Rahuldata avaldaja Osaühing AP taotlus täitemenetluse peatamiseks kohtutäitur Kristiina Feinman menetluses olevas täiteasjas nr 034/2009/2685.
2.Peatada täitemenetlus kohtutäitur Kristiina Feinman menetluses olevas täiteasjas nr 034/2009/2685 kuni menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni haldusasjas nr 307-865.
3.Jätta rahuldamata avaldaja Osaühing AP taotlus täitemenetluse peatamiseks kohtutäitur Kristiina Feinman menetluses olevas täiteasjas nr 034/2009/2686.
4.Jätta rahuldamata puudutatud isiku Eesti Vabariik 14. mai 2010.a taotlus käesolevas tsiviilasjas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 2 alusel menetluse lõpetamisks.
5.Käesolev kohtumäärus hakkab kehtima alates selle teatavakstegemisest menetlusosalistele.
6.Toimetada käesoleva kohtumääruse ärakiri menetlusosalistele kätte. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud avaldaja Osaühing AP kanda. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse resolutsiooni punktide 1-3 peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Resolutsiooni 3. punkti osas võib määruskaebuse esitada üksnes avaldaja. Muus osas ei ole kohtumäärus vaidlustatav. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõivu 25,56 eurot Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 221023778606 Hansapangas või arvelduskontole nr 10220034796011 SEB Pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2900072686 ning selgitus: "2-10-17245, riigilõiv määruskaebuse esitamisel". Maksekorraldus riigilõivu tasumise kohta tuleb esitada kohtule. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
MENETLUSE KÄIK
1.14.04.2010.a esitas Osaühing AP(edaspidi avaldaja) Harju Maakohtule täitemenetluse seadustiku (TMS) § 45 kohase avalduse täiemenetluse peatamiseks täiteasjades nr 034/2009/2685 ja nr 034/2009/2686 kuni kohtuotsuse jõustumiseni haldusasjas nr 3-07865.
2.Avalduse alusena toodud asjaolude kohaselt kohustas Maksu- ja Tolliameti Põhja maksuja tollikeskus (edaspidi PMTK) 19.03.2009.a korraldusega nr 13-11/1671 avaldajat tasuma
2-10-17245 sotsiaal- ja tulumaksu võlga summas 377 954,79 krooni ning 24.07.2009.a korraldusega nr 13-11/12297 tasuma maksuvõlga summas 121 krooni. Kohtutäitur Kristiina Feinman algatas nimetatud korralduste täitmiseks 08.12.2009.a täiteasjad nr 034/2009/2685 ja nr 034/2009/2686. Nende täiteasjade menetlemine enne otsuse jõustumist haldusasjas nr 307-865 on kaebaja arvates tema suhtes äärmiselt ebaõiglane. Nimetatud haldusasjas 13.11.2009.a tehtud otsusega tühistas Tallinna Halduskohus põllumajandusministri 30.03.2007.a käskkirja ning PMTK 26.04.2007.a otsus-maksuteate nende õigusvastasuse tõttu. Põllumajandusminister määras 30.03.2007.a käskkirjaga (nr 84) avaldaja ülekandevaru suuruseks 160 240 kg ja üleliigse laovaru suuruseks 14 020 943 kg ning PMTK kohustas 26.04.2007.a maksuteatega (nr 12-5/228) avaldajat tasuma hiljemalt 30.06.2007.a üleliigse laovaru tasu summas 121 864 429 krooni. Põllumajandusminister ning PMTK on esitanud 14.12.2009.a Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebused halduskohtu otsuse tühistamiseks. Halduskohus võimaldas kõnealuses haldusasjas avaldajale tingimuslikult esialgset õiguskaitset, kuid kuna avaldajal ei olnud võimalik pakkuda Maksu- ja Tolliameti (edaspidi MTA) nõude tagamiseks piisavat tagatist, siis on MTA asunud maksuotsust täitma ning teinud sellega seoses järgmised toimingud. 