2-10-39904/17 - Asjaõigus - Muud asjaõiguse asjad - Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval - lahend.ee

Kostja seisukoht hagiavalduse faktilistele asjaoludele ja seisukohtade materiaalõiguslik põhistus Kostja leiab, et hageja poolt esitatud hagiavaldus on põhjendamatu. Kostja valdas xxxxx maakonnas Xxxxxxxxxx vallas, Xxxxxxxxxx külas asuvat xxxx kinnistut H.-O. Xxxxxxx ja kostja suulise kokkuleppe alusel tingimusel, et kostja taastab H.-O. Xxxxxxxle kuulunud kinnistu endise olukorra, st taastab kogu talu ja talu juurde kuuluva majapidamise ja kostja võib kinnistul elada ning kinnistut kasutada ja vallata. Seega sõlmisid kostja ja H.-O. Xxxxxxx 1985.a. tähtajatu tasuta üürilepingu. Nimetatud asjaolu tõendab ka H.-O. Xxxxxxx poolt 18.02.1990.a. Allkirjastatud avaldus Pärnu maavanemale, milles H.-O. Xxxxxxx avaldab, et annab kinnistu tähtajatult kostja valdusesse ja palub „ ...teha maaeraldus M. J. p. L. nimele...“ (Lisa nr 1) 27.04.2008.a. suri H.- O. Xxxxxxx ning 30.09.2008.a. pärimistunnistuse alusel sai hageja xxxxx kinnistu omanikuks. VÕS § 320 kohaselt ei lõpe üürileping lepingupoole surmaga, kui pooled ei ole kokku leppinud teisit. Pooled leppisid kokku, et üürileping on tähtajatu ning seega ei lõpe lepingupoole surmaga. VÕS § 312 lg 1 kohaselt kinnisasja ja eluruumi üürimise puhul võib kumbki lepingupool tähtajatu üürilepingu üles öelda, teatades sellest ette vähemalt kolm kuud. Käesolevaks ajaks ei ole hageja kostjale kinnisasja üürilepingut üles öelnud ning seega puudub hagejal õiguslik alus murda kostja valdus kinnisasjale ja hoida kostjale kuuluvaid esemeid enda ebaseaduslikus valduses. Hageja poolt koostatud teatest nähtub, et ta soovis võtit 24. novembriks 2008.a. Hageja on 30.09.2008.a. pärimisõiguse tunnistuse alusel omanikuna kinnistusraamatusse sisse kantud 07.10.2008.a. ning seega ei ole hageja kostjat teavitanud VÕS § -s 312 sätestatud minimaalset 3- kuulist tähtaega järgides. VÕS § 325 lg 2 kohaselt üürileandja ülesütlemisavalduses peavad sisalduma vähemalt järgmised andmed: 1) üüritud asi; 2) lepingu lõppemise päev; 3) ülesütlemise alus; 4) eluruumi üürilepingu ülesütlemise puhul ülesütlemise vaidlustamise kord ja tähtaeg. Käesolevaks ajaks ei ole hageja kostjat kohaselt teavitanud tähtajatu üürilepingu lõppemisest. Hagiavaldusele lisatud koopia hageja käsikirjalisest „sooviavaldusest“ ei ole käsitletav kohase üürilepingu ülesütlemise avaldusena, kuna vorminõude järgimata jätmine on võtnud kostjalt võimaluse üürilepingu ülesütlemist vaidlustada. „Sooviavaldusest“ ei nähtu ka ülesütlemise aeg ning põhjus. VÕS § 325 lg 5 kohaselt on aga seaduses sätestatud nõuetele mittevastav ülesütlemine tühine. Üürilepingu ülesütlemise avalduse tühisuse tuvastamiseks kostjal puudus võimalus, kuna kostja ei saanud aru, et tegemist on üürilepingu ülesütlemise avaldusega. Kostja pidas hageja poolt koostatud teadet kinnisasja uue omaniku teateks, kes soovib hakata omaniku õigusi teostama ning soovib seega ka elamusse sissepääsuks võtit. Kuna omandi üleminek uuele omanikule ei lõpeta üürilepingut, nõustus kostja hageja poolt nõutud elamu võtme üle andma, aimamata, et hageja soovib kostjast ebaseaduslikult vabaneda.

