TSÜS › Piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määramine

määratud eestkostja kohustuste lõpetamise või pikendamise küsimuse vaatab kohus uuesti läbi hiljemalt „11“jaanuaril 2016.a.. Kohtukulude jaotus:

Kõik kohtukulud käesolevas (ekspertiisitasu, advokaaditasu jne.) Vabariigi kanda.

tsiviilasjas jätta Eesti

Käesolev määrus tehakse avalikult teatavaks „12“jaanuaril 2011.a. kell 11.00 Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja kantselei kaudu. Toimetada kohtumääruse ärakiri menetlusosalistele kätte TsMS §313 ettenähtud korras ning kui see ei anna tulemusi, siis toimetada kohtumääruse ärakiri menetlusosalistele kätte TsMS §315 ettenähtud korras. TsMS §478 kohaselt jõustub käesolev määrus päeval, kui see tehakse teatavaks isikutele, kelle kohta määrus, vastavalt selle sisule, tehti. Käesolev määrus kuulub viivitamatule täitmisele. Edasikaebamise kord:

Vastavalt TsMS §532 sätetele võib kohtumääruse peale, millega määrati eestkostja või jäeti eestkostja määramise avaldus rahuldamata, samuti eestkoste lõpetamise või eestkostja ülesannete ringi muutmise ning eestkostja vabastamise, uue eestkostja määramise ja eestkoste kulude määruse peale esitada määruskaebuse isik, kellele eestkostja määramist menetleti, eestkostjaks määratu, samuti isiku, kellele eestkostja määramist menetleti, abikaasa, sugulane, hõimlane või isiku elukohajärgne valla – või linnavalitsus. Eestkostja ülesannete ringi osas võib eestkostetava nimel esitada määruskaebuse ka eestkostja. Mitme ühise eestkostja määramisel võib igaüks neist eraldi kaebuse esitada. Määruskaebust ei saa esitada pärast viie kuu möödumist määruse teatavakstegemisest eestkostjale. Määruskaebus esitatakse Tartu Ringkonnakohtule

Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamise päevast.

ASJAOLUD

Jõhvi Vallavalitsus (eestkosteasutusena) esitas kohtule avalduse hagita menetluses täisealisele isikule, V. G. ́ile (isikukood: xxx), eestkostja määramise nõudes, paludes määrata täisealise isiku: V. G. ́i (isikukood: xxx), eestkostjaks Jõhvi Vallavalitsuse (eestkosteasutusena), põhjusel, et, avalduse kohaselt, V. G. (isikukood: xxx) ei tajunud ümbritsevat adekvaatselt, polnud võimeline aru saama oma tegudest ja neid juhtima. V. G. ́i (isikukood: xxx) tervislik seisund halvenes peale 2009.a., kui lapsed võtsid enda juurde elama V. G. ́i (isikukood: xxx) abikaasa, V. K.. Üksi jäädes hakkas V. G. (isikukood: xxx) kuritarvitama alkohoolseid jooke. Alkoholi liigtarbimise tagajärjel ei olnud V. G. (isikukood: xxx) võimeline iseseisvalt liikuma ega iseseisvalt enda eest hoolitsema. Sihtasutuse Jõhvi Hooldushaigla töötajate sõnul avaldusid V. G. ́il (isikukood: xxx) depressiivsed sundmõtted ja meelepetted, millega kaasnesid agressiivne ja ebaadekvaatne käitumine, mille tõttu viidi V. G. (isikukood: xxx) erakorralise abina kiirabiga psühhiaatriahaiglasse. Sihtasutus Ahtme Haigla esitas 27.septembril 2010.a. Jõhvi Vallavalitsusele (eestkosteasutusena) teatise, mille kohaselt vajas V. G. (isikukood: xxx) oma tervisliku seisundi tõttu järelvalvet ja hoolt hoolekandeasutuse tingimustes ja palus lahendada V. G. ́i (isikukood: xxx) järelvalvega ja hooldusega seotud küsimused hiljemalt 08.novembriks 2010.a.. Palus avalduse rahuldada. Viru Maakohus „18“oktoobri 2010.a. määrusega määras täisealisele isikule, V. G. ́ile (isikukood: xxx), riigi õigusabi korras, riigi arvel, esindajaks advokaadi (tl.17-18). Viru Maakohus „18“oktoobri 2010.a. määrusega seadis edasilükkamatute huvide kaitseks V. G. ́i (isikukood: xxx) üle ajutise eestkoste Jõhvi Vallavalitsuse (eestkosteasutusena) kaudu, aga samuti määras V. G. ́i (isikukood: xxx) ajutiseks eestkostjaks Jõhvi Vallavalitsuse (eestkosteasutusena). Viru Maakohus võttis käesoleva eestkosteasja läbivaatamise juurde Viru Maakohtu tsiviiltoimiku nr.2 – 10 – 38218 ja tsiviiltoimiku nr.2 – 10 – 35659 V. G. ́i (isikukood: xxx) suhtes tahtest olenematu psühhiaatrilise ravi kohaldamise kohta ja tema kinnisesse asutusse ravile paigutamise kohta. Viru Maakohus liitis käesoleva eestkosteasjaga Kohtupsühhiaatriaekspertiisi akti nr.KP – 60 – 10 / 1798 08.septembrist 2010.a. (tl.15-16), mille kohaselt esines V. G. ́il (isikukood: xxx) raskel kujul väljendunud psüühikahäire – „täpsustamata dementsus psühhootilise sümptomaatikaga“, mille tõttu ei saa V. G. (isikukood: xxx) aru oma tegudest ja ei ole võimeline neid juhtima. V. G. ́il (isikukood: xxx) esinev seisund on püsiva

