Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbimata

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

MAAKOHTU LAHEND

jaanuarikuu eest 8630.725 krooni; 2009. a veebruarikuu eest 11 135.225 krooni; 2009. a märtsikuu eest 3879 krooni; 2009. a aprillikuu eest 3206.185 krooni; 2009. a maikuu eest 16761.885 krooni; tunnistas pooltevahelise töölepingu lõppenuks (enne 01.07.2009 kehtinud) TLS § 82 lg 1 alusel 20.05.2009; mõistis välja OÜ-lt KorTec Janek Tšebotari kasuks töölepingu lõpetamise hüvitise TLS § 82 lg 2 alusel kahe kuu palga ulatuses, s.o 44 000 krooni, saamata puhkuse hüvitise 11 000 krooni ja lõpparve kinnipidamise hüvitise ühe kuupalga ulatuses, s.o 22 000 krooni. Kohus rahuldas hagi osaliselt saamata jäänud palga nõudes 2009. a jaanuarikuu ja veebruarikuu eest, muus osas rahuldas kohus hagi täielikult. Hageja nõudis saamata jäänud palka 2009. a jaanuarikuu eest 14 754 krooni ja 2009. a veebruarikuu eest 19 725 krooni. Hageja enda arvutuste kohaselt on temal saamata palk 2009. a jaanuarikuu eest 8630.725 krooni ja 2009. a veebruarikuu eest 11 135.225 krooni. Kuivõrd hageja arvutuskäik on kooskõlas asjas uuritud tõenditega, siis tuleb nõue saamata jäänud palga osas 2009. a jaanuarikuu ja veebruarikuu eest rahuldada osaliselt. Asjas tuleb kohaldada norme, mis kehtisid enne kehtiva töölepingu seaduse jõustumist 01.07.2009. Pooled ei vaidle asjaolude üle, mille kohaselt töötas hageja kostja juures töölepingu nr 7 alusel alates 06.09.2004. Tunnistajate ütluste kohaselt kestsid tööpäevad kuni 16 tundi. Seetõttu ei ole hageja väited ületunnitööst alusetud ja hageja ei ole saanud palka vastavalt tehtud tööle. Kuigi 09.02.2009 pooltevahelise kokkuleppena koostatud hageja poolt esitatud tõend ei ole allkirjastatud ja pole sellisena piisav tõendamaks kõiki hageja poolt märgitud asjaolusid, on kogumis tunnistajate ütlustega ja hageja kalendermärkmikus märgituga tõendatud, et hageja tööaeg sõltus vastavalt kostja seadusliku esindaja poolt määratust, kusjuures tööpäevad olid kuni 16 tunni pikkused. Sellest järeldub ületunnitöö tegemise kokkulepe ilma seda kirjalikult vormistamata. Kuivõrd suhteliselt pika ajavahemiku vältel hageja ja teised töötajad märkisid tööpäeva lõpul töötatud tundide arvud ja lisasid oma allkirjad ning see asjaolu leidis tunnistajate ütluste kaudu tõendamist, siis nimetatud praktikast saab järeldada kostjapoolset nõustumist nimetatud tundide arvuga. Samas ei tähenda selline praktika, et töötajad pidasid tööaja arvestust töösuhteid reguleerivate normide mõttes. Puudub alus hagi mitterahuldamiseks hageja poolt väidetavalt omastatud kostja vara (mobiiltelefoni, diivanvoodi ja korteri võtmed) mittetagastamise tõttu. Tunnistaja M. L. ütluste kohaselt on nimetatud esemed hageja poolt üle antud A. L. , kes oli kostja töötaja. Kostja seisukoht, mille kohaselt ei ole hageja kunagi esitanud kostjale avaldust töölepingu lõpetamiseks ja 18.05.2009 seisukoha saatis kostja hagejale seoses sellega, et sai kolmandatelt isikutelt teada hageja soovist lõpetada tööleping TLS § 82 alusel, on ümber lükatud tunnistaja R. P. ütlustega, mille kohaselt hageja andis avalduse töölepingu lõpetamiseks M. K. . Nimetatut kinnitab asjaolu, et kostja