Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

1 (4)

2-10-57941 väljakuulutanud kohtu nimi, pankrotimääruse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek võlausaldajatele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht. Pankrotiteates märkida nõuete tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed ja seda, et võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes haldur. Pankrotimäärusega algab pankrotimenetlus. Pankrotimäärus kuulub viivitamata täitmisele. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud K.J (pankrotis) kanda. Määrata ajutise pankrotihalduri Ly Müürsoo tasu ja kulude suuruseks K.J (pankrotis) pankrotimenetluses xx xxx (xxxxxxxx xxxxx) krooni ning välja mõista nimetatud summa K.J’ilt (pankrotis) ajutise halduri Ly Müürsoo kasuks. Edasikaebamise kord Pankrotimääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest. Pankrotiavalduse esitaja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud Kristi Juhanson palub kohtule esitatud pankrotiavalduses algatada enda suhtes pankrotimenetlus, kuna 24.07.2007.a. sõlmis ta AS-ga SEB Eesti Ühispank laenulepingu ja sai laenu 1 341 000 krooni kinnisvara ostmiseks. 24.07.2007.a. sõlmis ta xxxxxxxxx, xxxxx xxxxxx, xxxxxxxxx xxxxx asuva poolelioleva elamuga hoonestatud kinnistu xxxxx xx omandamiseks müügi ja asjaõiguslepingu eesmärgiga rajada kinnistule oma kodu. Kuni 2009.a. kevadeni aitas laenukohustust täita elukaaslane V.T, hiljem enam mitte. Laenulepingu mittetäitmisest tekkisid AS SEB Ühispank ees viivisvõlgnevused, mis viisid selleni, et 14.09.2010.a. müüdi xxxxx xx kinnistu AS SEB Pank nõudmisel täitemenetluses korduvenampakkumisel hinnaga 480 000 krooni, millise summa kustutas laenuvõlgnevusest väiksema osa. Võlgnik elab vanematele kuuluvas korteris ja sissetulek moodustab viimase 12 kuu jooksul xxxxx xxxxx 11 000- 12 000 krooni bruto, ilma makse maha arvamata. Seega ta ei saa tasuda AS SEB Pank poolt nõutavat 1 052 950,21 krooni. Veel on võlgnikul võlgnevus AS-le Nordea Finance Estonia 20 000 krooni, millelt on ta tasunud seni igakuist intressi 347 krooni, täitemenetluses on tekkinud täitekulu kohtutäitur Rannar Liitmaa`le summas 900 krooni. Täitemenetluses muude täitekulude sissenõudmise on võlgnik vaidlustanud Pärnu Maakohtus. Varaks on igakuine töötasu xxxxx xxxxx. Samuti taotleb võlgnik algatada tema võlgadest vabastamise menetlus ja vabastada võlakohustustest PankrS 11 peatükis sätestatud korras. Avaldaja on maksejõuetu ja maksejõuetus ei ole ajutine. Võlgnik palub võtta pankrotiavaldus menetlusse ja kuulutada välja pankrot, algatada võlgadest vabastamise menetlus ja peatada vara suhtes toimuv sundtäitmine. Menetluse käik Pärnu Maakohus määrusega 23.11.2010.a. võttis K.J’i pankrtoiavalduse menetlusse ja nimetas ajutiseks pankrotihalduriks Ly Müürsoo. Ajutine pankrotihaldur esitas 15.12.2010.a kohtule kirjalikult aruande arvamusega pankroti väljakuulutamise vajalikkuse kohta. Ajutise pankrotihalduri kirjaliku arvamuse kohaselt võlgniku avaldus tuleb rahuldada, sest võlgnik on püsivalt maksejõuetu ja on samal ajal esitanud avalduse enda kohustustest vabastamiseks. Võlgniku varad.

2 (4)

2-10-57941 Ajutise halduri kogutud andmete kohaselt K.J’il puudub igasugune muu vara peale igakuise kindla sissetuleku xxxxx xxxxx - 2010.a. 10 kuu sissetulek moodustas kokku 82 527 krooni netos, s.o. netopalk ligikaudu 8253 krooni kuus. Tulenevalt TMS § 132 lg 1 ja 2 on ajutine haldur lubanud K.Jil Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaalis teha väljamakseid igakuiselt miinimumpalga 4350 krooni ulatuses, millele lisandub 1/3 alaealise lapse pealt summas 1450 krooni, kokku väljamaksete summa igas kuus 5800 kroon. Seega jääb igal kuul pankrotivara hulka keskmiselt 2453 krooni. K.J on kinnitanud suuliselt ajutisele haldurile, et ta ei ole abielus ja ei ole abielus olnud. Seega ühisvara puudub. Võlgniku kohustused. Võlgniku vastu on nõudeid kokku 1 083 026,41 krooni ulatuses, s.h. 1) võlgnevus AS-le SEB Pank tulenevalt eluasemelaenulepingust summas 1 062 128.41 krooni; 2) krediitkaardist tulenev võlgnevus Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaalile on 19 998 krooni.ja kohtutäitur Rannar Liitmaa’le on 900 krooni. Võlgnikul oli enne pankrotimenetlust algatatud 3 täitemenetlust. Tänase päeva seisuga on täitemenetlused lõpetatud. Võlgniku tegevus. 2010.a. 10 kuuga on K.J saanud maksustatavat tulu xxxxx AS-lt kokku summas 101 322 krooni, seega on keskmiseks kuu sissetulekuks 10 132 krooni (brutos) ja Eesti Haigekassalt 1825 krooni (brutos). Summadelt on kinni peetud tulumaksu kokku summas 16 342 krooni ja töötuskindlustusmakse summas 2836 krooni. Maksejõuetuse põhjused. Maksejõuetuse põhjuseks on suutmatus täita endale võtud kohustusi, Seega on pankrotiseaduse mõistes tegemist maksujõuetuse tekkimisega muudel alustel. Kokkuvõte. Tuginedes ajutise halduri käsutuses olevatele dokumentidele ja kogutud andmetele jõudis ajutine haldur seega seisukohale, et võlgnik on käesoleval ajal maksejõuetu Pankrotiseaduse § 1 mõistes ja see maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga. Samas tegeleb võlgnik mõistlikult tulutoova tegevusega, mille arvel saab katta pankrotimenetluse kulusid ja võib olla ka osaliselt võlausaldajate nõudeid. Ajutine haldur leiab, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu, on kohtule esitanud koos pankrotiavaldusega ka oma võlgadest vabastamise avalduse ja seega tuleb K.J’i pankrot välja kuulutada. Ajutine haldur on andnud nõusoleku tegutseda pankrotihaldurina ning palub määrata enda tasu katteks xx tunni töö eest xx xxxxx xx (järelepärimised, dokumentidega tutvumine ja analüüsimine, aruande koostamine ja läbirääkimised võlgnikuga: xxxx xx/xxxx x xx), millele lisanduvad ajutise pankrotihalduri kulud summas xxxx xx , kõik kokku xx xxx xx. Kohtuistungil avaldaja K.J kinnitab, et on ajutise halduri aruandega tuttav ja jääb esitatud avalduse juurde. Kohtuistungil ajutine pankrotihaldur Ly Müürsoo kinnitab, et jääb aruandes esitatu juurde – võlgnik K.J on maksejõuetu ja tema pankrot tuleb välja kuulutada. Kohtu seisukoht Kohus tutvunud asjas kogutud kirjalike materjalidega, ajutise halduri aruandega ja kuulanud ära ajutise halduri arvamuse, leidis, et K.J’i pankrot tuleb välja kuulutada. Ajutise halduri poolt kohtule esitatud arvamuse kohaselt K.J’il on teadaolevaid kohustusi aruande koostamise ajaks kokku 1 083 026,41 krooni, realiseeritavat vara ei ole, küll aga on tal igakuine sissetulek, puudub muu vara, mille arvelt nõudeid katta. Seega võlgnik K.J’i teadaolevad võlad ületavad oluliselt tema varasid ja võlgnikul puuduvad küllaldased sissetulekud

3 (4)

2-10-57941 ja muud varalised vahendid, mille arvelt võlgnevusi katta. Võlgniku maksejõuetus tulenevalt kohustuste suurusest ja võlgniku varalisest seisundist ei ole ajutise iseloomuga. Eelpoolnimetatud asjaoludel kohus leiab, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu ja tuleb välja kuulutada tema pankrot. Pankrotihalduriks määrata Ly Müürsoo, kes on selleks nõusoleku andnud, vastab PankrS § 56 sätestatud nõuetele, on kinnitanud PankrS § 64 sätestatud vastutuskindlustuse olemasolu ning enda sõltumatust võlgnikust ja võlausaldajatest. Menetluskulud Kohus määrab ajutise halduri tasu ja kulude katteks, arvestades halduri ülesannete mahtu ja keerukust xx xxx xxxxxx, mis on kooskõlas Pankrotiseaduse § 23 sätestatuga. Ajutise halduri tasu on arvestatud xx töötunni eest, xxxx xxxxx xxxx, kokku xx xxx xxxxxx, mis jääb mõistlikult alla PankrS § 23 lg. 3 sätestatud ajutise halduri tasu ülemmäära (1500 kr/tund). Ajutise halduri töötasu xx xxx xx ja põhjendatud kulutuste katteks xxxx xx, kokku xx xxx xx tuleb välja mõista võlgnikult.

Ivika Sillaots Kohtunik

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.