03.04.2008.a tegi PMTK otsuse nr 191499, millega otsustas seisuga 03.04.2008.a käibemaksu enammakse summas 452 262 krooni mitte tagastada ning tasaarvestada sellest 400 000 krooni laovaru tasu võla katteks. 08.04.2009 koostas PMTK teatise nr 134/13464, millega arvestati enammakstud käibemaks summas 52 262 krooni laovaru tasu võla katteks. Seega on MTA jätnud avaldajale tagastamata 452 262 krooni. Lisaks sellele arestis maksuhaldur avaldajale kuuluva osaluse Poola äriühingus D SP. Z o.o. Kaebajale kuulub äriühingu 8203 osa nimiväärtusega kokku ca 31 244 980,91 Eesti krooni, arest on seatud väljamaksetele kuni summas ca 112 612 303,77 Eesti krooni. Avaldajale kuulub korteriomand asukohaga Tallinnas aadressil XXX, millele on MTA avalduse alusel 09.12.2009.a juba seatud keelumärge. Hilisema täitemenetluse raames asub kohtutäitur korteriomandi arvelt täitma ka nõuet, mis on ilmselgelt väiksem korteriomandi tegelikust turuväärtusest ja see leiab ilmselt aset enne haldusvaidluses tehtava kohtuotsuse jõustumist. Kuna sundtäitmisel korteri müümine toimub märksa madalama hinnaga kui selle tegelik turuväärtus, siis tegelikult saavad kahjustada nii avaldaja kui ka sissenõudja huvid. Kuigi täiteasjad, mille peatamist kaebaja taotleb, ei ole otseselt seotud haldusasjaga nr 307-865, oli täiteasja aluseks oleva nõude täitmine otseselt seotud haldusasjaga. Seoses sellega, et MTA ei tagastanud enammakstud käibemaksu, puudus avaldajal alus tasuda täiteasja aluseks olnud makseid. Juhul kui MTA tagastaks enammakstud käibemaksu, oleks avaldajal võimalik täita ka teised maksunõuded. See aga eeldab otsuse jõustumist haldusasjas nr 3-07-865. Avaldaja märgib, et tasumata maksude üle (mida täiteasjades nr 034/2009/2685 ja nr 034/2009/2686 toimuva menetluse raames sisse nõutakse) ei ole vaidlust, avaldaja soovis need tasuda ning tal oli selleks raha olemas, kuid haldusorgan arvestas selle laovaru tasu katteks ning algatas seejärel täitemenetlused nende teiste maksude sissenõudmiseks. Samas on üleliigse laovaru tasu nõude õiguslik perspektiivsus küsitav ning selle nõude tagamiseks on juba arestitud avaldaja aktsiad Poola Vabariigis. Võttes arvesse, et haldusasja raames on MTA juba jätnud suures ulatuses käibemaksu tagastamata ning see summa kataks ka avalduses märgitud täitemenetlustes olevad nõuded täies ulatuses, siis avaldaja korteriomandi müümine ja võimalik arveldusarvete arestimine tooks avaldajale kaasa korvamatu kahju hiljem (korteriomandi tagasisaamine sel juhul ei
ole enam võimalik), kui kohus haldusasjas 3-07-865 otsustab avaldaja kasuks ning MTA otsused käibemaks jätta tagastamata osutuvad alusetuteks. Avaldaja on seisukohal, et menetluse peatamine täiteasjades ei kahjustaks sissenõudja huve, kuna tal on juba piisavalt tagatist ning avaldajal ei ole niikuinii rohkem vahendeid, kui see, mille MTA on enda kontrolli alla saanud. Juhul, kui haldusasjas nr 3-07-865 jõustub otsus selle kohta, et MTA-l puudus õigus nõuda laovaru tasu, siis tuleb sissenõudjal hakata korvama avaldajale kahju, mille ta on jõudnud avaldajale tekitada. Käesoleva avalduse rahuldamisel oleks võimalik välistada hilisemaid täiendavaid õigusvaidlusi.
