2-13-36006/40 - Täitmine - Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue XXXOÜ esitas 02.07.2013 kohtule hagi Svenska Handelsbanken AB vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 022/2013/1473. Hagi kohaselt algatas kohtutäitur Elin Vilippus 06.03.2013 kostja avalduse ja Tallinna notar Ants Ainsoni 11.03.2008 notariaalse dokumendi nr XXX ja 15.07.2008 notariaalse dokumendi nr XXX ning Tallinna notar Aivar Mesikäpp 20.12.2011 notariaalse dokumendi nr XXX alusel täitemenetluse hageja suhtes. Nõude sisuks on hüpoteegiga tagatud nõue 2 328 605,80 eurot, lisanduvad täitekulud. Hageja sai täitmisteate kätte 22.03.2013. 22.07.2013 täitmisteatega andis kohtutäitur teada, et samas täiteasjas on esitanud kostja sundtäitmiseks ka XXXOÜ-ga sõlmitud juriidilise isiku laenulepingu nr XXX koos lisadega 1-5. Täitemenetlus on algatatud pahatahtlikult, sest läbirääkimised juriidilise isiku laenulepingu pikendamiseks on pooleli. 10.03.2014 teatas kostja, et käesolevas menetluses ei ole vaidlust selle üle, et kostja on XXXOÜ-ga sõlmitud laenulepingu nr XXX refinantseerinud. 11.03.2008 sõlmisid XXXja kostja notariaalse ühishüpoteegi seadmise lepingu (nr XXX). 15.07.2008 sõlmisid XXXja kostja notariaalse ühishüpoteegi seadmise lepingu (nr XXX). 20.12.2011 sõlmisid XXXja hageja notariaalse kinnisasjade ja nende mõtteliste osade mitterahalise sissemaksena üleandmise lepingu (nr XXX). Täitedokumentidele olid lisatud ka XXXja Svenska Handelsbanken AB Eesti filiaali vahel sõlmitud eraisiku laenulepingu nr XXX eritingimused koos lisadega 1-6 (edaspidi laenuleping 1); XXXja Svenska Handelsbanken AB Eesti filiaali vahel sõlmitud eraisiku laenulepingu nr XXX eritingimused koos lisadega 1-5 (edaspidi laenuleping nr 2); kostja 23.10.2012 teade nr XXX ja allkirjastamata XXXvõlgnevuse arvestus laenulepingute nr XXX ja nr XXX osas seisuga 04.03.2013. Hageja leiab, et sundtäitmine on lubamatu, kuna kostja on käitunud XXXlaenulepingute 1 ja 2 ning 11.03.2008 ja 15.07.2008 notariaalsete lepingute sõlmimisel heade kommete vastaselt, mis tingib hageja varale lepingute alusel seatud hüpoteekide tühisuse. Kostja andis laenulepingutega 1-3 laenu selleks, et saaks valmida OÜ XXX poolt rajatav XXX spa. Suulise kokkuleppe kohaselt pidi kogu laenulepingute 1-3 alusel saadud laen tagastatama OÜ XXXXXXspa opereerimisest tulenevast rahavoost. XXX tasuski kostja vaikival nõusolekul kostjalt laenulepingute 1 ja 2 alusel saadud ning OÜ-le XXX edasi antud laenu kostjale omakorda OÜ XXX tagasimaksetest alates 2008. A, kuni kostja sellise tegevuse 2011. a novembris ära keelas. XXX ja kostja leppisid ülalkirjeldatud laenulepingute sõlmimisel suuliselt kokku, et esialgselt sõlmitakse laenulepingud 1 ja 2 XXX ning seatakse tagatiseks hagejale hetkel kuuluv 11.03.2008 ja 15.07.2008 notariaalsete lepingute alusel hüpoteekidega koormatud vara, kuid OÜ XXX

