TSÜS › Piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määramine

2-10-49081 hiljemalt järgneva aasta 20. detsembril. Aruandes tuuakse eraldi välja tehtud kulutused ning lisatakse neid tõendavad dokumendid (PKS § 202, § 194 lg 2); - teatama kohtule oma elukoha muutusest (PKS § 202, § 193 lg 1).

2-10-49081 ajal ebamääraste žestide ja häälitsuste vahendusel. Esindajaga ta suhelda ei suutnud. Esindaja leiab, et V S on tõepoolest dementne, s.t tal on raske psüühikahäire, seega ei anna kestvalt endale aru oma tegude tähendusest ega ole võimeline neid tegusid juhtima. Ta ei ole võimeline korraldama oma elu selliselt, et see poleks ohtlik tema enda elule ja tervisele. Ta peab viibima ööpäevaringsel tugevdatud järelevalvega hooldusrežiimil ning vajab seetõttu pidevat kõrvalist abi. Seega on täidetud V S kui täisealisele isikule eestkostja määramise eeldus. Esindaja leiab, et Valentina Sever sobib V S eestkostjaks, ta on üles näidanud huvi ja hoolivust oma poja vastu. Valentina Sever on oma haige poja eest hoolitsenud terve oma elu. Veel käesoleval aastal oli tema ülal pidada veel teine isik – saja-aastane, kes nüüdseks on hooldekodusse ümber paigutatud. Valentina Sever on pensionär, kes peaaegu kogu aeg on oma pojaga ühes korteris. Mingeid silmaga nähtavaid tervisehädasid Valentina Severi juures ei ole esindaja märganud. Esindaja peab Valentina Severit sobivaks teostama nii isikuhooldus- kui ka varahooldusõigust. Eestkostja kandidaadi seisukoht Valentina Sever 10.12.2010.a kohtule esitatud kirjalikus seisukohas kinnitas, et on nõus olema V S eestkostjaks. Arvab, et ta on suuteline täitma eestkostja ülesandeid ja suudab eestkostjana kaitsta tema poja õigusi ja huvisid nõuetekohaselt. Poeg on töövõimetuspensionär, töövõimekaotuse 100%. Ta on voodihaige ning vajab pidevat hooldust, iseseisvalt liikuda ta ei saa. Poeg elab koos temaga ning ta hoolitseb poja eest. Pojal on vend Igor Sever, kes töötab Venemaal ja ei saa teostada hooldust venna üle. V S vanaema Anna Skovorodnik on tunnistatud sügava puudega haigeks ning viibib Jumalaema Ikooni Pühakojas. Koos kirjaliku seisukohaga esitatud 02.04.2010.a Sotsiaalkindlustusameti Põhja Pensioniameti otsusest nr 608787 nähtub, et V S on tuvastatud sügav puue, sest tema igapäevane tegutsemine või ühiskonnaelus osalemine on täielikult takistatud. Kohtumääruse põhjendused Kohus, analüüsinud V S esindaja ja puudutatud isiku seisukohad ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, leiab, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 5 ja 6 alusel lahendab kohus täisealisele piiratud teovõimega isikule eestkostja määramise ja isiku paigutamise kinnisesse asutusse hagita menetluses. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 8 lg 3 kohaselt võib kohus määrata eestkostja isikule, kes vaimuhaiguse või nõrgamõistuslikkuse tõttu kestvalt ei suuda oma tegude tähendusest aru saada või neid juhtida. Sellisel juhul eeldatakse, et isik on piiratud teovõimega. PKS § 202 kohaselt täisealise eestkostele kohaldatakse lapse eestkostet reguleerivaid sätteid, kui sellest peatükist või täisealiste eestkoste sisust ei tulene teisiti. PKS § 203 lg 1 kohaselt kui täisealine ei suuda vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, määrab kohus tema enda, tema vanema, abikaasa või täisealise lapse või valla- või linnavalitsuse avalduse alusel või omal algatusel talle eestkostja. Avalduse kohaselt vajab V S psüühilise seisundi tõttu igapäevases elus järelevalvet, juhendamist ja kõrvalabi. Avaldaja arvamusel ei saa V S ühtegi tehingut iseseisvalt teha ning eestkostjale tuleb anda esindusõigust kõikide tehingute tegemisel ning asjade ajamisel. 3/5

2-10-49081 Ekspert psühhiaater Ilona Kalugina tuli järeldusele, et vaimse seisundi tõttu ei ole V S suuteline aru saama oma tegude tähendusest ega neid juhtima, oma elu iseseisvalt korraldama, langetama otsuseid, tegema tehinguid, sh pisitehinguid ning ta vajab eestkostet oma elupäevade lõpuni. V S esindaja on arvamusel, et V S on raske psüühikahäire. V S ei ole võimeline endale aru saada oma tegude tähendusest ega neid tegusid juhtima. Esindaja toetab Narva linna avaldust ning leiab, et Valentina Sever on sobiv eestkostja. TsMS § 524 lg 1 kohaselt kuulub kohus isiklikult ära isiku, kellele eestkoste seadmist menetletakse. Ambulatoorse kohtupsühhiaatria ekspertiisi akti nr 34 kohaselt tuli ekspert järeldusele ei ole V S võimalik ära kuulata kohtuistungil ega tema tavalises keskkonnas. Kuna eksperdi väitel V S tervislik seisund ei võimalda tema ärakuulamist ei pea kohus põhjendatuks tema ärakuulamist kohtu poolt. Tema tahe on välja selgitatud riigi õigusabi korras määratud esindaja kaudu. PKS § 204 lg 1 kohaselt eestkostjaks määratakse füüsiline isik, kes oma isikuomadustelt ja võimetelt sobib määratud ülesannetes eestkostetava huve kaitsma. Eestkostjat määrates arvestatakse ka tema ja eestkostetava vahelisi suhteid. PKS § 204 lg 4 kohaselt võib isiku eestkostjaks määrata tema nõusolekul. Vastavalt TsMS § 525 lg 3 kohus kuulab enne eestkostja määramist ära ka isiku, kelle eestkostjaks määramist taotletakse või keda kohus kavatseb eestkostjaks nimetada, ja võimaliku avaldaja. Valentina Sever on andnud oma kirjaliku nõusoleku V S eestkostjaks olemiseks. Kohus arvestab ka Valentina Severi arvamust, et V S vend ega tema vanaema ei ole võimelised eestkostja ülesandeid täitma. V S esindaja kirjalikust arvamusest nähtub, et V S arvamust eestkostja kandidatuuri suhtes ei ole võimalik välja selgitada. Kohus on veendunud, et Valentina Sever on eestkostjaks sobiv isik ning leiab, et Valentina Sever sobib oma isikuomadustelt ja võimetelt eestkostetava huve kaitsma ja eestkostja ülesandeid täitma. Seega on põhjendatud määrata V S eestkostjaks Valentina Sever. Vastavalt TsMS § 526 lg 2 p 5 märgitakse eestkostja määramise määruses aeg, millal kohus hiljemalt otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt eestkostja määratud aeg ei või olla pikem kui viis aastat määruse tegemisest alates ning lg 5 kohaselt kui kohus seab eestkoste eestkostetava kõigi asjade ajamiseks või kui eestkostja ülesannete ringi selliselt laiendatakse, et tal keelatakse kõikide tehingute tegemine, loetakse lisaks, et eestkostetav on tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja ta kaotab hääleõiguse. Kohus leiab, et eestkoste tuleb seada V S kõigi asjade ajamiseks ning TsMS § 526 lg 5 alusel tuleb lugeda, et ta on tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja kaotab hääleõiguse. PKS § 203 lg 4 kohaselt kohus kontrollib iga kolme aasta järel, kas eestkoste jätkumine eestkostetava üle on eestkostetava huvide kaitseks vajalik ning kas on alust eestkostja ülesandeid laiendada või kitsendada. Kohus seab V S üle eestkoste tähtajaga 3 aastat, seejärel otsustab kohus eestkoste lõpetamise või pikendamise. 4/5

2-10-49081 TsMS § 526 lg 4 kohaselt eestkoste seadmise määrus annab eestkostjale eestkostetava esindamise õiguse. Eestkostja on eestkostetava seaduslik esindaja (PKS § 179 lg 1). PKS § 172 kohaselt kuulub eestkostjale nii isikuhooldus- kui ka varahooldusõigus. TsMS § 194 lg 2 tulenevalt eestkostetava vara valitsemise ja eestkostja muude ülesannete täitmise kohta esitab eestkostja kohtule iga-aastase kirjaliku aruande. Aruandes tuuakse eraldi välja tehtud kulutused ning lisatakse neid tõendavad dokumendid. TsMS § 172 lg 1 ja 3 alusel tuleb jätta menetlusosaliste kantud menetluskulud nende endi kanda ning muud menetluskulud (riigi õigusabi) riigi kanda.

Iris Kangur-Gontšarov Kohtunik

5/5

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.