3.Sissenõudja palub avalduse osas 14.05.2010.a esitatud kirjalikus seisukohas menetluse käesolevas tsiviilasjas lõpetada otsust tegemata TsMS § 428 lg 1 p 2 järgi ning avalduse sisulise menetlemise korral jätta avaldus rahuldamata.
4.Sissenõudja ei vaidle avaldaja poolt esitatud faktiväidetele vastu, kuid peab vajalikuks pöörata tähelepanu asjaolule, et haldusasja nr 3-07-865 menetlemise raames esitas avaldaja 18.01.2010.a Tallinna Ringkonnakohtule esialgse õiguskaitse taotluse, milles palus peatada täiteasjades nr 034/2009/2685 ja nr 034/2009/2686 täitemenetluse kuni kohtuotsuse jõustumiseni haldusasjas nr 3-07-865. 08.03.2010.a määrusega jättis Tallinna Ringkonnakohus avaldaja esialgse õiguskaitse taotluse haldusasjas nr 3-07-865 rahuldamata. 23.03.2010.a esitas avaldaja Tallinna Ringkonnakohtu 08.03.2010.a määruse peale Riigikohtule määruskaebuse. 20.04.2010.a määrusega jättis Riigikohus Tallinna Ringkonnakohtu 08.03.2010.a määruse peale esitatud avaldaja määruskaebuse selle ilmse põhjendamatuse tõttu menetlusse võtmata. Avaldaja poolt Tallinna Ringkonnakohtule 18.01.2010.a esitatud esialgse õiguskaitse taotluse aluseks oli toodud asjaolu, et "võttes arvesse kõiki käesoleva haldusasja asjaolusid on ülalnimetatud täiteasjade menetlemine APOÜ suhtes äärmiselt ebaõiglane". Sisuliselt sama nõue (täiteasjades nr 034/2009/2685 ja nr 034/2009/2686 täitemenetluse peatamine kuni kohtuotsuse jõustumiseni haldusasjas nr 3-07-865), samal alusel (täiteasjade menetlemise ebaõigsus avaldaja suhtes), on samade poolte vahel esitatud ka käesolevas tsiviilasjas. Seega on avaldaja esitanud 14.04.2010.a avalduse, mille ese ja alus on samad, mis oli arutluse all samade poolte vahel teises kohtuasjas ja mille kohta tehtud otsustus ei olnud avalduse esitamise ajal veel jõus. Antud vaidluse üle sisulist lahendust saamata püüab avaldaja sama eesmärki saavutada paralleelselt teise kohtumenetluse kaudu. Seega on sissenõudja hinnangul olemas samade poolte vahel jõustunud kohtulahend, mille kohaselt puudub sisuliselt avaldajal õigus nõuda täiteasjades nr 034/2009/2685 ja nr 034/2009/2686 täitemenetluse peatamist kuni kohtuotsuse jõustumiseni haldusasjas nr 3-07-865 alusel, et ülalnimetatud täiteasjade menetlemine on avaldaja suhtes äärmiselt ebaõiglane. TsMS § 428 lg 1 p-st 2 lähtuvalt peaks kohus seetõttu lõpetama asjas menetluse otsust tegemata.
5.Sissenõudja on seisukohal, et avaldus ei ole ka sisuliselt põhjendatud. Avaldaja suhtes on sundtäitmisel kolm haldusakti – PMTK 26.04.2007.a otsus-maksuteade nr 12-5/228, PMTK 19.03.2009.a korraldus nr 13-11/1671 (täiteasi nr 034/2009/2685) ja PMTK 24.07.2009.a korraldus nr 13-11/1671 (täiteasi nr 034/2009/2686). PMTK 26.04.2007 otsus-maksuteate nr 12-5/228 suhtes on käimas haldusvaidlus (haldusasi nr 3-07-865). Kuigi nimetatud haldusakt on avaldaja poolt vaidlustatud, ei ole haldusakti täitmine peatatud või muul viisil edasi lükatud. 26.04.2007.a otsus-maksuteate nr 12-5/228
2-10-17245 sundtäitmise raames on 03.04.2008.a tehtud otsus nr 191499 avaldaja tagastusnõude 400000 krooni rahuldamata jätmise kohta. Osundatud haldusakti kohaselt tasaarvesti maksukorralduse seaduse (MKS) § 109 alusel avaldaja tagastusnõue 26.04.2007.a otsusmaksuteatest nr 12-5/228 tulenevate maksukohustustega 400 000 krooni ulatuses. 08.04.2008.a on maksuhaldur pööranud MKS § 130 lg 1 p 6 alusel sissenõude avaldaja rahalisele nõudele ja kandis avaldaja käibemaksu kontol olevast enammaksust 52 262 krooni 26.04.2007.a otsus-maksuteatest nr 12-5/228 tulenevate maksukohustuste katteks, mille kohta teatas avaldajale 08.04.2008.a teatisega nr 13-4/13464. Esitatud materjalidest ei nähtu, et eelpool nimetatud haldusaktid (03.04.2008.a otsus nr 191499 ja 08.04.2008.a teatis nr 13-4/13464) või haldusaktides nimetatud täitetoimingud (tasaarvestus, sissenõude pööramine avaldaja rahalisele nõudele) oleksid vaidlustatud. Seetõttu puudub avaldajal õigus tugineda nende täitetoimingute “ebaõigsusele” teises täitemenetluses, millega ei ole vaidlustamata jäetud täitetoimingud isegi seotud. Täitemenetluse peatamine TMS § 45 alusel on võimalik üksnes väga erandlikel asjaoludel, kus võivad saada rikutud võlgniku kõige olulisemad põhiõigused, mis kaaluvad igal juhul üles mistahes sissenõudja vastandliku huvi. Sissenõudja hinnangul käesoleval juhul selliseid erandlikke asjaolusid ei esine. Vaidlusaluse avalduse kohaselt seisneb võlgniku huvide rikkumine selles, et täitemenetluses võidakse olla võõrandatud võlgnikule kuuluv korteriomand ajal, kui viimane loodab haldusasjas nr 3-07-865 võidu korral saada täiendavaid rahalisi vahendeid, mille arvelt oleks võimalik täita täitemenetluse aluseks olevad kohustused. Antud asjaolud ei ole igal juhul need erandlikud asjaolud TMS § 45 tähenduses, mis kaaluvad üles sissenõudja huvi saada võimalikult kiiresti oma sissenõutavaks muutunud nõue rahuldatud. Ekslik on ka avaldaja seisukoht, et täiteasjade peatamine ei kahjustaks MTA huve. Täiteasjade peatamine takistab maksude, mille tasumise tähtaeg on ammu saabunud ja mille õiguspärasuse üle puudub vaidlus, õigeaegset laekumist eelarvesse. Põhjendamata on avaldaja seisukoht, et täitemenetluse käigus võõrandatakse võlgnikule kuuluv korteriomand madalama hinnaga, kui selle tegelik turuväärtus. Korteriomandi müük täitemenetluses toimub avaliku enampakkumise teel. Enampakkumise käigus selgitataksegi välja asja tegelik turuväärtus.
6.Kohtutäitur Kristiina Feinman on kohtu korraldusel edastanud 05.10.2010.a täitemenetluse peatamise 26.04.2010.a otsused täiteasjades nr 034/2009/2685 ja nr 034/2009/2686.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED JA KOHALDATAV SEADUS
7.Kohus leiab, et menetluse lõpetamiseks tsiviilasjas puudub alus. Avaldus kuulub rahuldamisele taotluse osas täitemenetluse peatamiseks täiteasjas nr 034/2009/2685 ning tuleb jätta rahuldamata taotluse osas täitemenetluse peatamiseks täiteasjas nr 034/2009/2685.