tegevuse alustamise korral refinantseeritakse kostja poolt vastavad laenud OÜ XXX laenudena ja tagatakse OÜ XXX laenude teenindamiseks mõistlik graafik ning tähtaeg. Nii hageja kui XXX eeldasid 11.03.2008 ja 15.07.2008 notariaalsete lepingute ja laenulepingute 1 ja 2 sõlmimisel, et OÜ XXX tegevuse käivitumisel laenulepingud 1 ja 2 lõpetatakse ning 11.03.2008 ja 15.07.2008 notariaalsete lepingute alusel seatud hüpoteegid vabastatakse. Vastupidisel juhul ei oleks hetkel hagejale kuuluvale varale 11.03.2008 ja 15.07.2008 notariaalsete lepingute alusel hüpoteeke seatud. Sarnaselt XXXOÜ ja kostja vahel sõlmitud laenulepingule nr XXX pidi ka XXX ja XXX XXXOÜ poolt ülevõtmisel laenuleping sõlmitama 5-aastase tähtajaga ning 15-aastase annuiteetgraafikuga, sh suuline kokkulepe, et laenu pikendamine toimub iga 5 aasta tagant, tagamaks kõikide XXXOÜ kohustuste rahastamine, sh laenulepingute 1 ja 2 täitmine. Tagamistehingud, mis on tehtud lepingus kajastamata suuliste lisatingimuste ajendil on tühised kui heade kommete vastased tehingud. Ka 11.03.2008 ja 15.07.2008 notariaalsed lepingud on seetõttu tühised ning laenulepingud 1 ja 2 oleksid jäänud sõlmimata, kui nende sõlmimisel oleks olnud teada, et kostja ei kavatse suuliselt antud kokkulepetest kinni pidada. Kostja ei ole hinnanud laenusaajate krediidivõimekust krediidiasutusele nõutavate standardite kohaselt ega järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kostja kohustuse rikkumise tõttu tekib sundtäitmise läbiviimisel hagejale varaline kahju. Riigikohtu praktika kohaselt on krediidiasutus kohustatud viima läbi krediiditaotleja nn. krediidivõimekuse analüüsi ja ühtlasi teavitamata riskidest võimalikke tagatise andjaid ning järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet ja kirjeldatud asjaolude järgimata jätmisel on krediidiasutus kohustatud hüvitama tekitatud kahju. Kostja on rikkunud enda tegevusega nii vastutustundliku laenamise kui ka krediidivõime hindamise põhimõtteid. Selle tõttu on põhjustanud kostja hagejale kahju kostja kasuks hüpoteekidega koormatud vara täitemenetluses kaotamise võimaluse tekitamisega ning hageja tuleks asetada olukorda, milles ta oleks olnud, kui 11.03.2008 ja 15.07.2008 notariaalsete lepingute alusel ei oleks kostja kasuks hüpoteeke seatud. 11.03.2008 ja 15.07.2008 notariaalsete lepingute tagatiskokkulepetega ei ole tagatud ühtegi kehtivat nõuet. 11.03.2008 ja 15.07.2008 notariaalsed lepingud on sõlmitud XXX ja Svenska Handelsbanken AB vahel, kuid laenulepingud 1 ja 2 XXX ja Svenska Handelsbanken AB Eesti filiaali vahel. Tagatiskokkulepe sisaldub lepingu punktis 3.2.2. ja lepingus on defineeritud hüpoteegipidaja kui Svenska Handelsbanken AB. Tagatiskokkuleppega ei ole tagatud omaniku ja Svenska Handelsbanken AB Eesti filiaali vahel sõlmitavad kokkulepped. Sarnane regulatsioon sisaldub ka lepingu 2 punktis 3.2.2. Seega on täitedokumentidest võimatu järeldada, et sissnõudjal Svenska Handelsbanken AB-l oleks nõue, mille täitmist saaks 11.03.2008 ja 15.07.2008 notariaalsete lepingute alusel seatud hüpoteekide arvelt nõuda. Kui tagatiskokkuleppest ei tulene otse, et hüpoteekidega on tagatud XXX ja Svenska Handelsbanken AB Eesti filiaali vahel sõlmitud kokkulepped, siis tuleks 11.03.2008 ja 15.07.2008 notariaalsete lepingute alusel algatatud sundtäitmine tunnistada lubamatuks. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud.