iseloomuga, aga samuti ei ole V. G. (isikukood: xxx) võimeline osa võtma kohtuistungist. 22.novembril 2010.a. kuulas Viru Maakohus ära Sihtasutuses Sillamäe Haigla viibiva V. G. ́i (isikukood: xxx) Jõhvi Vallavalitsuse (eestkosteasutusena) eakate ja puuetega inimeste spetsialisti Kairi Soomer ́i osavõtul. Ärakuulamise käigus avaldas V. G. (isikukood: xxx) Viru Maakohtule, et ta ei soovi valimas käia ning temal on ükskõik, kes on tema eestkostja. Suhted valla sotsiaaltöötajatega olid normaalsed. V. G. (isikukood: xxx) andis endale aru, et väljaspool hoolekandeasutust ei ole temal kuhugi minna.

MENETLUSOSALISTE SELETUSED ASJA KOHTA NING MUUD

KOHTUISTUNGIL UURITUD TÕENDID

Avaldaja, Jõhvi Vallavalitsuse (eestkosteasutusena), lepinguline esindaja, Kairi Soomer, palus kohtuistungil avalduse rahuldada ja Jõhvi Vallavalitsuse (eestkosteasutusena) määrata täisealise isiku, V. G. ́i (isikukood: xxx), eestkostjaks. Palus Jõhvi Vallavalitsuse (eestkosteasutusena) määrata eestkostjaks V. G. ́i (isikukood: xxx) kõikide asjade ajamiseks, kuna täisealine V. G. (isikukood: xxx) pole võimeline iseseisvalt tehinguid teostama, samuti pole ta võimeline iseseisvalt toime tulema oma eluga. Palus avalduse rahuldada ja määrata Jõhvi Vallavalitsuse (eestkosteasutusena) V. G. ́i (isikukood: xxx) eestkostjaks, tähtajaga kuni viis aastat, kõikide asjade ajamiseks. Asjast puudutatud isikule, V. G. ́ile (isikukood: xxx), kohtu poolt riigi arvelt määratud esindaja, advokaat L. T., palus kohtuistungil avalduse rahuldada ning Jõhvi Vallavalitsuse (eestkosteasutusena) määrata täisealise isiku, V. G. ́i (isikukood: xxx) eestkostjaks, tähtajaga kuni viis aastat, kõigi V. G. ́i (isikukood: xxx) asjade ajamiseks. Advokaat L. T. asus kohtuistungil seisukohale, et eestkostja määramine on eelkõige V. G. ́i (isikukood: xxx) enda huvides. Kõik kohtukulud palus jätta Eesti Vabariigi kanda.

