177) ei nähtu, et hageja kui käeandaja tingimused oleksid hinnatud, sest see on tehtud 26.04.2005, st varem kui käendusleping sõlmiti /27.04.05/. Hageja vande alla antud seletustest nähtub, et ta teavitas kostjat käenduslepingu sõlmimise ajal Tallinna kontoris oma kohustustest ning kostja esindaja tõdes, et hageja varanduslik olukord võis tähendada seda, et hageja ei vasta käendaja tingimustule ning pangast lahkudes ei teadnud ta tegelikult, kas ta sobib käendajaks või mitte. Seletustest nähtub, et alles käenduslepingu sõlmimise esitatigi pangale vastavad andmed. Seega on hageja seletustega ka tõendatud, et hageja avaldas pangale andmeid oma varandusliku olukorra kohta lepingut sõlmides st alles pärast krediidikomitee otsust. Nimetu aga tähendab kohtu arvates seda, et kostja pidanuks tegelikult kaaluma, kas hageja käendus vastab tegelikult tema varanduslikule olukorrale ja laenulepingu kohustuste raskusele e. arvestama VÕS § 2 lg 2 alusel teise poole huvidega. Laenulepingust nähtuvalt on laenu ja igakuise intressi suurus ca 4208 krooni. Arvestades juba olemasolevaid kohustusi ning laenukohustust kuus kokku ca 9020 (4208+4817) krooni, moodustusid kohustused kokku hageja netosissetulekust 98%, st sisuliselt kogu sissetuleku. Käendusleping ja laenuleping on sõlmitud, mistõttu leiab kohus, et hageja varanduslikku olukorda ei ole faktiliselt arvesse võetud. Seega on tegemist käenduslepingu puhul tehinguga, mis on tehtud äärmiselt ebasoodsatel tingimustel, kuna selles on oluliselt tasakaalust välja vastastikused õigused ja kohustused ja seda hageja kahjuks, kus kohustuse võtmine paneb koos teiste varasemate kohustustega hagejale koormuse, mida varanduslikust olukorras tulenevalt on äärmiselt raske taluda. Mis puutub hageja väitesse, et pank pidanuks arvestama ka tulevikus tekkivate kohustustega, siis sellega siiski kohus ei nõustu, st lepingu sõlmimisel sai kostja arvestada ikkagi nende kohustustega, mis hagejal olid tollel hetkel olemas ja mitte sellega, mis ta täiendavalt endale hiljem soovis vabatahtlikult võtta ja võttis. Siinkohal peab kohus vajalikuks märkida, et hageja ise teadis oma võimalikke tuleviku soove, sh täiendavate laenude võtmise soove ning sellisel jätta kolmanda isiku, keda hageja nimetas hagis ka heaks tuttavaks, laen käendamata. Käenduslepingu sõlmimise ajal tulevikus võimaliku võetava kohustuse mittearvestamise etteheitmine kostjale, on kohtu arvates hageja poolt ise hea usu põhimõttega vastuolus käitumine. Eeltoodu alusel ei ole varandusliku olukorra ja lepingus õiguste ja kohustuste tasakaalu hindamisel olulised hageja poolt hiljem sõlmitud lepingud (laenuleping Sampo Pangaga ja selle muudatus, t lk 18, 25) ja kohus ei pea seetõttu neile hinnangut andma.
26.Arvestades aga lepingu sõlmimise ajal hagejal olnud kohustuste mahtu ja käendusega võetud kohustuste mahtu, leiab kohus, et poolte õigused ja kohustused on siiski hageja jaoks olulisel määral tasakaalust väljas, kostja ei ole arvestatud VÕS § 2 lg 2 järgi hageja huve ning seega leiab kohus, et nimetatud tasakaalu rikkumise tõttu on leping sõlmitud vastuolus heade kommetega lepingu sõlmimise ajal kehtinud TsÜS § 86 järgi ja on seega § 84 lg 1 1. lause alusel tühine ega oma õiguslikke tagajärgi. Seega ei ole märgitud käenduslepingust ka VÕS § 8 tulenevaid kohustusi kostja ees ega ole täimiseks kohustuslik.
27.Eeltoodu alusel tuleb tunnustada hageja esimest nõuet ja tuvastada, et tema ja kostja vahel 27.04.05 sõlmitud leping xxxon tühine ja hagi kuulub selle nõude osas rahuldamisele. Esimese nõude rahuldamise tõttu, jätab kohus hageja teise nõude rahuldamata TsMS § 370 ja § 442 lg 8 järgi ja ei pea seda põhjendamata. Seega jääb rahuldamata hageja alternatiivne nõue, milles ta palus tuvastada, et käenduslepingust ei ole hagejal kohustust tekkinud põhjusel, et põhikohustust, mille käendamiseks oli tema tahe suunatud, pole tekkinud.
