TSÜS › Piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määramine

Tsiviilasi nr 2-10-26698

MENETLUSKULUDE JAOTUS

Avaldaja menetluskulud jäävad avaldaja kanda ja ülejäänud menetluskulud riigi kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse isik, kellele eestkostja määramist menetleti, eestkostjaks määratu, samuti isiku, kellele eestkostja määramist menetleti, abikaasa, otseliinis sugulane, isiku enda nimetatud lähedane isik (usaldusisik) või isiku elukohajärgne valla- või linnavalitsus 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõivu 25, 56 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud Narva linna Sotsiaalabiameti poolt 04.06.2010.a kohtule esitatud avalduse kohaselt on V P vanaduspensionär ning tal oli 2005 raske peatrauma. Peale peatraumat viibis korduvalt ravil Narva haiglas psühhiaatriaosakonnas. Talle on pandud diagnoos vaskulaarne dementsus peaaju traumast ja alkoholismist. Dementsuse ja käitumishäirete tõttu vajab ta pidevat juhendamist ja järelvalvet. Alates 16.04.2007 viibib ööpäevaringsel hooldusteenusel. Psüühikahäire tõttu ei ole suuteline enda eest hoolitsema ja kasutama rahalisi vahendeid. V P vajab hooldust ja järelvalvet. Avaldaja palub seada V P üle eestkoste viieks aastaks ning määrata tema eestkostjaks L Z. Kohtumääruse põhjendused Kohus, kuulanud ära avaldaja, V P esindaja ja puudutatud isikute seisukohad ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, leiab, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 5 alusel lahendab kohus täisealisele piiratud teovõimega isikule eestkostja määramise hagita menetluses. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 8 lg 3 kohaselt võib kohus määrata eestkostja isikule, kes vaimuhaiguse või nõrgamõistuslikkuse tõttu kestvalt ei suuda oma tegude tähendusest aru saada või neid juhtida. Sellisel juhul eeldatakse, et isik on piiratud teovõimega. Perekonnaseaduse (PKS) § 210 lg 1 kohaselt laieneb käesolev seadus kõigile perekonnaõiguslikele suhetele, mis on tekkinud seaduse jõustumise hetkeks, kui järgnevates sätetes ei ole ette nähtud teisiti. Sama paragrahvi lõige 2 kohaselt asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne käesoleva seaduse jõustumist, kohaldatakse asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. PKS § 202 kohaselt täisealise eestkostele kohaldatakse lapse eestkostet reguleerivaid sätteid, 2(4)