Kostja on täitemenetluse algatamisel XXX laenulepingutest ja XXXOÜ laenulepingust tuleneva võlgnevuse sissenõudmiseks käitunud heas usus ning tsiviilkäibes tavapärasel ja aktsepteeritaval viisil, kusjuures eelnevalt on kostja andnud korduvalt võimalusi oma kohustuste vabatahtlikuks täitmiseks, sealhulgas nende refinantseerimiseks. Kostja ei ole 11.03.2008 ja 15.07.2008 notariaalsete lepingute ja laenulepingute 1 ja 2 sõlmimisel käitunud heade kommete vastaselt. Kostja ei vaidlustada, et laenulepingute 1 ja 2 alusel antud laenu kasutusotstarbeks oli XXXOÜ poolt rajatava XXX spa ehitustegevuse ja äritegevuse alustamise finantseerimine, st tegemist ei olnud eluasemelaenu ega tarbijakrediidiga, vaid XXXile viimase majandus- ja kutsetegevusega seoses väljastatud laenutoodetega. Hageja väide suulisest kokkuleppest, mille kohaselt laenud pidi tagastatama tervikuna XXXOÜ poolt XXX spa opereerimisest genereeritavast rahavoost, on paljasõnaline. Hageja vastav väide on otseses vastuolus nii XXXOÜ laenulepingu eritingimuste punktiga 1.14 kui ka 22.10.2010 hageja ja XXX poolt allkirjastatud laenude allutamise kokkuleppega. Kostja ei ole kunagi aktsepteerinud XXX laenulepingute teenindamist XXXOÜ poolt. Kostja töötajad XXX ja XXX on korduvalt teavitanud nii XXX kui ka XXXOÜ finantsjuhti sellest, et ei ole lubatav XXX laenulepingute alusel tagasimaksete tegemine XXXOÜ poolt. Eksitav on hageja väide, justkui oleks kostja alates novembrist 2011 keelanud ära varasemalt justkui lubatavate tagasimaksete jätkamist XXXOÜ poolt. XXXOÜ on olnud alates 23.04.2013 viivituses oma laenulepingust tulenevate kohustuste täitmisega ja on arusaamatu, milliste vahendite arvelt pidanuks XXXOÜ XXX laenulepingute järgseid tagasimakseid teostama. Isegi juhul, kui hageja meelevaldse käsitlusega nõustuda, siis pidanuks kostja ikkagi pöörduma XXX laenulepingutest tulenevate nõuete maksmapanekuks kohtutäituri poole. XXX ja kostja vahel ei ole kunagi sõlmitud kokkulepet, mille kohaselt tuleks XXX laenulepingud XXXOÜ tegevuse alustamise korral refinantseerida XXXOÜ laenudena. Laenulepingu 2 eritingimuste punkti 1.5 kohaselt oli laenu kasutamise eesmärgiks XXXOÜ laenulepingu nr 9983 refinantseerimine. Ebaloogiline on hageja väide, justkui sõlminuks XXX ja kostja laenulepingu 2 eesmärgiga refinantseerida XXXOÜ olemasolevad laenukohustused üksnes selleks, et XXXOÜ tegevuse käivitumisel refinantseerida sõlmitud laenuleping omakorda XXXOÜ laenuna. Hageja väited XXX laenulepingute refinantseerimise kokkuleppe osas on ka vastuolulised. Juhul, kui poolte vahel oleks eksisteerinud hageja poolt kirjeldatud kokkulepped, siis oleks XXX laenulepingud sõlmitud koheselt XXXOÜ-a, kuivõrd puudunuks mistahes vajadus sõlmida laenulepinguid formaalselt XXX nimel olukorras, kus laene pidi teenindama hakkama XXXOÜ ja väidetavalt eksisteeris ka kokkulepe XXX laenulepingute refinantseerimiseks XXXOÜ laenudena lähitulevikus. Hageja väide, justkui oleks hageja tagatiste andmisel lähtunud eeldusest, et XXX laenulepingud lõpetatakse ja tagatised vabastatakse XXXOÜ tegevuse käivitumisel, on vastuolus hagiavaldusele lisatud tõenditega. 11.03.2008 notariaalse lepingu punkti 3.2.3 kohaselt tagas seatud ühishüpoteek muuhulgas kostja olemasolevaid ja tulevikus sõlmitavatest võlaõiguslikest lepingutest tulenevaid nõudeid XXXOÜ vastu. Seega ei võimaldaks XXX laenulepingute „lõpetamine“ isegi teoreetiliselt vabastada XXX

