TSÜS › Piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määramine

TsiviilasiJõustunudViru Maakohus Narva kohtumaja · 14.01.2011

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Viru Maakohus Narva kohtumaja
Kohtuasja number: 2-10-58426/9
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: TSÜS › Piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määramine
Menetlusliik: Hagita menetlus
Kuulutamise aeg: 14.01.2011
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 1360

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-10-58426

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Geete Lahi

Määruse tegemise aeg ja koht

14. jaanuar 2011.a, Narva kohtumaja

Tsiviilasja number

2-10-58426

Tsiviilasi

Sillamäe linna avaldus täisealisele isikule eestkostja määramiseks

Menetlusosalised ja nende esindajad

Avaldaja Sillamäe linn (Sillamäe Linnavalitsuse kaudu) lepinguline esindaja Marina Fedorenko Asjast puudutatud isikud T S (isik, kellele eestkostja määramist taotletakse, isikukood XXX, elukoht XXX) T S esindaja riigi õigusabi korras Irina Gromtsev L V (eestkostja kandidaat, isikukood XXX, elukoht XXX)

Asja lahendamise viis

Kirjalik menetlus

Resolutsioon

1.Rahuldada Sillamäe linna avaldus.

2.Määrata T S eestkostjaks Ljubov Vihhareva kellele anda esindusõigus eestkostetava T S kõikide tehingute tegemisel ning asjade ajamisel.

3.Kohus otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise hiljemalt 14. jaanuaril 2016.a.

4.L V on T S seaduslik esindaja ning on kohustatud: - kaitsma eestkostetava varalisi ja isiklikke õigusi ning huve, samuti hoolitsema selle eest, et eestkostetav saaks vajalikul määral ravi- ja sotsiaalteenuseid; - teatama kohtule ja valla- või linnavalitsusele, kui ta saab teada asjaoludest, mis võimaldavad eestkoste lõpetada või eestkostja ülesandeid piirata või laiendada; - esitama kohtule kirjaliku nimekirja eestkostetava vara kohta ühe kuu jooksul alates kohtumääruse kättesaamisest. Nimekirjas esitatakse teave kuni nimekirja koostamiseni vara koosseisus toimunud muutuste kohta; - esitama eestkostetava vara valitsemise ja eestkostja muude ülesannete täitmise kohta kohtule kirjaliku iga-aastase aruande oma ülesannete täitmisest iga aasta 01.detsembriks. Aruandes tuuakse eraldi välja tehtud kulutused ning lisatakse neid tõendavad dokumendid; - teatama kohtule oma elukoha muutusest.