seaduslik esindaja M. K. saatis hagejale kirja, milles kostja ei nõustu töölepingu lõpetamisega. Kostja poolt esitatud väide, et hageja võttis kostja 29.05.2009 avalduse õigeks ega pole seda vaidlustanud, ei ole hagi rahuldamist välistav, sest hageja esitas kostjale enne omapoolse avalduse töölepingu lõpetamiseks. Kostja etteheited hagejale, et viimane on lepingusuhtes käitunud pahatahtlikult, ei ole samuti hagi rahuldamist välistavad. VÕS § 6 lg 1 kohaselt peavad võlausaldaja ja võlgnik teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt. Hea usu põhimõttega vastuolu hageja käitumises kostja poolt esitatud asjaolude pinnalt kohus ei tuvastanud. Lepingupoolte võrdsus lepingusuhtes ei ole rikutud läbi kostja poolt esitatud asjaolude, mille kohaselt hageja on töötanud kostja juures 2004. a ja võetud kostja poolt tööle hariduseta ja vähimategi töökogemusteta töötajana; kostja on võimaldanud hagejal tasuta saada väljaõppe unikaalsetel tipptehnoloogilistel geotehnika masinatel, sidumata seda kohustusliku kostja juures töötamise ajaga ja hüvituse nõudmisega töölt lahkumise eest; kostja on hageja suhtes näidanud üles head tahet ning toetanud teda lapse sünnil 10 000 krooni ülekandmisega 31.12.2008; võimaldanud

hagejale korduvalt pikemaid nädalavahetusi pere juures olemiseks. Nimetatud asjaolud peaksid tagama töösuhte normaalse toimimise, kuid ei ole hagejale etteheidetavad ja lepingupoolte võrdsust lepingusuhtes rikkuvad. TLS § 1 kohaselt tööleping on töötaja ja tööandja kokkulepe, mille kohaselt töötaja kohustub tegema tööd, alludes tööandja juhtimisele ja kontrollile, tööandja aga kohustub maksma töötajale töö eest tasu ning kindlustama talle poolte kokkuleppe, kollektiivlepingu, seaduse või haldusaktiga ettenähtud töötingimused. TLS § 49 p 2 kohaselt on tööandja kohustatud maksma töö eest tasu ettenähtud ajal ja suuruses. Palgaseaduse (edaspidi PalS) § 2 lg 1 alusel: palk on tasu, mida tööandja maksab töötajale töö eest vastavalt töölepingule, samuti muudel seaduse, kollektiiv- või töölepinguga ettenähtud juhtudel. TLS § 49 p 2 alusel on tööandja kohustatud maksma töö eest tasu ettenähtud ajal ja suuruses. PalS § 2 lg-st 2 tulenevalt põhipalk arvutatakse ajaühikute arvu korrutamisega ajaühiku hinnaga. PalS § 14 lg 2 alusel ületunnitöö iga tunni eest töötajale makstav lisatasu ei tohi olla väiksem kui 50% selle töötaja tunnipalga määrast. Kohtul puudub alus kahelda tunnistajate ütluste usaldusväärsuses. Puudub alus kahelda hageja poolt esitatud asjaoludes, mille kohaselt pooled leppisid kokku, et hageja kohustuseks oli iga päev tööpäeva lõppemise järel käia kontorist läbi, teatada oma töötunnid ja märkida oma tööpäeva töötundide arv ka kirjalikult tööajaarvestuse lehele. Hageja kinnitas oma allkirjaga enda tegelikku tööaega. Tunnistajad kinnitasid vastava töösuhteosa olemasolu. Selliselt tööaja fikseerimist kinnitavad osaliselt ka tabelid töötajate allkirjadega. Kostja poolt esitatud tööajaarvestuse tabelid on seega ebausaldusväärseid andmeid sisaldavad. Tunnistajad kinnitasid kuni 16-tunniste tööpäevade olemasolu. Tõendatud on 02.01.2007 palgakokkuleppe muudatus 22 000 krooni suuruse põhipalga kohta kuus. Pooled leppisid kokku põhipalgas 22 000 krooni kuus. Hageja on esitanud arvutuskäigu lähtudes põhipalgast 22 000 krooni kuus. Kohus leidis, et hinnates tõendeid kogumis, arvestades nii tunnistajate ütlusi kui ka hageja poolt esitatud hageja poolt peetud kalendermärkmiku sissekannetes märgituga, samuti töövaidluskomisjoni toimikus olevate hageja ja ka teiste töötajate allkirjadega tööaja arvestuse originaaldokumente 2009. a jaanuari ja veebruarikuu kohta, saab tõendatuks lugeda hageja poolt hagiavaldustes nimetatud aegadel ja tundide ulatuses töötamist. Kostja ei ole hagiavaldustes sisalduvaid arvutuskäike vaidlustanud. Kohus nõustus hageja esindaja seisukohtadega koos arvutuskäikudega. Hagiavalduste kohaselt töötas hageja 2008. a detsembris kokku 214,5 töötundi. Kostja tööandjana lubas hageja isapuhkusele 15.-31.12.2008. Hageja oli isapuhkusel 15.-16.12.2008. Hageja kutsuti tööle tagasi ja hageja töötas 17.-18.12.2008. Hageja ei töötanud 19.-21.12.2008. Tööle kutsuti uuesti ja hageja töötas 22.-23.12.2008. Jõulupühade ajal hageja ei töötanud. Hageja töötas 27., 28., 29.12.2008. Hageja ei töötanud 30. ja 31.12.2008. Hageja töötas isapuhkuse ajast 17., 18., 22., 23., 27., 28., 29.12.2008. 2008. a detsembris oli normtunde 8x20-3 (riigipüha eelsel päeval) =157. 22 000 (põhipalk) : 157 (normtundide arv) = 140,127 (mis on töötasu ühe töötunni eest). 140,127 (tunnitasu) x 214,5 (tegelik töötundide arv) = 30 057,24 krooni. Hageja tegi ületunde: 214,5 -157= 57,5 ületundi. Ületunnitöö lisatasu: 57,5 x 140,127 x 50%= 4028,65 krooni. Kokku: 30 057,24 + 4028,65 = 34 085,89 krooni. Tööandja maksis 12.01.09 töö- ja tulemustasu detsembrikuu eest 14 500 krooni (netopalgana). Sellele vastab brutosumma 18 119 krooni. Saamata palk on: 34 085,89 – 18119 = 15966,89 krooni. Detsembris 2008 töötas hageja vastavatel kuupäevadel: 01.12 ja 02.12 - 11,5 tundi, 03.12 -10.5 tundi, 04.12 -13 tundi,

- 9 tundi, 26.01 - 10 tundi, 27.01 - 12,5 tundi, 28.01 - 11 tundi, 29.01 - 11,5 tundi, 30.01 -10 tundi. Kokku 115,5 tundi. 2009. a jaanuaris oli 219x8=168 normtöötundi. 22 000 (põhipalk) : 168 (normtundide arv) = 130,95 (on töötasu ühe töötunni eest). 130,95 (tunnitasu) x 115,5 (tegelik töötundide arv) = (seega teenis hageja jaanuarikuu tööga palka) 15 124, 999 krooni. Tööandja maksis jaanuari töö eest 13.02.2009 töö- ja tulemustasu 5500 krooni (netopalgana). Sellele vastab brutosumma 6494 krooni. Seega on hagejal jaanuarikuu töö eest saamata: 15 124, 999 – 6494 = 8630,725 krooni. Hageja töötas 2009.a veebruaris vastavatel kuupäevadel: 02.02 – 12 tundi, 03.02 -11 tundi, 04.02 -11 tundi, 05.02 -3 tundi, 09.02 - 10,5 tundi, 10.02 - 11 tundi, 11.02 - 11,5 tundi, 12.02 13 tundi, 13.02 -12,5 tundi, 16.02 - 11,5 tundi, 17.02 - 11,5 tundi, 18.02 -12 tundi, 19.02 -10,5 tundi, 20.02 - 8,5 tundi, 25.02 -15 tundi, 26.02 - 22 tundi, 27.02 - 7,5 tundi. 2009. a veebruaris tegi hageja tööd kokku 194 töötundi. Veebruaris oli 19x8-3=152-3=149 (riigipüha eelsel päeval) normtundi. Järelikult tegi hageja ületunde: 194-149= 45 (ületundi). Seega teenis hageja veebruarikuu tööga palka: 22 000 krooni (põhipalk) : 149 (normtundide arv) = 147,65 krooni (on töötasu ühe töötunni eest). 147,65 krooni (tunnitasu) x 194 (tegelik töötundide arv) = 28 644,1 krooni. Kostja pidi tööandjana maksma hagejale lisatasu ületundide eest: 45 (ületundi) x 147,65 (tunnitasu) x 50% (lisatasu suurus) = 3322,125 krooni. Veebruarikuu põhipalk + lisatasu ületunnitöö eest: 28 644,1 +3322,125= 31966,225. Tööandja maksis 09.03.2009 veebruarikuu töö- ja tulemustasu 16 600 krooni (netopalgana). See on tõendatud väljavõttega hageja arvelduskontost pangas, mis asub töövaidluskomisjoni toimikus. Sellele vastab brutosumma 20 831 krooni. Seega on saamata palga summa veebruarikuu eest: 31 966,225 - 20 831= 11 135,225 krooni. Hageja töötas 2009. a märtsis vastavatel kuupäevadel tundi: 17.03 - 10 t, 18.03 - 9 t, 19.03 - 9 t, 20.03 - 8,5 t, 23.03 – 6,5 t, 24.03 - 8,5 t, 27.03 - 12,5 t, 30.03 – 8 t, 31.03 – 8 t. Hageja töötas 2009. a märtsis 80 tundi. 2009. a märtsis oli 20 normtööpäeva. Märtsis oli normtunde: 20x8 = 160 normtundi. 22 000 (põhipalk) : 160 (normtundide arv) =137,50 (on töötasu ühe töötunni eest). 2009. a märtsis tegi hageja tööd kokku 80 töötundi. Seega teenis hageja märtsikuu tööga palka: 137,50 (tunnitasu) x 80 (tegelik töötundide arv) = 11 000 krooni brutopalgana. Hageja on saanud märtsikuu töö eest 22.04.2009 – 5952 krooni netopalgana. Netopalgale 5952 krooni vastab brutopalk 7121 krooni. Seega on hagejal märtsikuu töö eest saamata palga summa: 11 000 - 7121 = 3879 krooni. Hageja töötas 2009. a aprillis vastavatel kuupäevadel: 13.04 - 15 töötundi, 14.04 - 12 t, 15.04 12 t, 16.04 -11,5 t, 17.04 -14 t, 19.04 – 4 t, 20.04 - 15,5 t, 21.04 – 12 t, 22.04 - 13,5 t, 23.04 11,5 t, 24.04 - 9,5 t, 27.04 – 12 t, 28.04 - 11,5 t, 29.04 - 12 t, 30.04 – 10 t. Aprillikuus töötas hageja 175,5 töötundi. 2008.a aprillis on 21 normtööpäeva, ehk 21x8=168 normtöötundi, seega: 22 000 : 168 =130,95 krooni (mis on ühe tunni töötasu). Ajavahemikus 13.-30.04 on 13 normtööpäeva, ehk 13x8=104 normtöötundi. Seega tegi hageja ületunde: 175,5-104 = 71,5 ületundi. Hageja teenis aprillikuu tööga põhipalka: 175,5 (tegelikud töötunnid) x 130,95 krooni (ühe tunni töötasu) = 22 981,725 krooni. Kostja pidi tööandjana maksma hagejale lisatasu ületundide eest: 71,5 (ületundi) x 130,95 (tunnitasu) x 50% (lisatasu suurus) = 4681,46 krooni. Aprillikuu põhipalk + lisatasu ületunnitöö eest: 22 981,725 + 4681,46 = 27663,185 krooni (brutotasuna). Tööandja maksis 11.05.2008 aprillikuu töö eest 19 291 krooni (netopalgana). Sellele vastab brutosumma 24 457 krooni. Seega on hagejal aprillikuu töö eest saamata palga summa: 27 663,185 - 24 457 = 3206,185 krooni. Maikuus töötas hageja (kuni 20.05.2009): 04.05 - 12 tundi, 05.05 -13 t, 06.05 -9,5 t, 11.05 13,5 t, 12.05 -11,5 t, 13.05 -12,5 t, 14.05 - 11,5 t, 15.05 - 5 t, 18.05 -11,5 t, 19.05 -11,5 t, 20.05 - 8,5 t. Kokku: 120 töötundi. 2008. a mais on 21 normtööpäeva, ehk 21x8=168 normtöötundi. Ajavahemikus 01.-20.05 on 13 normtööpäeva, ehk 13x8=104 normtöötundi. Seega tegi hageja ületunde: 120-104 = 16 ületundi. Hageja teenis maikuu tööga põhipalka: 22 000 (põhipalk) :168 (normtundide arv) = 130,95 (on töötasu ühe töötunni eest). 130,95 (tunnitasu) x 120 (tegelik töötundide arv) = 15714,285 krooni. Kostja pidi tööandjana maksma hagejale lisatasu ületundide eest: 16 (ületundi) x 130,95 (tunnitasu) x 50% (lisatasu suurus) = 1047,60 krooni.

Maikuu põhipalk + lisatasu ületunnitöö eest: 15 714,285 + 1047,60 = 16761,885 krooni. Tööandja ei ole hagejale maikuu töö eest üldse maksnud. See on tõendatud väljavõttega hageja arvelduskontost pangas. Seega on hagejal maikuu töö eest saamata palga summa 16 761,885 krooni. TLS § 82 lg 1 kohaselt on töötajal õigus lõpetada tööleping, kui töölepingu lõpetamise põhjuseks on lepingu tingimuste täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine tööandja poolt, teatades sellest tööandjale ette vähemalt 5 kalendripäeva. Kohus tuvastas, et kostja ei ole hagejale tasunud palka kogu ulatuses ja tähtaegselt, seega oli hageja õigustatud esitama avalduse töölepingu lõpetamiseks TLS § 82 lg 1 alusel. Kostja oli rikkunud töölepingu p-des 4.1 ja 4.4 kokkulepitud tingimusi. Hageja esitas kostjale 15.05.2009 avalduse töölepingu lõpetamiseks TLS § 82 alusel. Tööandja seaduslik esindaja M. K. sai hageja avalduse kätte 15.05.2009. Hageja töötas edasi veel 5 kalendripäeva kuni 20.05.2009 ja pärast seda enam tööle ei läinud. Seega lõppes hageja tööleping 20.05.2009. Kohus nõustus hageja seisukohaga, et kuna tööleping oli juba lõppenud 20.05.2009 seisuga, ei saanud kostja sama töölepingut enam teistkordselt hiljem lõpetada ning seetõttu on tühine kostja poolt esitatud 29.05.2009 vormistatud töölepingu lõpetamine 21.05.2009. Seega tuleb nõue, lugeda pooltevaheline tööleping lõppenuks TLS § 82 lg 1 alusel, rahuldada. Töölepingu lõppemisel TLS § 82 lg 1 alusel peab tööandja TLS § 82 lg 2 kohaselt maksma töötajale hüvitusena tema kahe kuu keskmise palga. Hageja keskmine palk on mitte väiksem kui hageja põhipalk, s.o 22 000 krooni kuus. Seega peab kostja tööandjana maksma hagejale TLS § 82 lg 2 alusel töölepingu lõpetamise hüvitist 2 kuu keskmise palga ulatuses, s.o 2 x 22 000 krooni = 44 000 krooni. Seega tuleb vastav nõue TLS § 82 lg 2 alusel rahuldada. Kostja esindaja poolt viidatud 100 000 töötu olemasolu ja viide vähemtähtsale rikkumisele ei too kaasa hagi rahuldamata jätmist. PuS § 23 ja § 25 alusel on kostja kohustatud maksma hagejale puhkusetasu, töölepingu lõppemise korral maksma hagejale kasutamata puhkuse eest rahalist hüvitist, kuid kokku mitte rohkem kui nelja aasta kasutamata jäänud puhkuse eest. Kohus nõustus hageja esindaja seisukohaga, mille kohaselt kostja pidi kasutamata puhkuse eest hüvitise välja maksma hiljemalt töölepingu lõppemise päeval lõpparve koosseisus. Hagejal on saamata kasutamata puhkuse hüvitis vähemalt 15 kalendripäeva eest. Kostja on saamata puhkuse hüvitise nõuet tunnistanud läbi tema poolt esitatud palgalehel nr 14 märgituga, mille kohaselt kostja on arvutanud lõpparve koosseisus saamata puhkuse hüvitise. Kuna hageja põhipalk on 22 000 krooni kuus, siis on puhkusetasu suuruseks 15 kalendripäeva eest 11 000 krooni. Seega tuleb vastav nõue eelosundatud sätete alusel rahuldada. PaS § 32 lg 1 kohaselt on tööandja kohustatud töölepingu lõppemise päeval töötajale maksma kõik tööandjalt saada olevad summad. Kui töötaja ei saanud töölepingu lõppemise päeval lõpparvet vastu võtta, on tööandja kohustatud maksma lõpparve viie päeva jooksul, arvates nõude esitamisele järgnenud päevast. Kostja ei ole hagejale lõpparvet seniajani välja maksnud. TLS § 119 lg 2 kohaselt on tööandja kohustatud lõpparve kinnipidamise korral maksma töötajale keskmist palka lõpparve väljamaksmisega viivitatud iga päeva eest, kuid mitte üle töötaja ühe kuu keskmise palga. Seega peab kostja tööandjana maksma hagejale TLS § 119 lg 2 alusel lõpparve kinnipidamise hüvitist 1 kuu keskmise palga ulatuses, s.o 22 000 krooni ning vastav nõue on põhjendatud.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

kinnitab, et kohus, kirjutades kohtuotsuse motiividena ümber hagiavalduse teksti, võttis seisukoha hagi rahuldamiseks ning väitis kostja väidete ja tõendite osas vaid, et need hagi rahuldamist ei välista. Selline käitumine on vastuolus poolte võrdsuse põhimõttega; 2) leppisid pooled kokku, et töötaja kirjutab iga tööpäeva lõpul sel päeval tehtud tööd ja täidetud ülesanded. Selline kokkulepe ei tähendanud, nagu oleks töötaja peetud tööaja arvestus palga arvestuse aluseks. Selgusetuks jääb kohtu seisukoht, kas töötaja pidas tööaja arvestust või mitte; 3) on kohtu väited ületunnitööst alusetud ja sellega ka ületunnitöö tegemise vajadus oleks tulnud poolte vahel eelnevalt kirjalikult vormistada. Arvestades KorTeci tööd, puudus ületunnitööks ka igasugune tehnoloogiline vajadus; 4) töötas hageja KorTeci tööajagraafikute kohaselt: 2008. a detsembris 80 tundi. 14 500 krooni palka maksti kostjale välja 12.01.2009. 15.-31.12 oli hageja isapuhkusel. 2009. a jaanuaris 88 tundi. 5500 krooni palka maksti kostjale välja 13.02.2009. 02.-09.01 oli hageja haige, 12.15.01 puudus töölt KorTeci loal. 2009. a veebruaris 128 tundi. 16 600 krooni palka maksti kostjale välja 09.03.2009. 2009. a märtsis 40 tundi. 5952 krooni palka maksti kostjale välja 11.05.2009. 2009. a mais 88 tundi. Seega on hageja saanud palka vastavalt tehtud tööle; 5) väidab kohus otsuses, et töötamiseks üleantud esemete tagastamine A. L. on tõendatud tunnistaja M. L. ütlustega. KorTec selle väitega ei nõustu. A. L. eitab vara saamist, mistõttu ei ole tunnistaja ütlus sellise asjaolu tõendamiseks kohaseks tõendiks ning see asjaolu on siiani tõendamata; 6) ei ole hageja kunagi KorTecile esitanud töölepingu lõpetamise avaldust. 18.05.2009 seisukoha saatis KorTec seoses sellega, et sai kolmandatelt isikutelt teada hageja soovist tööleping TLS § 82 alusel lõpetada. KorTec saatis hagejale 29.05.2009 avalduse töölepingu lõpetamiseks TLS § 86 lg 6 alusel alates 21.05.2009; 7) on hageja lepingusuhtes käitunud pahatahtlikult. Kehtiv töölepinguseadus rõhutab, erinevalt varasemast, lepingupoolte võrdsust lepingusuhtes, tehes korduvalt viiteid võlaõigusseadusele. Hageja on rikkunud VÕS § 6 lg-s 1 käsitletud hea usu põhimõtet. Hageja valis töölepingu lõpetamise aluseks TLS § 82, kuna tal oli kokkulepe RVV-ga asuda sinna tööle 21.05.2009, mida kinnitab ka hagiavalduse juurde lisatud päevaraamatu väljavõte. Veelgi enam, tõendina esitatud palgaväljavõtetelt nähtub, et hageja sai RVV-st ka palka. See kõik tõendab hageja ettekavatsetust ja pikemalt väljamõeldud skeemi KorTec-st suure kasuga lahkumiseks; 8) on õige, et palga väljamaksed hilinesid mõne päeva, kuid hageja on palga saanud. Tuleb eristada lepingu olulisi ja vähemtähtsaid rikkumisi. On selge, et palgaväljamaksetega mõnepäevane hilinemise hind ei saa olla võrdne 44 000 krooni nõudega, mistõttu on ebaseaduslik ka nõude rahuldamine hüvitise välja mõistmisel TLS § 82 lg 2 alusel.

tegelikult tehtud töötundide kohta peetud tööaja arvestuse dokumendid on õiged. Vastustaja sai apellandilt enda kätte töötajate allkirjadega tööajaarvestuse lehed osaliselt 2009. a jaanuari ja veebruarikuu tööpäevade kohta. Vaidlusaluse perioodi ülejäänud aja kohta apellant neid dokumente vastustaja kätte ei andnud. Vastustaja märkis igapäevaselt oma tegelikult tehtud töötunnid üles täiendavalt oma kalendermärkmikusse. Seetõttu on vastustajal säilinud õiged andmed oma tegelikult tehtud töötundide kohta, mida ta märkis kirjalikult tööajaarvestuse lehele ja mida apellant aktsepteeris. Vastustaja kalendermärkmiku lehtedel märgitud andmete õigsust ja tegelikkusele vastavust kõikide kalendrikuude kohta kinnitas tunnistaja M. L. , kes puurmeistri (vastustaja) abina töötas koos vastustajaga samadel aegadel. Kalendermärkmiku andmed on kooskõlas ka teiste tunnistajate poolt antud ütlustega, töötajate allkirjadega tegelikult tehtud töötundide kohta peetud tööaja arvestuse dokumentidega ja 09.02.2009 kokkuleppe sisuga. Seega on tõendatud hagiavalduses esitatud faktiväited tegelikult töötatud töötundide arvu kohta; 3) on maakohus õigesti pidanud töötasu arvestuse aluseks hageja poolt tegelikult tehtud töötundide arvu. PaS § 2 lg-st 2 tulenevalt on palgaseaduse mõttega vastuolus apellandi arvamus, nagu ei peakski käesoleval juhul tegelikult tehtud töötundide arv olema töötasu arvestuse aluseks; 4) on apellant konstrueerinud omapoolsed andmed ja tööajatabelid ja sellega seonduvalt palgalehed tagantjärele, lähtudes väljamakstud palga suurusest. Iga kuu kohta on konstrueeritud just niisugune töötundide arv, nagu oleks kogu palk välja makstud. Apellant ei ole iseenda poolt koostatud andmete tõele vastavuse kohta esitanud mitte ühtegi tõendit. Apellandi poolt esitatud tööaja arvestuse dokumendid ei vasta tegelikkusele. Apellandi poolt esitatud andmed on vastuolus tunnistajate ütlustega, 09.02.2009 kokkuleppega ja töötajate allkirjadega tegeliku tööaja arvestuse originaaldokumentidega. Seetõttu ei saa lugeda apellandi poolt vastustaja tööaja ja palgaarvestuse kohta esitatud andmeid ega dokumente usaldusväärseteks; 5) saab tööaja arvestuse originaaldokumentide võrdlemisest nii vastustaja kui ka apellandi poolt esitatud palgasummade väljamaksmise tõendamiseks esitatud pangakonto väljavõttest järeldada, et apellant ei maksnud vastustajale palka täies ulatuses ega tähtaegselt ning et vastustajal on tööga väljateenitud palk osaliselt siiani saamata; 6) ei ole asjakohane apellandi õigustus lõpparve väljamaksmisega viivitumise kohta seoses sellega, et vastustaja ei ole tagastanud OÜ KorTecile talle töötamiseks üleantud vara. Töötaja palgast või lõpparvest kinnipidamisi teha (s.o töötasu õigeaegselt mitte välja maksta) võib üksnes töötaja konkreetse juhtumi kohta antud nõusoleku alusel või ainult seaduses ettenähtud alusel. Seadustes puudub võimalus, mis annaks tööandjale õigustuse töötasu või lõpparve väljamaksmisega viivitamiseks seoses sellega, nagu vastustaja ei oleks tagastanud KorTecile talle töötamiseks üleantud vara. Tegelikult on vaidlusalune vara apellandile tagastatud. Tööandja pidi lõpparve välja maksma hiljemalt töölepingu lõppemise päeval (enne 01.07.2009 kehtinud PaS § 32 lg 1 ja TLS § 74 lg 2 alusel). Lõpparve kinnipidamisel on tööandja kohustatud maksma töötajale keskmist palka iga lõpparve väljamaksmisega viivitamise päeva eest, kuid mitte üle töötaja ühe kuu keskmise palga; 7) peab tööandja enne 01.07.2009 kehtinud PuS § 23 alusel maksma töötajale puhkusetasu ja § 25 alusel on tööandja kohustatud töölepingu lõppemise korral maksma töötajale kasutamata puhkuse eest rahalist hüvitist, kuid kokku mitte rohkem kui nelja aasta kasutamata jäänud puhkuse eest. Apellant pidi kasutamata puhkuse eest hüvituse välja maksma igal juhul