Tsiviilasi nr 2-10-39904 Õige ei ole hageja väide, et Lääne Politseiprefektuuri ametnik on tuvastanud kokkuleppe kinnistu valduse vabastamiseks ja kinnistul asuva elumaja võtmete üleandmiseks hiljemalt 24.11.2008.a. Politseiametnik on kõiki asjasse puutuvaid materjale uurides jõudnud järeldusele, et kostja tegevuses puudus kuriteokoosseis. Kriminaalasja alustamata jätmise materjalidele lisatud hageja kirjalik „sooviavaldus“ ei olnud tuvastamist vajav kuriteo asjaolu vaid hageja poolt ametnikule asja juurde esitatud materjal. Kriminaalmenetluse seadustiku mõttes on asjaolu, mh tõendi tuvastamine teatud toimingute kogum, milliste lõppedes loetakse asjaolu (tõend) tuvastatuks või mitte tuvastatuks. Hageja poolt viidatud kriminaalasja alustamata jätmise teates hageja „sooviavalduse“ kohta märgitut ei saa lugeda tuvastatuks, kuna avaldaja ja menetleja huvi ei olnud suunatud tähtajatu üürilepingu ülesütlemise avalduse sisu ning kohasuse välja selgitamisele vaid kostja tegevuses KarS § 199 lg 1 p 1 sedastatud teo tunnuste kindlaks tegemisele. Hageja „sooviavaldusele“ kostja poolt kirjutatu, mis lõpeb sõnadega „ ...mitte enne 24. detsembrit“ ei ole käsitletav kostja kohustusena vabastada kinnistu ja anda elamu võtmed üle hiljemalt 24.12.2008.a. Kostja tervislik seisund ning hageja tavapäratu „sooviavaldus“ ei võimaldanud kostjal mõista hageja varjatud soove, mistõttu kostja ei osanud ka karta hageja ja hageja seadusliku esindaja omavoli ning hilisemat korduvat kehalist väärkohtlemist. Õige ei ole hageja 23.08.2010.a. taotluses esitatud väide, et kostja ja kostja poeg tegutsevad kinnistul ning hageja on ohus seoses nende vägivaldsete tegudega. Kostja ei ole kunagi vägivaldne olnud, ega ole ka hagejaga vägivalda kasutanud. Nimetatud asjaolu tõendab ka fakt, et hageja ei ole pöördunud kaebuste või muude etteheidetega vastavasse kohtuvälise menetlusega tegelevasse asutusse. Samuti ei ole kostja korduvalt ja järjepidevalt üritanud takistada hagejal kinnistul elamist või kõrvaldanud ebaseaduslikult kinnistult esemeid. Kostja ei saagi esemeid kinnistult kõrvaldada kuna kostjal ei oleks neid kuhugi paigutada, seda enam, et kostjale teadaolevalt ei ole kostja ja H.-O. Xxxxxxx vahel sõlmitud tähtajatu üürileping lõppenud. Nimetatud asjaolu arvesse võttes ei ole kostjal ka vajadust sundida hagejat endaga (kostjaga) üürilepingut sõlmima. Kostja esitas 21.08.2010.a. xxxxx kinnistul asuva elamu kasutamise korra reguleerimiseks oma nägemuse, millega palus hagejal tutvuda. Kostjal puudub igasugune mõistlik soov sõlmida uut üürilepingut kui kostja suhtes kehtib H.-O. Xxxxxxxga sõlmitud tähtajatu üürileping. Kostja poolt 21.08.2010.a. Hagejale tutvumiseks esitatud ettepaneku eesmärk oli leida kohtuväline lahendus xxxxx kinnistul asuva elamu kasutuskorra omavaheliseks kindlakmääramiseks. Kostja ei käi hagejale kuuluval kinnistul ja elab xxxxx kinnistul Xxxxxxxxxx külas, Xxxxxxxxxx vallas xxxxx maakonnas ning seega on hageja poolt 23.08.2010.a. esitatud taotlus õigussuhte esmaseks reguleerimiseks alusetu ja põhjendamatu. Arvestades asjaolu, et käesolevaks ajaks ei ole hageja kostjale üles öelnud 1985.a. sõlmitud tähtajatut üürilepingut, on ennatlik rakendada kostja suhtes keeldu kasutada kostja seaduslikus valduses olnud elamut. Kostja esitab ka vastuväite hageja poolt märgitud kostja võimalike elukohtade osas. Kostja märgib, et xxxxx kinnistul asuval suvemajal puudub igasugune küte ja kostjal ei ole võimalik seal inimväärselt üle talve elada. E.K. juures ei ole kostja elanud, olenemata sellest, et E. K. omandis on kaks korteriomandit xxxxx- xxxxxxxx alevis. Hageja poolt märgitud kolmandal isikul elukohtade olemasolu ei tähenda, et kostja peaks elama üks kõik kelle juures, mitte kostja enda elukohas, milleks kuni tänaseni on