Sarnased lahendid

TSÜS

7.Toimetada määrus kätte menetlusosalistele. Määrus kehtib ja kuulub täitmisele alates määruse eestkostjale teatavaks tegemisest. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse puudutatud isikule kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Asjaolud ja menetluse käik Sillamäe linn esitas 23.11.2010.a Viru Maakohtule avalduse T S eestkostja määramiseks. Avalduse kohaselt on T S diagnoositud psüühikahäire, mille tõttu ei suuda T S kestvalt oma tegudest aru saada ja neid juhtida, mis sunnib vormistama eestkostet tema ööpäevaseks hoolduseks, kontrolliks tema tegude üle ning tema varaliste ja isiklike õiguste ja huvide kaitseks. Psüühilise seisundi tõttu vajab T S igapäevases elus kõrvalabi, juhendamist ja järelevalvet eneseteeninduses ning olmeprobleemide lahendamisel, kuna võib oma tegevuse või tegevusetusega tekitada kahju iseenda elule ja tervisele. T S ei ole suuteline enda eest hoolitsema, ostma toiduaineid, kasutama rahalisi vahendeid enda toimetulekuks. L V avaldas soovi olla ema eestkostja. Tema omadused ja võimed ning suhted emaga võimaldavad tal täita eestkostja kohustusi. T S esindaja arvamus T S riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaadi vanemabi Irina Gromtsev esitas kohtule kirjaliku arvamuse, milles toetab Sillamäe linna avaldust. Arvamuse kohaselt on esindaja esindatavaga tema elukohas kohtunud. Esindajal puuduvad vastuväited eestkostja kandidaadi suhtes. T S avaldas esindajale, et tütar Ljuba hoolitseb tema eest ja ta armastab teda. Esindaja leiab, et T S vajab eestkostet. Ta ei ole võimeline ilma kõrvalise abita ja juhtimiseta tulema toime oma igapäevaeluga, seda enam ei ole ta võimeline iseseisvalt kaitsma oma õigusi ja huve. T S oma tervisliku seisundi tõttu vajab pidevat järelevalvet ja hoolitsust. Kohtupsühhiaatriaekspertiis Viru Maakohtu 24.11.2010.a määruse alusel viidi läbi ambulatoorne kohtupsühhiaatriaekspertiis T S psüühilise seisundi kindlaksmääramiseks. Ekspertiis on tehtud 06.12.2010.a. ning kohtule on 14.12.2010.a. esitatud ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi akt nr 45. Akti kohaselt tuli ekspert Aleksandr Spivak järeldusele, et T S kannatab kroonilise psüühilise haiguse all, vaskulaarse nõrgamõistuslikkuse (dementsuse) vormis. T S vaimne seisund ei luba tal adekvaatselt aru saada oma tegude tähendusest ega neid juhtida, oma elu iseseisvalt korraldada, langetada otsuseid, teha tehinguid, sealhulgas pisitehinguid. Vaimne seisund ei võimalda teda ära kuulata kohtuistungil ega tema tavalises keskkonas, kuna see võib tema seisundit halvendada. Eestkostet vajab T S kuni oma elupäevade lõpuni, kuna vaimse seisundi paranemisele ei viita midagi. Seisund võib veelgi halveneda. Eestkostja peab tema igapäevaelu korraldama, langetama tema eest otsuseid, tegema tehinguid, sealhulgas pisitehinguid. Eestkostja kandidaadi seisukoht

2-10-58426 L V on andnud kirjaliku nõusoleku ja kinnitanud oma nõusolekut T S eestkostjaks olemiseks. Kohtumääruse põhjendused Kohus, analüüsinud T S esindaja ja puudutatud isiku seisukohti ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, leiab, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 5 ja 6 alusel lahendab kohus täisealisele piiratud teovõimega isikule eestkostja määramise ja isiku paigutamise kinnisesse asutusse hagita menetluses. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 8 lg 3 kohaselt võib kohus määrata eestkostja isikule, kes vaimuhaiguse või nõrgamõistuslikkuse tõttu kestvalt ei suuda oma tegude tähendusest aru saada või neid juhtida. Sellisel juhul eeldatakse, et isik on piiratud teovõimega. PKS § 202 kohaselt täisealise eestkostele kohaldatakse lapse eestkostet reguleerivaid sätteid, kui sellest peatükist või täisealiste eestkoste sisust ei tulene teisiti. PKS § 203 lg 1 kohaselt kui täisealine ei suuda vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, määrab kohus tema enda, tema vanema, abikaasa või täisealise lapse või valla- või linnavalitsuse avalduse alusel või omal algatusel talle eestkostja. Avalduse kohaselt vajab T S vaimse seisundi tõttu igapäevases elus järelevalvet, juhendamist ja kõrvalabi. Avaldaja arvamusel ei saa T S ühtegi tehingut iseseisvalt teha ning eestkostjale tuleb anda esindusõigus kõikide tehingute tegemisel ning asjade ajamisel. Ekspert psühhiaater Aleksandr Spivak tuli järeldusele, et T S kannatab kroonilise psüühilise haiguse all, vaskulaarse nõrgamõislikkuse (dementsus) vormis. Vaimse seisundi tõttu ei ole T S suuteline aru saama oma tegude tähendusest ega neid juhtima, oma elu iseseisvalt korraldama, langetama otsuseid, tegema tehinguid, sh pisitehinguid ning ta vajab eestkostet kuni oma elupäevade lõpuni. Seega on kohtu arvates tuvastatud nii avaldaja, T S esindaja kui eksperdi arvamusega, et T S vajab eestkostet, sest T S ei suuda oma vaimse seisundi tõttu kestvalt aru saada oma tegudest ja neid juhtida. TsMS § 524 lg 1 kohaselt kuulub kohus isiklikult ära isiku, kellele eestkoste seadmist menetletakse. Ekspertiisi akti kohaselt tuli ekspert järeldusele, et T S ei ole võimalik ära kuulata kohtuistungil ega tema tavalises keskkonnas, kuna see võib tema seisundit halvendada. Kohus ei pea põhjendatuks T S veelkordset ärakuulamist. Tema tahe on välja selgitatud riigi õigusabi korras määratud esindaja kaudu. PKS § 204 lg 1 kohaselt eestkostjaks määratakse füüsiline isik, kes oma isikuomadustelt ja võimetelt sobib määratud ülesannetes eestkostetava huve kaitsma. Eestkostjat määrates arvestatakse ka tema ja eestkostetava vahelisi suhteid. PKS § 204 lg 4 kohaselt võib isiku eestkostjaks määrata tema nõusolekul. Vastavalt TsMS § 525 lg 3 kohus kuulab enne eestkostja määramist ära ka isiku, kelle eestkostjaks määramist taotletakse või keda kohus kavatseb eestkostjaks nimetada, ja võimaliku avaldaja.