ja XXX kinnistuid kostja kasuks seatud ühishüpoteegist, vaid kõnealune ühishüpoteek jääks tagama XXXOÜ laenulepingust tulenevaid kostja nõudeid. Meelevaldne on hageja seisukoht, justkui lasuks kostjal kohustus XXX laenulepingutest tuleneva XXX võlgnevuse refinantseerimiseks XXXOÜ laenudena, kusjuures refinantseerimisega kaasneks kostja kohustus hageja poolt antud tagatiste (osaliseks) vabastamiseks. Kostjal ei ole krediidiasutusena võimalik tagatisteta laenu anda. Seega isegi juhul, kui eeldada kostja kohustust tagada laenulepingute refinantseerimine, siis ei kaasnenuks sellega ühelgi juhul olemasolevatest tagatistest loobumine ilma, et neid oleks asendatud samaväärsete tagatistega. Hageja jätab tähelepanuta, et XXXOÜ ei ole täitnud tema laenulepingust tulenevaid kohustusi, mistõttu on põhjendamatu eeldus, justkui oleks XXXOÜ võimeline teenindama täiendavalt XXX laenulepingute võimaliku refinantseerimisega kaasnevaid laenukohustusi. XXX ega hageja ei saanud mõistlikult eeldada, et kostja nõustub laenukohustuste refinantseerimisega sõltumata XXXOÜ majanduslikust seisukorrast refinantseerimise taotlemise aja seisuga. Käesoleval juhul on hageja üldsõnaliselt deklareerinud XXX laenulepingute ja 11.03.2008 ja 15.07.2008 notariaalsete lepingute tühisust nende vastuolu tõttu heade kommetega selgitamata seejuures, milles konkreetselt heade kommete vastasus seisneb. Hageja viidatud Tallinna Ringkonnakohtu lahendis nr 2-09-39230 on kohtud leidnud, et käenduslepingu sõlmimisel kasutas krediidiasutus ära käendaja kogenematust ning et käendusleping sõlmiti käendaja jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel. Hageja poolt viidatud lahendis on heade kommete vastasuse sisustamisel tuginetud TsÜS § 86 lg 2. Hageja ei ole vastavatele asjaoludele hagiavalduses tuginenud. Ainuüksi tagatislepingus teatud suuliste lisatingimuste väidetav kajastamata jätmine ei ole iseseisvaks aluseks tagatislepingu tühiseks tunnistamisele nende vastuolu tõttu heade kommetega. Isegi hageja poolt viidatud refinantseerimiskokkuleppe olemasolu eeldades ei järelduks sellest lepingute heade kommetega vastuolu, kuivõrd pikaajalist ärikogemust omava isikuna ei saanud XXX mõistlikult eeldada, et XXX laenulepingute refinantseerimine on võimalik igal juhul sõltumata muutustest XXXOÜ finantsolukorras või üldises majanduskeskkonnas. Käesoleval juhul on XXX laenulepingute näol tegemist lühiajaliste investeerimislaenudega, mille osas vastutustundliku laenamise põhimõte rakendamisele ei kuulu. Isegi juhul, kui vastava põhimõtte kohaldatavust eeldada, jääb hagiavaldusest arusaamatuks, milles seisneb hageja hinnangul selle rikkumine. Riigikohtu lahendist nr 3-2-1-136-12 ei tulene, et krediidiasutustel lasub imperatiivne kohustus krediiditaotleja krediidivõimekuse analüüsi läbiviimiseks ja/või tagatise andjate krediidi väljastamisega seotud riskidest teavitamiseks. Nõutavad ja krediiditurul tavapärased analüüsid on kostja poolt teostatud nii XXX kui XXXOÜ suhtes. Hageja poolt viidatud tagatise andjate teavitamiskohustus ei ole sarnaselt vastutustundliku laenamise põhimõttega antud juhul relevantne. Kuigi XXX laenulepingutest tulenevaid kohustusi tagav tagatisvara kuulub käesoleval hetkel hagejale, oli tagatisvara omanikuks 11.03.2008 ja 15.07.2008 notariaalsete lepingute sõlmimisel XXX. Hageja sai tagatisvara omanikuks ühishüpoteekide seadmise järgselt ja sellega rikkus XXX endale kostja ees võetud kohustusi. Seega ei eksisteerinud kostjal hageja suhtes mistahes

häid pangandustavasid ja vastutustundliku laenamise põhimõtet. Finantsinspektsiooni juhatuse 01.12.2010 otsusega nr 1.1-7/61 kehtestatud ja 27.02.2013 otsusega nr 1.1-7/21 täiendatud “Vastutustundliku laenamise nõuete“ punkti 3.1 järgi kohaldub vastutustundliku laenamise põhimõte üksnes tarbijakrediidi ja eluasemelaenu lepingute sõlmimisel. Kohus nõustub kostjaga, et käesoleval juhul on XXX sõlmitud laenulepingute näol tegemist lühiajaliste investeerimislaenudega, mille osas vastutustundliku laenamise põhimõte rakendamisele ei kuulu. Kohus leiab, et kui isegi nõustuda hagejaga selles, et hageja (kui tarbija) puhul tuli kostjal järgida vastutustundliku laenamise põhimõtteid ning põhimõtte järgimiseks hinnata laenu väljastamisel laenuvõtja XXX krediidivõimekust, siis on kostja hinnanud XXX krediidivõimekust. 