Narva linna (Narva linna Sotsiaalabiameti kaudu) avaldus täisealisele isikule T. S. ́le eestkostja määramiseks Eestkoste seadmine, kirjalik menetlus
Menetlustoiming Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja: Narva linn (Narva linna Sotsiaalabiameti kaudu; registrikood 75009148, Linda 4, 20309 Narva, [email protected] ) Puudutatud isikud: T. S. (isikukood xxx, elukoht: xxx) tema esindaja advokaat Irina Gromtsev (Ida-Viru Advokaadibüroo,xxx ) S. K. (isikukood xxx, elukoht: xxx)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Narva linna (Narva linna Sotsiaalabiameti kaudu) avaldus osaliselt.
2.Määrata T. S. eestkostjaks kuni 05. jaanuarini 2016. a Narva Linnavalitsus.
3.Eestkostja on eestkostetava seaduslik esindaja, kelle õigus ja kohustus on eestkostetava varaliste ja isiklike õiguste ja huvide kaitsmine oma ülesannete piirides.
4.Eestkostja ülesanneteks on T. S. esindamine kõigi õiguslike ja varaliste tehingute sooritamisel ning tema elu korraldamine, talle inimväärsete elutingimuste, toimetulekuks vajaliku kõrvalabi, sotsiaalteenuste ja ravi tagamine.
T. S. ei või iseseisvalt teha tehinguid ning kohus tunnistab ta ühtlasi valimisõiguse osas teovõimetuks, mille tagajärjel kaotab R. R. hääleõiguse.
6.Eestkostja on kohustatud eestkostetava vara valitsemise ja muude ülesannete täitmise
kohta esitama Viru Maakohtule esitamise aeg on 31.01.2012. a.
kirjaliku aruande kord aastas. Esimese aruande
Määruse jõustumine ja edasikaebamise kord
Määrus kehtib ja kuulub täitmisele alates määruse eestkostjale teatavakstegemisest. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest eestkostja, eestkostetav, otseliinis sugulane, isiku enda nimetatud usaldusisik või eestkostetava elukohajärgne valla- või linnavalitsus.
Asjaolud
1.Avaldaja taotleb eestkostja määramist T. S.`le, kes vaimuhaiguse tõttu ei suuda kestvalt oma tegudest aru saada ja neid juhtida. T. S.`l on diagnoositud vaskulaarne dementsus ning ta ei ole võimeline iseseisvaks eluks ja tehingute teostamiseks. Avaldaja palub määrata T. S. eestkostjaks tütar S. K., kes isikuomadustelt ja võimetelt, samuti suhete tõttu eestkostetavaga sobib kaitsma T. S. huve.
2.14.09.2010. a määras kohus T. S.`le õigusabi osutaja riigi arvel, riigi õigusabi tasu ja kulude hüvitamise kohustuseta. T. S.`t esindas menetluses advokaat I. G.v.
3.14.09.2010. a määras kohus ambulatoorse kohtupsühhiaatriaekspertiisi. Ekspertiisi teostas SA Narva Haigla psühhiaater, riiklikult tunnustatud ekspert I. K..
4.T. S. esindaja esitas kohtule arvamuse 03.11.2010. a ja ekspert kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi akti 06.10.2010. a. Kohus kuulas puudutatud isiku S. K. ära 19.11.2010. a.
Kohtumääruse põhjendused ja järeldus
5.Kohus oma järelduses juhindub Perekonnaseaduse (PkS) §-dest 202-207, TsÜS §-st 8 lg 2 ja 3 ning TsMS §-dest 522-526.
6.TsÜS § 8 lg 2 sätestab, et isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida, on piiratud teovõime.
7.PkS § 203 lg 1 kohaselt, kui täisealine ei suuda vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida määrab kohus talle eestkostja. § 204 lg 1 sätestab, et eestkostjaks määratakse füüsiline isik, kes oma isikuomadustelt ja võimetelt sobib määratud ülesannetes eestkostetava huve kaitsma, seejuures arvestatakse ka tema ja eestkostetava vahelisi suhteid ning lg 4 kohaselt võib isiku eestkostjaks määrata tema nõusolekul.
8.Kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi 27.12.2010. a aktist nr 28 nähtub, et T. S. on psühhiaatri ravil alates 1991. aastast erinevat vormi depressiooni diagnoosiga. T. S. kannatab mälu ja intellekti alanemise (dementsuse) all. Isiku vaimne seisund ei võimalda tal adekvaatselt aru saada oma tegude tähendusest ja neid juhtida, oma elu iseseisvalt korraldada, mistõttu ta vajab eestkostet.
9.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et T. S. on piiratud teovõimega. ja tema üle tuleb seada eestkoste.
10.Kohus ei ole nõus määrama T. S. eestkostjaks viimase tütart S. K.`t.
11.Avalduses on Narva linn kinnitanud, et S. K. suhete tõttu eestkostetavaga sobib kaitsma T. S. huve.
12.T. S. esindaja arvamuse kohaselt kohtus esindaja T. S.`ga viimase elukohas xxx. T. S. rääkis esindajale, et teda aitab väimees, keda ta usaldab (toob toiduained, viib arstile). Tütart ta ei usalda, sest tütar loobus temast. Esindaja leiab, et T. S. vajab eestkostet ning eestkostjaks tuleks määrata T. S. tütar S. K., vaatamata sellele, et eestkostetav oma tütart ei usalda. Esindaja on seisukohal, et oma tervisliku seisundi tõttu ei saa T. S. selles küsimuses anda teadvustatud vastust.
13.Kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi aktist tuleneb, et T. S. on negatiivselt meelestatud tütre suhtes, kuna tütar olevat temast lahti öelnud.
14.T. S. esindaja arvamusest tuleneb, et Narva linna Sotsiaalabiameti ametnikud on teadlikud, et T. S. suhted tütrega on halvad, kuid see ei takista eestkostja kohustusi täitmast, sest tütar lahendab need küsimused oma abikaasa vahendusel.
15.S. K. ärakuulamisel selgus, et T. S. on oma tütre suhtes vaenulikult meelestatud ja vägivaldne, kui ema ütles talle, et ei taha tütart näha, on ta loobunud ema vaatamas käimisest.
16.PkS § 204 lg 1 sätestab, et eestkostjaks määratakse füüsiline isik, kes oma isikuomadustelt ja võimetelt sobib määratud ülesannetes eestkostetava huve kaitsma, seejuures arvestatakse ka tema ja eestkostetava vahelisi suhteid. Kohtu arvates ei ole eestkoste mõttega kooskõlas olukord, kus vahetult eestkostetavaga suhtleb ja eestkostja vahendusel toiminguid teeb ja eestkostetava igapäevast elu korraldab keegi teine isik.
17.Kohus määrab eestkostjaks T. S. elukohajärgse linnavalitsuse tulenevalt PkS § 205 lg 1 ja 3 sätetest.
18.Kuna TsMS § 526 lg 2 p 5 ja lg 3 kohaselt aeg, millal kohus hiljemalt otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise, ei või olla pikem kui viis aastat määruse tegemisest alates, tuleb eestkoste seada viieks aastaks.
19.Kohus leiab, et eestkoste tuleb seada eestkostetava kõigi asjade ajamiseks, mistõttu tuleb lugeda, et T. S. on tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja ta kaotab hääleõiguse.
20.Eelpooltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 520 lg 1, § 524 lg 5, § 525 lg 1, § 526, § 661 lg 2, rahuldab kohus avalduse osaliselt.
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.