KOHTU POOLT RAKENDATAV SEADUS

Tsiviilasja sisuliseks lahendamiseks pidas kohus vajalikuks rakendada TsMS §526 sätteid, mille kohaselt määrab kohus piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määrusega. Määruses märgitakse: 1) isik, kellele eestkostja määratakse; 2) eestkostjaks määratud isik või asutus; 3) eestkostja ülesanded; 4) kas ja milliseid tehinguid võib piiratud teovõimega isik teha eestkostja nõusolekuta; 5) aeg, millal kohus hiljemalt otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise. Eestkostja ei või olla määratud ühe korraga auemaks kui viieks aastaks. Eestkoste seadmise määrus annab eestkostjale eestkostetava esindamise õiguse. Kui kohus seab eestkoste eestkostetava kõigi asjade ajamiseks või kui

eestkostja ülesannete ringi selliselt laiendatakse, loetakse lisaks, et eestkostetav on tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja ta kaotab hääleõiguse. Vastavalt TsÜS §8 loetakse füüsilise isiku teovõimeks võimet iseseisvalt teha kehtivaid tehinguid. Täielik teovõime on 18-aastaseks saanud isikul (täisealisel). Alla 18-aastasel isikul (alaealisel) ja isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida, on piiratud teovõime. Kui isikule, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu ei suuda kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, on määratud kohtu poolt eestkostja, siis eeldatakse, et isik on piiratud teovõimega. TsÜS §10 kohaselt on piiratud teovõimega isiku poolt seadusliku esindaja eelneva nõusolekuta tehtud ühepoolne tehing tühine. TsÜS §11 kohaselt on piiratud teovõimega isiku poolt seadusliku esindaja eelneva nõusolekuta tehtud mitmepoolne tehing tühine, välja arvatud, kui seaduslik esindaja tehingu hiljem heaks kiidab. Aga samuti kui isik on muutunud pärast tehingu tegemist teovõimeliseks, võib ta tehingu ise heaks kiita. Kui seaduslik esindaja on andnud tehingu tegemiseks nõusoleku või tehingu heaks kiitnud, siis eeldatakse, et nõusolek või heakskiit kehtib ka kõigi tehingu ja selle täitmisega seotud toimingute ja tahteavalduste suhtes. Piiratud teovõimega isiku tehtud tehing, mille see isik on teinud seadusliku esindaja eelneva nõusolekuta või hilisema heakskiiduta, kehtib, kui: 1) tehingust ei teki isikule otseseid tsiviilkohustusi; 2) isik täitis tehingu vahenditega, mille andis talle selleks otstarbeks või vabaks kasutamiseks tema seaduslik esindaja või viimase nõusolekul kolmas isik. Kui piiratud teovõimega isik on teinud tehingu seadusliku esindaja eelneva nõusolekuta, võib tehingu teine pool teha seaduslikule esindajale ettepaneku tehing heaks kiita. Heakskiit on kehtiv, kui see on avaldatud ettepaneku tegijale. Kui seaduslik esindaja ei avalda heakskiitu kahe nädala jooksul, arvates TsÜS §11 lg.4 nimetatud ettepaneku saamisest, siis loetakse, et ta ei ole tehingut heaks kiitnud. Tehingu teine pool võib oma tehingu tegemisele suunatud tahteavalduse tagasi võtta, kui piiratud teovõimega isikul ei olnud tehingu tegemiseks seadusliku esindaja eelnevat nõusolekut ja tehingu teine pool ei teadnud ega pidanudki teadma, et isik on piiratud teovõimega. Sel juhul loetakse, et tahteavaldust ei ole tehtud. Pärast seda, kui seaduslik esindaja on tehingu heaks kiitnud, ei saa tehingu teine pool oma tahteavaldust tagasi võtta. Vastavalt PkS §203 sätetele, kui täisealine ei suuda vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, määrab kohus tema enda, tema vanema, abikaasa või täisealise lapse või valla- või linnavalitsuse avalduse alusel või omal algatusel talle eestkostja. Eestkostja võib määrata ainult nende ülesannete täitmiseks, milleks eestkoste on vajalik. Eestkoste ei ole vajalik, kui täisealise huve saab kaitsta volituse andmise ning perekonnaliikmete või muude abiliste kaudu.