2-10-58426 L V on andnud oma nõusoleku T S eestkostjaks olemiseks. T S eestkostja määramise alused on tuvastatud. Kohus leiab, et L V on eestkostjaks sobiv isik ning oma isikuomadustelt ja võimetelt sobib eestkostetava huve kaitsma ja eestkostja ülesandeid täitma. Seega on põhjendatud määrata T S eestkostjaks L V. Vastavalt TsMS § 526 lg 2 p 5 märgitakse eestkostja määramise määruses aeg, millal kohus hiljemalt otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt eestkostja määratud aeg ei või olla pikem kui viis aastat määruse tegemisest alates ning lg 5 kohaselt kui kohus seab eestkoste eestkostetava kõigi asjade ajamiseks või kui eestkostja ülesannete ringi selliselt laiendatakse, et tal keelatakse kõikide tehingute tegemine, loetakse lisaks, et eestkostetav on tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja ta kaotab hääleõiguse. Kohus leiab, et eestkostja tuleb määrata T S kõigi asjade ajamiseks ning TsMS § 526 lg 5 alusel tuleb lugeda, et T S on tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja kaotab hääleõiguse. PKS § 203 lg 4 kohaselt kohus kontrollib iga kolme aasta järel, kas eestkoste jätkumine eestkostetava üle on eestkostetava huvide kaitseks vajalik ning kas on alust eestkostja ülesandeid laiendada või kitsendada. Kohus seab T S üle eestkoste tähtajaga viis aastat, seejärel otsustab kohus eestkoste lõpetamise või pikendamise. TsMS § 526 lg 4 kohaselt eestkoste seadmise määrus annab eestkostjale eestkostetava esindamise õiguse. Eestkostja on eestkostetava seaduslik esindaja (PKS § 179 lg 1). PKS § 172 kohaselt kuulub eestkostjale nii isikuhooldus- kui ka varahooldusõigus. TsMS § 194 lg 2 tulenevalt eestkostetava vara valitsemise ja eestkostja muude ülesannete täitmise kohta esitab eestkostja kohtule iga-aastase kirjaliku aruande. Aruandes tuuakse eraldi välja tehtud kulutused ning lisatakse neid tõendavad dokumendid. TsMS § 172 lg 1 ja 3 alusel tuleb jätta menetlusosaliste kantud menetluskulud nende endi kanda ning muud menetluskulud (riigi õigusabi) riigi kanda.