8.TsMS § 477 lg-st 1 tulenevalt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 442 lg 5 kohaselt lahendab kohus otsuse resolutsiooniga muu hulgas veel lahendamata taotlused. Sellest lähtuvalt käsitleb kohus esmalt sissenõudja poolt esitatud taotlust tsiviilasjas menetluse lõpetamiseks. Sissenõudja hinnangul on kohus võtnud käesolevas tsiviilasjas avalduse menetlusse TsMS § 371 lg 1 p 4 nõude rikkumisega ja menetlus tuleks TsMS § 428 lg 1 p 2 alusel lõpetada. Kohus taolise seisukohaga ei nõustu. TsMS § 428 lg 1 p 2 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui samade poolte vaidluses samal alusel sama hagieseme üle on jõustunud menetluse lõpetanud Eesti kohtu lahend või Eestis
tunnustamisele kuuluv välisriigi kohtu lahend või vahekohtu otsus või jõustunud lahend kohtueelses menetluses, muu hulgas õiguskantsleri kinnitatud kokkulepe, mis välistab samas asjas uue kohtusse pöördumise. Sissenõudja hinnangul on praegusel juhul taoliseks lahendiks Tallinna Ringkonnakohtu 08.03.2010.a määrus haldusasjas nr 3-07-865, millega jäeti rahuldamata avaldaja poolt esitatud esialgse õiguskaitse taotlus (ka haldusasjas taotles avaldaja esialgse õiguskaitse korras täitemenetlus peatamist täiteasjades nr 034/2009/2685 ja nr 034/2009/2686 kuni kohtuotsuse jõustumiseni haldusasjas nr 3-07865). Kohus märgib, et esialgse õiguskaitse taotluse lahendamise kohta tehtud kohtumäärus ei ole käsitletav menetlust lõpetava lahendina, mis välistaks samas asjas uue kohtusse pöördumise. Samuti ei ole Riigikohtu senise praktika kohaselt haldusasjas tehtud lahend käsitatav samade poolte vahel samal alusel sama hagieseme üle peetud vaidluses tehtud kohtulahendina, sest tulenevalt halduskohtumenetluse seadustiku § 3 lg-st 1 kuulub halduskohtu pädevusse avalik-õiguslike vaidluste lahendamine, seadusega sätestatud juhtudel haldustoiminguks loa andmine ja seadusega halduskohtu pädevusse antud muude asjade lahendamine (vt: Riigikohtu 16.01.2007.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-136-06 (p 9)). Eeltoodust lähtudes jätab kohus sissenõudja taotluse menetluse peatamiseks rahuldamata.
9.Kohtu hinnangul annavad avaldaja poolt välja toodud argumendid käesoleval juhul alust täitemenetluste peatamiseks TMS § 45 alusel täiteasjas nr 034/2009/2685. Vastavalt TMS §-le 45 võib kohus võlgniku avalduse alusel täitemenetluse peatada või täitmist pikendada või ajatada, kui menetluse jätkamine on võlgniku suhtes ebaõiglane. Seejuures tuleb arvestada sissenõudja huvisid ning muid asjaolusid, muu hulgas võlgniku perekondlikku ja majanduslikku olukorda. Asjas materjalidest nähtuvalt on vaidlusalused täiteasjad nr 034/2009/2685 ja nr 034/2009/2686 algatatud avalik-õiguslike rahaliste nõuete (maksunõuded) sundtäitmiseks. Seega peab kohus TMS § 45 kohaldamisel käesoleval juhul kaaluma sissenõudja avalikku huvi (riiklike maksude õigeaegne laekumine) ning võlgniku (avaldaja) põhiõigust (omandiõigust).
