2-07-18886
Kohus
Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja
Kohtukoosseis
kohtunik Indrek Parrest
Otsuse tegemise aeg ja koht
17. jaanuar 2011.a, Tallinn
Tsiviilasja number
2-07-18886
Tsiviilasi
V P hagi M P vastu kinnistusraamatu kande tegemiseks
nõusoleku
andmise
kohustuse
tuvastamiseks Tsiviilasja hind
958,67 eurot (15 000 krooni)
Menetlusosalised ja nende
-
hageja: V P (isikukood xxx; elukoht xxx)
esindajad
-
hageja esindaja: vandeadvokaat Margus Viira (Kentmanni Kentmanni
Advokaadibüroo; 15,
Tallinn
10116;
asukoht e-post
kostja I: M P (isikukood xxx; elukoht xxx)
-
kostja II: EK(isikukood XXX; elukoht XXX)
-
kostjate lepinguline esindaja: Age V (Tartu Ülikooli Õigusteaduskond )
Kohtuistungi toimumise aeg Kohtuistungil osalenud isikud
15. detsember 2010.a -
hageja esindaja Margus V
-
Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud hageja V P kanda. 1(7)
2-07-18886 Edasikaebamise kord Käesoleva
kohtuotsuse
peale
on
õigus
esitada
apellatsioonkaebus
Tallinna
Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest 17. jaanuaril 2011.a. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohtu selgitus menetlusabi taotlemise kohta Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUDED
2-07-18886 hoone ja vastutasuks lubab kostja I hagejal kasutada hoonet tasuta ja hoolitseda hageja eest elu lõpuni. Vastavalt AÕS § 225 lg-le 1 koormab isiklik kasutusõigus kinnisasja selliselt, et isik, kelle kasuks see on seatud, on õigustatud kinnisasja teatud viisil kasutama või teostama kinnisasja suhtes teatud õigust, mis oma sisult vastab mõnele reaalservituudile. AÕS § 228 järgi kohaldatakse lisaks AÕS §-des 225-227 sätestatule isiklikule kasutusõigusele reaalservituudi vastavaid sätteid. Kui isiklik kasutusõigus on seotud valdamisega, kohaldatakse kasutusvalduse vastavaid sätteid. Seega oli hageja õigustatud nõudma kinkelepingu alusel enda kasuks kasutusvalduse või isikliku kasutusõiguse märke tegemist kinnistusraamtusse. Hageja on proovinud kostja I nõusolekut märke tegemiseks kinnistusraamatusse saada kohtuväliselt, kuid kostja I ei ole isegi telefonikõnedele vastanud. Hageja märgib, et vaidlusalune kinnistu kanti 25. mai 1999.a avalduse alusel kinnistusraamatusse 26. augustil 1999.a. Seega sõlmiti kinkeleping lepingu objektiks oleva vallasasja suhtes enne selle kinnistusraamatusse kandmist ja selle muutumist kinnisasjaks. Seetõttu ei olnud kinkelepingu sõlmimise ajal võimalik teha kinkija kasuks märget kinnistusraamatusse (puudus kinnisasi) kasutusvalduse või isikliku kasutusõiguse seadmiseks. Samas ei muutunud midagi hageja õigustes peale kinkelepingu objektiks oleva vallasasja muutumist kinnisasjaks, st hagejal oli ja on õigus kinkelepingust tulenevalt tema kasuks kasutusvalduse või isikliku kasutusõiguse märke tegemiseks kinnistusraamatusse. Nimetatud seisukohta kinnitab ka Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-109-07 (p 31). Hageja hinnangul ei saa kostja II olla vaidlusaluse kinnisasja heauskne omandaja. Kostja II pidi teadma, et hagejal on kinkelepingust tulenev õigus Tallinnas aadressil XXXasuva kinnistu tähtajatuks ja tasuta kasutamiseks. Arvestades kostjate vahel tehtud tehingu asjaolusid ja tingimusi ei saa kostja II heausksust hageja arvates isegi eeldada. Kinnistu võõrandamine kostja I poolt toimus kinke teel, s.o tasuta, poolelioleva kohtuvaidluse ajal ning isikule, kes hagejale teadaolevalt on kostja I elukaaslase poeg. Samuti ei saa eeldada, et kostja II ei teadnud vaidlusaluse kinnistu omandamise ajal hagi esitamisest kostja I vastu, mistõttu TsMS § 460 lg-s 2 sätestatu kostja II suhtes ei kohaldu.
2-07-18886 449 lg-ga 3 tsiviilasjas menetlust (vt toimik, I kd, lk 132-133). Nimetatud vaheotsust menetlusosalised ei vaidlustanud.
2-07-18886 on kõnealusel lepingupunktil üksnes võlaõiguslik sisu ning mingeid asjaõiguslikke kokkuleppeid see ei sisalda. Samuti vaidlevad pooled selle üle, kas kostja II oli Tallinnas aadressil XXX asuva kinnistu omandamisel kostjalt I hageja väidetavate asjaõiguste puudumise suhtes heauskne.
2-07-18886 tähtajatu tasuta kasutamise lepingu. Alates 1. juulist 2002.a tuleb sellele lepingule võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 12 lg-st 1 lähtuvalt kohaldada VÕS §-des 389 jj sätestatut. Hageja ja kostja I vaheline tasuta kasutamise leping on võlaõigusliku tehinguna täitmiseks kohustuslik üksnes selle pooltele (VÕS § 8 lg 1) ning lepingu kohta kinnistusraamatusse märke tegemist kasutaja nõuda ei saa. Seega puudus ja puudub kostjatel kohustus hagetavate nõusolekute andmiseks ning hagi rahuldamisele ei kuulu. Kostja II poolt kinnisasja heausksuse omandamise küsimust esitatud nõuete kontekstis eeltoodut arvestades ei tõusetu. Kinnistusraamatu andmed registriossa nr XXX kantud kinnistu kohta olid selle omandamise ajal hagi aluseks olevatel asjaoludel õiged.
2-07-18886 toimunud hagi tagamine lähtudes TsMS § 386 lg-s 4 sätestatust käesoleva kohtuotsusega tühistamisele.
Indrek Parrest kohtunik
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.