Eestkoste seadmisel annab kohus hinnangu isiku võimele saada aru abielu sõlmimise, isaduse omaksvõtu ja muude perekonnaõiguslike tehingute õiguslikest tagajärgedest. Eestkostja ülesandeks võib olla ka eestkostetava õiguste maksmapanek kolmandate isikute vastu. Kohus kontrollib iga kolme aasta järel, kas eestkoste jätkumine eestkostetava üle on eestkostetava huvide kaitseks vajalik ning kas on alust eestkostja ülesandeid laiendada või kitsendada. PkS §204 kohaselt määratakse eestkostjaks füüsiline isik, kes oma isikuomadustelt ja võimetelt sobib määratud ülesannetes eestkostetava huve kaitsma. Eestkostjat määrates arvestatakse ka tema ja eestkostetava vahelisi suhteid. Eestkostjaks ei või määrata selle tervishoiu-, hoolekande- või haridusasutuse töötajat, kus täisealine elab. Kui täisealine teeb või on varem teinud ettepaneku eestkostja isiku määramise kohta, tuleb tema ettepanekut arvestada, kui see ei ole tema huvidega vastuolus. Isiku võib eestkostjaks määrata tema nõusolekul. PkS §205 kohaselt, kui ei leita sobivat füüsilist isikut, võib eestkostjaks määrata juriidilise isiku viimase nõusolekul. Kui juriidiline isik saab teada, et täisealisele on võimalik määrata füüsilisest isikust eestkostja, peab ta sellest viivitamata teatama kohtule ja valla- või linnavalitsusele. Juriidiline isik kontrollib vähemalt üks kord aastas, kas eestkostetavale on võimalik määrata füüsilisest isikust eestkostja. Kui eestkostjaks ei ole võimalik määrata sobivat juriidilist isikut, määratakse eestkostjaks täisealise elukohajärgne valla- või linnavalitsus. Juriidilisest isikust eestkostjaks ei või määrata seda tervishoiu- või hoolekandeasutust, kus täisealine viibib. PkS §206 kohaselt kaitseb eestkostja eestkostetava varalisi ja isiklikke õigusi ning huve. Muu hulgas peab eestkostja hoolitsema selle eest, et eestkostetav saaks vajalikul määral ravi- ja sotsiaalteenuseid. Kui eestkostja saab teada asjaoludest, mis võimaldavad eestkoste lõpetada, peab ta sellest teatama kohtule ja valla- või linnavalitsusele. Sama kehtib asjaolude kohta, mis võimaldavad eestkostja ülesandeid piirata või laiendada. Kohus otsustab eestkoste lõpetamise, piiramise või laiendamise omal algatusel või eestkostja, valla- või linnavalitsuse või eestkostetava avalduse alusel.

MÄÄRUSE PÕHJENDUS

Eeltoodut aluseks võttes ja kaalunud kõiki kohtule esitatud tõendeid, asjaolusid, väiteid ning vastuväiteid kogumis, luges kohus tõendatuks, et Jõhvi Vallavalitsuse (eestkosteasutusena) avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus luges tõendatuks, et täisealine isik: V. G. (isikukood: xxx), ei suuda alkohoolsete jookide kuritarvitamisest tingitud, temal esineva raskel kujul väljendunud psüühikahäire – „täpsustamata dementsus psühhootilise sümptomaatikaga“ – tõttu, kestvalt oma tegudest aru saada ja neid juhtida, millega seoses on seaduse kohaselt V. G. ́il (isikukood: xxx) piiratud teovõime. Kohus luges tõendatuks, et täiealise isiku: V. G. ́i (isikukood: xxx),

üle tuleb sisse seada eestkoste Jõhvi Vallavalitsuse (eestkosteasutusena) kaudu. Täisealise isiku: V. G. ́i (isikukood: xxx), eestkostjaks tuleb määrata Jõhvi Vallavalitsus (eestkosteasutusena), kõigi V. G. ́i (isikukood: xxx) asjade ajamiseks tähtajaga kuni viis aastat. Kohus luges tõendatuks, et V. G. ́ile (isikukood: xxx) on vajalik eestkostja kõigi tema asjade ajamiseks. Täisealise, V. G. ́i (isikukood: xxx), huve ei saa kaitsta volituse andmise ning perekonnaliikmete või muude abiliste kaudu. Kohus luges tõendatuks, et V. G. ́il (isikukood: xxx) puudub täielikult võime saada aru abielu sõlmimise, isaduse omaksvõtu ja muude perekonnaõiguslike tehingute õiguslikest tagajärgedest. Eestkostja, Jõhvi Vallavalitsuse (eestkosteasutusena), ülesandeks on (muude ülesannete hulgas) ka eestkostetava õiguste maksmapanek kolmandate isikute vastu. Seoses eestkostja määramisega kõikide asjade ajamiseks kaotab V. G. (isikukood: xxx), kehtiva seadusandluse kohaselt, ka valimisõiguse. Kohus pidas vajalikuks tühistada Viru Maakohtu „18“oktoobri 2010.a. määrusega rakendatud esialgse õiguskaitse abinõud ning lõpetada Jõhvi Vallavalitsuse (eestkosteasutusena) ajutise eestkostja volitused. Kõik kohtukulud pidas kohus vajalikuks jätta Eesti Vabariigi kanda.

Johannes Külaots Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.