10.Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) §-st 32 tulenevalt on igaühe omand puutumatu ja võrdselt kaitstud. Igaühel on õigus enda omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada. Õigus omandi puutumatusele laieneb PS § 9 lg 2 alusel ka juriidilistele isikutele. Täitemenetluses varale sissenõude pööramine (TMS § 52 lg 1) riivab võlgniku õigust omandi puutumatusele. Täiteasjas nr 034/2009/2685 sundtäidetav rahaline kohustus on tekkinud üksnes või eelkõige seetõttu, et PMTK on vaidlustatud 26.04.2007.a otsusmaksuteatele nr 12-5/228 tuginedes jätnud avaldajale tagastamata 452 262 krooni. See on tinginud ilmselt halvendanud avaldaja majanduslikku olukorda, tinginud käibevahendite nappuse ning võimetuse teisi maksunõudeid (vabatahtlikult) täita. Samas on eelnimetatud 26.04.2007.a otsus-maksuteate õiguspärasus Tallinna Halduskohtu 13.11.2009.a otsuse valguses kaheldav. Seega võib ka 452 262 krooni tagastamata jätmine avaldajale osutuda alusetuks. Täitemenetluse jätkamisega täiteasjas nr 034/2009/2685 võib tekkida avaldajale täiendav kahju. Avaldajale kuuluva kinnisasja müümise korral täitemenetluses kaotab võlgnik omandiõiguse asjale pöördumatult. Sissenõudja poolt hetkel tasaarvestatud summade tagastamise korral võiks aga avaldajal olla piisavalt vahendeid täiteasjas nr 034/2009/2685 sundtäidetava nõude rahuldamiseks.
11.Sissenõudja huve täitemenetluse peatamine ebaproportsionaalselt ei kahjusta. Täitemenetluse peatamisel jäävad tehtud täitetoimingud jõusse (TMS § 47 lg 1). Seega ei välista peatamine maksu eelarvesse laekumist, vaid lükkab selle eeldatavalt üksnes edasi. Kohus märgib, et kõnealune avalik huvi (riiklike maksude laekumine) ei saa üldjuhul
2-10-17245 kaaluda üles üksikisiku õiguslikult kaitstud huve. Samuti tuleb silmas pidada, et kuivõrd täiteasjas täidetakse avalik-õiguslikku rahalist kohustust, oli sundtäitmise eelselt avaldaja ja võlgniku vahel subordinatsioonisuhe. See tingib võlgniku kui nõrgema poole kõrgendatud kaitse vajaduse täitemenetluses.
12.Lähtudes ülaltoodust ning juhindudes TMS §-st 45, rahuldab kohus avalduse täitemenetluste peatamiseks täiteasjas nr 034/2009/2685.
13.Täitemenetluse peatamist täiteasjas nr 034/2009/2686 kohus põhjendatuks ei pea, kuna sundtäidetava nõude suuruseks on vaid 121 krooni, millele lisandub kohtutäituri tasu 180 krooni ja täitemenetluse algatamise tasu 120 krooni. Nende nõuete osas ei ole täitemenetluse jätkamine kohtu arvates võlgniku suhtes, ka ülalkäsitletud asjaolude kontekstis, ebaõiglane.
14.Seonduvalt võlgniku poolt esitatud väidetega arestitud kinnisasja hinna kohta, märgib kohus, et arestitud asja väärtuse määramine toimub vastavalt TMS §-s 74 sätestatule. Käesoleva tsiviilasja lahendamise seisukohast ei oma see aga iseseisvat õiguslikku tähtsust.
15.Menetluskulud jätab kohus TsMS § 172 lg 1 alusel avaldaja kanda. Kohus märgib, et hagita menetluses peab menetluskulud üldjuhul kandma isik, kelle huvides menetlus algatati. Taolist järelust toetab ka TsMS § 476 lg-s 1, mille kohaselt algatatakse hagita menetlus kohtu omal algatusel või huvitatud isiku avalduse alusel. Käesolev kohtumenetlus on algatatud võlgniku huvides ning tema poolt esitatud avalduse alusel. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest (TsMS § 174 lg 1). Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega (TsMS § 174 lg 3).
16.Käesolev kohtumäärus hakkab kehtima alates selle teatavakstegemisest menetlusosalistele (TsMS § 478 lg 4).
Indrek Parrest /allkiri/ Kohtunik
ÄRAKIRI ÕIGE
KOHTUNIK
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.