hiljemalt töölepingu lõppemise päeval lõpparve koosseisus. Apellant ei ole siiani vastustajale lõpparvet välja maksnud. Apellant on saamata puhkuse hüvituse nõuet tunnistanud sellega, et on esitanud 2009. a maikuu palgalehe, millel on välja arvutanud lõpparve koosseisus väljamaksmisele kuuluva saamata puhkuse hüvituse; 8) oli vastustaja õigustatud esitama avalduse töölepingu lõpetamiseks (enne 01.07.2009 kehtinud) TLS § 82 lg 1 alusel, kuna apellant rikkus töölepingu punktides 4.1 ja 4.4 kokkulepitud tingimusi. Tööandja juhataja M. K. sai hageja avalduse kätte 15.05.2009. Tööandjapoolse vastuse vastustaja töölepingu lõpetamise soovile andis vastustajale kätte

objektijuht A. L. Kuna TLS § 82 lg 1 alusel töölepingu lõpetamisest peab töötaja ette teatama vähemalt 5 kalendripäeva, siis vastustaja töötas edasi veel 5 kalendripäeva kuni 20.05.2009 ja pärast seda enam tööle ei läinud. Seega lõppes tööleping TLS § 82 lg 1 alusel 20.05.2009. Kuna tööleping oli juba lõppenud 20.05.2009, ei saanud apellant sama töölepingut enam teistkordselt hiljem lõpetada ning seetõttu on tühine apellandi poolt esitatud 29.05.2009 vormistatud töölepingu lõpetamine 21.05.2009; 9) kuna tööandja ei vaidlustanud töölepingu lõpetamise alust töövaidlusorganis enne töölepingu lõpetamise etteteatamisaja möödumist, siis tuleb tööleping kohustusliku etteteatamisaja, s.o 5 päeva möödumise järel, lugeda lõppenuks 20.05.2009 TLS § 82 lg 1 alusel; 10) on etteheidete nõue, hea usu põhimõtte rikkumise ja pahatahtlikkuse väited apellandi poolt põhjendamatud ja alusetud. Toetumine tööõiguse normidele ei ole hea usu põhimõtte rikkumine. Maakohtu otsuses on väljendatud õige seisukoht, et nimetatud asjaolud ei ole vastustajale etteheidetavad ja lepingupoolte võrdsust lepingusuhtes rikkuvad. Kuna töövaidluskomisjon ei lugenud tõendatuks 150 krooni suurust palgakokkulepet, siis vastustaja kohtumenetluses ei rajanud oma nõuet tegelikule palgakokkuleppele, (mis oli vähemalt 12tunniste tööpäevade eest 150 krooni/tund + koefitsiendid erinevate tööde eest), vaid esitas nõude kindlalt tõendatud palgakokkuleppe 22 000 kroonisest kuupalgast lähtuvalt. Sellega on apellandil kadunud võimalus suure summa ulatuses kätte saada tööga tegelikult väljateenitud palka.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

maakohtu toimikus oleva 2009. a aprilli tabeli kohaselt on hagejale arvestatud aga 13 tööpäeva (104 tundi). Maakohtu toimikus oleva 2009. a aprilli tööaja tabeli kohaselt oli hageja 13 päeva haige, töövaidluskomisjoni toimikus oleva vastava tabeli kohaselt hageja haige ei olnud ja 2009. a aprilli esimesele seitsmele tööpäevale on märgitud täht „L“. Vaieldava ajavahemiku kohta topelt tööaja tabelite esitamine (osaliselt erinevate andmetega) kinnitab maakohtu järeldust, et nimetatud tabelites märgitud andmed ei ole usaldusväärsed ning võivad olla koostatud hiljem. Eeltoodust lähtuvalt on maakohus asunud õigele seisukohale, et hageja palga (s.h ületunnitööde) arvestamise aluseks tuleb võtta hageja esitatud tööaja arvestuse andmed. Hageja esitatud tööaja arvestus tõendab tema nõuet saamata jäänud palga kohta ning lükkab ümber apellandi väite, et hagejale väljamakstud palk vastab hageja poolt tehtud tööle. Ringkonnakohus märgib, et ületunnitöö tegemise kokkulepe kirjalikult vormistamata jätmine ei tähenda, et nimetatud kokkulepe oleks tühine. Apellatsioonkaebuses ei ole vaidlustatud maakohtu arvutusi hagejal saamata jäänud palga (s.h ületunnitööde eest) kohta. Sellekohast vastuväidet ei ole kostja esitanud ka maakohtu istungil. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kostja on jätnud hagejale vaidlusalusel ajavahemikul välja maksmata palka 56 645 krooni.

Andra Pärsimägi

Egon Konsand

Üllar Roostoja

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.