28.Mis puutub hageja väidetesse sellest, kas laenu enda andmisel kolmandale isikule, on kostja järginud oma sisemisi reegleid ja vastavaid Eesti Panga nõudeid, siis ei oma need vaidluse lahendamisel tähtust, sest hageja ei ole vaidlustanud asjaolu, et laenuleping poleks kehtiv. Selle tõttu ei anna kohus hinnangut ka OÜ PKle esitatud liisingarvetele (t lk 100). Ka ei oma vaidluses olulist tähendust inglisekeelne laenu taotluse vorm (t lk 69), kuna ülalpool leidis kinnitust, et OÜ PK laenutaotlus aktsepteeriti krediitkomitee vastava otsusega ( töl 71) ja mis tehti enne kui käendusleping sõlmiti.
29.Hageja esitatud volikirjale (t lk 21) kohus hinnangut ei anna, kuna sellel ei põhine poolte väited. Vaidluses ei ole tähendust ka hageja ja kostja kirjavahetusel 2009.a. (t lk 168-175) koos maksekäsu kiirmenetluse vastavate dokumentidega, kuna sisuliselt kinnitavad need vaid pooltevahelisi erimeelsusi ja valmis olekut vaidlustada vastaspoole seisukohad kohtus mitte lepingute sisu. Olulist tähendust ei ole ka hageja avaldusel, millega nõudis välja kostjalt laenu- ja käenduslepingu dokumendid (t lk 27), kuna ülalpool tuvastas kohus teiste tõendite alusel lepingu tühisuse ja seega puudub vajadus anda selle nõudeavaldusele täiendavat hinnangut. Vaidluses ei oma tähtust ka kostja esitatud PK OÜ suhtes tehtud võlaarvestus (t lk 125) laenulepingu kohta, kuna vaidluse ei ole võla nõuet esitatud. Tsiviilasja hind, menetluskulude jaotus
30.Tsiviilasja hind on vastavalt TsMS § 125 hüve väärtus, mille hageja on õigustatud saama, antud juhul on see saadu vastavalt olematu kohustuse väärtus 192 400 krooni e. 12296,60 eurot.
31.Kuna hagi rahuldati täies ulatuses hageja esimese nõude osas teisel alusel ja alternatiivne nõue jäi rahuldamata, siis kohaldub kohtu arvates TsMS § 163 lg 1, st hagi kuulus osalisele rahuldamisele ning sellest lähtuvalt tuleb määrata ka menetluskulude jaotus. Kuivõrd hagi asjaoludest nähtuvalt oli asja nn põhiraskus seotud hageja I nõudega, mis põhines kahel alusel (lepingus tühisus põhikohustuse määratlematuse tõttu, tühisus seoses heade kommete vastuolus olemisega ning mis omakorda seostus nii lepingu sõlmimise asjaolude kui ka lepingus endas olevate õiguste ja tasakaalu kohustuste rikkumisega) ja kuna märgitud nõue kuulus ainult teatud alusel rahuldamisele, siis leiab kohus, et põhinõude ulatust arvestades tuleb jagada menetluskulu selliselt, et hageja menetluskulud jäävad 80% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 20% ulatuses hageja kanda.
32.Kohus määratles hagi esitamisel tasumisele kuuluva riigilõivu sellega, kui palju nõudis esialgselt kostja hagejalt võla tasumist (vt t lk 52), so 40550,97 krooni, mille võttiski kohus aluseks hagihinna määramisel hagi menetlusse võtmisel. Käesolevas vaidluses tuvastas kohus, et kuivõrd käendusleping on tühine, vabaneb hageja täielikult kohustuse kandmisest ning milleks on
käenduslepingu p 1 määratletud käendaja vastutuse piirmäär 192 400 krooni ning seda sõltumata sellest, kui suurt summat on kostja hagejalt faktiliselt nõudnud. Seega tuli tasuda riigilõivu märgitud hagilt mitte 7500 krooni (hageja on selle tasunud), vaid 20000 krooni, sest hagihind on 192 400 krooni. Seega on menetluses tasutud vähem lõivu 12500 krooni.
33.TsMS § 179 lg 1 alusel tuleb riigi kasuks välja mõista menetluskuluna vähemtasutud riigilõiv menetlusosalistelt proportsionaalselt menetluskulude jaotust arvestades. Kuna kostja kanda jäävad menetluskulud 80% ulatuses, tuleb vähemtasutud lõivust 80% ulatuses kostjalt välja mõista riigituludesse 10000 kr e 639,12 eurot /12500-st 80%/ ning hagejalt riigituludesse vastavalt 20% ulatuses 12500-st vastavalt 2500 krooni e 159,78 eurot.
34.TsMS § 179 lg 5 alusel tuleb märgitud lõiv tasuda riigituludesse 15 päeva jooksul arvates lahendi jõustumisest ning kooskõlas TsMS § 179 lg 7, 9 tuleb riigilõivu tasumisega viivitamise korral riigile välja mõista nii hagejalt kui kostjalt riigi kasuks viivis võlgnetavalt menetluskulult VÕS § 113 lg 1 2. lauses sätestatud määras kuni kulude tasumiseni.
35.Teiselt poolelt väljamõistetavate menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise avaldus tuleb maakohtule esitada 30 päeva jooksul arvates lahendi jõustumisest.
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.