Tsiviilasi nr 2-10-26698

kui sellest peatükist või täisealiste eestkoste sisust ei tulene teisiti. PKS § 203 lg 1 kohaselt kui täisealine ei suuda vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, määrab kohus tema enda, tema vanema, abikaasa või täisealise lapse või valla- või linnavalitsuse avalduse alusel või omal algatusel talle eestkostja. PKS § 204 lg 1 kohaselt eestkostjaks määratakse füüsiline isik, kes oma isikuomadustelt ja võimetelt sobib määratud ülesannetes eestkostetava huve kaitsma. Eestkostjat määrates arvestatakse ka tema ja eestkostetava vahelisi suhteid. 26.09.2010 kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi aktist nr 31, mis on koostatud kohtupsühhiaatrilise eksperdi Valdur Püksi poolt (tl 74) nähtub, et V P põeb kroonilist psüühilist haigust orgaaniline dementsus. Valery Pozdeev ei suuda kestvalt oma tegude tähendusest aru saada ega neid juhtida, oma elu iseseisvalt korraldada ega teha tehinguid, sh. pisitehinguid. Tema kohtuistungil ja tavalises keskkonnas ärakuulamine ei ole võimalik. V P vajab eestkostet elu lõpuni, kuna tena seisund võib ainult halveneda. Paranemise tunnuseid tema seisundis ei ilmne. Vastavalt TsMS § 525 lg 3 kohus kuulab enne eestkostja määramist ära ka isiku, kelle eestkostjaks määramist taotletakse või keda kohus kavatseb eestkostjaks nimetada, ja võimaliku avaldaja. Isiku võib eestkostjaks määrata tema nõusolekul (PKS § 204 lg 4). L Z on kohtu poolt ära kuulatud 30.12.2010 (tl 72) ning ta on andnud oma kirjaliku nõusoleku V P eestkostjaks olemiseks (tl 4). Kohus arvestades sellega et V P abikaasa S P ei nõustunud eestkostjaks olema, poeg D P ei ole võimeline eestkostja kohustusi täitma ja L Z kutseoskusi (sotsiaalhoolekandekeskuse töötaja), leiab et L Z sobib oma isikuomadustelt ja võimetelt eestkostetava huve kaitsma ja eestkostja ülesandeid täitma. Ülalmainitud ekspertiisiakti kohaselt ei võimalda V P vaimne seisund teda kohtuistungil ja tema tavalises keskkonnas ära kuulata. V P esindaja vandeadvokaadi vanemabi Allan Valk arvamuse kohaselt (tl 53) vajab V P eestkostet, kuna esindaja arvates on V P käitumine tõepoolest häiritud (tõenäoliselt diagnoositud haigusest) ja seepärast ise enda eest seistes ja enda asju ajades, tehinguid tehes võib ta endale pigem kahju teha. Seetõttu tuleks Nava linna avaldus rahuldada ja määrata eestkostjaks L Z, kellele anda V P suhtes nii isiku – kui ka varahooldusõigus. Vastavalt TsMS § 524 lg 1 kohus kuulab isiklikult ära isiku, kellele eestkoste seadmist menetletakse. Kohus kuulab isiku ära isiku tavalises keskkonnas, kui isik seda nõuab või kui see on kohtu arvates asja huvides vajalik ja isik sellele vastu ei vaidle. Isikule tuleb menetluse käiku selgitada. Lähtudes ekspertiisiaktist ei pidanud kohus võimalikuks V P ärakuulamist. Vastavalt TsMS § 526 lg 2 p 5 märgitakse eestkostja määramise määruses aeg, millal kohus hiljemalt otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise; lg 3 kohaselt eestkostja määratud aeg ei või olla pikem kui viis aastat määruse tegemisest alates; lg 5 kohaselt kui kohus seab eestkoste eestkostetava kõigi asjade ajamiseks või kui eestkostja ülesannete ringi selliselt laiendatakse, et tal keelatakse kõikide tehingute tegemine, loetakse lisaks, et eestkostetav on tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja ta kaotab hääleõiguse. PKS § 203 lg 4 kohaselt kohus kontrollib iga kolme aasta järel, kas eestkoste jätkumine eestkostetava üle on eestkostetava huvide kaitseks vajalik ning kas on alust eestkostja ülesandeid laiendada või kitsendada. PKS § 183 lg 3 kohaselt eestkostja peab hoidma enda ja eestkostetava vara eraldatuna ega tohi kasutada eestkostetava vara oma huvides. PKS § 186 lg 1 kohaselt kui eestkostetava raha ei ole vaja tema ülalpidamiseks, vara valitsemiseks või muude jooksvate kulude katmiseks, peab eestkostja selle paigutama Eesti või mõne teise lepinguriigi krediidiasutuses oma varast eraldi. 3(4)

Tsiviilasi nr 2-10-26698

Paigutamisel tuleb teha märge, et konto käsutamiseks on vaja kohtu nõusolekut. PKS § 172 kohaselt kuulub eestkostjale nii isikuhooldus- kui ka varahooldusõigus. Vastavalt TsMS § 478 lg 1 ja 526 lg 1 kohus määrab eestkostja määrusega. Kohus seab V P üle eestkoste kuni 03.01.2016 aastani, seejärel otsustab kohus eestkoste lõpetamise või pikendamise. Hiljemalt 03.01.2014 kohus kontrollib kas eestkoste jätkumine eestkostetava üle on eestkostetava huvide kaitseks vajalik ning kas on alust eestkostja ülesandeid laiendada või kitsendada. TsMS § 526 lg 4 kohaselt eestkoste seadmise määrus annab eestkostjale eestkostetava esindamise õiguse. Eestkostja on eestkostetava seaduslik esindaja (PKS § 179 lg 1). TsMS § 531 lg 1 kohaselt eestkostemenetlust lõpetav kohtumäärus, muu hulgas eestkostja määramise, tema ametiaja pikendamise, eestkoste lõpetamise või eestkostja ülesannete ringi muutmise määrus, kehtib ja kuulub täitmisele alates määruse teatavakstegemisest eestkostjale. PKS § 194 lg-st 2 tulenevalt eestkostetava vara valitsemise ja eestkostja muude ülesannete täitmise kohta esitab eestkostja kohtule iga-aastase kirjaliku aruande. Aruandes tuuakse eraldi välja tehtud kulutused ning lisatakse neid tõendavad dokumendid. Menetluskulude jaotus TsMS § 172 lg 3 kohaselt isikule eestkostja määramise või selle tühistamise või eestkostega seotud abinõude rakendamise menetluse kulud, samuti hagita perekonnaasja ja lähenemiskeelu või muu sellesarnase isikuõiguste kaitseabinõu rakendamise menetluse kulud võib kohus jätta täielikult või osaliselt riigi kanda. Avaldaja menetluskulud jäävad avaldaja kanda. Ülejäänud menetluskulud jäävad riigi kanda.

Tamara Šabarova Kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.