Tsiviilasi nr 2-10-39904 tähtajatu tasuta üürilepingu alusel xxxxx kinnistul Xxxxxxxxxx külas, Xxxxxxxxxx vallas, Pärnu maakonnas asuv elamu. 26.08.2010.a. vastuses esitas kostja nõude tuginedes AÕS §-le 80, kohustada hagejat kostjale üle andma kostjale kuuluvad isiklikud esemed, sh kõik kostja dokumendid, arhiivimaterjalid, kompuutrid, raamatud, riided ja muud esemed. Seega on põhjendamatu ja tõendamata hageja väide, et kostjal kõrvaldab kinnistult esemeid. Kui kostjal olnuks võimalus endale kuuluvaid isiklike esemeid tagasi enda valdusesse saad, puudunuks kostjal vastava taotluse esitamiseks vajadus. Vastupidi, hageja ei võimalda kostjal üüritud asja kasutada ja vallata, ega tagasta kostjale ka temale (kostjale) kuuluvaid isiklikke esemeid. Hageja väide, et xxxxx kinnistul asuvad hageja omandis olevad esemed on alusetu, kuna ka juba H.- O. Xxxxxxx kasutas kostjale kuuluvaid esemeid ning pärandi vastu võtmisega ei läinud hagejale üle kostjale kuuluva vallasvara omand. Arvestades eeltoodut leiab kostja, et käesolevas asjas hagiavaldusega kohtusse pöördunud hageja ei ole kinni pidanud seda liiki asjade eelnevaks kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud kohustuslikust korrast. Hageja on jätnud kostjale seaduses sätestatud nõuete kohase üürilepingu ülesütlemise avalduse esitamata ning pöördunud ennatlikult kohtu poole valduse vabastamise nõudega. Kohtu seisukohad. Poolte vaheline vaidlus tugineb asjaolule, et kostja kasutas asja koos selle omanikuga kes peale surma pärandas asja hagejale. Tulenevalt kostja vastusest tekkis kostjal mulje, et ta kasutab asja seaduslikult üürilepingu alusel. Samas ei suutnud kostja kohtule tõendada üürisuhte olemasoluna. Kostja tõenditest tuleneb, et enne asja hageja omandisse sattumist kasutas kostja asja kui näiteks talupere liige (tl. 47), kuigi antud tõendis viidatakse xxxxx talule, mitte hageja omandis olevale xxxxx talule. Käesoleval ajal on Eesti NSV taluseadusest kehtiv § 14 ja § 30, mis ei reguleeri vaidlusaluseid suhteid. Samuti on nimetaud tõendis viidatud xxxxx talu majapidamishoonete tähtajatult kostja kasutusse andmisele. Seega ei puuduta tõend xxxxx kinnistut kinnisturegistriosa nr. xxxxxxx. Muud tõendid üürisuhte olemasolu kohta endise kinnistu omanikuga puuduvad. Puuduvad tõendid, et xxxxx ja xxxxx kinnistu on samad asjad. Kohtule menetlusosalised seletavad, et xxxxx on eraldis xxxxx.-st Eeltoodust kohus järeldab, et üürisuhe kostja ja kinnistu eelmise omaniku vahel pole tõendatud. Tegelikult, lähtuvalt kostja seletustest kohtuistungil, eluneb ta xxxxx kinnistul. Üürileping kostjaga (tl. 26) on hageja poolt allkirjastamata, seega pole kehtiv. Otseselt on hageja tahe asja kasutamise korraldamisel toodud teatises kostjale, milles nõutakse kostja lahkumist xxxxx kinnistult 24.11.08. Seega kasutab kostja asja ebaseaduslikult ja hagi tuleb rahuldada. Rein Pokk Kohtunik