26.02.2014 toimunud istungil andis XXX tunnistajana ütlusi (II kd lk 126), mille kohaselt pidas ta ta panga poolt ebaausaks võtteks seda, et laenu tagatiseks antud kinnisvara ületas mitmekordselt laenusumma. XXX kinnitas, et laenu andmise hetkel oli tema vara väärtus oluliselt suurem kui laenu summa ja varale seatud hüpoteek. Tunnistaja selgituste kohaselt oli tema vara kogu väärtus 800 miljonit eurot ning ta kinnitas, et laenu saamise hetkel oli tal piisavalt vara, et laenu teenindada ja pank oli sellest teadlik. Samuti kinnitas tunnistaja (II kd lk 129), et tal oli laenulepingute sõlmimisel olemas piisav rahavoog laenude tagasimaksmiseks, kuna ta oli OÜ XXX aktsionär ja sai dividenditulu. Samuti oli tal isiklikke vahendeid – säästud ja kinnisvara müügist laekuvad vahendid. Samuti on tunnistaja kinnitanud, et ta on majandusmagistri haridusega (II kd lk 130). Tunnistaja XXX selgitas (II kd lk 133), et XXX oli laenulepingute sõlmimisel seotud 47 ettevõttega. Kohtu hinnangul on majandusmagistri haridusega ja mitmete äriühingute juhatuses tegutsev isik suuteline piisavalt tagatise andjana hindama, kas tal on laenuvõtjana piisavalt vara, et laenu teenindada.

tuleks 11.03.2008 ja 15.07.2008 notariaalsete lepingute alusel algatatud sundtäitmine tunnistada lubamatuks. Kostja on seisukohal, et välismaise äriühingu filiaali nimel tehtud tehingutest tekivad õigused ja kohustused välismaa äriühingule ning vastavaid õigusi ja kohustusi on äriühingu nimel pädev teostama filiaal. Vastavalt äriseadustiku (ÄS) § 384 lõikele 1 ja 2 kui välismaa äriühing tahab oma nimel Eestis püsivalt pakkuda kaupu või teenuseid, peab ta äriregistrisse kandma filiaali. Filiaal ei ole juriidiline isik. Äriühing vastutab filiaali tegevusest tulenevate kohustuste eest. Seega saab välismaa äriühing Eestis tegutseda vaid läbi filiaali, kuid filiaal ei ole eraldi juriidiline isik. Kohus nõustub kostjaga ja leiab, et Svenska Handelsbanken AB ja tema Eesti filiaali ei saa käsitada eraldi isikutena. Õiguslikult ei oma tähendust asjaolu, et XXX laenulepingud on sõlminud Svenska Handelsbanken AB Eesti filiaal, kuid ühishüpoteegid on kinnistusraamatusse kantud Svenska Handelsbanken AB kui juriidilise isiku nimele. Filiaali poolt sõlmitud lepingutest tulenevad õigused saavad tekkida ja tekivadki üksnes ja ainult äriühingul. Äriühing saab oma õigusi maksma panna filiaali kaudu. Asjakohane on kostja viide Riigikohtu lahendite nr 3-2-1-3-10 punktis 11 ja nr 3-2-1-98-10 punktis 13 märgitud sarnastele seisukohtadele. Lisaks on Tallinna Ringkonnakohus 06.09.2013 määruse (I kd lk 138-146) tsiviilasjas nr 2-13-20331 punktis 33 (I kd lk 144) selgitanud mh, et Svenska Handelsbanken AB ja tema Eesti filiaali ei saa käsitada eraldi isikutena. Seega saab Svenska Handelsbanken AB Eestis oma õigusi teostada Svenska Handelsbanken AB Eesti filiaal kaudu ning täitemenetlust ei mõjuta asjaolu, et laenulepingud on XXX sõlminud Svenska Handelsbanken AB Eesti filiaal, kuid tagatislepingud on XXX sõlminud Svenska Handelsbanken AB. Menetluskulude jaotus Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lõigetele 1 ja 2 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kuna kohus jättis hagi rahuldamata, jäävad kõik menetluskulud hageja kanda. Kostja võib kooskõlas TsMS § 174 lõikega 1 nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hagi tagamisest 05.08.2013 määrusega rahuldas kohus XXXOÜ taotluse hagi tagamiseks ning peatas hagi tagamiseks täitemenetluse täiteasjas nr 022/2013/1473 kuni tsiviilasjas nr 2-13-36006 tehtava kohtulahendi jõustumiseni. TsMS § 386 lg 4 kohaselt tühistab kohus hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata.